Antsla Vallavolikogu — Antsla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 43, 777

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 21 lõike 1, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Antsla valla jäätmehoolduseeskiri (juurde lisatud). 2. Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Antsla valla lehes. 3. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrusega nr 5 ANTSLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Antsla valla haldusterritooriumil olmejäätmete ja nendega sarnaste tootmisjäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja ladustamise korraldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid. 2. Eeskirja ülesanne on jäätmetest tuleneva ohu vältimine ja vähendamine inimese tervisele ja keskkonnale, piirata olmes ja tootmises tekkivate jäätmete liigilisust ja kogust, parandada jäätmete ladestuskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Antsla vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 5.3. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 5.4. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms); 5.5. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 5.6. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.7. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele; 5.8. taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 5.9. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 5.10. tavajäätmed – kõik muud jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.11. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluse kohtade järelhooldus; 5.12. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.13. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 5.14. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.15. jäätmekäitleja – ettevõtja, kes tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 5.16. jäätmekäitluse koht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.17. jäätmehooldusleping – dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 5.18. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvis 30 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 5.19. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.20. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.21. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.22. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik, ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja; 5.23. kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 5.24. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. III. JÄÄTMETE KOGUMINE 6. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on kohustatud: 6.1. koguma oma territooriumil tekkinud jäätmed ning teavitama territooriumil asuvaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 6.2. omama piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; 6.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga; 6.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 7. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ja territooriumile. 8. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) või territooriumi valdaja. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib 12 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 9. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisvahendisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisvahendi vahetus läheduses. Nimetatud ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimese tervist. 10. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 11. Juriidilistest isikutest jäätmetekitajad on kohustatud: 11.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 11.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale; 11.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 11.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni vallavalitsusele. 12. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud koguma, sorteerima ja vedama jäätmed või andma need käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras jäätmekäitlejale. 13. Kogumisvahendina võib kasutada: 13.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 13.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 13.3. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 14. Reovee käitlemisel tekkivate jäätmete kogumiseks võib kasutada projektikohaseid või nõuetele vastavaid kogumiskaeve. 15. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 16. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 16.1. ohtlikke jäätmeid; 16.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 16.3. ehitusjäätmeid; 16.5. mahukaid jäätmeid; 16.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 17. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 18. Territooriumi valdajal peab olema kogumisvahendeid piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitavas lepingus. 19. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. 20. Kogumisvahend tuleb paigutada nii, et see ei halvendaks naaberterritooriumi valdaja heaolu. 21. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs peab olema talvel lumest puhas. 22. Vanametalli ja mahukad jäätmed annab jäätmetekitaja vastavat teenust osutavale ning jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Värvilise metalli üleandmisel peab olema tõestatud metalli päritolu. 23. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmetekitaja kohustatud viima selleks Antsla vallas määratud kogumispunktidesse või andma üle litsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eesti Vabariigis veel ei käidelda, peab jäätmetekitaja säilitama Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 24. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma Antsla valla järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta ning esitama nõudmisel jäätmete üleandmist tõestavad dokumendid. 25. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist olmejäätmetega ja omavahel. IV. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 26. Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitlemise kohtadesse. 27. Korraldatud olmejäätmeveo Antsla valla haldusterritooriumil korraldab vallavalitsus. Korraldatud olmejäätmevedu teostab AS Ragn Sells Võru Prügiveod OÜ. 28. Korraldatud olmejäätmeveoga piirkonnad Antsla vallas on Antsla linn, Kobela alevik, Vana-Antsla alevik, Kollino küla, Lusti küla, Tsooru küla ja Ähijärve küla. 29. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumist korraldab territooriumi valdaja, kelle territooriumil jäätmed tekivad, või tema volitatud isik, ning määrab territooriumil tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. 30. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või tema poolt valitud veoettevõtjaga. 31. Juhul kui olmejäätmete valdaja korraldab ise jäätmevedu, peab tal olema vastav dokument jäätmete jäätmekäitlemise kohta üleandmise tõendamiseks. 32. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitlemise kohtadesse. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladustamine toimub maakondlikus või piirkondlikus prügilas. 33. Jäätmete veoettevõtja on kohustatud: 33.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 33.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 33.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 33.4. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 33.5. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 33.6. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta. V. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 34. Jäätmevaldaja poolt jäätmete ladustamine ja matmine (välja arvatud kompostimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 35. Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ladustatakse külmunud maaga perioodil Kollino küla puhastusseadmetesse haldajaga koostatud kokkuleppe alusel, külmumata maaga perioodil ka põllul künni alla. 36. Töötlemata puidutööstusjäätmeid võib kasutada soojusenergia tootmiseks või kompostimiseks. 37. Territooriumi valdaja võib oma territooriumil kompostida aiajäätmeid järgmistel tingimustel: 37.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei tekitaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele, soovitavalt kompostikastidesse; 37.2. kompostimiskoht ei tohi salvkaevule või puurkaevule olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest ega asuda veekaitsevööndis; 37.3. kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul. 38. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. VI. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 39. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool krundi piire on keelatud. Krundi piires on loodussõbralikke tavajäätmeid lubatud põletada, kui tegevus on vastavuses tuleohutusnõuetega ja ei ohusta: 39.1. keskkonda; 39.2. inimeste tervist; 39.3. naaberkrundi valdaja heaolu. 40. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ja immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi, võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 41. Ei ole lubatud põletada: 41.1. märgi aiajäätmeid; 41.2. ohtlike ainetega reostunud papp- ja pabertaarat; 41.3. mis tahes kummi (sh liiklusvahendite rehve); 41.4. ohtlikke aineid ja nende jääke ning nendega reostunud taarat (taimekaitsepestitsiide, lakkide ja värvide jäägid jne). 42. Põhu põletamine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja Võrumaa Päästeteenistusega. 43. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb eelnevalt kooskõlastada Võrumaa Päästeteenistusega. VII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID JA FINANTSEERIMINE 44. Juhindudes Võru maakonna jäätmekavast koostab vallavalitsus oma arengukava osana Antsla valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 45. Antsla valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtjad on kohustatud koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. 46. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 47. Vallavalitsusel on õigus nõuda vallavolikogu poolt kehtestatud korras Antsla valla haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) paragrahvidele 229 – 240. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 48. Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843; 2000, 51, 319) sätestatud korras. 49. Iga füüsiline ja juriidiline isik on kohustatud järelevalveametniku nõudmisel esitama kalendriaasta jooksul jäätmete üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid. 50. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 51. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Antsla Vallavolikogu määratud ametiisikud. 52. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1999 I, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609, 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174) sätestatud korras. 53. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 54. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustuse likvideerimise kulud kannab täies ulatuses reostuse tekitaja. Lisa Antsla valla jäätmehoolduseeskirjale LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLEJAD JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD ANTSLA VALLAS Olmejäätmete kogumine ja transport 1. AS Ragn Sells Võru Prügiveod OÜ Aadress Liiva 21, Võru Telefon 22 400, faks 28 221 2. FIE Arno Männiste Aadress Kooli tee 34, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Telefon 55 304 Olmejäätmete prügila: Püve prügila (suletakse alates 1. juulist 2001. a.) Aadress Soome küla, Antsla vald, Võru maakond Ohtlike jäätmete vastuvõtukohad: 1. Kagu-Sell OÜ Aadress Lille 22, Võru Telefon 20 158 2. OÜ Kagumerk (alates 1. juunist 2001. a.) Aadress Raudtee 1, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Telefon 051 89 680 Klaastaara kogumiskohad: 1. ETK Antsla Tarbijate Ühistu klaastaara vastuvõtt Aadress Jaani 4, Antsla, Antsla vald, Võru maakond 2. TÜ Rahe Grupp Aadress Kreutzwaldi 26, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtukoht: Kollino küla puhastusseadmed Aadress Kollino küla, Antsla vald, Võru maakond Telefon 55 474, veoteenus 052 84 841 Vanametalli vastuvõtukohad: 1. Agometall OÜ Aadress Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond Telefon 052 43 495 2. Stevalko OÜ Aadress Kose tee 3, Võru vald, Võru maakond Telefon 052 22 501, 050 92 682