Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-1-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2004. a kohtuotsus E. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 2004, 4, 42

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-1-04 Otsuse kuupäev 19. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi E. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-410-2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. G., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. jaanuar 2004. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss ja E. G. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa Resolutsioon 1. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsus jätta muutmata ja E. G. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 2. Mõista E. G-lt kohtukuluna riigituludesse välja 708 kr (seitsesada kaheksa krooni) kaitsjatasu kaitsja esinemise eest Riigikohtus. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega seitsmeks kuuks. Karistusest loeti KrK § 45 alusel kantuks E. G. eelvangistuses viibimise aeg – üks kuu. 2. Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja kolmeks päevaks. Juhindudes KarS §-dest 65 ja 64 loeti Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaetuks Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning mõisteti E. G-le liitkaristuseks kolm aastat ja kolm päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks E. G. eelvangistuses viibimise aeg – viis kuud ja kolm päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati kaks aastat ja seitse kuud vangistust. Ida-Viru Maakohtu nimetatud otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2003. a otsusega, millega maakohtu otsus jäeti E. G. osas muutmata. 3. Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vangistusega üheksaks kuuks. Kohus liitis nimetatud karistusele Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega E. G-le mõistetud karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõistis E. G-le liitkaristuseks vangistuse üks aasta ja üks kuu. 4. Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsusega Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsus tühistati. Ringkonnakohus tunnistas E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistas teda vangistusega üheks aastaks. Ringkonnakohus liitis nimetatud karistusele Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega E. G-le mõistetud karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõistis E. G-le liitkaristuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. 5. Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a ja Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsuste peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks riigiprokurör Jüri Pikma, kes taotles nende otsuste tühistamist KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Avaldaja leidis, et nii maakohus kui ringkonnakohus on E. G-le liitkaristuse mõistmisel jätnud arvestamata Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsuse ning seetõttu on talle Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistust liidetud uutes asjades mõistetud karistustele kaks korda. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2003. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsus E. G-le liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasi saadeti liitkaristuse mõistmise osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, jättes arvestamata jõustunud Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsuse, millega E. G-le mõistetud liitkaristuse moodustamisel oli maakohus juba arvestanud Tartu Maakohtu poolt 11. juuni 2002. a kohtuotsusega E. G.le mõistetud karistusega. Seega tuli ringkonnakohtul KarS § 65 lg-st 1 tulenevalt 6. märtsi 2003. a otsusega E. G-le liitkaristuse mõistmisel arvestada Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a, mitte aga Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a kohtuotsusega mõistetud karistusega. 7. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsus E. G-le liitkaristuse mõistmise osas. Karistusseadustiku § 65 lg 1 alusel liideti E. G.le Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi mõistetud üheaastane vanglakaristus ja Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusega mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus – kaks aastat ja seitse kuud vangistust – täielikult. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti kolm aastat ja seitse kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati E. G. vahi alla võtmisest Viru Ringkonnakohtu poolt 6. märtsil 2003. a lahendatud kriminaalasjas ehk alates 22. juunist 2002. a. Menetlus Riigikohtus 8. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsuse peale esitas E. G. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud liitkaristuse osas. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on toiminud valesti, arvates kantud karistuse aja hulka ainult E. G. vahi all viibimise Viru Ringkonnakohtu poolt 6. märtsil 2003. a lahendatud kriminaalasjas ehk alates 22. juunist 2002. a, jättes tähelepanuta tema viiekuulise vahi all viibimise – 28. maist kuni 29. oktoobrini 2001. a – seoses teise kriminaalasja läbivaatamisega Ida-Viru Maakohtus. Seega on kassaatori arvates talle kohaldatud tegelik vangistuses viibimise aeg viis kuud pikem kui kohtuotsuses määratud karistus. 9. Riigikohtu istungil toetas E. G. kaitsja põhimõtteliselt kassatsioonkaebuses sisaldavat taotlust, kuid möönis samas, et Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusest nähtuvalt on E. G-le mõistetud karistuse hulka arvatud eelvangistuses viibimise aeg – viis kuud ja kolm päeva. Riigikohtu istungil esinenud prokurör taotles kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kaebuses osutatud vahi alla viibimise aeg on Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusega juba arvatud E. G-le mõistetud karistusaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu istungil märkis prokurör ja möönis ka kaitsja, et Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusest nähtub, et E. G-le mõistetud karistuse hulka on juba arvatud see eelvangistuses viibimise aeg, mille arvestamist ta kassatsioonkaebuses taotleb. Ka kõik hilisemad E. G-le mõistetud karistuste liitmised on toimunud karistusseadustikus sätestatut arvestades. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb E. G. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hannes KIRIS Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG