Vigala Vallavolikogu — Vigala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 42, 770

Jäätmeseaduse (RT 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Vigala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vigala valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Enn ROOSI Kinnitatud Vigala Vallavolikogu 29. septembri 2000. a määrusega nr 45 VIGALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 2. Eeskiri reguleerib Vigala valla haldusterritooriumil: 2.1. jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid; 2.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 3. Eeskirja eesmärk on jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas, jäätmete taaskasutamine ja vastutuse määratlemine jäätmekäitluses, et tagada puhas ja tervislik keskkond Vigala vallas. 4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Vigala valla territooriumil. 5. Jäätmehooldust Vigala valla haldusterritooriumil korraldab Vigala Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Vigala valla põhimäärusele. II. ÜLDMÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ohtlikud jäätmed – mürgisuse või muude omaduste tõttu raskesti ohutuks tehtavad või muul moel keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; olmejäätmed – kodumajapidamises, asutustes, koolides ja kontorites ning muudes kohtades tekkivad jäätmed; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmekäitlus – sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matmiseks; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmete kogumine –- jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmekogumisvahend – kotid, konteinerid, mahutid jm, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis või rajatis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (matmiseks); prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladustamiseks; jäätmekäitlusettevõte – spetsialiseeritud ettevõte, mis omab jäätmeluba või on kantud jäätmeregistrisse; jäätmeluba – jäätmeseaduses sätestatud korras väljastatav dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kõik metallijäätmed, metallist esemed ja metallpakend (v.a ohtlike ainete pakendid, mis tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluse litsentsi või luba omavale ettevõttele); tootmisjäätmed - toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. III. JÄÄTMEKÄITLUS 7. Jäätmete nõuetekohase hoidmise eest kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale vastutab jäätmetekitaja. 8. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 8.1. Territooriumi valdaja on kohustatud korraldama jäätmete kogumist oma territooriumil. Selleks on vaja paigaldada jäätmekogumisvahendid ning toimetada jäätmed ladustamise kohta ise või kasutada jäätmemajandusele spetsialiseerunud ettevõtte teenust. Ladustamine ja veoteenus on tasulised. 8.1.1. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud jm) paigutab kogumisvahendid vallavalitsus või organ, kes neid alasid haldab. Kaupluste ja söögikohtade juures peab nende lahtiolekuajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurniga korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi ja vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrasoleku eest. 8.2. Territooriumi valdaja on kohustatud hoolitsema jäätmete sorteerimise eest nii, et taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja muud erikäsitlust vajavad jäätmed hoitakse teistest eraldi. 8.3. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 8.4. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna: 8.4.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 8.4.2. ohtlikke jäätmeid; 8.4.3. mudalaadseid ja vedelaid jäätmeid; 8.4.4. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmete kogujaid, prügila töötajaid või jäätmetranspordi vahendeid; 8.4.5. raskeid aineid ja esemeid, mis võivad lõhkuda jäätmekonteinereid või nende tühjendamise seadmeid nende ülekoormatuse tõttu. Ülalmainitud omadustega jäätmed peab haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 8.4.6. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 8.4.7. jäätmete vastuvõtukohtades asuvad spetsiaalsed kogumispunktid; 8.4.8. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 8.5. Jäätmete kogumisvahendid ja -kohad peavad vastama kehtestatud nõuetele ning ei tohi põhjustada ohtu ega kahju inimestele, keskkonnale või territooriumile. 8.6. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 8.6.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Organiseeritud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; 8.6.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadimist tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 8.6.3. kaanega suletavad jäätmemahutid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või milles transporditakse jäätmeid jäätmekäitluspaikadesse. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ning nendesse ei tohi pääseda sademed, niiskus ja loomad. 8.7. Tuhk kogutakse kaanega kaetud mittepõlevast materjalist tuhanõusse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib panna olmejäätmete kogumisvahendisse vastupidavas pakendis. Tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 8.8. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi kogumisvahendid. 8.9. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja -konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta. Suurte jäätmemahutite puhul peab jäätmeveoauto pääsema nende vahetusse lähedusse mehhaniseeritud laadimiseks. 8.10. Väljapoole hooneid paigaldatavad kogumisvahendid peavad asetsema tasasel alusel ja olema võimaluse korral varjatud. Piirded, katused ja alused tuleb rajada selliste mõõtmetega, et need ei takistaks kogumisvahendi tühjendamist. 8.11. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid võivad asuda ruumis, kus on hea ventilatsioon, valgustus ja lukustamata sissepääs. 8.12. Kogumisvahendi omanik või rentnik peab hoolitsema oma kogumisvahendi korrasoleku ja puhastamise eest. Kogumisvahend peab olema terve ja ei tohi põhjustada reostust. Keskkonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid desinfitseerida vähemalt kui kaks korda aastas. 9. Jäätmete vedu ja käitlemine 9.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 9.2. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Vigala Vallavalitsuse poolt valitud jäätmeluba omava veoettevõttega. 9.3. Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, sõlmides vastava lepingu vallavalitsusega, andes sellest aru Vigala Vallavalitsusele jooksva aasta eest järgmise aasta 31. jaanuariks. Valla keskkonnakaitseinspektoritel ja teistel jäätmekäitlust kontrollivatel isikutel on õigus nõuda jäätmekäitlust tõendavate dokumentide esitamist kontrollkäikude ajal. 9.4. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Vigala vallas tohivad läbi viia ettevõtted, kes omavad jäätmeluba. 9.5. Jäätmed, mis võivad põhjustada ohtu tervisele ning keskkonnale või levitavad haisu, peab jäätmete tekitaja kohe transportima selleks ettenähtud käitluskohta. 9.6. Hajaasustusega piirkondades veetakse jäätmed ära spetsialiseeritud jäätmeluba omava veoettevõttega sõlmitud lepingu kohaselt või kinnistu valdaja transpordiga. 9.7. Kui kinnistu valdaja transpordib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt välja antud kviitung jäätmete üleandmise kohta. Kviitungit tuleb alal hoida viis aastat. 9.8. Jäätmete transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud võimaliku keskkonnareostuse puhul. 10. Ettevõtete jäätmed 10.1. Ettevõtete majandustegevuses tekkivate jäätmete (tootmisjäätmed) käitlemise kord tuleb ettevõtjal välja töötada enne tegevuse alustamist ja kooskõlastada see vallavalitsusega. 10.2. Vallavalitsus ei ole kohustatud lahendama majandusorganisatsioonide jäätmekäitlusküsimusi. 10.3. Jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted peavad taotlema vastavalt kehtestatud korrale jäätmeloa. Loomakorjuste ja tapajäätmete matmine on jäätmekäitlus ja vajab jäätmeluba. 10.4. Valla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad peavad esitama vallavalitsusele jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. 11. Jäätmete käitlus iseseisvalt 11.1. Kinnistul võib kompostida taimse päritoluga jäätmeid (taimejäätmed, rohi, puulehed jm) kompostikohtades, mis tuleb paigutada nii, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega tervisele. Taimsete ja loomsete toidujäätmete kompostimine on lubatud ainult kinnistes kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Kompostihunnik peab asuma kaevust vähemalt 15 meetri kaugusel. Kompostihunniku paigutamisel kruntidevahelisele piirile tuleb selleks kokku leppida naaberkrundi valdajaga. Asulates ei tohi kompostihunnik asuda tänavapoolses eesaias lähemal kui viis meetrit krundi piirist. 11.2. Hoonete kütmisel on lubatud põletada paberi- ja puidujäätmeid. Lahtises tules on lubatud põletada oksi ja risu väikestes kogustes ajavahemikus 1. novembrist kuni 1. maini vaikse ilmaga kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piiri on keelatud. Oksi ja risu tohib põletada välikaminas. Autokummide, plastmasside, õlide põletamine ilma vastava loata on keelatud. 11.3. Aiamaal tohib sõnnikut laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. Sõnnikukomposti aunade puhul kehtivad samad nõuded, mis esitati jäätmetest valmistatud komposti säilitamisel. Kinnistul, kus peetakse koduloomi (lehmad, lambad, sead), peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. 11.4. Sõnniku, vedelsõnniku ja virtsa laotamisel põldudele tuleb järgida üldisi veekaitse eeskirju ja tervisekaitse ametkonna määrusi. Sõnniku, vedelsõnniku ja virtsa laotamine lumele või külmunud pinnasele on keelatud. 12. Heitvesi ja fekaalid 12.1. Heitvee ja fekaalide kogumise kaevud ja püüdurid peavad põhjavee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 12.2. Kuivkäimla sisu tohib maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 13. Ohtlikud jäätmed 13.1. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmetest, jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega ja omavahel. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi kogumisvahendid. 13.2. Jäätmetekitaja on kohustatud ohtlikud jäätmed viima selleks määratud kogumispunkti või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõtjalt. 13.3. Kinnistu valdaja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõtjale. 13.4. Ohtlikud vedelad jäätmed (lahustite, lakkide, kemikaalide, värvide, õlide jms jäägid) peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud ning kehtiva korra kohaselt märgistatud. 13.5. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid, elavhõbetermomeetrid jms) tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. 13.6. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja käitlemist tohib korraldada ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. 13.7. Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumi kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. 13.8. Füüsiline isik peab toimetama oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akupatareid, õlid, õlifiltrid, ravimid, kemikaalid, värvi- ja lahustite jäägid jm) vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 14. Jäätmete käitluskohad 14.1. Jäätmekäitlusega tohib tegeleda ainult jäätmeluba omav või jäätmeregistrisse kantud ettevõtja. 14.2. Jäätmete käitluskohad määrab kindlaks vallavalitsus kooskõlastatult maakonna keskkonna-teenistuse ja tervisekaitseametiga. 14.3. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. IV. JÄÄTMEKÄITLUSEESKIRJA RAKENDAMINE 15. Jäätmeluba ja aruandlus 15.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba jäätmeseaduses ettenähtud juhtudel. 15.2. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Vigala Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes ja edastab materjalid loa väljastajale. 15.3. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 15.4. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavaid dokumente viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 15.5. Jäätmeloa kohustuslane peab esitama vähemalt üks kord aastas seaduses ettenähtud jäätmearu-ande. 15.6. Jäätmekäitleja on kohustatud igas kvartalis esitama keskkonnateenistusele aruande keskkonda viidud jäätmekoguste kohta ja saastetasu kalkulatsiooni ning tasuma saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest. 16. Kontroll 16.1. Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt kord aastas. 16.2. Eeskirja täitmist kontrollivad ning rikkumise eest karistusi määravad vallavolikogu määratud keskkonnainspektorid või teised haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel nimetatud isikud. 16.3. Eeskirja rikkumise eest määratud halduskaristuse peale võib edasi kaevata haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras kümne päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. 17. Vastutus 17.1. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 17.2. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub jäätmeseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 17.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 17.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 17.5. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise korral rakendatakse rikkuja suhtes seadusandlusega kehtestatud sanktsioone. 18. Lisanõuded ja erandid 18.1. Käesoleva eeskirja rakendamise lisanõuded ning Vigala valda teenindavad jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmekäitluskohad, samuti eri liiki jäätmete kogumiskonteinerite asukohad on esitatud eeskirja lisades. 18.2. Ohtlikud jäätmed võetakse elanikkonnalt vastu tasuta.