Legislator Case Law & Legislation
69953 EE

Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 40, 729

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 40, 729

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 588; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611) paragrahvi 12 lõike 4, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Suure-Jaani Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale. 2. Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Suure-Jaani Linnavalitsuse 22. augusti 1996. a korraldusega nr 473 kinnitatud «Suure-Jaani Gümnaasiumi põhikiri». Volikogu esimees Märt MOLL Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 22. märtsi 2001. a määrusega nr 33 SUURE-JAANI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. (1) Suure-Jaani Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on Suure-Jaani Linnavalitsuse hallatav, ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium. (2) Gümnaasium on kaheastmeline: 1) põhikooliaste (1.– 9. klass); 2) gümnaasiumiaste. § 2. Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. § 3. Gümnaasiumil on oma alaeelarve Suure-Jaani linna eelarve koosseisus. § 4. Gümnaasiumil on oma sümboolika (lipp, vapp) ja pitsat. § 5. Gümnaasiumi teeninduspiirkonna kehtestab Suure-Jaani Linnavolikogu. § 6. Gümnaasium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Suure-Jaani Linnavolikogu ja Linnavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 7. Gümnaasiumi ametlik nimetus on Suure-Jaani Gümnaasium, inglise keeles Suure-Jaani Gymnasium, saksa keeles Das Gymnasium Suure-Jaani. § 8. Gümnaasiumi asukoht on Tallinna 24, 71502 Suure-Jaani. II. PÕHITEGEVUS, SELLE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 9. Gümnaasiumi põhitegevus on Haridusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus põhi- ja keskhariduse andmine Suure-Jaani Linnavolikogu poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavatele õpilastele ning vabade koolikohtade, kooli võimaluste ja soovi korral ka teistele õpilastele. § 10. (1) Gümnaasiumi ülesanne ja eesmärk on luua õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks, üldkeskhariduse omandamiseks, anda õpilaste võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimest ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. (2) Gümnaasium võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Suure-Jaani piirkonnas. § 11. (1) Gümnaasiumis antavale põhi- ja keskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse riiklikes õppekavades, millest lähtudes koostab gümnaasium oma õppekava. Õppekava on õpingute alusdokument. (2) Riiklikud õppekavad määravad kindlaks: 1) õppe-eesmärgid; 2) õppeaja; 3) riikliku õppekava vahekorra gümnaasiumi õppekavaga; 4) kohustuslike õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega; 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 6) nõuded kooliastmete (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12.) ja gümnaasiumi lõpetamiseks. (3) Gümnaasiumi õppekavad määravad kindlaks: 1) gümnaasiumi õppe-eesmärgid; 2) õppe ajalise korralduse; 3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (4) Gümnaasiumi õppekava kinnitab gümnaasiumi direktor. § 12. Gümnaasium võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseõpet, kursusi, kontserte ja näitusi, tegelda õppematerjali kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ja rajatisi, osutada toitlustamise ja teisi tasulisi teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. III. ÕPPETÖÖ KORRALDUS § 13. (1) Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles. Üksikutes õppeainetes, tsüklites ja klassides võib õppetöö toimuda ka teistes keeltes (inglise, saksa jne), selle kehtestab kooli direktor kooskõlastatult kooli hoolekoguga. (2) Õppetöö toimub päevases õppevormis. § 14. Valikaineid võivad õpilased valida vastavalt kinnitatud õppekavale. § 15. Gümnaasiumis õpetatakse võõrkeeltest inglise, saksa, vene ja soome keelt. Vajaduse ja nõudluse korral otsitakse võimalusi ka teiste võõrkeelte õpetamiseks. § 16. (1) Gümnaasium koos Suure-Jaani Linnavalitsusega loob tingimused koolikohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist. (2) Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt Haridusministeeriumi kehtestatud korrale. § 17. Gümnaasiumil on õigus kehtestada vastuvõtutingimusi gümnaasiumiastme klasside komplekteerimiseks kooskõlastatult kooli hoolekoguga. § 18. (1) Õpingute aluseks gümnaasiumis on õppekavad vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11. (2) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega õppeaastaks kinnitatud loetelu hulgast ja kooskõlastatult direktoriga. § 19. (1) Õppeaasta gümnaasiumis kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. (2) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (3) Õppeperiood algab 1. septembril. (4) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand, õppetsükkel ja poolaasta. (5) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister. (6) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodi põhikooli- ja gümnaasiumiastme lõpetamiseks määrab haridusminister. (7) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundides määratakse gümnaasiumi õppekavaga, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratud suurimat lubatud koormust. (8) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit. (9) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab gümnaasiumi direktor. § 20. Haridusministeerium kehtestab: 1) nõuded pedagoogide kvalifikatsioonile; 2) klasside täitumise ülempiiri. § 21. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse vastavalt haridusministri määrusega kinnitatud õpilaste hindamise korrale. § 22. Gümnaasiumi juures võib toimuda klassiväline tegevus (pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jms). § 23. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. (2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister. (3) Vastava lõputunnistuse saavad põhikooli- ja gümnaasiumiastme lõpetajad. (4) Klassi ja kooli lõpetamise ning eksamite korraldamise, samuti lõputunnistuse vormi ja kätteandmise korra kehtestab Haridusministeerium. § 24. 8., 10. ja 11. klass sooritavad üleminekuarvestuse. IV. ÕPILASKOND § 25. Gümnaasiumi õpilaskond moodustatakse üldvastuvõtu, klassitunnistuse või põhikooli lõputunnistuse alusel õpilastest, kes soovivad gümnaasiumis õppida ning kellel on selleks vajalikud eeldused ja õigused. § 26. (1) Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (hooldaja). (2) Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister. § 27. Õpilasel on õigus: 1) valida õppeaineid gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus gümnaasiumi ja kodu kasvatustaotlustega; 3) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud gümnaasiumi hoolekogusse; 4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta gümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- jm vahendeid vastavuses kooli kodukorraga; 5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Suure-Jaani Linnavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 7) saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema, lastekaitseametniku või -organisatsiooni poole. § 28. (1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. § 29. Õpilane on kohustatud täitma gümnaasiumi kodukorda. § 30. (1) Gümnaasium tagab õpilasele koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirja ja -normide kohase päevakava. (2) Õpilase meditsiinilist teenindamist korraldab Suure-Jaani Linnavalitsus sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. § 31. Õpilasel ja tema vanematel on õigus gümnaasiumi õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda gümnaasiumi hoolekogu ja gümnaasiumi üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. § 32. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad (hooldaja) vastavalt gümnaasiumi kodukorrale. § 33. Kodu ja kooli koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond kokku lastevanemate üldkoosoleku vähemalt kord õppeperioodi jooksul ja klassijuhatajad lastevanemate klassikoosoleku kord õppeveerandis. Kui kolmandik klassi õpilaste vanematest nõuab, on gümnaasiumi juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi lastevanemate koosoleku. V. GÜMNAASIUMI TÖÖTAJAD § 34. (1) Gümnaasiumi töötajad (edaspidi personal) on gümnaasiumi pedagoogid ja teised töötajad. (2) Personali koosseisu määrab gümnaasiumi direktor tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule ja kooskõlastatult Suure-Jaani Linnavalitsusega. (3) Personali ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega ning gümnaasiumi töökorra, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadusandluse ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. § 35. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjaid õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal tegutsevaid isikuid. § 36. (1) Gümnaasiumis on klassi- ja aineõpetajad. (2) Klassiõpetaja õpetab üldjuhul kõiki õppeaineid oma kooliastme klassides. (3) Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. (4) Klassijuhatajad määratakse direktori käskkirjaga. § 37. (1) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Õpetajate, direktori asetäitjate õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. (3) Pedagoogide kutseoskuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE § 38. (1) Gümnaasiumi juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktori kinnitab ametisse Suure-Jaani Linnavalitsus, tööleping temaga sõlmitakse kuni viieks aastaks. Töölepingu sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab Suure-Jaani linnapea. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss, mille kuulutab välja ja korraldab Suure-Jaani Linnavalitsus. (4) Direktori ülesanne on tagada gümnaasiumi tulemuslik töö ning sisekord, juhtida gümnaasiumi õppe-ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. (5) Direktor on gümnaasiumi seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. § 39. (1) Gümnaasiumil on õppenõukogu, kelle ülesanne on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on gümnaasiumi pedagoogid. (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister. § 40. (1) Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab Suure-Jaani Linnavalitsus gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu tegutsemise aluseks on haridusministri kehtestatud kord. (2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on gümnaasiumi pedagoogide, Suure-Jaani Linnavolikogu, lapsevanemate, vilistlaste ja gümnaasiumi toetavate organisatsioonide ühistegevus gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. (3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad Suure-Jaani Linnavolikogu esindaja, õpilaste esindaja, kaks õpetajate esindajat, Suure-Jaani Vallavolikogu esindaja, Olustvere Vallavolikogu esindaja, Vastemõisa Vallavolikogu esindaja ning viis lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide-ettevõtete esindajat lastevanemate üldkoosoleku otsusel. § 41. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik, tal on õigus osaleda hoolekogu koosolekutel. VII. VARA, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 42. (1) Gümnaasiumi vara moodustavad talle Suure-Jaani Linnavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Gümnaasiumi vara kasutamisel kehtib Suure-Jaani linna munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (RTL 1997, 8, 47). § 43. (1) Gümnaasiumi tulu moodustub eraldistest Suure-Jaani linna eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning gümnaasiumi õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (2) Gümnaasiumi alaeelarve kiidavad heaks gümnaasiumi hoolekogu ja Suure-Jaani Linnavalitsus ning kinnitab Suure-Jaani Linnavolikogu. (3) Gümnaasiumi tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses kõik omavalitsusüksused proportsionaalselt nende territooriumil alaliselt elavate gümnaasiumis õppivate õpilaste arvuga. § 44. (1) Gümnaasiumi pedagoogide palga alammäärad kehtestab Suure-Jaani Linnavolikogu Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajate ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate vahelise kokkuleppe või selle mittesaavutamisel Vabariigi Valitsuse poolt üleriigiliselt kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate atesteerimisel omistatavate ametijärkude palga alammäärade alusel. (2) Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused kinnitab Suure-Jaani Linnavolikogu. § 45. Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister. § 46. Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumi ja Suure-Jaani Linnavalitsuse kehtestatud korras ning tähtaegadeks. § 47. Gümnaasiumi raha ja vara kasutamist kontrollivad Suure-Jaani Linnavolikogu ja Linnavalitsus. VIII. RIIKLIK JÄRELEVALVE § 48. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve korra ning kooli õppe-kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister. § 49. Gümnaasiumi raha ja vara kasutamist kontrollivad Suure-Jaani Linnavolikogu ja Suure-Jaani Linnavalitsus. IX. ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 50. (1) Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab selle tegevuse Suure-Jaani Linnavalitsus Suure-Jaani Linnavolikogu otsusel. (2) Gümnaasiumi ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1) koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. (3) Gümnaasiumi ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (4) Gümnaasiumi ümberkorralduse otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja gümnaasiumi personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (5) Gümnaasiumi ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. (6) Gümnaasiumi tegevuse lõpetab Suure-Jaani Linnavolikogu otsusel Suure-Jaani Linnavalitsus. Tegevus lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta gümnaasiumi õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 2) gümnaasiumi ei ole võimalik finantseerida; 3) gümnaasiumi koolitusluba on tühistatud; 4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. § 51. Gümnaasiumi ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel järele jäänud vara antakse volikogu otsusel üle õigusjärglasele või kantakse linnavalitsuse bilanssi.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →