Kaitseminister — Kutsealuste ajateenistusse kutsumise kord — RTL, 8, 121

Määrus kehtestatakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195; 2004, 2, 7) § 51 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib kutsealuste ajateenistusse kutsumise otsustamist, ajateenistuse asendamist asendusteenistusega, ajateenistusse kutsumisest teatamist ning ajateenistusse võtmisel teenistuskohta saatmist. (2) Käesolevas määruses sätestatud haldusmenetlustele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527), arvestades «Kaitseväeteenistuse seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud erisusi. § 2. Ajateenistusse kutsutav kutsealune (1) Ajateenistusse võib kutsuda 18- kuni 27-aastase kutsealuse, kelle «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlik komisjon (edaspidi arstlik komisjon) on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega. (2) Ajateenistusse ei kutsuta: 1) kutsealust, kelle suhtes on arstlik komisjon teinud otsuse tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise kohta; 2) kutsealust, kelle suhtes on arstlik komisjon teinud otsuse tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks tunnistamise kohta, kui hiljem ei ole tehtud uut otsust; 3) kutsealust, kelle suhtes on tehtud otsus ajapikenduse andmise kohta – selles otsuses märgitud ajapikenduse tähtaja jooksul või kui ei ole ära langenud ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolud; 4) kutsealust, kelle suhtes on tehtud otsus ajateenistuse asendamise kohta asendusteenistusega; 5) kutsealust, kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) kutsealust, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune; 7) kaitseväekohustuslast, kes on teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. (3) Kriminaalasjas kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kutsealuse ajateenistusse kutsumine peatatakse kuni tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni või kohtuotsuse tegemiseni. (4) Kutsealust, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ja kes on «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 55 lõikes 11 ettenähtud ajal teatanud riigikaitseosakonnale kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele, võib ajateenistusse kutsuda üksnes tema poolt teatatud kalendriaastal. Kui sellisele kutsealusele on antud ajapikendust, siis võib kutsealuse kutsuda ajateenistusse ajapikenduse lõppemisel. § 3. Ajateenistusse kutsumist korraldav riigikaitseosakond (1) Kutsealuse ajateenistusse kutsumist korraldab tema elukohajärgne riigikaitseosakond (edaspidi riigikaitseosakond). (2) Välisriigis elava kutsealuse kutsub ajateenistusse ja toimetab teenistuskohta Põhja Riigikaitse Osakond. Kui välisriigis elav kutsealune on teisele riigikaitseosakonnale esitanud kirjaliku sooviavalduse, kutsub selle kutsealuse ajateenistusse ja korraldab tema teenistuskohta toimetamist see riigikaitseosakond, kellele kutsealune on vastava kirjaliku sooviavalduse esitanud. Sooviavalduse saanud riigikaitseosakond teavitab viivitamatult Põhja Riigikaitse Osakonda sooviavalduse saamisest. 2. peatükk AJATEENISTUSSE KUTSUMISEST VABASTAMINE § 4. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine (1) Kui kutsealune on arstliku komisjoni otsusega tunnistatud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, teeb riigikaitseosakonna juhataja otsuse kutsealuse ajateenistusse kutsumisest vabastamise ja kaitseväekohustuslaste registrist kustutamise kohta. (2) Kui kaitseväekohustuslane on teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud, teeb riigikaitseosakonna juhataja otsuse tema vabastamise kohta ajateenistusse kutsumisest. Sellise kaitseväekohustuslase ajateenistuskohustus loetakse täidetuks. 3. peatükk AJAPIKENDUSE ANDMINE § 5. Ajapikenduse taotluse esitamine (1) Kutsealusele antakse ajapikendust tema isikliku kirjaliku taotluse alusel, välja arvatud ajapikenduse andmisel haiguse või tervisehäire tõttu. (2) Kutsealune esitab ajapikenduse taotluse riigikaitseosakonnale ajapikenduse andmise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel, lisades taotlusele ajapikenduse andmist põhjendavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus. (3) Kui kutsealune esitab taotluse ajapikenduse saamiseks «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 57 lõike 2 alusel, otsustab riigikaitseosakond pärast taotluse saamist täiendavate andmete kogumise ning edastab taotluse koos materjalidega Kaitseministeeriumile. § 6. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu (1) Kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks haiguse või tervisehäire tõttu on arstliku komisjoni otsus tunnistada kutsealune tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks. (2) Ajapikenduse andmise otsuses määratakse tulenevalt haiguse või tervisehäire iseloomust kindlaks ajapikenduse tähtaeg, mis ei või olla iga kord pikem kui kolm aastat. (3) Ajapikenduse tähtaja möödumisel kutsutakse kutsealune välja tema terviseseisundi kindlaksmääramiseks arstlikus komisjonis. (4) Tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks tunnistatud kutsealuse võib kutsuda ajateenistusse, kui arstlik komisjon on kutsealuse tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega. § 7. Teavitamiskohustuse äranäitamine otsuses Kui kutsealusele antakse ajapikendust «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, siis märgitakse otsuses muude andmete hulgas ära ka ajapikenduse andmise aluseks olevad asjaolud ning viidatakse kutsealuse kohustusele teavitada riigikaitseosakonda nende asjaolude muutumisest. § 8. Ajapikenduse andmine muudel põhjustel Kui kutsealusele on antud ajapikendust «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-s 54 või 55 sätestatud alustel või Vabariigi Valitsus on «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 57 lõike 2 kohaselt kutsealusele andnud ajapikendust ajapikenduse aluste äralangemiseni ja riigikaitseosakonnal on andmeid ajapikenduse andmise aluste äralangemise kohta, siis võib riigikaitseosakond algatada menetluse kutsealuse ajateenistusse kutsumiseks. Sellisel juhul tuleb kutsealune ära kuulata, otsustamaks ajapikenduse lõppemise küsimus. § 9. Teavitamiskohustus (1) Kutsealune, kellele on antud ajapikendust «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, on kohustatud viivitamatult teatama riigikaitseosakonnale ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest. (2) Õppeasutus ja kutsealune on kohustatud viivitamatult teatama riigikaitseosakonnale kutsealuse hariduse omandamise katkestamisest või lõpetamisest. 4. peatükk AJATEENISTUSE ASENDAMINE ASENDUSTEENISTUSEGA § 10. Taotlus ajateenistuse asendamiseks asendusteenistusega (1) Ajateenistuse asendamine asendusteenistusega otsustatakse kutsealuse isikliku kirjaliku taotluse alusel. (2) Kutsealune näitab taotluses ära motiivid, miks ta taotleb ajateenistuse asendamist asendusteenistusega. § 11. Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustamine (1) Ajateenistusse kutsumise asendamise asendusteenistusega või sellest keeldumise otsustab riigikaitseosakonna juhataja «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatud korras. (2) Riigikaitseosakonna juhataja ei või keelduda asendamast ajateenistust asendusteenistusega ilma kutsealuse ärakuulamiseta ning ilma andmata kutsealusele võimalust esitada seisukoht kogutud tõendite kohta ja esitada täiendavaid tõendeid. 5. peatükk AJATEENISTUSSE KUTSUMINE § 12. Otsus ajateenistusse kutsumise kohta (1) Otsuse kutsealuse ajateenistusse kutsumise kohta teeb riigikaitseosakonna juhataja, arvestades käesoleva määruse §-s 2 sätestatut. (2) Otsuses näidatakse ära väeosa, kaitseväeasutus või muu asutus, kus kutsealune teenima hakkab. § 13. Ajateenistusse kutsumisest teatamine (1) Ajateenistusse kutsumisest teatatakse kutsealusele käesoleva määruse lisaga 1 kehtestatud vormis teatisega hiljemalt kümne päeva jooksul riigikaitseosakonna juhataja poolt otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ajateenistusse kutsumise tähtaega. (2) Teatisele märgitakse: 1) kutsealuse ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) kutsealuse tulevane teenistuskoht (väeosa, kaitseväeasutus või asutus); 4) teenistuskohta ärasaatmisele ilmumise aeg ja koht; 5) hoiatus vastutusele võtmise kohta «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 2151 alusel, kui kutsealune ei ilmu teenistuskohta ärasaatmisele; 6) märge teenistuskohta ärasaatmisele ilmumisel kaasavõetavate asjade ja väeosas keelatud asjade loetelu; 7) riigikaitseosakonna esindaja nimi, allkiri ja pitsatijäljend. (3) Teatis toimetatakse kutsealusele riigikaitseosakonna poolt kätte. Riigikaitseosakond võib kutsealuse kättetoimetamiseks välja kutsuda. § 14. Kutsealuste kohta üleantavad dokumendid (1) Kutsealuste üleandmisel väeosale, kaitseväeasutusele või asutusele antakse riigikaitseosakonna esindaja poolt teenistuskoha esindajale üle järgmised dokumendid: 1) kutsealuste kaitseväeteenistuse tunnistused; 2) kutsealuste tervisekaardid; 3) kutsealuste nimekiri. (2) Kutsealuste nimekirja kantavad andmed on: 1) kutsealuse ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) kaitseväeteenistuskõlblikkus – tegevteenistuseks kõlblik või tegevteenistuseks kõlblik piirangutega; 4) juhiloa olemasolul mootorsõiduki kategooria, mille juhtimisõigus kutsealusele on antud. (3) Kutsealuste nimekiri koostatakse määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt kahes eksemplaris. Nimekirja allkirjastavad riigikaitseosakonna ning väeosa, kaitseväeasutuse või asutuse esindaja. Üks eksemplar antakse väeosale, kaitseväeasutusele või asutusele ning teine jääb riigikaitseosakonnale. 6. peatükk RESERVI ARVAMINE § 15. Reservi arvatavad kaitseväekohustuslased (1) Reservis võetakse arvele järgmised kaitseväekohustuslased: 1) kutsealune, keda ei ole kutsutud ajateenistusse või asendusteenistusse enne 28-aastaseks saamist; 2) kutsealune, kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kaitseväekohustuslane, kes on teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaitseväekohustuslase reservis arvele võtmisel lähtutakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 31 lõigetest 6 ja 7. 7. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 16. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine ja reservi arvamine Lisaks eespool sätestatule vabastatakse ajateenistusse kutsumisest ja arvatakse reservi «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 216 lõikes 1 nimetatud kutsealune. § 17. Kaitseministri määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 22 «Kutsealuste ajateenistusse kutsumise kord» (RTL 2002, 7, 55) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva määruse lisadega 1 ja 2 kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik alates 1. augustist 2004. aastal. Minister Margus HANSON Kantsler Indrek KANNIK Kaitseministri 15. jaanuari 2004. a määruse nr 2 «Kutsealuste ajateenistusse kutsumise kord» lisa 1

Kaitseministri 15. jaanuari 2004. a määruse nr 2 «Kutsealuste ajateenistusse kutsumise kord» lisa 2