Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna jäätmekava 2001-2005 kinnitamine — KO, 40, 721

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt koostab omavalitsus jäätmekava omavalitsusüksuse arengukava osana. Kuressaare linna jäätmekava 2001–2005 valmis pärast linna arengukava kinnitamist ja on avalikustatud kooskõlas arengukava avalikustamise nõuetega. Eelnevast tulenevalt Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kuressaare linna jäätmekava 2001–2005» (lisa). 2. Kuressaare Linnavalitsusel viia punktis 1 kinnitatud «Kuressaare linna jäätmekava 2001–2005» linnavolikogu poolt 23. novembri 2000. a määrusega nr 23 kinnitatud «Kuressaare Linna arengukava 2001–2005» teksti ja esitada muudetud ja täiendatud linna arengukava linnavolikogule kinnitamiseks. 3. Määrus jõustub 9. aprillil 2001. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. märtsi 2001. a määrusega nr 10 KURESSAARE LINNA JÄÄTMEKAVA 2001–2005 SISSEJUHATUS Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel, maakonna ning valla ja linna tasandil. Jäätmeseaduse paragrahv 10 sätestab üldnõuded valla/linna jäätmekava koostamiseks: (1) Kohalik omavalitsus koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. (2) Valla või linna jäätmekava avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Kuigi Saare maakonna jäätmekava on kavas koostada 2000.–2001. aastal ja maakonna jäätmekavale aluseks olev riiklik jäätmekava valmib eeldatavalt käesoleva aasta oktoobris, ei takista see Kuressaare linnal oma jäätmehoolde alast tegevust juba praegu planeerida. Kaasaegse jäätmehoolduse põhimõtted on toodud jäätmeseaduses ning isegi kui omavalitsuse jäätmekavas on hilisema kõrgema tasandi jäätmekavaga erinevusi/puudujääke, saab omavalitsuse kavva vajalikud muudatused täiendavalt sisse viia. Vastavalt jäätmeseadusele käsitleb jäätmekava jäätmehoolduse olukorda haldusüksuses, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava peab sisaldama: 1) olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldust ning põhiliste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmete liike ja koguseid; 2) jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnangut; 3) hinnangut jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlusmenetluse valik, jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik ning nende paigutus, erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks, keskkonna- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. Kuna on teada, et Saaremaale jääb üks prügila, ei käsitleta käesolevas töös: a) jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnangut; b) hinnangut jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile; c) jäätmete lõppladestuspaiga asukohta ja tehnoloogiat. Neid punkte käsitleb maakonna jäätmekava. Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest Kuressaare linna arengudokumentidest: 1. Kuressaare Agenda 21, 2. Kuressaare linna üldplaneering 2010 (kehtestamisel); 3. Kuressaare linna arengukava 2001–2005. Käesolev jäätmekava koosneb seletuskirjast ja nn eelnõust (eelnõu osa on kirjutatud kursiivis). Eelnõu on üks osa Kuressaare linna arengukavast aastateks 2001–2005. Jäätmekava tuleb perioodiliselt läbi vaadata ja vajadusel viia sisse parandused ja täpsustused. 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1. Elanikkond ja elamumajandus Kuressaare linn on Saare maakonna keskus, milles elab ca 16 100 inimest ehk umbes 41% maakonna elanikest. Andmed elanike arvu muutuste kohta ajas on toodud tabelis 1. Elanike arvu prognoos aastaks 2005 rajaneb eeldusel, et linna elanike arv püsib enam-vähem stabiilsena – tõenäoliselt elanikkond suureneks Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamisega, kuid see projekt ei realiseeru enne 2010. aastat. Tabel 1. Andmed Kuressaare linna kohta Pindala Elanike arv Rahvastiku tihedus 1992 2000 2005 14,95 km2 16 305 16 107 16 150 ~1075 el/km2 Väljavõte elanikkonna vanuselisest koosseisust: 0–14 a 21,7% 60 ja rohkem 16,7% Tööealisi 43% Linna pindalast on hoonestatud ca 40%. Hoonestamata maad on ca 60% pindalast (48% linna maast moodustab haljasmaa), millest on võimalik hoonestada veel 170 ha ehk 11,4% kogupindalast. Kuressaares on 1 elaniku kohta keskmiselt 29 m2 elamispinda. 78,5% elamufondist on ühepereelamud. 1998. aastal oli elumajade koguarv 1934, millest 324 korterelamud ja 1610 üheperekonnaelamud (Hooneregistri 2000. a märtsikuu andmetel on linnas 2081 elamut). Korterelamutes elab 66,9% elanikest. Saaremaad, sh Kuressaare linna külastab aastas kuni 250 000 turisti. 1.2. Tööstus ja ettevõtlus Keskäriregistri andmetel oli Saaremaal 1. juunil 1999. a registreeritud 1940 juriidilist isikut ja ettevõtjat, millest 40,5% asus Kuressaares. Võrreldes ettevõtete käibeid omavalitsuste lõikes näeme, et majanduse kontsentreerumine Kuressaarde ja selle ümbrusesse on väga suur: 1998. aastal andsid Kuressaare linnas asuvad ettevõtted 77,1% maakonna ettevõtete netokäibest, koos Kaarma vallaga aga 85%. Põhilised majandusharud on kaubandus, teenindus, töötlev tööstus. Suurimad linna tööandjad (üle 300 töötaja) on Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Kuressaare Haigla ja Kuressaare Linnavalitsus koos linnaeelarveliste ja linna osalusega ettevõtetega. Erinevate majandusharude osatähtsus tööhõive järgi on toodud tabelis 2. Tabel 2. Töökohtade arv 1998. a. Tegevusala Töötajate arv Kuressaares Osatähtsus % Tööstus 1348 22 Kaubandus 877 14 Põllumajandus 49 1 Ehitus 553 9 Transport, side 483 8 Haridus 552 9 Tervishoid 462 7,5 Haldus 423 6,8 Muu 1417 23 Kokku 6164 100 Kuressaare linnas on 40 kaubandusettevõtet (kauplusi on kokku 85), 15 teenindusettevõtet, 45 toitlustusettevõtet ja 10 ehitusettevõtet. Hotelle ja majutuskohti on 22. 1.3. Sotsiaalsfäär Ka sotsiaalsfääri osas on maakonna keskuseks Kuressaare linn. Siin asub 6 kooli ja 6 lasteaeda, vastavalt 3345 ja 955 kohaga (1999/2000. õppeaastal käis lasteaedades 859 last), huvikoolid (kunstikool, muusikakool, spordikool, huvikeskus). Arvestades sündivuse stabiliseerumist 140 – 150 lapsele aastas ning võimalikku tõusu kuni 170 lapse sünnini aastas puudub arvuliselt vajadus uute lasteaia- ja koolihoonete ehitamiseks kuni aastani 2010. Riiklikest kutseõppeasutustest tegutseb Kuressaares Kuressaare Ametikool, mis võimaldab kutseõpet nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetajatele. Kõrgharidust on võimalik omandada Eesti Kõrgema Kommertskooli Saaremaa Filiaalis (1999/2000. õppeaastal 60 üliõpilast) ning Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžis (praegu 28 üliõpilast, kavandatud kuni 400 õppurit; töötab Kuressaare Ametikooli ruumides). Tervishoiuasutuste võrgustik on Kuressaares küllalt hästi välja arenenud. Suurimaks asutuseks on Kuressaare Haigla, kus on 227 voodikohta, mis on Saaremaa vajadusi arvestades on piisav. Haigla on arvatud Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud haiglate perspektiivuuringus perspektiivsete haiglate hulka. Lisaks haiglale tegutseb polikliinik, sanatoorium jt, kokku 475 kohaga. 1.4. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis Olmejäätmed Kuressaare linna olmejäätmete koguse ja koostise uurimiseks viis OÜ Prügimees 1998. aasta maikuus läbi ankeetküsitluse (Lääne-Eesti jäätmehoolduse arendusprojekti osana). Majapidamiste osas oli saadud tulemus vägagi erinev: igakuine jäätmete hinnanguline kogus oli 5 kuni 200 kg pere kohta. Keskmiseks tulemuseks saadi 48 kg jäätmeid pere kohta kuus (küsitleti nii ühepere- kui korterelamutes elavaid peresid, pereliikmete arv ulatus kahest kaheksani). Arvestades ka Eesti teistes linnades läbiviidud uuringute tulemusi, võib Kuressaare linna keskmiseks jäätmetekkeks elaniku kohta lugeda ca 205 kg/a (see vastab küsitlustulemuste põhjal statistilisele pere suurusele 2,8), kokku ca 3300 t/a. Korterelamute jäätmete kogumisstatistika alusel (eeldades, et 1998. aastal pandi kõik jäätmed prügikonteinerisse) tekib iga linnaelaniku kohta 1–1,2 m3 olmejäätmeid aastas, summaarne kogus on 16 000–19 000 m3 ehk 3200–3800 t aastas. Majapidamistes tekkivate olmejäätmete eeldatav koostis (1998. aasta ankeetküsitluse ja OÜ Prügimees kogemuste põhjal) on toodud tabelis 3. Tabel 3. Olmejäätmete eeldatav koostis (%) ja kogus (t/a) Kuressaare linnas Komponent Osa jäätmevoost, % Kogus, t/a Biojäätmed 47 – 52 1551 – 1716 Paber ja papp 17 – 21 561 – 693 Plastik 6 – 7 198 – 231 Klaas 7 – 13 231 – 429 Metall 3 99 Tekstiil 2 – 3 66 – 99 Kumm 2 66 Ohtlikud jäätmed 1 – 2 33 – 66 Muud (sh tuhk) 11 363 Kokku 100 % 3300 Olmejäätmete sarnased jäätmed Olmejäätmete sarnaste jäätmete all mõeldakse kauplustes, hotellides jm teenindusettevõtetes, koolides jt sotsiaalasutustes tekkivaid jäätmeid, samuti ettevõtete kontoriprahti. Keskmiselt tekib ettevõtetest olmelise iseloomuga jäätmeid 600 kg/a töökoha kohta. Kuressaare linnas on 6164 töökohta. Seega tekib linna asutustel ja ettevõtetel olmejäätmetele sarnaseid jäätmeid ca 3700 t/a. Käesoleva töö raames ei analüüsita ettevõtete tootmistegevuses tekkivate jäätmete koguseid ja koostist, kuivõrd omavalitsuse ülesanne ei ole ettevõtete jäätmekäitluse korraldamine. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade ehitusjäätmete tekke kohta sisuliselt puudub – Kudjape prügilasse tuuakse aastas ca 500 tonni ehitusjäätmeid, kuid neid kasutatakse ka pinnase täiteks tekkekohal. Hinnanguliselt tekib Eestis ehitusjäätmeid elaniku kohta järgmiselt: – Tallinn, Tartu, Pärnu – 500 kg/a – Ülejäänud linnalised asulad – 300 kg/a – Vallad – 150 kg/a Kuressaare linnas võib ehitusjäätmete teke olla vahemikus 150–300 kg/a elaniku kohta ehk 2415–4830 t/a (ka näiteks Tallinnas hinnati 1998. a tekkinud ehitusjäätmete koguseks 283 000–600 000 t/a). Eeltoodud andmete alusel saab väita, et: Kuressaare linnas tekib ca 9400–11 800 t/a olmejäätmeid, nendele sarnaseid jäätmeid ja ehitus-lammutusjäätmeid; nende jäätmeliikide summaarne jäätmeteke on 582–730 kg/a inimese kohta. Fekaalid Kuressaare linnas on ca 1250 eramut, mis ei ole ühendatud linna tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Arvestuste kohaselt tekitavad need inimesed 20 000 t/a fekaale ja reovett; statistiliste andmete põhjal veetakse kogumiskaevudest ja kuivkäimlatest välja 3500 t/a (andmed saadud Kuressaare linna üldplaneeringust 2010). Seda tüüpi jäätmed suunatakse Põhja tänava vastuvõtupunkti kaudu linna heitveepuhastile. 1.5. Jäätmete kogumine ja transport Kuressaare linnas tegutsevad järgmised jäätmekäitlusettevõtted: 1. OÜ Prügimees – jäätmete ja fekaalide vedu, ladustamine, sorteerimine; klaasi ja plastiku kogumine sorteerimine, vedu. 2. AS Saare Kommunaal – jäätmete ja fekaalide vedu, orgaaniliste jäätmete kompostimine. 3. OÜ OJ Projekt – ohtlike jäätmete kogumine ja vedu. 4. AS Saare Bior – reoveesette ja saastatud pinnase kompostimine. Olmejäätmete kogumine ja vedu Majapidamistes satub prügikonteinerisse ainult teatud osa tekkinud jäätmetest: keskküttega korterelamutes läheneb see näitaja 100%-le, ühepereelamutes võib see olla ca 190 majapidamist) ning üle 400 asutuse-ettevõtte. Korraldatud olmejäätmeveo maht on ca 5500 t/a. Oma transpordiga tuuakse Kudjape prügilasse jäätmeid ca 3100 t/a (OÜ Prügimees andmed). AS SAARE KOMMUNAAL veab peamiselt linna heakorrastusest tekkivaid jäätmeid (kuni 2000 t/a), tellimustööna fekaale ja ettevõtete jäätmeid (400 t/a), vähemal määral teenindab ka elanikkonda (200 t/a). Ettevõttel on üks pressiga prügiauto GAZ 53M (maht 11 m3) ja üks paakauto mahuga 3,3 m3. Tänavate ja haljasalade koristamiseks ning heakorrastustöödeks on kaks pühkimis-koristusautot, kaks kallurit ja kaks traktorit, üks lumekoristustransportöör järelhaagisena. OÜ PRÜGIMEES veab olme- ja ehitusjäätmeid. Ettevõttel on kaks tõstukiga autot 0,75 m3 konteinerite jaoks, kaks Scania pressautot mahuga 15 m3 (38 m3 pressimata prügi), üks Multilift tõstukveok kandejõuga 13 t (saab vedada konteinerit kuni 30 m3 mahuga), paakauto mahuga 3,6 m3 ja vaakum-paakauto. Ohtlike jäätmete kogumine Kuressaare linnas tekib ohtlikke jäätmeid arvestuste kohaselt 70 kuni 140 tonni aastas (rakendades eeldust, et ca 1 kuni 2% olmelise iseloomuga jäätmete kogusest on ohtlikud). Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt toimub Kuressaares, Tallinna 61e, asutustelt ja ettevõtetelt Kudjape prügilas, kus asub nõuetekohaselt välja ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Aastas kogutakse ca 50 tonni ohtlike jäätmeid (25 t elanikelt ja 25 t ettevõtetelt). Põhilise osa kogutavatest ohtlikest jäätmetest moodustavad akud, patareid, elavhõbedalambid. Taaskasutavate jäätmete kogumine Taaskasutatavate jäätmete kogumiseks on Kuressaare linnas avatud 4 klaastaara vastuvõtupunkti, mille vahendusel läheb taaskasutusse üle 600 t klaastaarat ja üle 7 t plastiktaarat aastas. Enamkäidavatesse kohtadesse on paigaldatud 10 klaastaara kogumise konteinerit. Aastas kogutakse Kuressaare linnas 35 t klaastaarat. Kudjape prügilas sorteeritakse ja kogutakse klaas- ja plastiktaarat, puitu, vanametalli, ehitusjäätmeid ja aiajäätmeid. Vanametalli võtavad vastu AS Emeks, Tallinna 82 ja OÜ Prügimees Kudjape prügilas. Aastas kogutakse Kuressaare linnas ca 300 t vanametalli (andmed saadud Kuressaare linna üldplaneeringust 2010). 1.6. Jäätmete lõppkäitlus, sh ladestamine prügilasse Kõik Kuressaare linnas ladustamist vajavad jäätmed ladustatakse Kaarma valla territooriumil paiknevasse Kudjape prügilasse. Prügilat haldab Kuressaare Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel OÜ Prügimees. Aastas ladustatakse Kudjape prügilasse ca 35 000 m3 (s.o 7000 t) tahkeid jäätmeid. Ladustatavatest jäätmetest on 90% tekitatud Kuressaare linnas. Kudjape prügilas alustati jäätmete ladestamist 1970-ndate aastate algul. Ladestusala pindala on 6 hektarit. 1997. aastal alustati prügilasse toodud jäätmete osalist sorteerimist. Vanametall ja klaas saadetakse tagasi ümbertöötlemisettevõtetesse. Kivijäätmed ja pinnas on ära kasutatud teede ja platside alumiste kihtide ehituseks. Välja on sorteeritud ka oluline osa puidujäätmeid, mida linnaelanikud on saanud ära kasutada küttena. Kuressaare linna puhastusseadmete juures kompostitakse aastas 1000 t reoveesetteid. AS Saare Kommunaal kompostib Sikassaare kompostimisväljakul aastas kuni 1500 t haljastusjäätmeid ja 220 t septikujäätmeid (andmed saadud Kuressaare linna üldplaneeringust 2010). 1.7. Probleemid jäätmekäitluses Kuressaare üldplaneeringus aastani 2010 on toodud välja järgmised jäätmekäitluse probleemid: 1. Linnal puudub jäätmehoolduse arengukava. 2. Linn ja lähiümbrus on jäätmetega risustatud. Puudub piisav ülevaade ja kontroll kõigi jäätmetekitajate ja -koguste üle. 3. Elanikkonna vähene teadlikkus ja huvi jäätmehooldusprobleemide vastu. 4. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise ebapiisavad võimalused ja väike osakaal kogutavate jäätmete mahust (paber, papp, plastik, kasutatud riided, olmetehnika, mööbel jm). 5. Kudjape prügila mittevastavus kaasaja keskkonnanõuetele. 6. Puudub ülevaade ja kontroll kogumiskaevude ja kuivkäimlate lampkastide tühjendamise üle. 7. Jäätmehooldusalane kontroll on nõrk ja puudub järelevalvesüsteem. 8. Ohtlike jäätmete kogumissüsteem ei välista ohtlike jäätmete sattumist prügilasse ja looduskeskkonda. Täiendavalt on probleeme kajastatud ka peatükis 3.2. 2. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIV SEADUSANDLUS Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72), mis jõustus 10. juunil 1998. a ja tühistas 1992. aastal kehtestatud Eesti Vabariigi Jäätmeseaduse (RT 1992, 21, 296; 1994, 74, 1323). Jäätmeseadus sätestab kohustuse jäätmete tekke vähendamiseks ja vältimiseks, põhinõuded jäätmehoolduse korraldamiseks ning vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral. Eesti Vabariigis jaguneb vastutus jäätmehoolduse korraldamise eest Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi (teatud määral ka Majandus- ja Sotsiaalministeeriumi), maakondade ja kohalike omavalitsuste vahel. Kohalike omavalitsuste kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised (jäätmeseadusest): – koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast; – avalikustab valla või linna jäätmekava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel; – võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust; – korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo; korraldatud olme-jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid; – sõlmib lepingu olmejäätmete valdaja liitumiseks korraldatud olmejäätmeveoga, valib välja veoettevõtja; – võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olemjäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; – edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; – korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist; – jäätmeseadusega sätestatud nõuete täitmiseks teevad kohalikud omavalitsused vajaduse korral koostööd; – linna või valla volikogu kehtestab jäätmeseaduse jõustumisest ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja; jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse enne kehtestamist maavanemale; – võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri; – kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil; – korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale; – annab seisukoha jäätmeloa taotlustele; – annab seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlustele; – kontrollib jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas; – korraldab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise kinnisasja omaniku kulul, juhul kui reostatud kinnisasja omanik ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust. Lisaks jäätmeseadusele on vaja jäätmehoolduse korraldamisel arvestada järgmiste seadustega: – Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348), mis sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise rahvusliku strateegia alused ja tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsusetele. Vastavalt seaduse paragrahvi 4 lõikele 2 peab omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme. – Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348), mis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (kaasa arvatud jäätmekavade koostamine, jäätmekäitluskohtade kavandamine jne), ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel lähtuvalt loodus- ja tehiskeskkonna säilitamise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgist. – Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 1999, 54, 583; 95, 843), mille ülesanne on majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda ning saada täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks. – Pakendiseadus (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) mis kehtestab nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. Seaduse eesmärk on soodustada pakendi ja pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist, vältida pakendite sattumist looduskeskkonda. Selle järgi peab Eestis tekkivate pakendijäätmete kogumassist 30. juuniks 2001. a olema: a) 50% taaskasutatud; b) taaskasutatud materjalina vähemalt 25%; c) taaskasutatud iga pakendimaterjali liigi kogumassist 15%. – Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381) kehtestab ühekorrapakenditele ja loodusvaenulikele pakenditele kõrgema aktsiisi. – Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19) kehtestab nõuded jäätmete uputamiseks veekogusse või vette paigutamiseks. – Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843) kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmete põletamiseks peab paikse saasteallika valdaja taotlema erisaasteloa. – Eesti keskkonnastrateegia heakskiitmine (RT I 1997, 26, 390), mis teadvustab Eesti keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning teadvustab säästva arengu printsiibid. – Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) kehtestab keskkonnamõjude hindamise korra (sh olmejäätmete lõppladestuspaikade ja tehnoloogia valikul) ja olemasolevate ettevõtete keskkonnaauditeerimise korra. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Loetletud õigusakte täpsustavad ja täiendavad Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. Siinkohal on loetletud ainult need määrused, millest tuleb juhinduda jäätmehooldussüsteemi väljatöötamisel: – Keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrus nr 36 «Ohtlike jäätmete märgistamise kord» (RTL 1999, 68, 890) – Keskkonnaministri 9. augusti 1999. a määrus nr 75 «Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord» (RTL 1999, 122, 1662; 2000, 93, 1434) – Keskkonnaministri 21. aprilli 1999. a määrus nr 45 «Vanaõli käitlemise kord» (RTL 1999, 73, 932) – Keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrus nr 71 «Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlemise kord» (RTL 1999, 116, 1537) – Vabariigi Valitsuse 26. mai 1999. a korraldus nr 622-k «Pakendiseaduse täitmise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999 – 2001» (RTL 1999, 90, 1132) – Teede- ja sideministri 13. juuli 2000. a määrus nr 60 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord» (RTL 2000, 86, 1287) Mitmed olulised määrused on veel eelnõu vormis (nt prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise eeskiri). Kohalikul tasandil peab reguleerima jäätmehooldust linna/valla jäätmehoolduseeskiri. Senikehtiv eeskiri on Kuressaare linnas vastu võetud 1995. aastal, kuid uue jäätmeseaduse järgne eeskiri on senini vastu võtmata (tähtaeg oli 1. detsember 1999. a). Jäätmehoolduseeskirjad peavad sätestama: 1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. Samuti peab omavalitsusüksuse jäätmehoolde alane tegevus juhinduma maakonna jäätmekavast, mis omakorda lähtub riiklikust jäätmekavast. Riiklik ja maakonna jäätmekava koostatakse eeldatavalt 2001. aasta esimesel poolel. 3. JÄÄTMEHOOLDE EESMÄRGID 3.1. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil Üldised arengusuunad Eesti keskkonnakaitses on määratud Eesti keskkonnastrateegias (kinnitatud 12. märtsil 1997. a, avaldatud RT I 1997, 26, 390), mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid pärast 1991. aastat väljakujunenud poliitilises ja majandusolukorras ning põhiülesanded aastateni 2000 ja 2010. Eesti üheks prioriteetseks keskkonnaprobleemiks on kuulutatud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Keskkonnastrateegias on võetud suund jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Eesmärgid on seatud järgmised: – toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist; – piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist; – vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid; – arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1. Jäätmetekke vältimine; 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduvkasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energeetiliseks otstarbeks (põletamine); 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Keskkonnastrateegias püstitatud ülesanded on järgmised: Ülesanded aastaks 2000: – tootmis- ja olmejäätmete tekke stabiliseerimine 1995. aasta tasemel; – kinnitada kõigile prügilatele omanik või haldaja, sulgeda omanikuta prügilad; – jäätmete taaskasutamise suurendamine 30–40%-ni; – uute prügilate rajamine ja vanade sulgemine Euroopa Liidu nõudeid arvestades; – 40% olmejäätmete ladustamine vastavuses keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega; – ohtlike jäätmete käitlussüsteemi juurutamine; – kontrolli saavutamine kõigi oluliste jäätmetekitajate üle. Ülesanded aastaks 2010: – jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni; – olmejäätmete tekke stabiliseerimine 250–300 kg tasemel inimese kohta aastas; – olmeprügilate arvu optimeerimine (kuni 150); – kõikide jäätmete töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele; – ohtlike jäätmete osakaalu vähendamine jäätmete üldkoguses; – jäätmekäitlusteenuste rakendamine kogu riigi ulatuses. Eeltoodud põhimõtted kajastuvad jäätmeseaduses ja sellest tulenevates õigusaktides. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti jäätmemajanduse strateegia eesmärk on tootmise ja tarbimise suunamine säästvale teele, s.t nii et jäätmete teke, kasutamine, töötlemine ja ladustamine oleksid keskkonnale talutaval tasemel. Samu põhimõtteid järgib koostatav riiklik jäätmekava. 3.2. Saare maakonna jäätmehoolduse strateegia Vastavalt senisele riiklikule visioonile Saare maakonna jäätmekäitluse arengu osas – piirduda ühe prügilaga, seejuures arendada välja integreeritud jäätmekäitlus; eelistatult tuleks jäätmevoost eraldada kompostitavad jäätmed ja taaskasutatav materjal ja seega ladestada prügilasse põhiliselt eeltöödeldud jäätmeid – on välja töötatud maakonna jäätmehooldusstrateegia. Saare maakonna jäätmehooldusstrateegia on maakonnaplaneeringu üks osa ja selle eesmärk on luua maakonnas selline jäätmehooldussüsteem, mis: 1. tagaks puhta ja turvalise keskkonna; 2. lubaks jäätmeid võimalikult suures osas ära kasutada; 3. oleks majanduslikult ja tehniliselt optimaalselt lahendatud. Järgnevalt on välja toodud jäätmehooldusstrateegia need punktid, mis puudutavad ka Kuressaare linna (Märkus: maakonna jäätmekava koostamisega võivad mõned siintoodud seisukohad muutuda, eelkõige mis puudutab keskset prügilat). I. SWOT-analüüs Tugevusi: 1. Arenemisvõimeliste jäätmekäitlusfirmade olemasolu. 2. Keskkonnanõuetele vastav ohtlike jäätmete kogumiskeskus Kudjapel. 3. Valla spetsialistide järjepidev koolitus alates 1995. aastast. 4. Suhteliselt heas korras keskse prügila olemasolu (Kudjape). 5. Enamik suuri elamuid on hõlmatud korraldatud prügiveoga. 6. Olemasolevad uuringud, prügilate ala põhjavee seire, ekspertiisid. 7. Jäätmekäitlusalase statistika olemasolu alates 1991. aastast. ... 9. Klaasi ja metalli materjalina taaskasutamise võimalus. 10. Õliga saastunud pinnase kompostimisväljaku olemasolu. Nõrkusi ja ohte: 1. Prügilad asuvad enamasti nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel, sh ka Kudjape prügila. 2. Elanikkonna ja ettevõtete madal teadlikus ja vähene vastutus oma jäätmete eest. 3. Risustatud metsaalused ja rannad. Illegaalsed jäätmete mahapaneku kohad. ... 7. Ei koguta vanapaberit ja pappi, kuna puudub majanduslikult tasuv turg. 8. Euronõuetele vastava prügila ehitus on väga kallis. 9. Lahendamata on pilsivete kogumine ja töötlemine. 10. Vanade autokummidega ei ole midagi teha. 11. Plastik- ja õlijäätmete kontrollimatu põletamine, mille tagajärel satub atmosfääri keskkonnaohtlikke, sh kantserogeenseid ühendeid. Võimalusi: 1. Omavalitsustel ja ettevõtetel suurendada investeeringuid jäätmemajandusse. 2. Täielikumalt kasutada uue jäätmeseadusega loodud võimalusi. 3. Rahvusvahelised, riiklikud, jt projektid probleemide lahendamiseks. 4. Koolitus: – kõigil tasanditel: lasteaiad, koolid, elanikkond, ettevõtted jne. – erinevates vormides: loengud, raadio, ajakirjandus, televisioon, väljaõpe, näitused, pikaajalised koolitusprogrammid jms. II. Strateegiline visioon: 1. Saare maakonda jääb perspektiivselt üks prügila, s.o Kudjape prügila, mis pärast rekonstrueerimist vastab EL nõuetele. Kudjape prügilast kujuneb Saare maakonna keskne jäätmekäitluskeskus. Praegu on välja ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus ja õlidega saastunud pinnaste ning mahutisetete kompostimise plats. Sorteeritult saab prügilas ära anda metalli, klaasi ja puitu. 1998. aastal rajati kompostimisväljak heitvete puhastusseadmete jääkmuda käitlemiseks. ... 3. Tiheasustusalad hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga. ... 8. Jäätmete maksimaalne taaskasutamine on iseenesestmõistetav ja valdav: klaas – materjalina metall – materjalina paber, papp – materjalina ja kütusena plastik – osaliselt kütusena Kuressaare EPT katlamaja baasil 9. Prügilasse ladustatakse ainult eeltöödeldud jäätmeid, s.o mineraliseeritud ja stabiliseeritud jäätmeid, mis on vabastatud ohtlikest ainetest. Praegusi tehnilisi võimalusi arvestades tuleks kõige odavam eraldada orgaanilised jäätmed nende tekkekohas ja kompostida. Alternatiivideks on Lääne-Euroopas levinud jäätmete põletamine ja jäätmemassi läbikompostimine enne selle lõppladestamist. 10. Ohtlike jäätmete kogumissüsteem funktsioneerib mitmel tasandil: a) Kudjape ohtlike jäätmete keskus; b) kogumispunktid suuremates vallakeskustes: Kuressaare linn, Orissaare, Liiva, Valjala, Leisi, Salme, Lümanda, Kihelkonna, Kärla, Pihtla; c) kogumisauto, mis teenendab väiksemaid asulaid, külasid ja Kuressaare linna erinevaid elamurajoone; d) selgitustöö, reklaam, kampaaniad jms, mida viiksid läbi omavalitsused, haridussüsteem, erinevad organisatsioonid jne. III. Lähemad eesmärgid: 1. Eeluuringud Kudjape prügila keskkonnaohutuks muutmiseks ja rekonstrueerimiseks. Alternatiivid, detailplaneering. 2. Kudjape prügila rekonstrueerimise projekt. ... 3.3. Jäätmehoolde eesmärgid Kuressaare linnas Siinkohal analüüsitakse jäätmehoolet erinevate tegevuste kaupa, kusjuures tuuakse välja ka Kuressaare linna praeguste arengudokumentide eesmärgid, välja arvatud üldsõnalised seisukohad, mis ühtivad üldiste põhimõtetega. 3.3.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Riikliku jäätmekava eelnõus on järgmised eesmärgid tõepärase informatsiooni saamiseks jäätmekoguste kohta: – kõigi oluliste jäätmevoogude allutamine tekkest kuni lõppkäitluseni aruandlusele; – ohtlike jäätmete andmebaasi korrastamine; – jäätme- ja pakendiregistri rakendamine kooskõlas andmekogude ja keskkonnaandmebaaside seadusega; – jäätmete kaalumise rakendamine, jäätmete koostise perioodiline määramine. Kuressaare linna ees seisab ülesanne selgitada välja haldusterritooriumil tekkivate jäätmete tegelikud kogused ja koostis. Jäätmehoolduse kavandamise aluseks on tegelike andmete saamine nii olmes kui tööstuses tekkivate jäätmete (NB! siinkohal ei mõelda ainult käitlussüsteemi sattuvaid jäätmeid) koguse ja koostise kohta. Selleks on vaja üle minna praegu kasutuses olevalt arvestuse «konteinermeetodilt» tekkepõhilisele meetodile. Kodumajapidamises on see võimalik näiteks eri prügikottide kasutamisega erinevate jäätmeliikide kogumiseks, millega ühtlasi tekitatakse eeldused keskkonnateadlikkuse suurenemiseks ja tarbimisharjumuste muutumiseks, jäätmete liigiti kogumise juurutamiseks ja integreeritud käitlussüsteemi rakendamiseks. Ettevõtetes eeldab see tootmisprotsessides tekkivate jäätmekoguste arvestamist ja tekkepõhjuste analüüsi. Selles tegevuses on üheks eelduseks täiendavalt jäätmete mahulisele arvestusele ka jäätmete kaalumise sisseseadmine. Samuti tuleks välja selgitada jäätmetekke potentsiaal, s t milline on kaubakäive erinevate toodete osas (import + kohapealne toodang – eksport) ja milline on toodete või nende «osade» (nt pakendite) eeldatav kasutusiga. Viimane tuleks ära tuua riiklikus jäätmekavas, kaubakäivet arvestada maakonna tasandil (samas moodustab Kuressaare linna käive ca 3/4 Saaremaa omast). Tõepärase informatsiooni saamise eesmärgid jäätmekoguste ja koostise kohta Kuressaare linnas: – vähemalt kord viie aasta jooksul viia läbi elanikkonna tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuring; – välja selgitada olmejäätmete jt sarnaste jäätmete tekke potentsiaal. 3.3.2. Jäätmete tekke vältimine Jäätmete tekke vältimine on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal, kuid seda ei ole lihtne ellu viia – see eeldab ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu ja tarbimisharjumuste muutumist. Kõige suuremaks takistuseks on jäätmehoolde traditsiooniline käsitlemine kitsalt (tekitatud jäätmed tuleb kõrvaldada) ning suutmatus (soovimatus) muuta ühiskonna sotsiaal-majandusliku heaolu kasvu ühe põhinäitaja – tarbimise – iseloomu. Siinkohal on kõige ilmekamaks näiteks Euroopa Liit, mille keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks 1989. aastast oli olmejäätmete tekke stabiliseerimine 350 kg/a inimese kohta. Alates 2000. aastast on see 507 kg/a inimese kohta, mis viitab sellele, et jäätmehoolde (laiemalt säästva arengu) põhimõtete integreerimine teistesse eluvaldkondadesse on liikmesriikides ebaõnnestunud. Esmase meetmena jäätmetekke vältimisele aitab kaasa see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena. Näiteks on siin nn ringluspakend – kui klaaspudel viia taarapunkti ja sealt uuesti täitmisele, ei ole tegemist pakendijäätmete taaskasutamisega vaid pakendi taaskasutamisega. Aga niipea: kui me sama pudeli viskame prügikasti, tekitame täiendava koguse käitlemist vajavaid jäätmeid. Pikemas perspektiivis saab ettevõtete tasandil rakendada järgmisi meetmeid: 1) Jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamine Põhimõtteliselt on jäätmete teke vältimatu, kuid nende hulka saab piirata. Jäätmete asjatu tekke vältimine või vähendamine on oluline etapp jäätmeprobleemide lahendamiseks. Odavam on tootmise käigus piirata liigsete jäätmete tekkimist kui neid hiljem kallite käitlusmeetodite abil töödelda. Jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamisega väheneb tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmevoos, olmejäätmete hulka see ei mõjuta. Piirkondlikul tasandil on seda raske reguleerida, kuid aja jooksul rakendavad ettevõtjad neid tehnoloogiaid ise, sest raiskamine vähendab oluliselt ettevõtte konkurentsivõimet. 2) Säästev tootekujundus – pakendid Ligikaudu ühe kolmandiku arenenud maade olmejäätmetest moodustavad mitmesugused pakendid. Pakendi kasutusaeg on valdavalt väga lühike (välja arvatud ringluspakendid – klaaspudel) ja nende osatähtsus jäätmevoos suureneb. Kohati pole ühekordse kasutusega pakendi kasutamine õigustatud või toimub nn ülepakendamine, kuid piirkondlikul tasandil on võimalused selle vältimiseks piiratud (mõjutada tarbimise kujundamise kaudu hulgimüüjaid või kohalikke tootjaid). Üheks hoovaks on pakendiaktsiis, mis toimiks kõige paremini siis, kui aktsiisist vabastuse andmine oleks maavalitsuse või omavalitsuse pädevuses – kohapeal saab paremini kontrollida, kas ettevõte täidab seatud tingimusi. Jäätmetekke vältimise eesmärgid Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – hoida olmejäätmete teke praegusel tasemel – 205 kg/a inimese kohta; – summaarne olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete, sh ehitusjäätmete teke stabiliseerida tasemel 650 kg/a inimese kohta; – 30. juuniks 2001. a tagada taaskasutatava klaaspakendi eesmärgipärane kasutamine 90% ulatuses (vastavalt keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrusele nr 54, RTL 1998, 264/265, 1087). 3.3.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega; tööstusettevõtete korral väheneb jäätmete ohtlikkus tooraine jm asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Need protsessid eeldavad ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu, mis on pikaajaline protsess. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete keskkonda, sh prügilasse sattumise vältimiseks kasutada ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mis põhineb avalikel kogumispunktidel, ettevõttesisestel kogumispunktidel ning riiklikul kogumis- ja käitlussüsteemil. Praegu asub Kuressaare linnas üks ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt elanikkonnalt, maakonna ohtlike jäätmete kogumiskeskus asub Kudjape prügila juures, kuhu saavad ettevõtted oma ohtlikke jäätmeid tuua. Olemasolev süsteem võimaldab koguda ligikaudu 35% olmejäätmete (sh kontori- jm jäätmed) koostises olevatest ohtlikest komponentidest (eeldades, et ohtlikud komponendid moodustavad 2% üldkogusest). Kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks tuleb luua täiendavaid kohti, kuhu elanikud saavad ohtlike jäätmeid panna – näiteks tuleks kaaluda väiksemate kogumiskonteinerite paigutamist bensiinijaamadesse. Samuti tuleb käigus hoida nn rändkogumispunkti, mis vähemalt kord aastas läbib varem teavitatud punktid linnas. Tagamaks ohutu ettevõttesisese ohtlike jäätmete kogumise, on otstarbekas luua kohustuslikud ettevõttesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid, mille suurus sõltub tootmisprotsessi iseloomust, tootmismahust jm. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ettevõttesisest jäätmete liikumist. Ettevõtted viivad kokkukogutud ohtlikud jäätmed maakondlikku kogumispunkti või korraldavad transpordi ja üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele oma vahenditega. Võimaldada tuleks ka tellimusvedusid ettevõttesiseste kogumispunktide tühjendamiseks. Jäätmete ohtlikkuse vähendamise eesmärgid Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – suurendada olmejäätmetes ja teistes samalaadsetes jäätmetes sisalduvate ohtlike komponentide kogumise efektiivsust 70%-le. 3.3.4. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2. vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3. transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine; 4. taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine; 5. valmistoodangu turustamine. Käesolevas töös keskendutakse eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimestele etappidele, kuna vastavalt jäätmeseadusele on olmejäätmete taaskasutamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kuressaare jäätmekava üldisemaks eesmärgiks jäätmete taaskasutamise osas on oma haldusüksuse territooriumil taaskasutatavate jäätmete eraldamine, nende kogumine, sortimine ja ümbertöötlemisele suunamine. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnastrateegiale tuleb saavutada taaskasutatavate jäätmete osakaaluks 30–40% kogutavatest jäätmetest 31. detsembriks 2005. a. Järgnevalt on esitatud taaskasutatavate jäätmete kirjeldus ja eeldatavad kogused ning ettepanekud käitluse korraldamiseks. Kogused on arvestatud eraldi elanike ja ettevõtete nn segamajandusjäätmete osas, eeldades, et jäätmeid tekib vastavalt 3300 t/a ja 3700 t/a ning kasutades tabelis 3 toodud olmejäätmete hinnangulist koostist. Orgaanilised jäätmed: 25–60 massi% üldisest jäätmevoost, arvestuslik 47%, elanikkonnal tekkiv kogus 1551 t/a (sellest ca 513 t/a ühepereelamutes), ettevõtlusest 1739 t/a (ettevõtluse kogus ei arvesta linnahoolduses tekkivaid haljastusjäätmeid, mida tekib ca 1500 t/a). Kõige efektiivsem on kompostuva orgaanilise osa eraldamine tekkekohal. Ühepereelamutes peaks kompostimine toimuma kohapeal, korterelamute jäätmete kogumiseks panna kogumiskonteinerid või varustada elamud/elamute rühmad kompostritega. Korraldatud jäätmeveoga kogutud ning linnahoolduses tekkinud orgaanilised jäätmed pannakse kompostimisväljakule, mis asuksid Kuressaare lähistel Sikassaares ja/või Kudjapel. Saadav kompostmuld on kasutatav linna haljastuses ning prügilate katmisel. Üheks alternatiiviks kompostimisele on toidujäätmete kogumine loomasöödaks, mis eeldab vastavate lepingute olemasolu põllumajandusettevõtjatega. See variant sobib eelkõige toitlustusettevõtetele, aga ka korteriühistutele. Alltoodud eesmärgid lähtuvad Direktiivist 1999/31/EÜ, millest tulenevaks tingimuseks on tavajäätmete prügilatesse biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamine – 2006. aastaks peab ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustama 75% 1995. a tasemest (2015. aastaks peab olema saavutatud 35%). Samuti arvestatakse asjaolu, et elanikkonnalt on võimalik kokku koguda kuni 50% biolagunevatest jäätmetest. Eesmärgid orgaaniliste (biolagunevate) jäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – ühepereelamutes tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine tekkekohal 75% ulatuses; – korterelamutes tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine 25% ulatuses; – ettevõtluses tekkinud biolaguenvate jäätmete taaskasutamine 25% ulatuses; – linnahoolduses tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine 100%. Paberi ja papi osa üldises jäätmevoos varieerub oluliselt, moodustades 5–30%, arvestuslik näitaja 17%, seega tekib paberi- ja papijäätmeid elanikkonnal 561 t/a ning ettevõtluses 629 t/a. Praeguste majanduslike tingimuste juures on paberi kogumine materjalina taaskasutamiseks ebaefektiivne (kogumis- ja transpordikulud ületavad müügist saadavaid tulusid). Kuressaares on võimalik paberi kasutamine kütusena katlamajades (AS Kuressaare Soojus hakkepuidu katel), eeltingimuseks vastava hakkuri olemasolu. Süsteemi toimimine eeldab, et ettevõtted organiseerivad oma papijäätmete kohaletoimetamise ise ning järk-järgult arendatakse välja kogumissüsteem elanikkonnalt. Kuna paberijäätmed asendavad teatud osa tahket kütust, võiks soojusettevõte neid jäätmeid sümboolse hinna eest osta. Alltoodud eesmärkide püstitamisel on arvestatud (toetudes maailmapraktika kogemustele), et majanduslikult põhjendatud kogumissüsteem võimaldab koguda elanikelt paberit ja pappi kuni 50%. Tuleb ka arvestada, et elanikkond kasutab neid jäätmeid ise (eelkõige tulealustusena küttekolletes). Eesmärgid paberi- ja papijäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – elanikkonnal tekkinud paberi- ja papijäätmete kogumine ja taaskasutamine 25% ulatuses; – ettevõtluses tekkinud paberi- ja papijäätmete kogumine ja taaskasutamine 50% ulatuses. Plast moodustab üldisest jäätmemassist 3–9 massi%, mahult aga kuni 25%. Arvestuslik kogus 7 massi%, st hinnanguliselt tekib neid jäätmeid elanikel 231 t/a ja ettevõtetel 259 t/a. Pakendiseadusega (1995) on kehtestatud nõue plasti korduvkasutamiseks (pakendijäätmete taaskasutamise nõuetest täpsemalt ptk 3.3.5). Hinnaguliselt õnnestub elanikkonnalt kokku koguda kuni 50% plastikjäätmetest (täiendavalt tuleb arvestada sellega, et plastik on põlev materjal ning plastikjäätmeid lähevad ahju, mis on küll ebasoovitav tegevus). Koguda tasub kergesti eristatavat plasttaarat – vanaplasti käitluse kalleim osa on toorme kogumine ja sortimine, sest plasti taaskasutusel (ka energia tootmiseks) on oluline tema puhtus. Ilmselt oleks majanduslikult kõige kasulikum kogumisviis plasti puhul tagasiostmine. Juba praegu on õnnestunud taarapunktide kaudu koguda Kuressaare linnas 7 t plasttaarat, mis moodustab ca 3% elanikel tekkinud plastikujäätmetest. Kogutud plastpakendeid on võimalik taaskasutada materjalina või energia saamiseks. Pakendi taaskasutamise normatiivid (Keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrus nr 54, RTL 1998, 264/265, 1087) näevad ette, et 30. juuniks 2001. a tuleb saavutada plastikust pakendijäätmete taaskasutamise määr 25%, kusjuures sellest kogusest tuleb vähemalt 25% taaskasutada pakendina. Taaskasutamisel materjalina tuleb teha koostööd ettevõtetega, kes plastikujäätmeid ümber töötlevad või ümbertöötlevatele ettevõtetele vahendavad (nt AS Vaania). Kütusena taaskasutamine on põhimõtteliselt võimalik AS Kuressaare Soojus baasil. Eesmärgid plastikujäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – tagada plastikpakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele; – koguda taaskasutamiseks 10% muudest plastikjäätmetest. Klaasi (aknaklaasi, klaastaarat, klaasnõusid jms) on olmejäätmetes üldiselt 3–8%, arvestuslik kogus 7%, s.t hinnanguliselt tekib neid jäätmeid elanikel 231 t/a ja ettevõtetel 259 t/a. Klaasijäätmed on inertsed ja suurendavad asjatult prügi mahtu. Klaasi taaskasutuse all mõeldakse tavaliselt klaastaara ümbersulatamist, mitte klaastaara ringlust (ringlustaarat ei käsitleta jäätmena). Elanikkonnalt on majanduslikult põhjendatud kogumissüsteemiga võimalik kätte saada kuni 60% klaasijäätmetest. Suure osa klaasijäätmetest moodustavad ühekordse kasutusega klaaspakendid. Praegu kehtivad pakendimaterjali taaskasutamise normatiivid näevad ette, et 30. juuniks 2001. a tuleb taaskasutada 80% klaaspakendi jäätmetest. Praegu on Kuressaare linna paigutatud 10 klaasijäätmete kogumise konteinerit, millega koguti 1999. aastal 35 t klaastaarat. Kui võrrelda kokkuostetud ringlustaara hulka (600 t/a) ja konteineritega kogutud klaasi hulka (35 t/a), siis selgub, et esmaseks ülesandeks on välja selgitada, kui suur kogus klaasi pakendina tegelikult Kuressaare linna (laiemalt Saaremaale) satub ning milline osa sellest on ringlustaara ja milline ühekordse kasutusega (vt ptk 3.3.1. eesmärgid). Alltoodud eesmärkide täitmist on võimalik kontrollida alles pärast tegeliku klaasikoguse väljaselgitamist. Eesmärgid klaasijäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – tagada ühekordse kasutusega klaaspakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele; – summaarselt koguda taaskasutamiseks 80% klaasijäätmetest. Vanametalli üldnimetuse all kogutakse erinevaid metalle, sh alumiiniumi ning teisi värvilisi metallijäätmeid, terase ja malmi jäätmeid. Neid tekib 2–3% jäätmete olmejäätmete üldhulgast, arvestuslik kogus 3%, s.t elanikel 99 t/a, ettevõtetel 111 t/a (siinkohal ei arvestata tootmisjäätmeid ja amortiseerunud tootmisvahendeid). Hinnatakse, et elanikkonnalt on võimalik metallijäätmeid kokku koguda 60%. Koos tootmisjäätmetega hinnatakse Saaremaa metallijäätmete tekkepotentsiaali 3000–4000 t/a (koos ehitus- ja lammutusjäätmetega). Siiani on Kuressaare linnast vanametalli kogutud ca 300 t/a (Saaremaalt kokku ca 1200 t/a). – Alumiinium Alumiinium satub jäätmetesse tavaliselt fooliumi, joogitaara või traadina. Kui alumiiniumi on prügis juba 0,7–1,0%, siis tasub seda välja sortida. Alumiinium- ja terastaara on väliselt sarnased ning tihti kogutakse neid koos, terastaara eraldatakse hiljem magneti abil. Otstarbekas oleks aga alumiiniumtaara eraldamine juba tekkekohas. Alumiiniumtaara kogumiseks kohapeal on kaks võimalust – seda kas kogutakse tasuta, paigaldades jäätmejaama suurema kogumiskonteineri või ostetakse poodides tagasi. Kuna alumiiniumtaara on kerge ja mahukas, on otstarbekas ruumi kokkuhoiu mõttes see kohe kogumispunktis kokku pressida. – Teisi värvilisi metalle leidub jäätmete hulgas vähesel määral, peamiselt vaske ja tina. Kuna kogused on väikesed, siis nende jaoks eraldi konteinerite paigaldamine ei ole otstarbekas. Vanaraua (teras, malm) fraktsiooni moodustavad olmeprügis tavaliselt konservikarbid ja muud väikeesemed. Lisaks sellele jääb kodumajapidamistes üle suuremõõdulisi esemeid, mis sisaldavad rauda (külmkapid, masinate osad jne). Teras on kõige lihtsamini kogutav materjal, kuna seda saab eraldada prügi hulgast kõikide kogumisviiside korral ning praktiliselt igas käitlusfaasis. Ka metallpakenditele on kehtestatud pakendimaterjali taaskasutamise normatiiv, mis on 30. juuniks 2001. a 80%. Eesmärgid metallijäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – tagada metallpakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele; – summaarselt koguda taaskasutamiseks 50% olmejäätmetes ja nendesarnastes jäätmetes leiduvast metallist; – metallist tootmisjäätmete üleandmine taaskasutamiseks 75% ulatuses. Tekstiilmaterjal moodustab üldjuhul 2–4% üldisest jäätmevoost, arvestuslikuks koguseks on võetud 3%, s.t elanikkonnal tekib 99 t/a ja ettevõtlusest 111 t/a. Olmejäätmete hulgas on rõivaid, mööbliriiet, kotte ja kangast, vaipu jpm. Suurem osa tekstiilist on orgaaniline materjal, mis prügilas laguneb, kuid pikkamööda. Vanade kasutuskõlblike tekstiilesemete korduvkasutuseks tuleks neid näiteks vastu võtta suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskeskuses. Kui kogutud tekstiil algotstarbel enam ei kõlba, siis võib seda kasutada kaltsuna või naturaalse kiu tooraineks. Eelkõige tuleks taaskasutatav kiud eraldada tekstiilitööstuse jäätmetest. Eesmärgid tekstiilijäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – korraldada tekstiilesemete vastuvõtt suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskeskuses. Olmeseadmete ja koduelektroonika, samuti suuremõõtmeliste puidujäätmete ja mööbli hulka prügis ei ole võimalik prognoosida – tavaliselt on tegemist pika kasutusajaga toodetega. Olmejäätmetes leidub pesumasinaid, telereid, arvuteid, raadioid, külmkappe jpm. Elektroonikajäätmed tuleb koguda ja käidelda, kuna nende kontaktid, patareid ja teised agregaadid võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samuti saab elektroonikajäätmetest eraldada väärismetalle, kuid ka metallkorpused ja raamid on väärtuslik tooraine. Vanu kodumasinaid on võimalik käidelda ka nii, et nendest saadavaid varuosi oleks võimalik uuesti kasutada. Lihtsaim võimalus ülaltoodud jäätmeid koguda on seda teha prügila juurde rajatud kogumisplatsil, kuhu inimesed saavad ise tarbetud esemed ära tuua. Alternatiiviks on kogumisaktsioonide korraldamine analoogiliselt ohtlike jäätmetega, samuti võib rajada suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskeskuse, kus toimuks veel kasutuskõlbulike esemete müük ning kasutuskõlbmatute esemete lammutamine osadeks. Eesmärgid suuremõõduliste jäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – rajada suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskeskus, mis toimiks ühtlasi ökoturuna. Puidujäätmeid käsitletakse koos ehitus- ja lammutusjäätmetega (vt ptk 3.3.5). 3.3.5. Pakendijäätmete taaskasutamine Järgnev on väljavõte riikliku jäätmekava eelnõust ja mõeldud ülevaatena, milliseid andmeid on vaja, et paremini pakendijäätmeid taaskasutada: «... Pakendid ja nendest tekkivad jäätmed on üheks oluliseks aspektiks, millele jäätmehoolduse korraldamisel on viimasel kümnendil tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Näiteks Euroopa Liidu maades toodi 1997. a turule ühe elaniku kohta keskmiselt 161,5 kg pakendmaterjali, millest taaskasutati materjalidena 72,3 kg. Eestisse imporditud ja siin toodetud kauba pakendi mahuks on hinnatud 311,2 tuhat tonni. Arvestades maha eksporditud kaubapakendi koguse 32,6 tuhat tonni, siis on pakendi üldkoguseks 278,6 tuhat tonni (see ei hõlma transpordipakendit). Paber (papp) moodustas sellest kogusest 54,3%, plastik 20,2% ja muu (klaas, metall) 25,5% (Mart Kont, AS Vaania andmed). Seega meil on hinnanguliselt pakendi mahuks 186 kg inimese kohta. Pakendiseadus (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836), mis on põhilises osas kooskõlas EL direktiivi 94/62/EÜ põhimõtete ja nõuetega sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise võimalused. Nendeks on: – pakendi kasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel; – pakendi kasutamine esialgsel kujul, kuid muul otstarbel; – kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamisega teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks; – pakendijäätmete kasutamisega kütusena; – pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende aeroobse või anaeroobse töötlemise teel. Ringluspakendi osas näiteks turustatakse alkohoolsetest jookidest ligi 70% ringluspakendis. 1999. a koguti ja taaskasutati ühekorrapakendit klaasimurruna Järvakandi Klaasitehases 5940 tonni, metallist joogipurke koguti ja eksporditi 227 tonni. Kuigi karastusjookidest on põhiline osa ühekorrapakendis (plastpudeleis), on suudetud toime tulla ka nende kogumise ja taaskasutamisega kas välismaistes tehastes või viimasel ajal ka Eestis rajatud plastpakendite töötlemise ettevõtetes. Nii taaskasutati polüetüleentereftalaadist joogipakendeid 1999. aastal 1400 tonni ja kartongpakendeid 300 tonni. Praegu on Eestis olemas 20 pakendite kogumise või taaskasutamisega tegelevat ettevõtet, kes teevad seda teenustööna jooke tootvatele ja importivatele ettevõtetele. Pakendi ringlussüsteemi tegevust peab oma haldusterritooriumil suunama vastav omavalitsus, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Pakendiseadus näeb ette riikliku pakendiregistri asutamise. Pakendiregister asutati, selle põhimäärus ja pakendiregistri vormid kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 1998. a määrusega nr 211 (RT I 1997, 77, 1318). Nimetatud määruse kohaselt tuli pakendiregister võtta kasutusele etapiviisiliselt. Kõik andmeandjad pidid esitama riiklikule pakendiregistrile oma pakendialased andmed 1999. aasta kohta 2000. aasta 1. märtsiks. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamiseks võeti 1997. a detsembris vastu pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381). Käesoleval ajal on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad oma pakendist 60%. Alkoholi ja karastusjookide pakenditele kehtiv aktsiisis on praktiliselt lahendanud nende toodete müügipakendite taaskasutamise. Muude pakendite kogumise ja taaskasutamise süsteem praegu puudub. Pakendi taaskasutamise normatiivid pakendimaterjali liikide kaupa kinnitati keskkonnaministri 17. augusti 1998. a. määrusega nr 54 (RTL 1998, 264/265, 1087). Nende normatiivide täitmine tagaks pakendiseaduses ettenähtud pakendijäätmete taaskasutamise määrade täitmise. Vabariigi Valitsuse 26. mai 1999. a korraldusega nr 622-k kinnitati Pakendiseaduse täitmise riiklik programm aastateks 1999–2001 (RTL 1999, 90, 1132). Esimeseks sammuks on pakendialase seadusandliku baasi loomine, mis kohustab pakendajaid ja pakendatud kaupade importijaid taaskasutama osa nende poolt turule toodud pakendist. Eestis on vastav seadusandlus põhilises osas olemas, kuigi vajab mõningat täiendamist. Kuna pakendiseadus on seotud erinevate ametkondade funktsioonidega, siis on praegu järelevalve koordineerimata ja puudulik. Mitmed seaduse olulised paragrahvid ei toimi, nagu tagastuspakendite nimekirja ja tagatisrahade kehtestamine, puudub kasutatud pakendi tagasiandmise võimalus, omavalitsused ei võta osa pakendite ringlussüsteemi loomisest, kauplustes ja müügikohtades puudub teave pakendi tagasiandmise võimalustest ka nende pakendite osas jne. Seega on keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrusega nr 54 kinnitatud pakendi taaskasutamise normatiivide täitmine raskendatud. Probleemiks on ka andmete laekumine pakendiregistrisse. Täiendavalt ülaltoodule annab olulise tähtsusega informatsiooni pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1998. a määrus nr 309 «Piirangute ja erinõuete kinnitamine pakendi valmistamiseks kasutatavatele materjalidele» (RT I 1999, 2, 46) ja seda eelkõige polüvinüülkloriidi (PVC) kasutamise osas pakkematerjalina: «9. Pakendi valmistamisel võib kasutada polüvinüülkloriidi (edaspidi PVC) ainult siis, kui seda ei ole võimalik asendada teiste materjalidega. PVC kasutamise vajalikkust põhjendab tarnija toote nõuetekohasuse tõendamisel. 10. Pakend ja pakendimaterjal, mis sisaldab PVC-d, märgistatakse täiendavalt hoiatusega tarbijale: «Mitte põletada!».» Eesmärgid pakendite taaskasutamise osas on toodud peatükis 3.3.4. 3.3.6. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine Ülevaade ehitusjäätmete tekke kohta Kuressaare linnas sisuliselt puudub, hinnanguliselt võib see olla vahemikus 150–300 kg/a elaniku kohta ehk 2415–4830 t/a. Koos ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse korraldamisega on võimalik koguda olmejäätmete koostises esinevaid suuremõõtmelisi puidujäätmeid – neid on seal hinnanguliselt 2%, s.t neid tekib 66 t/a elanikkonnal ja 74 t/a ettevõtluses. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgmiselt: – täitematerjal, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; – sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; – tellised, puit; praakdetailid, mida ei ole võimalik suurehituses kasutada; – suletavate prügilate kattematerjal; – kasutatavate prügilate ajutiste teede ehitus; – sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine. Puhast puitu ja puittaarat võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Puidu taaskasutamist raskendab asjaolu, et ta on tavaliselt kas immutatud, lamineeritud või värvitud. Lihtsaim viis ehitusprahi ja puidu kogumiseks on teha prügila juurde kogumisplats, kuhu inimesed ja ettevõtted saavad need jäätmed ise ära tuua. Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse osas Kuressaare linnas 31. detsembrini 2005. a: – saada ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete tekkest ja koostisest; – koguda taaskasutamiseks 75% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. 3.3.7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Jäätmete lõppkäitlus tuleb lahendada Saaremaa kohta tervikuna. Seetõttu siinkohal enne maakonna jäätmekava valmimist eraldi eesmärke ei püstitata. Lühidalt vaadeldakse lõppkäitluse alternatiive, mida oleks reaalne rakendada. Segaolmejäätmete lõppkäitlusel on kaks alternatiivi: a) ladestamine nõuetele vastavasse prügilasse; b) vedu Saaremaalt mandrile ja seal ladestamine. Kumba alternatiivi valida, sõltub sellest, millised on Kudjape prügila keskkonnaohutuks muutmise või uue prügila ehitamise kulud ning veo- ja ladestuskulud võrreldes jäätmete veokuludega mandril paiknevasse prügilasse ja sealsete ladestuskuludega. Mõlemal juhul on eelduseks, et ladestatakse ainult neid jäätmeid, mida ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas taaskasutada. Liigiti kogutud tavajäätmed taaskasutatakse, kusjuures lõppkasutamine või ümbertöötlemine toimub valdavalt väljaspool Saaremaad. Kohapeal toimub: a) paberi-, papi- ning puidujäätmete, samuti teatud osa plastikjäätmete põletamine tahkekütuse katlamajades (Kuressaares linnas AS Kuressaare Soojus puiduhakkekatla baasil); b) biolagunevate jäätmete kompostimine; c) ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine. Ohtlikud jäätmed kogutakse Saaremaa ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse, kust need edasi mandrile transporditakse. Kohapeal kompostitakse ainult naftasaadustega saastunud pinnast. Ohtlike jäätmete puhul on omaette probleemiks jäätmeseaduse, pakendiseaduse, kemikaaliseaduse ja nende baasil väljatöötatud alamastme aktide omavaheline ühildamine. Jäätmealaste õigusaktide rakendamine hakkab üha rohkem sõltuma laboratoorsest baasist. Näiteks on praegu eelnõu staadiumis «Ohtlike jäätmete määratlemise ja liigitamise kord mille eesmärgiks on anda alus ohtlike jäätmete määratlemiseks ja liigitamiseks, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, piirväärtustest ja kahjuliku toime tugevusest. Probleeme võib tekitada hiljuti jõustunud «Vanaõli käitlemise kord» (RTL 1999, 73, 932), mille järgi tohib vanaõli põletada vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavas ettevõttes. Seni on vanaõli põletatud selle tekkekohas asuvates katlamajades ja küttekolletes. Nüüdsest on vaja tagada vanaõli kokkukogumine ja korrajärgne töötlemine. Lahendamist vajab ka laevadelt vastuvõetavate jäätmete, eelkõige pilsivete käitlemine. Kuressaare linna haldusterritooriumil on Roomassaare sadam ja Kuressaare jahisadam. Süsteem tuleb välja arendada vastavalt teede- ja sideministri 13. juuli 2000. a määrusele nr 60 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord» (RTL 2000, 86, 1287). 3.3.8. Jäätmete kogumise ja veo optimiseerimine Teisese toorme eraldamine jäätmetest ja kokkuvedu on kallis ja töömahukas ning seetõttu on eriti oluline selle organiseerimine ökonoomselt. Kogumise teeb keerukaks see, et hajutatud tooraine tuleb kokku koguda liigiti ja puhtalt. Sortimisviis mõjutab oluliselt jäätmete hulgast eraldatud toorme hulka ja kvaliteeti. Eri materjalide kogumiseks sobivad erinevad kogumisskeemid või nende kombinatsioonid. Sortimisviisi valik sõltub eesmärgist, materjali sortimendist, kokkuostja poolt seatud kvaliteedinõudmistest jm. Olmejäätmetest saab tooret eraldada kas keskses sortimisettevõttes või jäätmete tekkekohas. Kuressaare linna võib välja pakkuda eriliigiliste jäätmete sorteerimist jäätmete tekkekohas. Selleks tuleb jäätmetekitajate juurde paigaldada kolm konteinerit – vanapaberi ja papi, orgaaniliste jäätmete ning ülejäänu jaoks. Sellise kogumise eesmärgiks on vähendada jäätmete mahtu, saada enam-vähem kõlbulikku kraami kompostimiseks ning eraldada jäätmetest vanapaber. Sellise sortimise põhipuuduseks on vajadus suure hulga eriliiki konteinerite järele. Lisaks eelnevale tuleb luua kogumispunktid vanametalli, plastiku, tekstiili ja klaasi vastuvõtuks. Hiljem võiks neile lisanduda ka kasutatud mööbli ja kodumasinate vastvõtt. Käesoleval perioodil täidab kogumispunkti funktsiooni Kudjape prügila, kus ülalnimetatud jäätmeid vastu võetakse ja vastavalt võimalustele liigitatakse/lammutatakse. Üks võimalus teisese toorme kogumiseks on vajaliku materjali tagasiost elanikelt. Selle skeemi kohaselt toovad elanikud teatud tasu eest oma teisese toorme ise kokkuostupunkti. Tagasiostu teel on mõttekas koguda klaastaarat, paberit, tekstiili ja alumiiniumtaarat. Selle meetodi järgi kogutud teisese toorme kogus ei ole eriti suur, kuid saadav toore on puhas. Kogumisel jäätmetekitaja juures varustatakse iga majapidamine prügikonteinerite või -kottidega. Elanikud sordivad prügi ja tõstavad selle kokkulepitud ajal oma ukse taha tänavale. Kogumisauto korjab jäätmed ja teisese toorme otse kodudest, sõites kord ühe-kahe nädala jooksul läbi kogu tänava, peatudes iga maja ees ja võttes peale suhteliselt väikese koguse tooret. Üldiselt on niisugune kogumine kallim kui rutiinne prügivedu ning rakendatav ainult madaltiheda asustuse korral linnas ja eeldab elanikkonna suurt teadlikkust. Kogumispunkti süsteem on rakendatav hõredalt asustatud paikades ja korruselamute juures. Selle süsteemi korral seatakse üles teisese toorme kogumiseks erikonteinerid mahuga 5–30 m3. Esialgu paigaldatakse vaid eraldi konteinerid klaasile ja vanapaberile ning papile. Jäätmete kompostimise võimaluse korral paigaldatakse eraldi konteinerid ka orgaanilistele jäätmetele. Väga tähtis on kogumispunktide õige paigutus. Juhul kui kogumispunkti ei õnnestu silmapaistvasse kohta paigutada, siis tuleb see hästi märgistada. Hästi nähtavad ja avalikesse kohtadesse paigaldatud kogumispunktid on vandalismikindlamad. Kogumispunkti peab olema mugav kasutada; soovitavalt peaks see asuma kohas, kus elanikele pakutakse teenuseid. Soodsaimad kohad on ostukeskused ja bensiinijaamad, kuna inimesed külastavad neid regulaarselt. Maailmas on laialt levinud süsteem, mille puhul kohalikud omavalitsused või toormest huvitatud firmad seavad üles kogumispunkte või varustavad majapidamised eri jäätmeliigi tarbeks mõeldud prügikonteineritega. Teisese toorme kogumine algab konteinerite valikust. Kogumisviisist ja materjalist sõltuvalt kasutatakse eri tüüpi konteinereid. Konteineri kaas või ava valitakse nii, et ainult vastav prügikott või ese sisse mahuks. Konteinerite ülesseadmine on kogumissüsteemi juurutamise kalleim etapp. Teisese toorme kogumiseks ettenähtud konteineri- ja vedukitüübi ning kogumissüsteemi valik mõjutavad otseselt teisese toorme hinda. Mida suurem on konteiner, seda harvemini on seda vaja tühjendada. Väikeste konteinerite puhul on kogutud materjal puhtam, kuid vedu hulga kallim. Rataskonteinerid ja neid teenindavad masinad on kallid, kuid teenindus lihtne. Eesmärgid Kuressaare linnas aastaks 2005: – rajada optimaalne jäätmete kogumis- ja veoskeem, mis võimaldab täita eesmärgid jäätmete taaskasutamise osas. 4. MEETMED EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS Kuressaare linna üldplaneeringus 2010 on toodud välja järgmised põhiülesanded jäätmekäitluse arendamisel: – Jäätmeseaduse (kinnitatud EV Presidendi 17. juuni 1998. a. otsusega nr 360) paragrahvi 10 kohaselt Kuressaare linna jäätmekava koostamine aastatel 2000–2001. – Koostöös Saare maakonna teiste omavalitsustega osalemine uue prügila asukoha valikul, projekteerimisel ja väljaehitamisel ning vana prügila keskkonnaohutuks muutmisel. Kuressaare linna jaoks on prügila otstarbekas asukoht Kudjapel, kuna vastavasse pügilasse on juba teostatud mahukad investeeringud. – Kuressaare linna jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2000.–2001. a. (jäätmeseadus paragrahv 21). Jäätmehoolduseeskirja rakendamine, sh korraldatud olmejäätmeveole üleminek ning kontrollisüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mille tulemusena saavutada linna ümbruse jäätmetega reostamise oluline vähendamine aastatel 2001 – 2005 (jäätmeseadus paragrahv 14). – Elanikkonna informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine koolides ja lasteaedades. Jäätmealase huvi ja teadlikkuse tõstmine osalemisega üleriigilistes ja maakondlikes agitatsiooni- ja propagandaüritustes («prügikoll» jm). – Jäätmekava ja -hoolduseeskirjade täitmiseks tagada juriidiliste ja füüsiliste isikute tegutsemislubade väljastamine kooskõlas jäätmeseaduse (paragrahv 11(1), paragrahv 15(1)) nõuetega. – Jäätmeseaduse paragrahvi 17 ja paragrahvi 18 täitmiseks jäätmete liigiti kogumise edasiarendamine. – Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnastrateegiale saavutada taaskasutatavate jäätmete osakaaluks 2005. aastaks 30–40% kogutavatest jäätmetest, selleks: – Soetada paberi, papi ja plastiku hakkur nende põletamiseks AS Kuressaare Soojus hakkepuidu katlas. – Järgimaks Kuressaare Agenda 21 eesmärke, arendada välja jäätmekogumisjaamade võrk olemasolevate klaastaara kogumiskonteinerite ja suuremate jäätmetekitajate asukohtade baasil aastatel 2000–2002. Komplekteerida jäätmekogumisjaamad vajalike kogumisvahenditega taaskasutatavate jäätmete kogumise võimaldamiseks. – Alustada biojäätmete kompostimist, milleks propageerida kompostorite laialdast kasutamist. – Linna puhastusseadmete rekonstrueerimise käigus ehitada ja rakendada käiku pilsivete ja fekaalide vastuvõtu ja töötlemise kompleksid Kullimäel. – Osaleda maakondliku jäätmekava koostamisel ja taotleda erinevatest välisabiprogrammidest vahendeid, mille abil oleks võimalik välispartneriga koostöös vastavalt maakondlikule jäätmekavale välja töötada ja ellu viia kogu maakonda hõlmav ja tänapäeva nõudeid arvestav Saare maakonna jäätmekäitluse rekonstrueerimisprojekt. Nimetatud projekti realiseerimine saab olema pikemaajaline põhiülesanne Kuressaare ja kogu maakonna jäätmekäitluse arendamises. Lisaks nendele põhiülesannetele pakutakse käesoleva tööga välja järgmised tegevused jäätmehoolde tegevuskavva (vt tabel 4). Tabel 4. Kuressaare linna jäätmehoolde tegevuskava 2001–2005 Eesmärk 31. detsembrini 2005. a Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused Võimalikud rahastamisallikad Vastutav organisatsioon 1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta 1.1. Metoodika koostamine olme-jäätmete tekke väljaselgitamiseks: – kaubavoogude alusel – elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuring KIK SKT 1.2. Olmejäätmete tekkepotentsiaali väljaselgitamine kaubavoogude alusel Maakond, fondid Maakond 1.3. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus 1.4. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse Ettevõtted Ettevõtted 1.5. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega Ettevõtted, füüsilised isikud Ettevõtted, füüsilised isikud 2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine praegusel tasemel: – elanikel 205 kg/a inimese kohta; – summaarselt 650 kg/a inimese kohta 2.1. Osalemine üleriigilistes ja maakondlikes propagandaüritustes Linnaeelarve, sponsorlus Linnavalitsus, ettevõtted 2.2. Linnaelanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides Linnaeelarve, sponsorlus Linnavalitsus, lasteasutused, ettevõtted 2.3. Pakendi (klaastaara) ringluse soodustamiseks siduda suuremate kaubanduskeskute müügiload ringluspakendi vastuvõtu kohustusega Kaubandusettevõtted Linnavalitsus 2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine praegusel tasemel (järg) 2.4. Soodustamaks üleminekut säästvamale tehnoloogiale ja tootekujundusele korraldada iga-aastased nn säästliku ettevõtte valimised esitatud taotlustele alusel Linna eelarve, (auhinnafond) või ettevõtted Linnavalitsus 2.5. «Kauni Kodu» konkursil hindamise üheks kriteeriumiks jäätmeteke ja -käitluse korraldatus Auhinnafond sponsorlusest Linnavalitsus 3. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine: kogutakse 70% tekkinud ohtlikest jäätmetest 3.1. Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine bensiinijaamadesse (siduda müügiloaga) Linna eelarve, ettevõtted Linnavalitsus 3.2. Liikuv kogumispunkt ohtlike jäätmete kogumiseks elanikelt (ühildada maakonna süsteemiga) Linna eelarve, SOL, KIK Linnavalitsus, SOL 3.3. Nõuda ettevõtetelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist (siduda tegevusloaga) Ettevõtted SKT, Linnavalitsus 4. Jäätmete taaskasutamine: 30–40% kogutud jäätmetest 4.1. Arendada välja taaskasutatavate jäätmete kogumisjaamade võrk (vaadata koos 8.2. ja 8.3.) Linna eelarve, ettevõtted, fondid Linnavalitsus 4.2. Luua nn ökoturg kasutatud esemete (tekstiil, kodumasinad, mööbel, jm) vahendamiseks Linna eelarve, fondid Linnavalitsus 4a. Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine: – ühepereelamute jäätmed 75% – korterelamute ja ettevõtluse jäätmed 25% – linnahoolduses 100 % 4.3. Kompostimise propageerimine ja oskusteabe jagamine Linna eelarve, fondid, KIK Linnavalitsus, SKT 4.4. Ühepereelamute biojäätmed kompostida tekkekohas, vajadusel propageerida kompostreid Elamute valdajad Linnavalitsus 4.5. Korteriühistutele ja ettevõtetele kompostrite soetamine: biojäätmete kompostimine tekkekohas Korteriühistud, fondid, ettevõtted Linnavalitsus 4.6. Linnahoolduses tekkinud biojäätmete käitlemine kompostimisväljaku(te)l Linna eelarve Linnavalitsus 4.7. Toidu- jt söödakõlbulike jäätmete kogumine loomasöödaks Ettevõtjad Ettevõtjad 4b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine: – elanikel tekkinud 25% ulatuses; – ettevõtetel tekki-nud 50 % ulatuses vt 4.2 AS Kuressaare Soojus osalus Linnavalitsus 4c. Plastikujäätmete taaskasutamine 10% (v.a aktsiisiga maksustatav pakend) 4.8. Selgitustöö plastikjäätmete kodudes põletamise vastu ning kuidas plastikuliike eristada Linnavalitsus, jäätmekäitlejad Linnavalitsus 4.9. Kogutud plastikujäätmete veo ja töötlemise korraldamine (koos aktsiisga maksustatud pakendijäätmetega?) Jäätmekäitleja Linnavalitsus 4d. Klaasijäätmete taaskasutus 80% 4.10. Kogutud klaasijäätmete veo ja töötlemise korraldamine Jäätmekäitleja Linnavalitsus, jäätmekäitleja 4e. Metallijäätmete taaskasutamine olmejäätmetest 50% ja tööstusjäätmetest 75% 4.11. Olmelise ja tööstusliku iseloomuga vanametalli kogumine ja käitlejale üleandmise korraldamine Jäätmekäitleja Ettevõtted, linnavalitsus 5. Pakendijäätmete taaskasutamine vastavalt kehtivatele normatiividele vt 2.3, 4.2; 5.1. Rakendada alumiiniumist ja terasest joogipurkide tagasiostmise süsteem Linnavalitsus, jäätmekäitlejad, pakendiaktsiis fondid Linnavalitsus 6. Ehitus- ja lammutsjäätmete taaskasutus 75% ulatuses vt 1.5 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine Jäätmetekitaja ja -kasutaja, linnavalitsus Linnavalitsus 6.2. Puidu- ja ehitusjäätmete hakkuri ost Soome KKM, Saare Bior Keskkonnaministeerium 7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine 7.1. Koostöö maakonna teiste omavalitsustega olmejäätmete lõppkäitlemise süsteemi väljatöötamisel ja Kudjape prügila keskkonnaohutuks muutmisel Linnavalitsus, SOL, ettevõtted Linnavalitsus, SOL 7.2. Kompostimisplatside korrashoid ja võimaliku saaste kontroll Linnavalitsus, jäätmekäitleja Linnavalitsus 7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (järg) 7.3. Laevadelt jäätmete, sh pilsivete vastuvõtu korraldamine ja vajalike süsteemide väljaehitamine Linnavalitus, sadamad, jäätmetekitajad Linnavalitsus 7.4. Linna territooriumi ja lähiümbruse jäätmetega reostamise ennetamine – soodushindadega jäätmevedu kevadel Linna eelarve (eelarve osa peaks järjest vähenema) Linnavalitsus 7.5 Linna territooriumi ja lähiümbruse korrastamine, illegaalsete jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine Linna eelarve, KIK Linnavalitsus 8. Jäätmete kogumise ja veo optimiseerimine, et täita eesmärgid jäätmete taaskasutamise osas 8.1. Uute kaubanduskesksuste, majutus- ja toitlustusasutuste jt projekteerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused Ettevõtted Linnavalitsus, Ettevõtjad 8.2. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku kavandamine / olemasolevate kogumiskonteinerite asukohtade sobivuse analüüs Linna eelarve, jäätmekäitlejad Linnavalitsus, jäätmekäitlejad 8. Jäätmete kogumise ja veo optimiseerimine, et täita eesmärgid jäätmete taaskasutamise osas (järg) 8.3. Linnasiseste taaskasutavate jäätmete kogumiskeskuste rajamine ja varustamine vajalike seadmetega (koos 4.2) Linna eelarve, ettevõtted, fondid Linnavalitsus 8.4. Liikuv kogumispunkt taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt (vt ka 3.2) Linna eelarve, SOL Linnavalitsus, SOL 8.5. Hõlmata korraldatud olmejäätmeveoga individuaalrajoonid, veomarsruutide optimiseerimine Jäätmetekitajad ja -käitlejad Linnavalitsus 8.6. Liigiti kogutud jäätmete sorteerimis-ümberlaadimisjaama rajamine linna lähistele KIK, linna eelarve, SOL, fondid SKT 9. Jäätmehoolduse regulaarne kavan-damine; koolitus 9.1. Osalemine Saare maakonna jäätmekava koostamisel, regulaarsel läbivaatusel ning projektide rahastamistaotluste koostamisel KIK, SOL, linna eelarve SKT, SOL Linnavalitsus 9.2. Ülevaate andmine linna jäätmekava täitmisest Linna eelarve Linnavalitsus 9.3. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt olukorrale Linna eelarve Linnavalitsus 9.4. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Linna eelarve Linnavalitsus 9.5. Ettevõtjate koolitus jäätmekavade koostamiseks jm Ettevõtjad, linna eelarve SKT, Linnavalitsus