Ridala Vallavolikogu — Õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse eest arvlemise kord Ridala vallas — KO, 39, 717

Juhindudes kohaliku omavalituse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82 ,755; 2000, 51, 322) paragrahvist 6; Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611) paragrahvi 4 lõikest 1 ja paragrahvi 7 lõikest 8; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611) paragrahvi 6 lõikest 2, paragrahvidest 18 ja 19, paragrahvi 44 lõikest 1; täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvi 7 lõikest 1 ja paragrahvist 12 ning Ridala valla põhimääruse (KO 2000, 63, 954) paragrahvi 2 lõikest 1, Ridala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse eest arvlemise kord Ridala vallas (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2. aprillil 2001. a. Volikogu esimehe ülesannetes Jaak SÜNT Lisa Ridala Vallavolikogu 28. märtsi 2001. a määrusele nr 3 ÕPILASKOHA TEGEVUSKULU ARVESTUSLIKU MAKSUMUSE EEST ARVLEMISE KORD RIDALA VALLAS Käesolev kord reguleerib väljaspoole valla haldusterritooriumi õppima asunud koolikohustuslike õpilaste, huvialakoolides õppivate laste ning õhtuses ja kaugõppevormis põhi- ja üldkeskharidust omandavate koolikohustusliku vanuse ületanud isikute õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse arvlemist omavalitsuste vahel. 1. Arvlemisel kasutatavad mõisted 1.1. Kooli teeninduspiirkond: – ühe või mitme küla/aleviku territoorium, kus elavad lapsed peavad saama omandada üldharidust selleks kinnitatud koolis; – mitme kohaliku omavalitsuse territoorium, kus elavad lapsed peavad saama omandada üldharidust, kui selleks on omavalitsustevaheline kokkulepe. 1.2. Vaba õpilaskoht: – olemasolev koht klassis, mis jääb vabaks kooli oma teeninduspiirkonnas elavatest lastest ja mille sisustamiseks ei ole koolil vaja teha täiendavaid kulutusi. 1.3. Munitsipaalkooli tegevuskulud: – personalikulu, välja arvatud PGS § 44 nimetatud pedagoogide töötasu ja sotsiaalmaksu kulu; – majandamiskulu; – õppevahendite soetamise kulu, välja arvatud PGS § 44 nimetatud õpikute soetamise kulu; – kapitalikulud kui selleks on omavalitsustevaheline kokkulepe. Tegevuskulude hulka ei arvestata Haridusministeeriumi kaudu eraldatud vahendeid, sihtotstarbelisi vahendeid (eraldised sihtasutustelt ja fondidelt, investeeringud ehitusteks ja remondiks) ja kohalike omavalitsuste poolt oma territooriumil elavatele õpilastele tehtavaid soodustusi (toitlustamine, sõidusoodustused, toetused). 1.4. Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus: – tegevuskulud õpilase kohta aastas (kuus), mis saadakse punktis 1.3 toodud kooli tegevuskulude jagamisel õpilaste arvuga, mille linna- või vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks. 1.5. Lapse elukoht: – lapse alaline elukoht või tegelik elamise koht lahuselavate vanemate või hooldajate juures elaval lapsel. 1.6. Koolikohustuslik laps: – jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud laps. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse saamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 1.7. Koolikohustusliku vanuse ületanud isik: – isik, kes pärast 17-aastaseks saamist soovib põhiharidust omandada õhtuses või kaugõppevormis; – isik, kes pärast 17-aastaseks saamist soovib peale põhihariduse omandamist üldkeskharidust omandada õhtuses või kaugõppe vormis. 2. Arvlemine 2.1. Väljaspoole valda õppima läinud õpilaste osas osaleb Ridala Vallavalitsus munitsipaalkooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 2.2. Arvlemine õpilaste tegevuskulude osas toimub omavalitsuste täitevorganite vahel sõlmitud lepingute alusel, mille sõlmimiseks tuleb kooli haldajal esitada tegevuskulude kalkulatsioon ning õppivate laste nimekiri klasside kaupa, milles on märgitud õpilase elukoht ja sünniaeg. 2.3. Erakoolide (kui õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ületab oluliselt Ridala valla koolide õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikku maksumust) omanikuga arvlemisel võib osapoolte kokkuleppel tasuda õpilaskoha arvestusliku tegevuskulu eest Ridala valla koolide tegevuskulude maksumuse keskmise kulu järgi. (Keila SOS Lasteküla Hermann Geineri Kool.) 2.4. Õhtukoolis või täiskasvanute gümnaasiumis õppimisel ei tasu Ridala Vallavalitsus õpilaskoha tegevuskulu eest klassikursuse kordamisel ning võib katkestada õppeaasta keskel õpilaskoha tegevuskulude eest tasumise, kui õpilane ei osale õppetöös. Selleks sõlmivad kolm osapoolt (vallavalitsus, kool ja õppija või tema vanem või hooldaja) kirjaliku kokkuleppe vastavalt lisale 1. Kui kokkulepet rikkunud õppija ei nõustu tasuma õppetegevuskulude eest, arvatakse ta kooli nimekirjast välja ning sellest teatatakse kooli haldajale. 2.5. Huvialakoolides õppimise kulude katmine ei ole vallavalitsusele kohustuslik. Vastavate kulude osalise või täieliku katmise taotlused vaadatakse läbi lastevanemate või hooldajate avalduste põhjal selleks moodustatud komisjoni poolt. 2.6. Internaadis elamise kulude katmine ei ole vallavalitsusele kohustuslik. Vastavate kulude osalise või täieliku katmise taotlused vaadatakse läbi lastevanemate või hooldajate taotluste põhjal selleks moodustatud komisjoni poolt. 2.7. Üldjuhul jäävad väljaspoole valda õppima asunud õpilased, kellel elukohajärgse kooli teeninduspiirkonnas on võimalik õppida alg- või põhikooliklassides, ilma teatud soodustustest (sõidutoetus, toitlustamine, toetused). 2.8. Väljaspool valda gümnaasiumiklassides, vene õppekeelega koolis ning elukohajärgse teeninduspiirkonna koolides õppimiseks puuduvates põhikooliklassides õppivatel lastel on õigus saada soodustusi (sõidusoodustused, toitlustamine, toetused). 2.9. Üldjuhul jäävad väljastpoolt valda Ridala valla koolidesse õppima asunud lapsed ilma vallakoolides kehtestatud soodustustest (sõidusoodustud, toitlustamine, toetused). 2.10. Õpilaskoha arvestusliku tegevuskulude katmise ja soodustustest ilmajätmise kohta annab vallavalitsus väljaspoole valda õppima asuvate laste vanematele kaasa õiendi, mis tuleb esitada kooli, kuhu soovitakse astuda. Ilma vastava õiendita kooli vastu võetud õpilaste osas võtab kool endale õpilaskoha arvestusliku tegevuskulude eest tasumise ja soodustuste andmise kohustuse. 2.11. Vabade kohtade olemasolust klassides järgmisel õppeaastal peavad valla halduses olevad koolid informeerima vallavalitsust 1. juuniks ja ühtlasi teatatakse, millistest omavalitsustest soovitakse õppima asuda Ridala valla territooriumil asuvatesse koolidesse. Vallavalitsus sõlmib nimetatud omavalitsustega lepingu õpilaskoha arvestusliku tegevuskulude katmise kohta. Lepingu ja vaba õpilaskoha olemasolul peab Ridala valla territooriumil asuvasse kooli õppima asuva lapse vanem või hooldaja esitama vallavalitsusse lapse elukohajärgse linna- või vallavalitsuse poolt väljastatud garantiikirja, milles garanteeritakse õpilaskoha arvestusliku tegevuskulu katmine ning soodustuste eraldamine või ilmajätmine. 3. Soodustused 3.1. Ridala valla haldusterritooriumil alaliselt elavatel või lahutatud vanemate või hooldajate juures tegelikult elavatel, valla koolides õppivates ja punktis 2.8 nimetatud õpilastel on õigus järgmistele soodustustele: 3.1.1. sõidusoodustused: – põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele ja käesolevale korrale; – õhtukoolis, sanatoorses internaatkoolis ja kutsekoolis õppivatele õpilastele vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määrusele nr 49; 3.1.2. toitlustussoodustused – elukohajärgse teeninduspiirkonnaga koolide õpilastel ja punktis 2.8 nimetatud õpilastel vanema või hooldaja poolt esitatud avalduse alusel. Toetuse määra või toetamata jätmise otsustab selleks moodustatud komisjon. 3.1.3. toetused – õpilase tegevusega seotud toetusetaotlused, mida on õigus esitada elukohajärgse teeninduspiirkonnaga koolides õppivate laste ja punktis 2.8 nimetatud õpilaste vanematel või hooldajatel avalduste alusel. Toetuse määra või toetamata jätmise otsustab selleks moodustatud komisjon. 4. Taotluste esitamine Lapsevanematel, kes ei soovi oma laste õppima asumist või õpingu jätkamist elukohast tulenevas teeninduspiirkonna koolis ja kes soovivad mujal õppimise kulude katmist vallaeelarvest, tuleb sellest kirjalikult informeerida vallavalitsust. 4.1. Teise omavalitsuse haldusterritooriumil asuvasse üldharidus- või huvialakooli õppima asumiseks peab lapse vanem või hooldaja taotlema Ridala Vallavalitsusest garantiikirja, milles garanteeritakse õpilaskoha arvestusliku tegevuskulude katmine ja soodustuste eraldamine või ilmajätmine. 4.2. Lapsevanemad, kelle koolikohustuslikus eas lapsed soovivad omandada üldkeskharidust õhtukoolis, esitavad selleks avalduse Ridala Vallavalitsusele, kust saavad õpilaskoha arvestusliku tegevuskulu katmise kohta garantiikirja. 4.3. Lapsevanemad, kes soovivad oma laste õpilaskoha tegevuskulu osalist või täielikku katmist huvialakoolides, esitavad taotluse Ridala Vallavalitsusele. 4.4. Lapsevanemad, kes taotlevad internaadi-, sõidu-, toitlustussoodustusi või toetusi, esitavad taotlused vallavalitsusele, mille põhjal määrab toetuse suuruse või toetamata jätmise selleks moodustatud komisjon lisa 2 kinnitatud vormis. 5. Taotluste läbivaatamine ja toetuste eraldamine 5.1. Taotluste läbivaatamiseks moodustatakse komisjon, mis koosneb vallavolikogu sotsiaalkomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni liikmetest ning sotsiaalnõunikust. 5.2. Toetuste määramisel on aluseks pere sissetulek. 5.3. Toetuste eraldamise kinnitab vallavalitsus. 5.4. Määratud toetused eraldatakse järgmistel viisidel: 5.4.1. üldhariduskooli õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus kantakse kooli haldaja arveldusarvele; 5.4.2. huvialakooli õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse toetus kantakse kooli haldaja arveldusarvele, millele on lisatud toetust saanud õpilaste nimekiri ja toetuse suurus; 5.4.3. toitlustustoetuseks määratud raha kantakse väljaspool valda õppivatel lastel kooli haldaja arveldusarvele ning valla koolides õppivate laste toetus kantakse kooli eelarvesse. Toetust saanud õpilaste nimekiri, kus on märgitud toetuse suurus, esitatakse kirjalikult koolidesse. Nimelisi toetusi ei ole koolil iseseisvalt õigus ümber jaotada; 5.4.4. õpilastegevuse toetusteks eraldatud raha kantakse lapse vanema või hooldaja arveldusarvele. 5.5. Toetuste kestvus on: 5.5.1. huvialakoolide õpilaskoha tegevuskuludeks üks õppeaasta; 5.5.2. sõidutoetusteks üks õppeaasta; 5.5.3. toitlustustoetusteks pool õppeaastat; 5.5.4. internaadikoha toetusteks üks õppeaasta; 5.5.5. õpilastegevustoetus on ühekordne. Pärast poolaasta või õppeaasta lõppemist tuleb esitada uus taotlus vastavalt korrale. Lapsevanem või hooldaja, kelle perekond jääb majanduslikesse raskustesse õppeaasta keskel, esitab toetuse taotluse vallavalitsusse ning toetuse eraldamise otsustab vallavalitsus. 6. Avaldustele vastamine 6.1. Vallavalitsus tutvustab avalduse esitanutele käesolevat korda. 6.2. Kirjalik motiveeritud vastus esitatakse taotlejale kümne päeva jooksul pärast komisjoni otsust, mille on kinnitanud vallavalitsus. 7. Korra rakendamine 7.1. Vanemad või hooldajad, kes taotlevad algaval õppeaastal toetust lapse õppima asumiseks üldhariduskoolides väljaspool omavalitsuse territooriumi, esitavad vastava taotluse hiljemalt 1. juuliks. 7.2. Taotlusi ei pea esitama õpingute jätkamiseks teise omavalitsuse hallatavas üldhariduskoolis õppivate laste vanemad või hooldajad. 7.3. Huvialakoolides õppivate ja õppima asuvate laste vanemad või hooldajad peavad esitama õpilaskoha tegevuskulude katmiseks toetuse taotlused 1. juuliks. 7.4. Vanemad või hooldajad, kes soovivad algaval õppeaastal lapsele sõidu- või toitlustustoetust, esitavad toetuse taotlused 15. augustiks. 7.5. Taotlustele vastatakse kirjalikult kümne päeva jooksul pärast vallavalitsuse poolt kinnitatud komisjoni otsust. Lisa 1 KOKKULEPE

Lisa 2 TAOTLUS ÕPILASKOHA TEGEVUSKULUDE ARVESTUSLIKU MAKSUMUSE TASUMISE TOETUSEKS HUVIALAKOOLIDES JA SOODUSTUSTE SAAMISEKS ÜLDHARIDUSKOOLIDES