Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine — KO, 39, 714

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ( RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322 ) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 7, paragrahvi 37 lõigetest 1 ja 2 ning Kõrgessaare Vallavolikogu 10. novembri 2000. a määruse 29 «Kõrgessaare valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» (KO 2000, 100, 1428) punktist 55, Kõrgessaare Vallavolikogu annab määruse: 1. Kinnitada Kõrgessaare valla arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 13. novembri 1998. a määrus nr 29 «Valla arengukava 1999–2001 kinnitamine.» 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a. Volikogu aseesimees Mati KIIVIT KÕRGESSAARE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 I. ÜLDANDMED 1. Sissejuhatus Arengu kavandamine aitab: – tagada järjepidevust; – ennetada konflikte; – arendada kalkuleeritult; – hoida ressursse nähtaval; – hoida initsiatiivi; – põhjendada ebapopulaarseid otsuseid; – saavutada kokkuleppeid; – orienteerida tegelema õigete asjadega. Arengu kavandamine on kestev protsess, mille moodustavad planeerimine, juhtimine ja kontroll eesmärgiga viia ellu: missiooni – miks teha? strateegiat – mida teha? taktikat – kuidas teha? Nii lühema- kui ka pikemaajalise planeerimise juures lähtutakse eelkõige sellest, et tegutsetakse piiratud ressursside tingimustes. Sellest tulenevalt pidada tähtsaks omada ülevaadet ressurssidest – mida omatakse? mida vajatakse? 2. Asend Kõrgessaare vald paikneb Hiiumaa põhja- ning lääneosas ja piirneb meritsi Eesti Vabariigi riigipiiriga, maismaal Pühalepa, Käina ja Emmaste vallaga. Rannajoone pikkus moodustab poole valla piirist. Valla territooriumi pindala on 379,5 km2, mis moodustab 38% Hiiu maakonna territooriumist. Valla keskuseks on Kõrgessaare alevik, mille kaugus maakonnakeskusest Kärdlast on 18 km. 3. Asustus Praegu kehtiva Eesti Vabariigi haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil üks alevik ja 58 küla (lisa 1). Vallale on iseloomulik hõre asustatus (4,1 elanikku/km2 kohta). Arvestades, et ligi 50% elanikkonnast paikneb tiheasustusaladel (Kõrgessaare alevik, Lauka küla), on hajaasustusalade rahvastiku tihedus veelgi väiksem ehk 2,1 elanikku/km2 kohta. Valla asulatevaheline keskmine kaugus on 4 km. Hõre asustatus on tingitud suurte metsamassiivide paiknemisest valla territooriumil. Külade territoriaalne jaotus regiooniti on äärmiselt ebaühtlane. Samuti on ebaühtlased külade suurused põhielanike arvu järgi. Tihedamalt on asustatud Kõrgessaare, Lauka, Reigi ja Luidja piirkond, hõredamalt Kõpu ja Tahkuna poolsaar ning Hüti-Leigri piirkond. Ebaühtlane asustus teeb keeruliseks valla kõigi piirkondade ühtlase arengu. Ajalooliselt võib valla jagada kuueks väiksemaks piirkonnaks (Kõrgessaare, Lauka, Luidja, Kõpu, Reigi ja Malvaste). 4. Rahvastiku ülevaade Valla elanike arv oli 1. jaanuari 2000. a seisuga 1530 inimest. Viimase kahe aasta jooksul on elanikkond kiiresti vähenenud, loomulik iive ja rändesaldo on mõlemad olnud viimase kahe aasta jooksul negatiivsed. Rahvuslikult koosseisult on elanikkond ühtlane. Eestlaste osatähtsus elanike arvust moodustab ligi 99%. Sarnaselt teiste Eesti piirkondadega suureneb vallas pensioniealiste inimeste arv. 2000. aasta 1. jaanuari seisuga oli vallas 335 pensioniealist inimest, neist üle 75-aastaseid 79. Pensioniealised inimesed moodustavad valla elanikkonnast ligikaudu viiendiku. Peamised väljarände põhjused on valla ühekülgne tööhõive, Hiiumaa tööturu raske seis ja kiiresti kasvav elukallidus – viimase kolme aasta jooksul on hiidlaste reaalsissetulekud maksuameti ja haigekassa andmetele toetudes vähenenud, samas on märkimisväärselt kasvanud praamiüleveo hinnad. Väikesest kogukonnast tulenevalt avaldub praamiveo hinna tõus kõikjal – esmatarbekaupade ja teenindussektori hindades. II. HARIDUS. KULTUUR. SPORT 1. Kõrgessaare valla hariduse, kultuuri ja spordi arengukava eesmärk on: – esitada ülevaatlikul kujul ja objektiivselt hetkeseisu kirjeldus; – anda võimalikult põhjendatud nägemus lähitulevikust ja kui võimalik, siis ka kaugemas perspektiivis; – anda Kõrgessaare valla elanikele kindlustunne ja alus põhjendatud otsuste tegemiseks antud valdkonnas praegu ja tulevikus; – leida üheskoos võimalikke lahendusteid ühiskondliku kokkuleppe teel saavutatud eesmärkideni jõudmiseks. 2. Erinevate arengute kavandamise loogika – Vaatame, mis oli minevikus. – Vaatame, kus oleme praegu. Eesmärk: millised on olnud muutused. – Kus oleme praegu ja kus me tahaksime olla praegu. Eesmärk: hetke teravustamine. – Vaatame, kus me oleme praegu ja kus me tahame olla tulevikus. Eesmärk: Kõrgessaare valla haridus-, kultuuri- ja spordielu kavandamine. 3. Ülevaade haridus-, kultuuri- ja spordielust Kõrgessaare vallas 3.1. HARIDUS 3.1.1. Alusharidus Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alushariduse eesmärgid: Alushariduse eesmärk on laste võimete ja huvide kohase arengu toetamine, eluks ja kooliks vajalike väärtushinnangute ja põhioskuste kujundamine. Lasteaed VIGRI 1. septembri 2000. a seisuga on lasteaeda registreerunud 52 last. Rühmade arv 3, pedagoogiline personal 8 töötajat – kõik eriharidusega, abipersonal 6 töötajat. Teeninduspiirkond on Kõrgessaare valla territoorium. Süvendatult arendatakse laste kunsti- ja tervisekasvatust. Lasteaed VIGRI asub 1980. aastal valminud lastepäevakoduks ehitatud hoones. Ruumide seisukord on hea. Remondivajadused: – katuse väljavahetamine; vihmaveetorude paigaldamine; – sisemise veevarustussüsteemi väljavahetamine; – lasteaia köögi kaasajastamine; – rühmaruumide remont; – ventilatsiooni väljaehitus; – akendele ühe klaasi lisamine; – õueinventari soetamine ja remont; – valgustuse rekonstrueerimine. 3.1.2. Põhiharidus Põhiharidus hõlmab haridust 1.–9. klassini. Põhihariduse omandamine on Eesti Vabariigis kõigile 7–17-aastastele lastele kohustuslik. Põhihariduse omandamine on lastele tasuta. Kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Põhihariduse eesmärk on arendada õpilaste teadmisi, oskusi ja võimeid, et neist kujuneksid otsustus- ja vastutusvõimelised isiksused ning ühiskonnaliikmed, kes suudavad jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks. Hetkel on vallal kolm munitsipaalkooli (Lauka Põhikool, Kõrgessaare Algkool ja Kõpu Algkool). Koolinõudlus perioodil 2001–2006 väheneb oluliselt. 1. septembril 2000. a oli Kõrgessaare valla koolides 183 õpilast; prognoos 1. septembriks 2006. a – ligikaudu 145 õpilast. Kõpu Algkool 2000.–2001. õppeaastal õpib koolis 6 õpilast, pedagoogiline personal 1 töötaja. Analüüsides sündivust aastatel 1993–1999, Kõpu kooli õpilaste arv oluliselt ei suurenenud ega vähenenud. Kooli avamine 10 aastat tagasi ja säilitamine on tingitud suurest vahekaugusest Kõrgessaare Algkooli ja Lauka Põhikooliga. Kõpu Algkooli juures tegutseb 2000. a sügisest koolieelsete laste mänguring. Lähema kolme aasta jooksul kool olulisi investeeringuid ei vaja, v.a sisustus ja õppevahendid. Valla territooriumil tegutseb riigikoolina Kõpu Internaatkool. Kool on spetsialiseerunud õpiraskustega laste õpetamisele ning õppetöö toimub eriprogrammide alusel. Süvendatud käsitööõpetus. Kõrgessaare Algkool 2000.–2001. õppeaastal õpib koolis 51 õpilast, pedagoogiline personal 5 töötajat, muu personal 2 töötajat. Arvestades sündivust aastatel 1993–1999 õpilaste arv lähitulevikus (2001–2006) väheneb. Arvestades õpilaste erinevaid individuaalseid võimeid õpetatakse erivajadusega õpilasi parandusõppe rühmades. Kooli huviringides toimub vastavalt õpilaste huvidele ringitöö. Remondivajadus – maja vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamine; – põrandate vahetamine; – küttesüsteemi tasakaalustamine. Lauka Põhikool 2000.– 2001. õppeaastal õpib koolis 126 õpilast, pedagoogiline personal 13 töötajat, muu personal 3 töötajat. Arvestades sündivust ajavahemikus 1993–1999 kooli õpilaste arv lähitulevikus (2001–2006) väheneb. Lauka Põhikoolis töötab ka kasvatusraskustega 7.–9. kl õpilaste õppeklass. Lisaks riiklikule õppekavale toimub koolis inglise keele, muusika, loodusõpetuse ja arvutiõpetuse süvaõpe. Remondivajadus (riiklike või projektidest tuleneva rahastamise korral): – 2001. aastal rekonstrueeritakse koolihoone uusim 1970. aastatel valminud juurdeehitus; – staadioni rekonstrueerimise kavad koostatakse 2001. aastal, rekonstrueerimis- ja ehitustööd teostatakse arengukava perioodil; – 2001. a määratletakse kooli juurdeehituse maht. 3.1.3. Õpilaste transport – Kõrgessaare vald kindlustab kooliõpilaste transpordi valla piires. Keskkooliõpilaste (Kärdla Keskkool) sõidukulud kaetakse teenindava bussiettevõtte arvete alusel vastavalt teenuse mahule; – perspektiivis kasvavad kulutused õpilaste transpordile, sest kallinenud on kütus, töö ja ülalpidamiskulud. Riigieelarveline toetus kooliõpilaste transpordile on ebapiisav (2000. a 130 000 krooni); – kooliõpilaste (samuti ka lasteaialaste) transpordi parem korraldamine on vallavalitsuse pideva tähelepanu all. Otsuseid võetakse vastu operatiivselt; – kaalutakse bussiteenuse ostmist (alternatiivbussi soetamisele). 3.1.4. Täiskasvanute huviharidus ja täienduskoolitus Täiskasvanute huvihariduse ja täienduskoolituse korraldamise eesmärgiks on kohalike elanike toimetuleku ja elukvaliteedi parandamine. Täiskasvanute huvihariduse ja täiendusõppe finantseerimine toimub projektide (taotluste) alusel, millest iga taotlust käsitletakse eraldi. Projekte võivad esitada kõik vallaelanikud, vallas tegutsevad mittetulundusühingud, seltsingud. Väljastpoolt valda esitatud taotlused vaadatakse üle tingimusel, et taotlusele on lisatud kursusest (õppest) osavõtvate Kõrgessaare valla elanike nimekiri. 3.1.5. Alg- ja põhihariduse areng vallas Hariduselu sõlmküsimuseks Kõrgessaare vallas on optimaalse koolivõrgu väljakujundamine. Valla hariduselu peamine eesmärk on välja arendada tugev põhikool, nii materiaalse baasi kui pedagoogilise personali osas. Samas tuleb koolide sulgemise otsuseid langetada kohalike inimeste huve ja valla võimalusi arvestades. Eesmärk: Kõrgessaare vallas antav põhiharidus peab olema konkurentsivõimeline; tagama head õppimise jätkamise võimalused nii kutseõppeasutustes kui gümnaasiumiastmes; samas peavad olema tagatud erivajadustega õppijate haridusvajadused. Kokkuvõtteks: Kõrgessaare valla lapsel peab olema võimalus võimalustele ja vajadustele vastava põhihariduse omandamiseks oma valla territooriumil. Alates 1. augustist 2002. a on vallas üks põhikool (Lauka Põhikool). Kõrgessaare Algkool ja Kõpu Algkool liituvad Lauka Põhikooliga. a) Kõrgessaare valla õpilased saavad I – IX klassini hariduse Laukal asuvates põhikooli ruumides; b) I – IV klasside õpilastele säilib Kõpus liitklass Lauka Põhikooli koosseisus. 2001. aastal määratletakse funktsioonid praegusele Kõrgessaare Algkooli majale (võimaliku variandina huvi- ja õppekeskuse rajamine). 3.1.6. Kokkuvõte Riik ja kohalik omavalitsus peavad tagama eeldused ja tingimused, et: – kõigist ühiskonnaliikmetest kujuneksid õppivad indiviidid, kes omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad edukalt toime tulla isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus; – igal ühiskonnaliikmel oleks võimalus huvidele, võimetele ja vajadustele vastava hariduse omandamiseks ning kogu elu kestvaks õppeks; – Kõrgessaare Vallavalitsus pöörab erilist tähelepanu alus- ja põhihariduse omandamisele, kuna hariduse sotsiaalne tasuvus neil tasemetel on kõige suurem ja Kõrgessaare valla territooriumil tegutsevad just nimelt seda tüüpi haridusasutused; – Kõrgessaare Vallavalitsus toetab valla elanike ja organisatsioonide initsiatiivi huvihariduse korraldamisel; – jätkuvalt toetatakse huviringide tööd haridusasutustes. Arengukavas kavandatud muutused, eesmärkide püstitamine, nende täitmisele suunatud lahenduste otsimine on kantud eespooltoodut silmas pidades. 3.2. KULTUUR Valla kultuurialase tegevuse eesmärgid on: – rahvuskultuuri säilitamine ja arendamine; – elanike kultuuri-, haridus-, teabe- ja meelelahutusvajaduste rahuldamine; – võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljenduseks ja loominguliseks tegevuseks; – professionaalse kultuuri vahendamine; – noorte ühistegevuse ja omaalgatuse toetamine vaba aja sisustamisel; – valla mainet ja atraktiivsust suurendavate kultuuriürituste korraldamine. Olemasolevad võimalused (ruumid) kultuuri- ja seltsielu korraldamiseks: – valla territooriumil asuvad koolid; – raamatukogud; – Tervisemaja; – Lauka Päevakeskus; – Luidja külaliikumiste maja; – erinevad esinemispaigad (Kõpu majaka ümbrus; Mihkli muuseumi õu; Luidja ja Viskoosa jaanituleplats). Valla kultuurielu mitmekesisemaks muutmiseks kaasata võimalusel Kõrgessaare vallas elavaid (suvitavaid) kultuuriinimesi. Raamatukogud Kõrgessaare keskraamatukogu asub lasteaed VIGRI ruumides Kõrgessaare alevikus. 1. aprillil 2000. a liideti Lauka raamatukogu ja Kõrgessaare raamatukogu Kõrgessaare Keskraamatukoguks, millel on 23 000 ühikut teavikuid (9500 Laukal ja 13 500 Kõrgessaares). Teeninduspunkt on ka Kõpus Internaatkooli ruumes. Raamatukogude külastatavus ja laenutamine on viimastel aastatel suurenenud. Samuti asub Kõrgessaare Keskraamatukogu ruumes avalik Interneti-punkt. Jätkuvalt orienteerutakse uudiskirjanduse ja perioodika ostmisele. Raamatukogu eesmärk on tagada kõigile soovijatele rahvaraamatukogu ressursside kättesaadavus ja juurdepääs uutele infoallikatele. Raamatukogude tegevuse võimalikud arengud: – Kõrgessaare Keskraamatukogu teavikute (Laukal asuvate) üleandmine Lauka kooliraamatukogule toimub pärast Lauka Põhikooli 1970. aastatel valminud õppehoone rekonstrueerimist; – laenutuse parandamine Kõpus. Tervisemaja Personal 2 töötajat – kunstiline juht ja spordimetoodik; abipersonal 2 töötajat. Tervisemaja korraldada on valla kultuuri- ja spordiürituste läbiviimine, planeerimine, koostöö selles osas koolidega, lasteaedadega ja raamatukoguga, samuti mittetulundusühingutega. Remondivajadused (projektidest tulenevate rahastamiste korral): – 2001. a vaadatakse üle ja uuendatakse hoone rekonstrueerimisprojekt. 2002. ehitatakse lava asemele saal (ca 100 kohaline); – spordisaali rekonstrueerimine; – fuajee ümberehituse projekti elluviimine 2003. a (garderoobiruumi väljaehitus, WC-de remont jne). 3.3. SPORT Eesmärgid on: – sporditegevuseks vajalike tingimuste ja võimaluste parandamine; – omaalgatuslike spordiklubide toetamine; – erinevate spordialade harrastamise toetamine. Tervisemajas asub täismõõtmetega (18x32 m) spordisaal. Spordisaalis toimuvad ka Kõrgessaare Algkooli ja Lauka Põhikooli kehalise kasvatuse tunnid. Tervisemajas töötavad treeningugrupid. Momendil enim harrastatavad alad – jalgpall, saalibändi, võrkpall, tennis. Osaletakse lähiaastail Eesti Meistrivõitlustel jalgpallis ja saalibändis. Osalemine projektides Kultuuri- ja sporditegevuse finantseerimisel toetatakse tegevust vastavalt esitatud projektidele (taotlustele). Lähiaastatel eelistatakse taotlusi, mis on suunatud: – kohalike kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks; – Ninametsas tervisespordi- ja suusaraja väljaehitamisele; – Kõrgessaare aleviku jalgpalliplatsi korrastamisele; – laste- ja noorte spordilaagrite korraldamiseks ja nendes osalemiseks; – võimaluste loomiseks noortele purjespordiga tegelemiseks. Toetusi võivad taotleda koolid, seltsid, seltsingud ja spordiklubid. Toetused on mõeldud eelkõige Kõrgessaare valla elanike ja nende laste spordiga tegelemiseks. Vald ei välista laiema kandepinnaga spordi- ja kultuuriürituste toetamist tingimusel, et see parandab valla elanike osalemist Eesti kultuuri- ja spordielus; või parandab tingimusi tegelemaks spordi ja kultuuriga. Vald toetab võimalusel projekte, mis aitavad kaasa turismi kui majandusharu arengule Kõrgessaare vallas (ka Hiiumaal tervikuna). Kultuur, sport – finantseerimist vajavad objektid Kõrgessaare Tervisemaja – renoveerimine, rekonstrueerimine; Lauka Põhikooli staadion – renoveerimine; Tervisespordi- ja suusaraja rajamine Ninametsas; Kõrgessaare jalgpalliplatsi korrastamine; Kõrgessaare Algkooli spordiplatsi edasiarendamine ja väljaehitus. III. TURISM Turismi arendamiseks on Kõrgessaare vallal soodne geograafiline asend, puhas keskkond, huvitav ajalooline taust ja rikas kultuur. Turism avaldab seni ainult sesoonset mõju seda teenindavale struktuurile (kaubandus, majutus, toitlustamine, transport). Turismi pärssivaks teguriks Kõrgessaare valla territooriumil nagu ka kogu Hiiumaal tervikuna on kallis, aeglane ja kohati prognoosimatu praamiühendus Hiiumaa ja mandri vahel. Samuti peaks Kõrgessaare vald koos teiste Hiiumaa omavalitsuste ja muude organisatsioonidega tegema kõik endast oleneva, et olukord praamiliikluses muutuks nii saareelanikule kui ka külalisele paremaks. Eesmärgiks oleks turismihooaja pikendamine (turistidele pakutavate atraktsioonide ja teenuste mitmekesistamine). Hetkel valla territooriumil turistidele pakutavad teenused: 1. majutamine; 2. telkimine; 3. toitlustamine; 4. veespordialad; 5. mootorliikurid; 6. ratsutamine. Perspektiivne Kõrgessaare valla territooriumil 1. ökoturism (koos juhendajatega matkad jne); 2. kultuuriturism – militaarturism (endised NSVL sõjaväeobjektid) – arheoloogilised objektid; – külapeod, simmanid jne. Tegevused eesmärkide saavutamiseks (vajalikud lähtuvalt praeguse olukorra analüüsist): – turismiinfot sisaldavates trükistes osalemine (rahastamises osalemine); – turismiobjektide (randade, telkimiskohtade) heakorratööd; – ühtse Hiiumaa viidasüsteemi väljatöötamisel osalemine; – Kõpu tuletorni ümbruse planeering (vajalikud ehitised, kaevud, WC-d, parkimisplatsid, teenindamiskohad jne); – turismialases koolituses osalemine; – infotabelite paigaldamine valda suunduvate teede äärde; – viidasüsteemi korrastamine; – turismiinfo ettevalmistamisele ja levikule kaasaaitamine IV. SOTSIAALHOOLEKANNE 1. Kõrgessaare valla rahvastiku üldiseloomustus Kõrgessaare valla 379,5 ruutkilomeetrisel territooriumil asub üks alevik (Kõrgessaare) ja 58 küla, millest suurim on Lauka. Neli küla on tühjad, ühes elatakse ajutiselt. Suur osa elanikkonnast, 810 inimest ehk 53%, elab Kõrgessaares ja Laukal. Kui arvestada nende asulate pindalaks kokku 5 km2, on rahvastiku tihedus väljaspool asulaid alla kahe inimese km2-l. Kõrgessaare valla elanike arvu arvestuse aluseks on valla rahvastiku registrisse kantud elanike arv. Nagu nähtub alltoodud tabelist, on elanikkond viimastel aastatel pidevalt vähenenud – seda just vanuserühmas 0–14, ka tööealine elanikkond väheneb, samal ajal suureneb 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal. Kõrgessaare valla elanikkond 1997. a–17.08.2000. a vanuserühmade järgi Aasta Elanike arv Kokku Vanusegrupid 0 – 14 15 – 64 65 + 1997 1564 347 993 224 1998 1550 336 985 229 1999 1530 318 980 232 17.08.2000 1512 295 977 240 Vähenemist on põhjustanud negatiivseks muutunud rändeiive, mis omakorda võib olla üheks sündide vähenemise põhjuseks, kuna lahkuvad enamasti nooremad inimesed. Lahkumise põhjusteks on struktuurne tööpuudus, väidetavalt väiksemad palgad kui mandril ja perspektiiv anda oma lastele parem haridus. Statistikas ei tarvitse tegelik rahvastiku liikumine tõeselt kajastuda, sest säilitades oma registreeritud elukoha, elatakse, töötatakse ja õpitakse tegelikult mujal. Kuni 1997. aastani oli statistikas tegelikult kohalolevate elanike kohta olemas täpsem arvestus, mis annab alust arvata, et negatiivne rändeiive Kõrgessaare vallas jätkub. Rändeiive Kõrgessaare vallas aastatel 1996 – 1998 statistilistel andmetel: 1996 1997 1998 Saabunud 49 33 16 Lahkunud 39 29 26 Rändeiive 10 4 -10 Loomulik iive Kõrgessaare vallas 1996. a – 2000. a augustini: 1996 1997 1998 1999 2000 august Sünnid 21 22 18 11 5 Surmad 14 18 19 23 13 Iive 7 4 -1 -12 -8 Seisuga 1. jaanuar 2000. a oli Kõrgessaare vallas elanikke registri järgi 1530 sh I. Pensioniealisi 335, neist üle 75-aastaseid 79 sh üksikvanureid 156, neist üle 75-aastaseid 45 Tööga hõivatud pensioniealisi 44 Tohvri Hooldekodus 5 Avahooldusel 20 II. Tööealisi (mehed 16–61, naised 16–56) 850 Sh vanuses 16–17 (neist õpib päevakoolides 45) 46 mittetöötavaid ja -õppivaid 98 sh lapsehoolduspuhkusel 30 registreeritud töötuid 21 registreeritud tööotsijaid 16 III. Lapsi 345 sh vanuses 0–6 121 sh vanuses 7–15 224 Paljulapselisi peresid 74 sh viielapselisi 2 neljalapselisi 4 kolmelapselisi 41 Üksikvanemaid 16 Invaliidsuspensionäre 73 sh I gr 7 II gr 43 III gr 23 Lapsinvaliide 4 Tšernobõli veterane 2 Vanglast vabanenuid 1 2. Eesmärk Luua Kõrgessaare vallas hästitoimiv sotsiaalhoolekandesüsteem, mille eesmärk on: 1. Sotsiaalse turvalisuse ja inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine. 2. Suurendada isiku vastutust enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku ja tervise eest. 3. Kohaliku tervisepoliitika ja terviseedenduse kujundamine ja arendamine. 4. Töös laste ja noortega koostöövõrgustiku laiendamine ja preventiivse töö arendamine Hetkeseis Sotsiaalhoolekande korraldamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest ja kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud õigusaktidest. Sotsiaalhoolekande ülesanne on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine sotsiaalteenuste ja -toetuste kaudu ning sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Praegu pakutavad sotsiaalteenused ja -toetused Kõrgessaare vallas: – toimetulekutoetus: vastavalt riigi poolt kehtestatud korrale; – täiendavad toetused riigi eelarvest: riigi poolt eraldatud summa piires; – täiendavad toetused valla eelarvest – sünnitoetus, juubelitoetus, paljulapseliste perede lõunasöögi maksumuse osaline kompenseerimine lasteasutuses, lasteaia koolieelse rühma õppetasu kompenseerimine, matusetoetus, tasuta küttepuud üksikvanuritele, teised ühekordsed toetused; – sotsiaalnõustamine – isikule teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetulekuvõime tõstmiseks; – koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Praegusel ajal on avahooldusega kaetud kaks piirkonda, mida teenindavad kaks hoolekandetöötajat. Avahooldusel on hetkel 20 inimest; – hooldamine hoolekandeasutuses – vajadusel osutab vastavat teenust Hiiu Maakonnas Tohvri Hooldekodu, kus hetkel viibib Kõrgessaare vallast 5 inimest; – tugiteenuste osutamine või korraldamine (kriisiolukorra tekkimisel, kinnipidamiskohast vabanemisel jms); – eluasemeteenus; – Lauka Päevakeskuse teenused; – muud toimetulekuks vajalikud sotsiaalteenused. Sotsiaalhoolekande korraldamisega tegeleb otseselt sotsiaalnõunik, kaks hoolekandetöötajat ja Lauka päevakeskuses (Käina tee 26–1) perenaine. Ühetoaline sotsiaalkorter asub Kõrgessaares, Näkmani 5–14. Koduteenuste osutamiseks on sõiduauto Opel ja EELK Reigi koguduselt renditud väikebuss Renault. Sotsiaalregistri pidamiseks ja andmetöötluseks kasutatakse arvutiprogrammi «SIS» Kõrgessaare asulas Tervisemajas asuv OÜ Kõrgessaare Perearstikeskus osutab elanikkonnale esmatasandi arstiabi, samas majas paikneb OÜ Kärdla Apteegi Kõrgessaare filiaal. Statsionaarset ravi, eriarstiabi ja kiirabi korraldavad Kärdlas asuv Hiiumaa Haigla ja Hiiumaa Haigla Polikliinik. Perearsti hinnangul on elanikkonna tervislik seisund rahuldav. Abivajajateks on: – eakad inimesed; – lapsed, lastega pered; – erivajadustega inimesed; – kinnipidamiskohast vabanenud; – teised sotsiaalhoolekannet vajavad isikud. Lahendamist vajavad probleemid: – infovahetus ei ole piisav; – süsteemne töö isikute ja perede toimetulekuraskuste ennetamisel on vähene; – lastel ja noortel on vähe erinevaid võimalusi kodu-, kooli- ja tööväliseks suhtlemiseks; – kasuperede ja tugiisikute puudumine vallas; – koduteenuste ehk avahooldusteenuste kõrge omahind; – väikebuss Renault koduteenuste osutamiseks on amortiseerunud, vaja on uut transpordivahendit; – Lauka Päevakeskuse ruumid (ühetoaline korter) on jäänud kitsaks; – rahvastiku arvu vähenemine negatiivse ränd- ja loomuliku iibe tõttu, elanikkonna vananemine; – struktuurne tööpuudus; – puudub elanikkonna tervise analüüs, sihipärane töö rahva tervise edendamisel; – hambaraviteenuste raske kättesaadavus. 3. Tegevussuunad – jätkata praegu Kõrgessaare vallas osutatavate sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamist (lähtuvalt vallale pandud kohustustest ja reaalsetest võimalustest); – teavitada elanikke valla lehe kaudu pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning nende saamiseks vajalikest tingimustest; – viia läbi küsitlused Kõrgessaare valla üle 75 a vanuste elanike ja erivajadustega inimeste hulgas (vanusest sõltumata) ning selle põhjal täpsustada koduteenuste ehk avahooldusteenuste edaspidine vajadus Kõrgessaare vallas; – täiendada Kõrgessaare vallas kehtivat sotsiaalteenuste osutamise ja valla eelarvest makstavate toetuste maksmise korda; – leida odavamaid võimalusi sotsiaalteenuste osutamiseks (naabrihooldus, vabatahtlike kaasamine, külaliikumised, koostöö usuorganisatsioonidaga jms); – osta uus transpordivahend koduteenuste (avahooldusteenuste) osutamiseks (2001); – Lauka Päevakeskus üle viia endise Lauka lasteaia ruumidesse (2001); – laiendada tegevust Lauka Päevakeskuses erinevate sihtgruppide toimetulekuvõime tõstmiseks (peale eakate ka lapsed, lastega pered, erivajadustega inimesed, töötud jne); – vabanenud korterit Käina tee 26–1 kasutada sotsiaalkorterina / tööandja eluruumina; – koolitada tugiisikuid, kasuperesid; – võtta tööle lastekaitsetöötaja; – tagada erinevatest sihtgruppidest abivajajatele võimalused psühholoogiliseks nõustamiseks; – motiveerida noori ja suuri peresid valla elus aktiivselt osalema (üritused ja projektid antud sihtrühmale); – puuetega inimeste integreerimine ühiskonda, sh toetatud töökohad; – töötute ja tööturul vähese konkurentsivõimega isikute aktiviseerimine; – soodustada hambaravi saamise võimalus Tervisemajas olevas hambaravikabinetis; – rakendada tööle vallaarst, kes suunab ja kavandab kohalikku tervisepoliitikat, terviseedendust, analüüsib elanikkonna tervisenäitajaid, koordineerib koostöös perearstiga ravi- ja profülaktilist tööd; – jätkata hoolekandetöötajate koolitust, seda ka põetus- ja taastusravi osas; – jätkata ja arendada koostööd teiste omavalitsustega ja rahvusvahelist koostööd; – osaleda riiklikes ja maakondlikes sotsiaaltööalastes projektides; – koolitada küla(piirkonna)vanemaid eesmärgiga kaasata valla arendamisse laiemat elanikkonna hulka ja parandada teabevahetust. V. MAJANDUSTEGEVUS 1. Kohalikud teed Kohalike teede võrku kuulub 1. jaanuari 2000. a seisuga 103,7 km maanteid ja 5,3 km tänavaid. Erateid on 34,2 km. Kohalikud teed on põhiliselt kruusakattega, pinnasteid on 17,9 km. Teede ja tänavate seisund on rahuldav, kohati esineb raskesti läbitavaid lõike. 2001. aasta augustis lõpetatakse kohalike maanteede (sh riigimetsamaal paiknevate metsateede) ning erateede inventariseerimine. Aastateks 2001–2003 koostatud teehoiukava kohaselt kasvab aastaks 2003 erateede pikkus 60 kilomeetrini ning väheneb vastavalt kohalike maanteede (valla bilansis ning hooldusel olevad teed) pikkus 78 kilomeetrini. Teede hooldetööd teostatakse kohaliku eelarve vahendite arvel. Hooldetööd on hööveldatavate teede, pikkusega u 30 km, hööveldamine kaks korda aastas kevadel ja sügisel, talvine lumetõrje kohalikel teedel ja üldkasutatavatel objektidel (kool, lasteaed, kalmistud jne) ning liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine. Kohalike maanteede remonditööd planeeritakse riigieelarvest vastavalt teeseadusele eraldatavate vahendite arvel. Kohalike maanteede remondikava (riigieelarve eraldiste olemasolul): – Viita–Laasi tee 2,4 km, 2001. a; – Nõmmerga tee 1,2 km, 2001. a; – Põllu tee 1,0 km, 2001. a; – Metsaküla tee 4,0 km, 2002. a; – Puski küla tee 0,8 km, 2003. a; – Pihla–Otste tee 1,8 km, 2003. a; – Paope–Niidimetsa 1,0 km 2003. a. Vallavalitsus tegeleb vastavalt vajadusele alaliste või ajutiste koormust piiravate liiklusmärkide paigaldamisega teede lagunemise perioodil ning suuremate metsaväljaveoga seotud teede seisukorra halvenemise ohu juhtudel. 2. Veemajandus ja kanalisatsioon Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest koostatakse 2001. a ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 12 aastaks. 2.1. Veemajandus Tsentraalse veevarustusega on haaratud põhiline osa Kõrgessaare alevikust ja Lauka külast. Eraldi veevõrku omab AS DAGOtar’i kalatööstus. 2000. a rekonstrueeriti Lauka veehaare. Rajati 1360 m veetrasse. Asula viidi üle ühtsele veehaardele. Soetati ja renoveeriti pumbamaja. Puurkaevul on nõuetekohane sanitaartsoon. Veehaarde rekonstrueerimise käigus evitati vee puhastus kruusliivafiltrite baasil. Kõrgessaare alevikus renoveeriti Sadama tee pumpla ja evitati õhueraldussüsteem. Valla ühisveevärki ühendati Tervisemaja ja Tööstuse tee Kõrgessaare poolse suuna eramud. Ühisveevärgi arenguks ja töökindluse tõstmiseks nähakse aastail 2001–2003 ette: – pumplate seadmete dubleerimist; – veepuhastusseadmete hanget ja paigaldust Kõrgessaare aleviku Sadama tee pumplasse; – amortiseerunud trasside järk-järgulist väljavahetamist Kõrgessaare alevikus ja Lauka külas; – kasutusel mitteolevate puurkaevude sulgemist; – üldistes huvides kasutatava tulekustutusvee võtmise võimaluste loomist Kõrgessaare alevikus ja Lauka külas. 2.2. Kanalisatsioon Reovete puhastamisel kasutatakse bioloogilisi puhastusseadmeid. Nii Kõrgessaare kui ka Lauka puhastusseadmed töötavad alakoormusega, kusjuures Kõrgessaare puhastusseade on ca 4–6 korda üledimensioneeritud. 2000. a renoveeriti Kõrgessaare aleviku reoveepumpla, millega paranes pumpla töökindlus ja vähenes energiamahukus. Alustatud on uuringuid Kõrgessaare reoveepuhasti ümberkujundamise osas. Hetkeseisu põhiprobleemid: – 1995. a valminud Kõrgessaare reovete puhasti on 4–6 kordselt üledimensioneeritud. Reovete puhastusprotsess on energiamahukas (kulud elektrile ca 60%). Lahendamata on fosfori- ja lämmastikuärastus. Projektijärgne reostuskoormus 747,5 kg BHT7/d (tegelik koormus 100–150 kg BHT7/d); – reoveepuhasti aeratsioonisüsteem vajab ümberkujundamist. Kasutatavate kummimembraanide keskmine tööiga 2–3 aastat; – AS DAGOtar kalatööstusel puudub nõuetekohane kalarasva eelpuhastussüsteem. Kõrge rasvainete kontsentratsiooniga (140–160 mg/l) reovesi juhitakse isevoolutorustiku kaudu pumplasse. Kõrge rasvasisaldusega reovesi vähendab aeratsioonimembraanide tööiga. Kalatehase reovete hulk moodustab 75% puhastatava reovee hulgast; – Kõrgessaare ja Lauka isevoolukanalisatsiooni süsteemid on osaliselt amortiseerinud ja vajavad rekonstrueerimist. Kontrollkaevud lekivad. Enamik ühepereelamutest on küll lülitatud ühisveevärki, kuid puudub reovete ärajuhtimise võimalus. Kasutatakse imb- ja kogumiskaeve, mis omakorda võivad tekitada põhjavee saastumist. Reovete puhastusseadmete ja ühiskanalisatsiooni arendamiseks, töökindluse ja ökonoomsuse tagamiseks nähakse aastail 2001–2003 ette: – Kõrgessaare heitvee puhastusseadme puhastusprotsessi ümberkujundamist (aeratsioonisüsteem, fosfori- ja lämmastikuärastus), millega kaasneb energiamahukuse vähenemine; – ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamist Kõrgessaare aleviku Tööstuse tee Kõpu poolsel ja Ninametsa tee suunal; – isevoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist Kõrgessaare alevikus ja Lauka külas; – Lauka reoveepumpla renoveerimist; – seadmete väljavahetamist Lauka reoveepuhastis ja Lauka biotiigi puhatust; – purgimissõlme väljaehitamist Kõrgessaare reovee puhastussõlme juurde; – koostöös AS’iga DAGOtar lahendada kalatehase heitvete eelpuhastuse probleem. 3. Jäätmemajandus Hetkeseisul puudub jäätmemajanduse ühtne kontseptsioon nii maakonnas kui ka vallas. Jätkuvalt osaletakse Hiiumaa ühtses prügimajandusprojektis eesmärgiga tagada seadusega vallale pandud olmejäätmete veo ja käitluse ning ohtlike jäätmete kogumise korraldamine. Koostöös Hiiumaa Keskkonnateenistuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega suurendatakse avalike prügikonteinerite parki säästmaks loodust ja aktiivse kasutusega turismiobjekte. Hangitakse juurde eriotstarbelisi (klaas-, plasttaara jm) konteinereid. Olemasolevad metallkonteinerid asendatakse järk-järgult plastkonteineritega. Perspektiivis tahetakse kehtestada jäätmemaks, millest laekunud tulud kasutatakse sihtotstarbeliselt jäätmemajanduse arendamiseks. Vallavalitsus koostab Kõrgessaare valla jäätmekava arengukava osana poole aasta jooksul pärast maakonna jäätmekava kehtestamist. 4. Soojusenergia tootmine Alates 1997/1998. a sügistalvisest kütteperioodist on täielikult loobutud tsentraalsest küttesüsteemist. Olukorra tingis tarbijate järk-järguline üleminek lokaalsele küttele ja elektriküttele. Lokaalsele küttele on üle läinud kõik Lauka kortermajad. Seoses elektrienergia pideva kallinemisega on alustatud Kõrgessaare alevikus kortermajade kütmist puiduga. Ahjukütte pidev kallinemine tingib vajaduse valla asutuste lokaalsete katlamajade rekonstrueerimiseks ja üleminekuks tahkele kütusele. Aastail 2001–2003 nähakse ette: – tasuvus- ja teostusuuringute teostegemisttamist ning Lauka Põhikooli, Kõrgessaare Tervisemaja ja Kõrgessaare Algkooli katlamajade järk-järgulist üleviimist kohalikule küttele; – vallale kuuluvate hoonete soojapidavuse tõstmist (Lauka Põhikool, Lauka Päevakeskus); – osalemist energiasäästuprogrammides; – kortermajade elanike nõustamist optimaalse küttesüsteemi leidmisel. 5. Tänavavalgustus Tänavavalgustusvõrguga on haaratud Kõrgessaare alevik ja Lauka küla. Kõrgessaare aleviku tänavavalgustusvõrk on amortiseerunud, mistõttu võrgu haldamine on muutunud kulukaks (isoleerimata õhuliinid ja oksüdeerunud juhtmed). Aastail 2001–2003 nähakse ette: – Kõrgessaare aleviku tänavavalgustusvõrgu rekonstrueerimist, mille käigus asendatakse isoleerimata õhuliinid õhukaabelliinidega ja olemasolevad valgustid energiasäästlike valgustitega; – Kõrgessaare aleviku tänavavalgustusvõrgu laiendamist Tööstuse tee mõlemapoolsel suunal ja Nõmmerga teel; – Lauka tänavavalgustusvõrgu laiendamist Napi tee suunal. 6. Eluruumide ja hoonete majandamine 2001. a moodustatakse valla omandis olevate ehitiste baasil kinnistud. Inventariseeritakse valla omandis olevad rajatised. 6.1. Korterid Vald osaleb vajadusel korteriturul, soetades vabade vahendite arvel soodsat turusituatsiooni kasutades uusi kortereid. Soetatud kortereid kasutatakse sotsiaalkorteriteks ja tööandja eluruumidena või muul otstarbel. 6.2. Hooned ja rajatised 2001. aasta jooksul antakse Luidja külaseltsidele seltsimajana kasutada ning majandada valla omandis olev endine Luidja metskonna kontorihoone. Raamatulaenutuse ja infopunkti tegevus rakendub vastavalt sellesisuliste projektide finantseerimisele. Vald osaleb projektides vastavalt võimalustele kaasfinantseerijana. Reigi koolimaja kujundatakse ümber elamispinnaks ja piirkonna keskuseks. Piirkonna keskuseks kavandatav osa hoonest antakse majandada tekkivale külaseltsile. Nimetatud hoonete edasine majandamine toimub seltside tegevuse kaudu. Vald osaleb nendes hoonete majandamiskulude katmises kaudselt ühena paljudest seltside projektide toetajatest. Vald seab endale eesmärgiks müüa arengukava perioodi jooksul kõik temale kuuluvad mittevajalikud tootmishooned. Ehitiste müügi korraldamisel eelistatakse ostupakkumisi, mis aitavad kaasa kohaliku majanduse arengule, sh uute töökohtade tekkimisele. Hoonete müügist laekunud tulu kasutatakse valla kohustuste vähendamiseks või arengukava raames kavandatavate investeeringute tegemiseks. Koostöös Hiiumaa Keskkonnateenistuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega lõpetatakse 2001. aastal Kõrgessaare aleviku masuudihoidla likvideerimine. 7. Heakord Heakorra valdkonnas on valla põhiülesanne avalike kohtade ja põhiliste turismiobjektide heakorra tagamine ning üldine heakord vallas. Alates 2001. aastast hakatakse järk-järgult ümber korraldama heakorrateenuse ostmist. Heakorraalase olukorra parandamiseks nähakse aastail 2001–2003 ette: – määratleda valla munitsipaalfunktsiooni täitmiseks vajalikud ja üldkasutatavad maa-alad; – renoveerida Puski kalmistu piirdeaed; – hankida Reigi kalmistule välikäimla ja ehitada tööriistade hoiukuur; – teostada bussiootepaviljonide jooksvat remonti; – koostöös kinnistuomanikuga puhastada Viinaköögi tiik; – koostöös riiklikku järelevalvet teostavate organite (keskkonnateenistus, muinsuskaitseinspektsioon) ja kinnistuomanikega tagada kaitstavate looduse üksikobjektide ja muinsuskaitseobjektide heakord; – viia ellu valla tellimisel koostatavate avalike kohtade detailplaneeringute ja muude projektide kaudu kavandatavad heakorrameetmed (Kõpu tuletorniga piirnev maa-ala, Kõrgessaare park ja jaanituleplats, avalikud supluskohad jne). 8. Ajaloo- ja kultuurimälestiste korrashoid Valla territooriumil asub 70 muinsuskaitseobjekti. I ja II maailmasõja aegsete rannakindlustuste alal on algatatud muinsuskaitsealade moodustamine. Koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga märgistatakse muinsuskaitseobjektid. Koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga, välismaiste organisatsioonidega ja objektide omanikega nähakse aastail 2001–2003 ette: – Malvaste kabeli jätkuv restaureerimine; – Kõrgessaare pargi müürirajatiste konserveerimine ja edasine restaureerimine. Koos pargi renoveerimise rajada perspektiivne suviste vabaõhuürituste korraldamise koht; – Luidja tuuliku restaureerimine; – Kõpu tuletorni restaureerimine. VI. ETTEVÕTLUS JA RESSURSID Valla suurim tööandja on AS DAGOtar, kelle majandustegevus on aluseks valla keskmisest paremale elujärjele, samas on valla majandus monofunktsionaalne. Seetõttu on lähiaastate ülesandeks majanduse mitmekesistamine. Vajalikud eeldused (maa, kasutamata hooned jm) on selleks olemas. Puudus on ettevõtlikest inimestest ja ettevõtjatele vajalikust teabest. Olles teadlikud erinevate investeeringutega seotud riskidest on Kõrgessaare valla volikogu nõus pidama läbirääkimisi ja võtma endale kohustusi valla territooriumile tehtavate investeeringute kaitseks. Igat investeeringute kaitse taotlust käsitletakse volikogus sõltumatuna teistest samalaadsetest taotlustest. Arengukava perioodil keskendutakse kohaliku ettevõtluse, sh turismi ja turismile orienteeritud infrastruktuuri väljaarendamisele. 1. Tööjõud 1. jaanuari 2000. a seisuga oli vallas registreeritud 21 töötut ja 16 tööotsijat, mis moodustab töövõimelisest elanikkonnast ca 8%. Üldine töötuse määr on olnud suhteliselt stabiilne. Tööhõivet analüüsides võib esimesel hetkel järeldada, et tööpuudust vallas ei ole. Valla peamiseks tööandjaks on AS DAGOtar’i kalatehas Kõrgessaares ja Lehtma tsehh. Tegelik tööpuudus on suurem, kuna tööhõiveamet omab ülevaadet vaid inimestest, kes on ennast registreerinud töötuna või tööotsijana. Problemaatilisem on meeste tööhõive, sest liinitööle AS DAGOtar kalatehasesse sobivad kõrge distsipliinitunnetusega töövõtjad, kellest enamik on naised. Pidev aastaringne rakendus puudub ehitustöölistel. Pakutav töö ei sobi sageli kõigile nõrgema tervisega inimestele. Puudub erialane töö kõrgharidusega inimestele. 2. Loodusressursid Loodusressursside kasutamise põhialuseks on olemasolevate ressursside kokkuhoidlik kasutamine. Kõrgessaare vald tagab tema käsutuses oleva Kõpu Rahvuspargi projektiga seotud uuringute teabe kättesaadavuse. Maakasutuse ja kinnisvaratehingute registrit peab maaosakond. 3. Veeressursid Lisaks põhjaveele kujutavad veeressursid endast jõgede, ojade ja järvede alla kuuluvat maa-ala. Põhiliselt on järved rannikulähedased riimveelised laisid. Veeressursside määratlemisel ei ole need senini majanduslikku tähtsust omanud. 4. Põhjavesi Üks olulisem loodusressurss on põhjavesi, mis saadakse puurkaevudest. Puurkaevudes kasutatakse põhiliselt siluri-ordoviitsiumi-kambriumi veesooni. Joogivee peamine allikas on pindmine veekompleks. Looduslikult esineb põhjavees rohkesti rauda. Valla põhilised veetarbijad (Kõrgessaare ja Lauka) asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveealal. Olme- ja tootmisvee tarbimise tase lähiaastatel oluliselt ei kasva. Koostöös Hiiumaa Keskkonnaametiga korraldatakse joogivee seisundi ja ressursside regulaarne järelevalve. 5. Maa Valla pindala on 37 950 ha. Maa sihtotstarbelist kasutamist tuleb lugeda edasise arengu üheks võtmeküsimuseks. Mullastik on kehvemaid vabariigis ja Hiiumaal. Haritavate maade hindepunkt on 28–29, Hiiumaa keskmine 32, vabariigi keskmine 45. Seega ei oma haritav maa olulist potentsiaali põllumajanduse arenguks. 6. Mets 76% valla territooriumist katab mets. Riigimetsamaad on 17 500 ha, mis moodustab 60% valla metsamaast. 2003. aasta lõpuks kujuneb tõenäoliseks erametsade osatähtsuseks 35–37% (ca 11 000 ha). Riigimetsa majandavad Kärdla ja Putkaste Metskond. Erametsa omanikke nõustab Hiiumaa Keskkonnateenistuse piirkondlik metsanduse spetsialist. Vallavalitsus soodustab oma tegevusega seni vabadele metsamaadele katastriüksuste moodustamist ning omandisse andmist. 7. Maavarad Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusliiva, turvast, paekivi ja savi. Olulist tähtsust on senini omanud liiva ja turba kaevandamine. Olemasolevaid kruusliiva varusid kasutatakse teede ehituseks. 8. Maastikud Kõrgessaare vald on üks Hiiumaa vanimaid asustusalasid. Pikaajalise inimtegevuse ja selle piiramise tulemusena on valla territooriumil kujunenud välja omapärased kultuuri- ja loodusmaastikud. Koostöös Hiiumaa Keskkonnateenistusega otsitakse võimalusi ja vahendeid kultuurimaastike säilitamiseks ja taastamiseks ning loodusmaastike kaitse tõhustamiseks. 9. Planeerimine ja infrastruktuur 2001. aastal koostatakse valla üldplaneering. Puhkajate arv kasvab aasta-aastalt. Kuigi valla turismipotentsiaal on olemas, jääb puudu vajalikust infrastruktuurist ja oskustest turismist rohkem teenida. Turismi arendamine on üks valla arengu võtmeküsimustest. 2001. aastal vaadatakse üle ja kinnitatakse valla turismi arengukava. Kõrgessaare vald toetab igakülgselt oma võimaluste piires ettevõtjate pingutusi turismimajandusele vajaliku infrastruktuuri rajamisele valla territooriumil. Turismimajanduse kava raames selgitatakse koostöös maaomanike ja kohalike turismiettevõtjatega välja üldist huvi omavad puhkepiirkonnad ja paadilautrid eesmärgiga valla üldplaneeringus reserveerida nende arenguks ja kasutuselevõtuks vajalikud maa-alad (määratleda detailplaneerimise kohustusega tiheasustusaladena). Koostatakse planeeringu lähteülesanded avalike puhkealade ja paadilautrite jt turismile orienteeritud infrastruktuuri elementide arengu kindlustamiseks. Koostöös Majandusministeeriumiga arendatakse edasi Kõrgessaare valla turismiprojekti eesmärgiga EL vahendite kaasamiseks turismiinfrastruktuuri arendamisse. Osaletakse maakondlikus viidamajanduse projektis eesmärgiga tagada Hiiumaal tervikuna ühtne viitade süsteem ning saavutada kokkuhoid projekti ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Aastatel 2001–2002 määratletakse koostöös tuulegeneraatorite paigaldamiseks perspektiivsed rannikualad. Nimetatud alad määratletakse üldplaneeringus kui tiheasustusalad. Koostöös Veeteede Ametiga otsida lahendusi ja rahastamisvõimalusi Kõpu majaka restaureerimistööde jätkamiseks ning majandamiseks. 2001. a koostakse ja esitatakse taotlus EV Teede- ja Sideministeeriumile Kõpu–Ristna tee mustkatte alla viimiseks. Soodustatakse Interneti püsiühenduse teenuse laiendamist ja avalike Interneti-punktide tegevuse arendamist. Ajavahemikul 2001–2003 algatatakse valla initsiatiivil ja koostatakse koos kinnisasja omanikega järgmised detailplaneeringud: – Kirikulahe äärse maa-ala detailplaneering; – Luidja ranna detailplaneering; – Mangu ranna detailplaneering. Jätkatakse üldplaneeringus ettenähtud detailplaneeringute kohustuslike alade planeerimist. VII. JUHTIMINE Valla juhtimine on suurel määral seotud temale seaduste ja teiste riigivõimu aktidega pandud funktsioonide täitmisega ja valla maine kujundamisega. Valla juhtimise peaeesmärk on vallaelanike heaolu kindlustamine. Arengukava perioodil on peamised ülesanded: – vallavalitsuse asutusena töö efektiivsuse suurendamine ning vallaelanike teenindamise kvaliteedi parandamine; – maa ja omandireformi võimalikult kiire lõpuleviimine; – eelarve koostamise uue korra ellurakendamine; – volikogu ja tema komisjonide kaasamine valla igapäevaprobleemide lahendamisse; – infotehnoloogiaalase hariduse ja koolituse võimaluste igakülgne toetamine; – teabepäevade korraldamine valla eri piirkondades; – valla infolehe jätkuv väljaandmine; – valla maine tõstmiseks kultuuri- ja spordiürituste korraldamine ja toetamine. Olulise tegurina võib haldusreform muuta senist juhtimist ja finantseerimist, sellega kaasnevalt võib kõne alla tulla vallavalitsuse kolimine Kõrgessaare Tervisemajja (ametnike arvu vähenemise puhul). 1. Maareform Maareformi lõpuleviimiseks vajavad lahendamist järgmised põhimõttelised küsimused: – valla munitsipaalfunktsioonide täitmiseks vajaliku ja üldkasutatava maa määratlemine (teed, tänavad, haljasalad, pargid, aktiivsed puhkealad jne) ning munitsipaalomandisse taotlemine; – endiste sadamakohtade ja kalapüügiplatside munitsipaalomandisse taotlemine ning elanike ühiskasutusse andmine; – korteriomandiõiguse seadmisega seotud maa-alade määratlemine. Käesoleva arengukava järgi saavad kõik nimetatud tingimused täidetud hiljemalt IV kvartaliks 2001. a. 2. Valla allasutuste juhtimine Arengukava perioodi olulisem juhtimiseesmärk on arengukava ja eelarve ettevalmistamise muutmine vallaasutuste juhtimise loomulikuks osaks. Suurendada valla allasutuste iseseisvust ja vastutust asutuse tõhusama toimimise eesmärgil, et tagada vallaelanike kvaliteetne teenindamine, töö efektiivne korraldamine ning kulude vähendamine. 3. Finantsjuhtimine Valla eelarve ja valla tegevusse kaasatavate finantsvahendite hulk on otseses seoses majandustegevuse aktiivsuse ja kvaliteediga vallas. Finantsjuhtimise meetmete kavandamise esimeses astmes on eesmärgiks: – ühtse ja läbipaistva eelarve moodustamise ning kuluarvestuse metoodika rakendamine; – tulude kajastamine sõltumata nende tekkeallikast ja kasutamissuundadest. 4. Koostöö Koostöö teiste Hiiumaa omavalitsustega. Oma huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks osaleb vald Hiiumaa Omavalitsuste Liidu tegevuses. Jätkuvalt osaleb Kõrgessaare vald läbirääkimistel ja ettevalmistusprotsessis Hiiumaa valdade ja linna ühendamiseks. Käesoleva arengukava raames osaletakse koos teiste Hiiumaa omavalitsustega Hiiumaa «viidamajanduse» ja prügimajanduse ning ühise arengukava koostamise projektis. 5. Rahvusvaheline koostöö Kontaktide hoidmine Draksfjardi vallaga Soomes. Alustada koostööd õpilasvahetustega. Lisa Kõrgessaare valla arengukavale 2001–2005 aastateks KÕRGESSAARE VALLA INVESTEERINGUTE VAJADUS AASTATEL 2001–2005 Nimetus Hinnanguline maksumus kokku (tuhandetes kroonides) Võimalikud katteallikad I. HARIDUS 1. LASTEAED VIGRI PROJEKTEERIMISTÖÖD 30,0 OV HOONE KATUSE RENOVEERIMINE 200,0 SOV, RV, OV HOONE SISERUUMIDE RENOVEERIMINE 1000,0 RV,OV ÕUEINVENTARI SOETUS JA REMONT 20,0 SOV, OV KÖÖGI RENOVEERIMINE JA VASTAVUSSE VIIMINE EURONÕUETEGA 350,0 RV,OV KOKKU 1600,0 2. KÕRGESSAARE ALGKOOL KESKKÜTTE SÜSTEEMI RENOVEERIMINE 100,0 OV HOONE OSALINE RENOVEERIMINE 100,0 OV INFOTEHNOLOOGIA SOETUS 10,0 SOV, OV KOKKU 210,0 3. KÕPU ALGKOOL INFOTEHNOLOOGIA SOETUS 20,0 SOV,OV KOKKU 20,0 4. LAUKA PÕHIKOOL PROJEKTEERIMISTÖÖD 80,0 OV ÕPPEKORPUSE RENOVEERIMINE 2500,0 RV,OV,RIP STAADIONI RENOVEERIMINE 200,0 SOV, OV ÜHENDUSGALERII PEALEEHITUS 1000,0 RIP,OV INFOTEHNOLOOGIA SOETUS 100,0 SOV, OV 1890. A VALMINUD HOONE RENOVEERIMISE JÄTKAMINE 500,0 RIP,OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 SOV, OV KOKKU 4480,0 5. ÕPILASTE TRANSPORT KOOLIBUSSI SOETUS LIISINGUGA 500,0 OV KOKKU 500,0 KOKKU HARIDUS 6810,0 II. KULTUUR JA SPORT PROJEKTEERIMISTÖÖD 50,0 OV KÕRGESSAARE TERVISEMAJA RENOVEERIMISE JÄTKAMINE 1700,0 RV, OV NINAMETSA TERVISESPORDI JA SUUSARADA 25,0 SOV, OV KÕRGESSAARE ALEVIKU JALGPALLI- JA TULETÕRJESTAADION 30,0 SOV, OV VISKOOSA SPORDIPLATS (Kõrgessaare Algkooli juures) 100,0 SOV, OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 SOV, OV KULTUUR JA SPORT KOKKU 2005,0 III. SOTSIAALHOOLDUS PROJEKTEERIMISTÖÖD 20,0 SOV, OV LAUKA PÄEVAKESKUSE RAJAMINE ENDISE LASTEAIA BAASIL 600,0 SOV, OV SÕIDUKI LIISIMINE AVAHOOLDUSEKS 150,0 OV SOTSIAALKORTERITE SOETAMINE JA REMONT 100,0 OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 SOV, OV SOTSIAALHOOLDUS KOKKU 970,0 IV. TERVISHOID TOETUSED TERVISHOIULE 50,0 OV TERVISHOID KOKKU 50,0 V. KOHALIKUD TEED TEEDE REGISTER 30,0 OV TEEDE KAPITAALREMONT 1170,0 RV SH VIITA-LAASI TEE 2,4 KM 170,0 NÕMMERGA TEE 1,2 KM 50,0 PÕLLU TEE 1,0 KM 50,0 METSAKÜLA TEE 4,0 KM 300,0 PUSKI KÜLA TEE 0,8 KM 250,0 NIIDIMETSA TEE 1,0 KM 80,0 PIHLA-OTSTE TEE 1,8 KM 150,0 MUUD TEED 120,0 KOHALIKUD TEED KOKKU 1200,0 VI. ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON KÕRGESSAARE KANALISATSIOONISÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE 4000,0 KIK, OV, EV LAUKA VEEVARUSTUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE JÄTKAMINE (Käina tee 14 ja ühepereelamud) 80,0 OV LAUKA REOVETE PUHASTI TÖÖ ÜMBERKUJUNDAMINE 60,0 KIK, OV LAUKA REOVEEPUMPLA RENOVEERIMINE 80,0 KIK, OV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHTADE RAJAMINE KÕRGESSAARE ALEVIKUS JA LAUKAL 40,0 OV, RV ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON KOKKU 4260,0 VII. JÄÄTMEKÄITLUS KONTEINERITE SOETUS 60,0 SOV, OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 SOV, OV JÄÄTMEKÄITLUS KOKKU 160,0 VIII. TÄNAVAVALGUSTUS KÕRGESSAARE ALEVIKU TÄNAVAVALGUSTUSE REKONSTRUEERIMINE 150,0 OV LAUKA TÄNAVAVALGUSTUSE LAIENDAMINE 20,0 OV TÄNAVAVALGUSTUS KOKKU 170,0 IX. SOOJAMAJANDUS JA ENERGEETIKA PROJEKTEERIMIS-UURIMISTÖÖD 10,0 OV KATLAMAJADE ÜLEVIIMINE TAHKELE KÜTTELE SOV, OV SH LAUKA PÕHIKOOL 120,0 LASTEAED VIGRI 120,0 TERVISEMAJA 150,0 OSALEMINE ENERGIASÄÄSTUPROGRAMMIDES 300,0 OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 300,0 OV SOOJAMAJANDUS JA ENERGEETIKA KOKKU 1000,0 X. ELAMUMAJANDUS (OSALEMINE KORTERITURUL) OV OSALEMINE KORTERIÜHISTUTE TEGEVUSES 50,0 OV ELURUUMIDE KAPITAALREMONT 150,0 OV ELAMUMAJANDUS KOKKU 200,0 XI. HEAKORD PUSKI KALMISTU PIIRDEAIA RENOVEERIMINE 20,0 OV REIGI KALMISTU VÄLIKÄIMLA JA TÖÖRIISATKUUR 35,0 OV HEAKORD KOKKU 55,0 XII. KESKKONNAKAITSE KÕRGESSAARE ALEVIKU MASUUDIHOIDLA LIKVIDEERIMINE 200,0 KIK, OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 OV KESKKONNAKAITSE KOKKU 300,0 XIII. MUINSUSKAITSE MALVASTE KABELI RESTAUREERIMISE JÄTKAMINE 100,0 RV LUIDJA TUULIKU RESTAUREERIMINE 50,0 RV KÕRGESSAARE ALEVIKU PARGI MÜÜRITISE RESTAUREERIMINE 250,0 RV KÕPU TULETORNI RESTAUREERIMINE 2000,0 VV, RV, OV, EV MUINSUSKAITSE KOKKU 2400,0 XIV. TURISM KÕPU TULETORNI DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE 1100,0 SOV, OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 500,0 OV TURISM KOKKU 1600,0 XV. PLANEERIMINE JA MUU INFRASTRUKTUUR VALLA ÜLDPLANEERING 150,0 OV LUIDJA DETAILPLANEERING 25,0 OV, EV MANGU SUPELRANNA DETAILPLANEERING 25,0 OV, EV KIRIKILAHE ÄÄRSE MAA-ALA DETAILPLANEERING 30,0 OV, EV KÕRGESSAARE ALEVIKU DETAILPLANEERINGU JÄTKAMINE 50,0 OV, EV MUUD DETAILPLANEERINGUD 50,0 OV, EV KINNISVARAREGISTER 20,0 OV EHITUSREGISTER 10,0 OV PLANEERIMINE JA MUU INFRASTRUKTUUR KOKKU 360,0 XVI. TURVALISUS JÄTKATAKSE TULETÕRJE- VALVESIGNALISATSIOONIDE PAIGALDAMIST VALLA OMANDIS OLEVATELE HOONETELE 25,0 OV OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 50,0 OV TURVALISUS KOKKU 75,0 XVII. MUUD VALLA OMANDIS OLEVAD EHITISED LUIDJA ENDINE METSKONNA KONTOR 150,0 SOV, OV REIGI ENDINE KOOLIMAJA 50,0 SOV, OV MUUD VALLA OMANDIS OLEVAD EHITISED KOKKU 200,0 XVIII. AVALIKUD INTERNETIPUNKTID OSALEMINE TEISTES PROJEKTIDES 100,0 OV, SOV AVALIKUD INTERNETIPUNKTID KOKKU 100,0 XIX. VALITSEMINE INFOTEHNOLOOGIA JA ANDMESIDE 100,0 OV, RV VALITSEMINE KOKKU 100,0 Kokku investeeringute vajadus 22 015,0 Lühendite selgitused: SP – sponsorid VV – välisvahendid KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus RIP – riiklik investeeringute programm SOV – sihtotstarbelised vahendid RV – riiklikud vahendid EV – ettevõtte vahendid