Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 38, 706

Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 29, 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 ja paragrahv 4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29 alusel Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Viimsi valla ehitusmääruse» uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 9. mai 2000. a määruse nr 6 «Viimsi valla ehitusmääruse kinnitamine» punkt 1 «Kinnitada «Viimsi valla ehitusmäärus» (juurde lisatud)». 3. Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Madis SARETOK Kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 13. märtsi 2001. a määrusega nr 6 VIIMSI VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Viimsi valla ehitusmääruse eesmärk on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse (edaspidi PES; RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) ja selle alusel vastu võetud või sellega seonduvate õigusaktide rakendamist Viimsi valla territooriumil ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Viimsi valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. II. VIIMSI VALLA OMAVALITSUSORGANITE JA AMETNIKE PÄDEVUS PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALAL § 2. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ning üld- ja detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 3) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 5) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 6) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 7) Harju maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Viimsi valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 8) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ja detailplaneeringute ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine; 9) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 10) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843); 11) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine; 12) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja tühistamine. § 3. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine, välja arvatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja detailplaneeringu projekti vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 6) PES §-s 211 sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 7) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) hajaasustuses uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste andmine; 2) tiheasustuses ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste andmine; 3) taluhoonete projekteerimisel talu õueplaani heakskiitmine; 4) projekteerimistingimuste taotluse vormi, ühekordse projekteerimisloa vormi ja vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 5) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 6) tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel; 7) vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerilahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 8) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks; 9) ehitustööde riigihanke projekteerimis-ehitustöövõtu puhul ehituse eelprojekti heakskiitmine; 10) munitsipaalehitise projekti vallavolikogule kinnitamiseks esitamine. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise, ehitusjärelevalve ja ehitiste alal kuulub: 1) ehituse alustamiseks või lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2) kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine väikehoone (kuni 12 m ehitusaluse pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone) ehitamiseks ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta; 3) ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži enda tarbeks ehitamisel ehitustööde tegemiseks ja juhtimiseks nende omanikele kirjaliku nõusoleku andmine; 4) ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks; 5) detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise koordineerimine, kui ei lepita kokku ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises; 6) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 7) ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri määramine; 8) ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulude arvestamise metoodika kehtestamine; 9) ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumisel sellega nõustumise otsustamine; 10) ehitusloa pikendamine; 11) ehitusloa tühistamise otsustamine, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 12) ehitusloa või kasutusloa peatamise või tühistamise otsustamine, kui ehitise omanik ei täida järelevalveinseneri ettekirjutusi, samuti ehitusloa või kasutusloa ennistamine pärast järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmist; 13) nõusoleku andmine lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata; 14) ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitise kasutusloa andmise otsustamine; 15) enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele kasutusloa andmise otsustamine pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist; 16) avariiohtliku ehitise korral ehitise omanikule või ehitusettevõtjale avariiohu kõrvaldamiseks tähtaja määramine ning tähtajaks avariiohu mittekõrvaldamisel selle kõrvaldamise korraldamine omaniku kulul; 17) ajutiste ehitiste püstitamise lubamine ja selle likvideerimisel ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise nõuete kehtestamine; 18) ajutise ehitise ettenähtud tähtajaks mittelammutamisel selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine omaniku kulul; 19) ehitise omanikule tähtaja kehtestamine omavolilise ehitise likvideerimiseks ning selle mittetäitmisel omaniku kulul omavolilise ehitise likvideerimise korraldamine; 20) ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 21) ehitus-, kasutamis-, lammutamis- ja kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 22) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel; 23) teiste kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. § 4. Vallavalitsuse ametiisikute pädevus (1) Peaarhitekt-planeerimisameti juhataja-peaarhitekti pädevusse kuulub: 1) planeerimisameti töö juhtimine; 2) valla üld- ja detailplaneeringute alase töö korraldamine; 3) valla ehitusjärelevalve alase töö korraldamine; 4) valla keskkonnakaitse alase töö korraldamine; 5) planeerimisameti tööd reguleerivate normdokumentide väljatöötamine; 6) projektide läbivaatamise komisjoni töö juhtimine; 7) planeerimise, ehituse ning keskkonnajärelevalve alaste eelnõude esitamine vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitele; 8) osalemine valla üldplaneeringu ja arengukava koostamises; 9) vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse; 10) vallale vajalike planeeringute tagamine; 11) vallale vajalike tehnorajatiste (teed, insenervõrgud jne) projektide tagamine; 12) vallale vajalike munitsipaalehitiste projektide tagamine; 13) planeeringute lähteülesannete ning projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 14) planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine; 15) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 16) suhtlemine planeeringualase järelevalve teostajaga; 17) järelevalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle; 18) detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine, kui planeering on vaja muuta arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele; 19) pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi planeeringute ülevaatamise korraldamine ja tulemuste esitamine Harju Maavalitsusele ning ülevaatuse tulemustest avalikkuse informeerimine maakonna ajalehe ja kohaliku ajalehe kaudu; 20) ühekordse projekteerimisloa väljaandmise otsustamine erihariduseta isikute poolt enda tarbeks ühepereelamu, taluhoone, suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ning muu lihtsa ja väikesemahulise ehitise projekteerimiseks; 21) planeeringutele ja projektidele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine; 22) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimis- ja projekteerimisküsimustes; 23) projektdokumentatsioonile vajadusel täiendava ekspertiisi ja kooskõlastuste määramine. (2) Planeeringuspetsialisti pädevusse kuulub: 1) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine; 2) valla üldplaneeringute ja detailplaneeringute algatamise, koostamise, kooskõlastamise, avalikustamise, kehtestamise ja tühistamise korraldamine; 3) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest ning algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja. Kui Viimsi Teataja ei ilmu, siis tutvustatakse planeeringu eesmärke ajalehtedes Harjumaa ja Eesti Päevaleht; 4) detailplaneeringu algatamisest, samuti selle avalikust väljapanekust teatamine kinnisasja omanikule, kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise; 5) planeeringu lähtekohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 6) detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse teatavakstegemine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel aga Eesti Päevalehes; 7) planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 8) avalikul väljapanekul planeeringu kohta tehtud kirjalikele ettepanekutele vastamise korraldamine; 9) planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu korraldamine ja dokumenteerimine; 10) planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu väljakuulutamine, arutelu koha ja alguse teatavakstegemine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel aga Eesti Päevalehes; 11) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise korraldamine ja selle edastamine Harju maavanemale (kui planeering on maavanema järelevalve objektiks) koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta; 12) planeeringu kehtestamisest teatamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel aga Eesti Päevalehes; 13) planeeringu kehtestamise otsuse saatmine isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid ei arvestatud planeeringu koostamise järelevalve käigus; 14) kinnisasja omanikule planeeringu kehtestamisega tema senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse kitsendamisest teatamine; 15) planeeringu tühistamise kavatsusest teatamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel aga Eesti Päevalehes, ning enne planeeringu tühistamist avalikkusele planeeringu senise elluviimise tulemuste selgitamine ja selle edasisest elluviimisest loobumise põhjendamine; 16) kehtestatud planeeringu tühistamisest teatamine maakonna ajalehes ja valla infolehes; 17) huvitatud isikutele planeeringu koopiate omandamise võimaluse tagamine; 18) planeeringute alase kirjavahetuse korraldamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 19) planeeringute alaste eelnõude koostamine vallavalitsusele ja volikogule; 20) planeeringuprotsessi dokumenteerimine; 21) planeeringute arhiveerimise korraldamine; 22) planeeringute kinnituste vormistamine; 23) planeeringute alaste dokumentide vormistamine ja väljastamine; 24) reklaamilubade väljastamine; 25) osalemine projektide läbivaatamise komisjoni töös ja komisjoni otsuste dokumenteerimine; 26) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine planeerimisküsimustes. (3) Ehitusjärelevalve peainspektori pädevusse kuulub: 1) ehitusjärelevalve seadusekohane korraldamine ja teostamine valla territooriumil; 2) loa andmine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks; 3) kaevetööde tegemiseks kaevamisloa andmise otsustamine; 4) kaevamislubade väljastamine; 5) ehituslubade ja kasutuslubade taotluste läbivaatamine; 6) osalemine projektide läbivaatamise komisjoni töös; 7) ehitiste ülevaatuse vastuvõtukomisjoni töö juhtimine; 8) ehituslubade tühistamise, peatamise ja ennistamise kohta ettepanekute tegemine; 9) ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine PES § 46 lõikes 1 nimetatud nõuetele; 10) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu, kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 11) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 12) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine ning hoonete ja rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 13) lammutustööde projekti koostamise vajaduse määramine; 14) enne ehituse alustamist ehitise omanikuga omanikujärelevalve teostaja kooskõlastamine; 15) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 16) ehituslubade ja ehitise lammutamise lubade vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel, ehitusprojektide kinnituste vormistamine ja väljastamine; 17) ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 18) ehitusregistri pidamise korraldamine vastavalt seadusele; 19) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu, kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja halduskaristuse määramine; 20) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehituskorralduse küsimustes; 21) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine; 22) planeerimisameti ehituskorralduse alaste kirjade vastamise tagamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 23) suhtlemine ehitusjärelevalve alaste riiklike keskasutustega; 24) osalemine omavalitsuse ehitusmääruse, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade ja normdokumentide väljatöötamisel; 25) vajadusel aruandluse esitamine volikogule ja vallavalitsusele ehitusjärelevalve alasest tegevusest ning vajaduse tekkimisel oma seisukohtade selgitamine ja aruandluse esitamine avalikel koosolekutel ja ajakirjanduses; 26) kehtiva ehitusjärelevalve litsentsi olemasolu tagamine; 27) § 4 lõike 2 punktis 24 nimetatud lubade alusel paigaldatud reklaami järelevalve. (4) Ehitusjärelevalve inspektori pädevusse kuulub: 1) ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil; 2) loa andmine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks; 3) kaevetööde tegemiseks kaevamisloa andmise otsustamine; 4) kaevamislubade väljastamine; 5) ehituslubade ja kasutuslubade taotluste läbivaatamine; 6) osalemine projektide läbivaatamise komisjoni töös; 7) ehitise ülevaatuse vastuvõtukomisjoni töös osalemine; 8) ehituslubade tühistamise, peatamise ja ennistamise kohta ettepanekute tegemine; 9) ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine PES § 46 lõikes 1 nimetatud nõuetele; 10) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu, kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 11) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 12) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine; 13) lammutustööde projekti koostamise vajaduse määramine; 14) enne ehituse alustamist ehitise omanikuga omanikujärelevalve teostaja kooskõlastamine; 15) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 16) ehituslubade ja ehitise lammutamise lubade vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel, ehitusprojektide kinnistuste vormistamine ja väljastamine; 17) ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 18) ehitusprojektide arhiveerimise korraldamine; 19) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu, kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 20) ehitusregistri pidamine – ehitusregistrisse sissekannete tegemine; 21) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehituskorralduse küsimustes; 22) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine ning kirjadele vastamine oma pädevuse piires; 23) majutusettevõtte tunnistuse vormistamine; 24) § 4 lõike 2 punktis 24 nimetatud lubade alusel paigaldatud reklaami järelevalve. (5) Arhitekti pädevusse kuulub: 1) planeeringute lähteülesannete koostamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 2) projekteerimistingimuste koostamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 3) detailplaneeringute ja ehitusprojektide vastavuse kontrollimine lähteülesandele või projekteerimistingimustele; 4) detailplaneeringutele ja projektidele eksperthinnangu andmine, vajadusel suunamine ekspertiisi ning selle korraldamine; 5) detailplaneeringute koostamise statistilise kaardi pidamine; 6) osalemine projektide läbivaatamise komisjoni töös; 7) füüsiliste ja juriidiliste isikute konsulteerimine planeerimis- ja projekteerimisküsimustes; 8) planeeringu- ja projekteerimisalaste vaidluste lahendamine ning kirjadele vastamine oma pädevuse piires; 9) osalemine valla planeerimis- ja ehitusalaste normdokumentide väljatöötamises. (6) Vallavalitsuse ametiisikute pädevust planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes täpsustatakse ametijuhenditega. § 5. Viimsi Vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni pädevus (1) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse planeeringute alal kuulub: 1) detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamine ja seisukoha esitamine vallavalitsusele või vallavolikogu komisjonidele; 2) esitatud üld- ja detailplaneeringu läbivaatamine ja vajadusel suunamine eksperthinnangu saamiseks ning järelevalve teostajate lisakooskõlastuste vajaduse määramiseks vastavalt PES § 17 lõikele 3; 3) planeeringu esitamine vallavalitsusele vastuvõtmise otsuse tegemiseks vastavalt PES § 19 lõikele 1; 4) vallavalitsusele ettepaneku tegemine detailplaneeringu avalikule väljapanekule suunamiseks; 5) üld- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste analüüs, täiendavate avalike arutelude vajaduse määramine, planeeringu korrigeerimise vajaduse otsustamine; 6) vallavalitsusele ettepaneku tegemine avaliku väljapaneku kordamise vajaduse kohta; 7) ettepanku tegemine detailplaneeringu ja lahendamata jäänud planeeringuvaidluste järelevalve teostajale suunamise kohta; 8) vallavalitsusele ettepaneku tegemine üld- ja detailplaneeringu kehtestamiseks suunamise kohta; 9) hilisemate planeeringuvaidluste arutelu ning seisukohtade esitamine vallavalitsusele; 10) vallavolikogule ettepanekute tegemine detailplaneeringu tühistamiseks. (2) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse lähteülesannete ja projekteerimistingimuste alal kuulub: 1) hoonestajalt saadud informatsiooni põhjal seisukoha võtmine projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkusest; 2) detailplaneeringu lähteülesannete ja projekteerimistingimuste väljastamisel ilmsiks tulevate probleemide lahendamine ja vastavalt vajadusele vallavalitsuse tulemustest informeerimine; 3) projekteerimistingimuste pikendamise taotluste läbivaatamine ning ettepanekute tegemine nende pikendamise kohta. (3) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse ehitustegevuse ja ehitusprojektide alal kuulub: 1) ehitusprojektide läbivaatamine ja vajadusel ekspertiisi suunamine; 2) vallavalitsusele ettepaneku tegemine ehitusloa väljastamise kohta; 3) ehitusloa kehtivusaja pikendamise taotluste läbivaatamine ja vallavalitsusele ettepanekute tegemine selle pikendamise kohta; 4) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine ning vallavalitsuse lahendustest informeerimine; 5) vallavalitsusele ettepanekute tegemine ehituslubade peatamise, tühistamise või ennistamise kohta; 6) ehitiste ülevaatusel ilmsiks tulevate probleemide lahendamine ja vallavalitsusele ettepanekute tegemine kasutuslubade väljastamise kohta. (4) Komisjoni pädevust täpsustatakse komisjoni põhimäärusega. § 6. Viimsi Vallavalitsuse ehitiste ülevaatuse ja vastuvõtu komisjoni pädevus (1) Ehitiste ülevaatuse ja vastuvõtu komisjoni pädevusse kuulub: 1) ehitise ülevaatuse teostamine valminud ehitise või selle osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks; 2) ehitise kinnitatud projektile, ehitusloa nõuetele ja ehitusnormidele ning teistele kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) ehitise ülevaatuse teostamine ülesmõõtmisprojekti alusel; 4) seisukoha andmine ehitise ülevaatusel avastatud puuduste likvideerimise või tehtud märkuste täitmise tähtaegade määramiseks; 5) seisukoha andmine ehitise kasutamiskõlblikkuse (ekspluatatsioonivõtmise lubamise) kohta; 6) ehitise ülevaatuse kohta akti koostamine; 7) ehitise ülevaatusel tehnilistes küsimustes tekkinud lahkhelide või erimeelsuste puhul erapooletu ehitusekspertiisi (mida teevad sõltumatud ja vastaval erialal pädevad spetsialistid) määramine; 8) ehitise kohta kasutusloa väljastamise, peatamise või ennistamise ettepaneku tegemine vallavalitsusele; 9) vallavalitsusele ettepaneku tegemine majutusettevõtte tunnustamiseks. (2) Komisjoni pädevust täpsustatakse komisjoni põhimäärusega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE § 7. Üldplaneering (1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsuse planeerimisamet, kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga ning selle kinnitab vallavolikogu. (3) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Keskkonnaministeeriumi poolt PES § 17 lõike 3 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (6) Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras. § 8. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid sellega võib ka teha ettepaneku üldplaneeringu osaliseks muutmiseks. (2) Detailplaneeringu algatamise otstarbekus arutatakse eelnevalt läbi peaarhitekti või arhitektiga, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal. (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest. (4) Detailplaneeringu algataja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu, (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala) samuti detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (1:10 000); 2) taotletava planeeringuala geodeetiline plaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber planeeritava krundi perimeetri; 3) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 4) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 5) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad; 6) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus, mis sõltuvalt taotluse iseloomust tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega vallaarhitekti nõudel. (5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjonis, volikogu maakomisjonis ja majanduskomisjonis. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise taotluse vaatab enne vallavalitsusele esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon. (6) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise otsustab vallavalitsus. (7) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostaja ja valla peaarhitekt-planeerimisameti juhataja, maa-ameti juhataja ja keskkonnakaitse inspektor. (8) Kui koostatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, tehakse üldplaneeringus muudatus kooskõlas üldplaneeringu koostamise nõuetega. (9) Detailplaneeringu projekti koostab vastava lepinguga planeeringu koostamisõiguse saanud isik. Leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, sealhulgas poolte allkirjadega kirjavahetuse teel. Planeeringu koostaja tutvustab detailplaneeringu projekti vallavalitsusele ja kooskõlastab selle PES § 17 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutuste ning teiste detailplaneeringu lähteülesandes määratud ametnike, asutuste ja inspektsioonidega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega. (10) Detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele läbivaatamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande koostamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada planeeringu projekti esitamise tähtaega. Kui detailplaneeringu projekt ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse. (11) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu projekti põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (12) Parandatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 osundatud asutustele ja vajaduse korral koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 9. Projekteerimise alused (1) Linnades, teistes tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. (2) Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. § 10. Projekteerimise alustamisest informeerimine (1) Hoonestaja on kohustatud kirjalikult informeerima vallavalitsuse planeerimisametit projekteerimise alustamisest tiheasustuses ja täpsustama projekteerimistingimuste vajaduse. Informatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus (hoonete arv krundil, korruste arv, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste) või eskiisjoonised ja võimsus; 2) väljavõte kinnistusraamatust või senist maakasutusõigust ja ehitiste omandiõigust tõendav dokument; 3) krundi geodeetiline alusplaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber antud krundi perimeetri. (2) Planeerimisamet annab saadud informatsiooni läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks projektide läbivaatamise komisjonile, et täpsustada projekteerimistingimuste vajadust. § 11. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused sisaldavad: 1) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu, jooniste mõõtkava jm tehnilisi näitajaid; 2) arhitektuurseid nõudeid: hoonete arv krundil, korruselisus, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste, kanaliseerimine ja veevarustus vastavalt tehnilistele tingimustele; 3) projekti kooskõlastuste loetelu; 4) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused hiljemalt nelja nädala jooksul informatsiooni esitamise päevast arvates või teatab hoonestajale, et ei pea nende väljastamist vajalikuks. § 12. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehitusala inseneri poolt, v.a ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekt. Ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud asutustega. (2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale. Projektile lisatakse projekteerimistingimused koos lisadega. (3) Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris, ehitusjärelevalve (pea)inspektorile, kes informeerib sellest projektide läbivaatamise komisjoni. Projektide läbivaatamise komisjon korraldab ehitusprojekti ekspertiisi ja vaatab ehitusprojekti läbi hiljemalt nelja nädala jooksul projekti esitamise päevast arvates. (4) Projektide läbivaatamise komisjon kontrollib projekti vastavust projekteerimis- ja tehnilistele tingimustele. Projekti mittekooskõlastamist peavad komisjoni liikmed põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. (5) Projektide läbivaatamise komisjoni osundatud puuduste kõrvaldamisel esitatakse ehitusprojekt uuesti planeerimisametile, kes kontrollib tehtud parandusi. (6) Nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele koos projektide läbivaatamise komisjoni seisukohaga. V. EHITAMINE § 13. Ehitustööde liigid (1) Uusehitus on vabale territooriumile rajatav ehitis sõltumata ehitusterritooriumi varasemast kasutusotstarbest. (2) Laiendus on olemasoleva ehitise suurendamine peale-, kõrvale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal. (3) Rekonstrueerimine ehk renoveerimine on olemasoleva ehitise ümberehitamine, millega võib kaasneda ehitise ruumiprogrammi ning kasutamise otstarbe osaline või täielik muutmine, samuti remont, mille eesmärk on amortiseerunud ehitise või selle konstruktsioonide (alused, kandekonstruktsioonid, piirdekonstruktsioonid, tehnosüsteemid jm) taastamine, mille tulemusena üldjuhul säilib ehitise senine kasutusotstarve. (4) Restaureerimine on olemasolevate ehitise säilitamiseks ning taastamiseks teostatavad tööd, kusjuures üldjuhul säilib ehitise varasem funktsionaalne ja arhitektuurne külg. (5) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine eesmärgiga vabastada koht uusehitise püstitamiseks või muuks otstarbeks. § 14. Ehitusluba ja ehitise lammutamise luba (1) Õiguse ehitise püstitamiseks annab nõuete kohaselt koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud ehitusprojekti alusel välja antud ehitusluba. Ehitusloaga määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused ehitusloa saanud ehitisel. (2) Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele avalduse, millele lisatakse: 1) uusehitise puhul – maaomandi või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid, kinnitatud ehitusprojekt ja ehitusregistri kaart; 2) PES § 39 punktides 2–4 sätestatud ehitamise puhul – ehitise omandiõigust tõendav dokument, kinnitatud ehitusprojekt, ehitise kasutusluba ja hoone või rajatise registrikaart. (3) Ehitise lammutamine toimub lammutamiseks antud ehitusloa alusel. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ning vajaduse korral asjassepuutuvate ametkondade kooskõlastused. (4) Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab ehitusjärelevalve peainspektor. § 15. Kaevamisluba (1) Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. (2) Kaevamisluba väljastatakse vastava taotluse ja ehitusprojekti alusel. (3) Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda asjaõigusseaduse paragrahvi 158 lõikest 1, mille kohaselt peab omanik lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. § 16. Ehitusloa pikendamine (1) Ehitusloa pikendamiseks peab hoonestaja esitama põhjendatud taotluse. (2) Ehitusloa pikendamisest keeldumisest teatab vallavalitsus hoonestajale kirjalikult koos vastavate põhjendustega. § 17. Väikehoone asukoha määramine Väikehoonet võib vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ehitada ilma ehitusprojekti ja ehitusloata valla arhitektiga kooskõlastatud asukohta. VI. EHITISE KASUTAMINE § 18. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse ja järgmised dokumendid: 1) ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 2) ehituse täitedokumentatsioon; 3) ehitustööde päevikud; 4) varjatud tööde aktid; 5) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 6) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 7) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. (2) Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ülevaatusel ei nõuta käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 3–5 nimetatud ehituse täitedokumentatsiooni esitamist, välja arvatud eritööd. (3) Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitise omanik (hoonestaja), ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel kaasatakse riiklike järelevalveasutuste – tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt esindajaid, eksperte jne. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (4) Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja ehitusjärelevalve peainspektoriga. Ehitis peab olema üle vaadatud ja tunnistatud nõuetekohaseks riiklike järelevalveasutuste ametiisikute poolt, kes teostavad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle. Riiklike järelevalveasutuste poolt ehitise nõuetekohaseks tunnistamist kinnitab õiend või ametiisiku allkiri ehitise ülevaatuse aktil. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. § 19. Ehitise ülesmõõtmisprojekt (1) Ehitise ülesmõõtmisprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit püstitatud omavolilisele ehitisele kasutusloa taotlemiseks. Kasutusluba ei anta, kui see rikub maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi või kui ehitis ei vasta PES § 43 nõuetele. (2) Ehitise ülesmõõtmisprojekt koosneb projekti seletuskirjast ja põhijoonistest. Seletuskirjas selgitatakse ja põhjendatakse ehitise otstarvet ja suurust, asukohta, arhitektuur-ehituslikke põhilahendusi, tehnosüsteeme, tuleohutusnõuete täitmist, õhu, vee ja pinnase puhtuse tagamist, sanitaartsoone ja kujasid, krundi heakorra ja haljastuse lahendusi ning liikluse korraldamist. Seletuskiri peab sisaldama andmeid, mis on vajalikud ehitise kandmiseks ehitus/hooneregistrisse. Seletuskirjale lisatakse hoonesiseste tehnosüsteemide põhimõttelised skeemid ja tehnoseadmete parameetrid. Põhijoonised (asendiplaan, korruste plaanid, lõiked ja vaated) peavad vastama ehitusprojekti põhijoonistele esitatavatele nõuetele, välja arvatud ehitamise eesmärke teenivad üksikasjalised nõuded. (3) Ehitise ülesmõõtmisprojekt peab olema kooskõlastatud Harju Tervisekaitseameti ja Päästeametiga ning esitatud vallavalitsusele kahes identselt komplekteeritud eksemplaris. § 20. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, prügiveolepingu esitamist ja tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. § 21. Ehitise kasutamise otstarbe muutmine (1) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks pöördub ehitise omanik vallavalitsuse poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama põhjendust kasutamise otstarbe muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlust krundi sihtotstarbe muutmiseks. Avaldusele tuleb lisada: 1) ehitise või kinnistu omandiõigust või muud asjaõigust tõendav dokument; 2) krundi asendiplaan; 3) ehitise inventariseerimisjoonised. (2) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehitusjärelevalve peainspektor vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. (3) Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris. (4) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 tähenduses, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale. VII. EHITISTE KORRASHOID § 22. Ehitise välisilme Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus.