Vabariigi Valitsus — 2002. aastal antud riigiabi aruande kinnitamine — RTL, 8, 125

«Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) § 49 lõike 2 alusel kinnitada Rahandusministeeriumi poolt esitatud «2002. aastal antud riigiabi aruanne» (lisatud). Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2004. a korraldusega nr 20-k 2002. AASTAL ANTUD RIIGIABI ARUANNE SISSEJUHATUS 1. «Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping)» artikli 63 lõike 4 punkt b sätestab pooltele kohustuse anda igal aastal aru riigiabi kogusuuruse ja jaotuse kohta. 2. Euroopa lepingu artikli 63 lõike 1 punktis iii ja lõikes 2 osutatud riigiabi käsitlevate sätete rakenduseeskirjad1 sätestavad, et Euroopa Ühenduse riigiabi järelevalveasutuseks on Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi komisjon) ja Eesti Vabariigi riigiabi järelevalveasutuseks on Rahandusministeerium. 3. 1996. aastal esitas Eesti Vabariik esimese riigiabi aruande. 1997.–1998. aasta riigiabi aruanne koostati erineva riigiabi hindamise ja riigiabi elemendi arvutamise metodoloogia alusel. 1999., 2000. ja 2001. aasta riigiabi aruanded koostati vastavalt komisjoni VIII riigiabi ülevaates2 ja komisjoni IX riigiabi ülevaates3 kasutatud metodoloogiale. 4. Käesolev aruanne esitab ülevaate Eestis 2002. aastal antud riigiabist, lähtudes komisjoni dokumendist «State Aid Scoreboard» (kevad 2003, täiendatud variant)4. ÜLDMÄRKUSED 5. Aruanne sisaldab horisontaalseteks, sektoraalseteks ja regionaalseteks eesmärkideks antud riigiabi. Eesmärkide jaotus vastab komisjoni dokumendile «State Aid Scoreboard». 6. Aruanne järgib komisjoni dokumenti «State aid Scoreboard» ka abi vormide osas, sisaldades toetusi, maksuvabastusi, osalust aktsiakapitalis, soodustingimustel laene, maksude ajatamist ja garantiisid. 7. Käesolev aruanne ei kajasta vähese tähtsusega abi 5. Vastavalt «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) § 33 lõikele 1 loetakse vähese tähtsusega abiks «abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul». Aruande läbipaistvuse tagamiseks on järgnevalt toodud andmed vähese tähtsusega abi kohta: 2002. aastal anti vähese tähtsusega abi summas 26,5 miljonit krooni (1,7 miljonit eurot). 8. Põllumajandusele ja kalandusele antav riigiabi ei kuulu Euroopa lepingu artikli 63 alla ja seega ei ole nimetatud valdkonnad aruandes kajastatud. 9. Aruanne hõlmab töötlevale tööstusele ja transpordisektorile antud riigiabi ning regionaalabi. Eestis ei ole söetööstust. Vaadeldaval perioodil ei antud riigiabi nn tundlikele sektoritele, s.o terasetööstusele, laevaehitusele, mootorsõidukitööstusele ega sünteeskiutööstusele. 10. Abi transpordisektorile on aruande II osas toodud kogumahus, sealhulgas vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 1191/69 6 põhimõtetele antud abi raudteetranspordile ja bussitranspordi dotatsioonideks. Dotatsioon ühenduseks saartega hõlmab nii praami-, väikelaeva- kui ka lennuühendust. 11. Riigiabi arvutamisel sooduslaenudes on kasutatud riigiabi viiteintressina 2002. aastal Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antud laenude kaalutud keskmist intressimäära, mis Eesti Panga 23. jaanuari 2003. a andmetel oli lühiajalistele laenudele 6,7% ja pikaajalistele laenudele 7,0% (keskmine 6,9%). 12. Andmed I lisas on esitatud Eesti kroonides, II lisas on andmed ümber arvestatud eurodesse (vahetuskurss 15,6466 EEK/EUR). III lisas tuuakse ülevaade 2002. aasta Phare programmidest. Phare programmide Eesti-poolne kaasfinantseerimine ei sisaldanud 2002. aastal riigiabi. I OSA: RIIGIABI KOGUMAHT 13. Riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes on toodud tabelis 1. Tabel 1 Riigiabi kogumaht, riigiabi maht ilma abita transpordisektorile ja osakaal SKP-s 2000 2001 2002 Riigiabi KOKKU (tuhandetes kroonides) 407 133,3 549 243,3 610 836,2 Riigiabi ilma abita transpordisektorile (tuhandetes kroonides) 66 016,3 126 414,3 155 995,4 Riigiabi KOKKU (tuhandetes eurodes) 26 020,5 35 103,1 39 039,5 Riigiabi ilma abita transpordisektorile (tuhandetes eurodes) 4 219,2 8 079,4 9 969,9 Riigiabi KOKKU, osakaal SKP-s (%) 0,48 0,57 0,57 Riigiabi ilma abita transpordisektorile, osakaal SKP-s (%) 0,08 0,13 0,14 Võrreldes 2001. aastaga suurenes 2002. aastal riigiabi kogumaht Eestis 11,2% võrra. Arvestamata transpordisektorile antud abi, on riigiabi kogumaht suurenenud 23,4%. Tõusu tingis peamiselt regionaalabi mahu kasv, mõnevõrra on kasvanud ka teenuste sektorile (sh finantsteenused, meedia ja kultuur) antud riigiabi maht. Regionaalabi mahu kasv on osaliselt põhjustatud sellest, et riigiabi programm, mida 2001. aastal käsitati keskkonnakaitsele suunatud riigiabina, on 2002. aastal lähtudes abi esmasest eesmärgist ja andmise tingimustest näidatud regionaalsete eesmärkide all. Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis on 0,57%. Võrreldes 2001. aastaga on see näitaja jäänud samale tasemele. Euroopa Liidu sama näitaja (keskmine) 2001. aastal oli 0,99%7, riigiabi osakaal SKPs ilma põllumajandus-, kalandus- ja transpordisektorile antud riigiabita oli 0,38%. Võrreldes viimast ELi näitajat Eesti 0,14%-ga, on näha, et Eestis moodustab nn puhta riigiabi osakaal SKPs üle poole väiksema osa kui ELis. 14. Tabelis 2 on toodud riigiabi maht ühe elaniku kohta. Tabel 2 Riigiabi ühe elaniku kohta (ümardatud) 2000 2001 2002 Riigiabi KOKKU ühe elaniku kohta (kroonides) 297 403 450 Riigiabi ilma abita transpordisektorile ühe elaniku kohta (kroonides) 48 93 115 Riigiabi KOKKU ühe elaniku kohta (eurodes) 19 26 29 Riigiabi ilma abita transpordisektorile ühe elaniku kohta (eurodes) 3 6 7 Võrreldes eelmise aastaga on riigiabi kogumaht ühe elaniku kohta 2002. aastal kasvanud, kuid on siiski tunduvalt väiksem kui sama (keskmine) näitaja Euroopa Liidus ajavahemikul 1997–1999 (Eestis 29 eurot, ELis 240 eurot). II OSA: RIIGIABI SEKTORAALNE JAOTUS 15. Tabelis 3 on toodud riigiabi jaotus sektorite vahel protsentides riigiabi kogumahust. Tabel 3 Riigiabi sektoraalne jaotus (protsentides) 2000 2001 2002 Riigiabi KOKKU sealhulgas: 100% 100% 100% – töötlev tööstus 9,75 18,55 19,53 – teenused 6,46 4,47 6,01 – transport 83,79 76,98 74,46 – söetööstus – – – – muud – – – Võrreldes 2001. aastaga on riigiabi kogumahus mõnevõrra suurenenud abi töötlevale tööstusele, samal ajal on transpordisektorile antud abi nii 2001. kui 2000. aastaga võrreldes vähenenud. Suurenenud on ka teenuste sektorile antud riigiabi osakaal, seda peamiselt finantsteenuste sektorile (ASile Eesti Väärtpaberikeskus kohustusliku kogumispensionide süsteemi ülesehitamiseks) antud abi tõttu. III OSA: RIIGIABI TÖÖTLEVAS TÖÖSTUSES 16. Käesolevas osas vaadeldakse riigiabi töötlevas tööstuses. Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt sisaldab nimetatud abi riigiabi terasetööstusele, laevaehitusele, muudele töötleva tööstuse sektoritele, abi saneerimiseks ja restruktureerimiseks, regionaalabi ja horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi (v.a tööhõivealane abi ja abi koolituseks). Tabel 4 Riigiabi töötlevas tööstuses 2000 2001 2002 Tuhandetes kroonides 39 706,8 101 885,7 119 259,1 Tuhandetes eurodes 2 537,7 6 511,7 7 622,0 Suhe töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusesse (%) 0,29 0,64 0,67 Riigiabi üldmaht töötlevas tööstuses suurenes 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga 17 373 400 krooni ehk 1 110 300 euro võrra (17%). Peamiselt toimus suurenemine regionaalsetel eesmärkidel antud riigiabi programmide arvel. Suurenemine toimus nii teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi osas. Samas kaotas 1. jaanuaril 2002. a kehtivuse riigiabi programm, millega «Saastetasu seaduse»8 § 10 lõike 3 alusel anti riigiabi põlevkivi töötlevatele tööstusettevõtjatele, mis 2001. aastal moodustas kogu töötlevale tööstusele antud riigiabi mahust ~40%. Tabelis 4 on toodud ka riigiabi suhe töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusesse. Riigiabi osatähtsus töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtuses suurenes 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga 0,03% võrra, kuid on endiselt väiksem kui Euroopa Liidus (2001. aastal 1,4%). 17. Tabel 5 näitab, mis vormis anti 2002. aastal riigiabi töötlevas tööstuses. Tabel 5 Riigiabi töötlevas tööstuses 2002. aastal Jaotus riigiabi vormide järgi (protsentides) Riigiabi vormid Toetused Maksuvabastus Osalus aktsiakapitalis Laen soodustingimustel Maksude ajatamine Garantiid KOKKU 77,74% 0,00% 0,00% 0,38% 0,00% 21,88% 100,00% 2002. aastal anti töötlevas tööstuses riigiabi peamiselt toetuste (77,74%) ja garantiide vormis. Väikeses mahus anti riigiabi ka sooduslaenu vormis. Võrreldes 2001. aastaga suurenes 2002. aastal toetuste vormis antud riigiabi maht (2001. aastal 46,97%). Suurenenud on ka riigiabi andmine garantiide vormis (2001. aastal 14,55%). 2002. aastal ei antud riigiabi maksuvabastuse, aktsiakapitali osaluse ega maksude ajatamise vormis. IV OSA: HORISONTAALSETEL JA SEKTORAALSETEL EESMÄRKIDEL ANTUD RIIGIABI 18. Horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi, s.o abi, mis pole suunatud teatud sektoritele, peab komisjon konkurentsi vähem moonutavaks kui näiteks sektoraalset riigiabi. Tabelis 6 on horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi all näidatud ka abi, mis on suunatud regionaalse arengu edendamiseks. Võrdluseks sisaldab tabel ka sektoraalsetel eesmärkidel antud riigiabi. Tabel 6 Horisontaalsetel ja sektoraalsetel eesmärkidel antud riigiabi 2002. aastal (%) 1. Horisontaalsed eesmärgid 76,45 1.1 Teadus- ja arendustegevus 13,67 1.2 Keskkonnakaitse 0,00 1.3 VKEd* 15,09 1.4 Kaubandus 0,00 1.5 Energia säästmine 0,00 1.6 Tööhõive 0,00 1.7 Koolitus 0,00 1.8 Muud eesmärgid** 46,88 2. Sektoraalsed eesmärgideesmärgid 23,55 2.1 Laevaehitus 0,00 2.2 Muu töötlev tööstus 0,00 2.3 Muu mittetöötlev tööstus 0,00 2.4 Söetööstus 0,00 2.5 Turism 0,00 2.6 Finantsteenused 1,92 2.7 Meedia, kultuur ja muu 21,63 Kokku 100,00 * Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ** Sisaldab riigiabi regionaalseteks eesmärkideks 2002. aastal oli ülekaalus regionaalsetel eesmärkidel antud riigiabi, moodustades peaaegu poole kogu riigiabi mahust (arvestamata transpordisektorile antud riigiabi). Järgnesid riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi. Riigiabi regionaalseteks eesmärkideks (regionaalabi) Regionaalabi all on kajastatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse mittepõllumajandustootjatele suunatud laenugarantiide programm. Erinevalt 2001. aastast on lähtudes abi esmasest eesmärgist ja andmise tingimustest selle eesmärgi all näidatud riigiabi programm, mida 2001. aastal käsitati keskkonnakaitsele suunatud riigiabina (riigiabi ettevõtjatele saastetasu asendamiseks vastavalt «Saastetasu seaduse» §-le 19). Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi Sellel eesmärgil anti abi sihtasutuse KredEx laenugarantiide programmi raames. Samuti on siin näidatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt antud individuaalne riigiabi ühele väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi Abi anti ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiprogrammi raames nii rakendusuuringuteks kui ka tootearenduseks. Samuti andis Keskkonnainvesteeringute Sihtasutus individuaalset riigiabi ühele ettevõtjale keskkonnakaitsealasteks rakendusuuringuteks. Sektoraalsetel eesmärkidel antud riigiabi Sektoraalsetel eesmärkidel antud riigiabi koosneb abist, mida anti finantsteenuste sektorile, s.o abi ASile Eesti Väärtpaberikeskus kohustusliku kogumispensionide süsteemi ülesehitamiseks, ning abist meedia ja kultuuri arendamiseks. Viimase eesmärgi alla on grupeeritud Eesti Filmi Sihtasutuse poolt abiprogrammi raames antud riigiabi ja abi perioodiliste väljaannete kojukandeks maapiirkondades, kus kandekulud linnapiirkondadega võrreldes on tunduvalt suuremad. 19. Tabelis 6 on näidatud nii abiprogrammide raames kui ka individuaalse abina antud riigiabi. Nii teadus- ja arendustegevusele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele kui ka regionaalseteks eesmärkideks suunatud riigiabi anti abiprogrammide raames. Individuaalset riigiabi anti vaid kolmele ettevõtjale (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, teadus- ja arendustegevusele ning finantsteenuste sektorile suunatud riigiabi). LISA I: ÜLEVAADE RIIGIABI KOGUMAHUST EESTIS 2002. AASTAL (tuhandetes kroonides) Toetused Maksuvabastus Osalus aktsiakapitalis Laenud soodustingimustel Maksude ajatamine Garantiid KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 22 140,5 453,8 23 534,8 46 129,1 7,55 1.1 Teadus- ja arendustegevus 20 878,1 453,8 21 331,9 3,49 1.2 Keskkonnakaitse 1.3 VKEd 1262,4 23 534,8 24 797,2 4,06 1.4 Kaubandus 1.5 Energia säästmine 1.6 Tööhõive 1.7 Koolitus 1.8 Muud eesmärgid 2. Sektoraalsed eesmärgid 36 736,2 36 736,2 6,01 2.1 Laevaehitus 2.2 Muu töötlev tööstus 2.3 Muu mittetöötlev tööstus/töötleva tööstuse väline 2.4 Söetööstus 2.5 Turism 2.6 Finantsteenused 3000,0 3000,0 0,49 2.7 Meedia, kultuur ja muu 33 736,2 33 736,2 5,52 3. Transport 454 840,8 454 840,8 74,46 4. Regionaalsed eesmärgid 70 576,1 2553,9 73 130,0 11,98 KOKKU 584 293,6 0,0 0,0 453,8 0,0 26 088,7 610 836,1 100,00 %-des 95,66 0,07 4,27 100,00 LISA II: ÜLEVAADE RIIGIABI KOGUMAHUST EESTIS 2002. AASTAL (tuhandetes eurodes) Toetused Maksuvabastus Osalus aktsiakapitalis Laenud soodustingimustel Maksude ajatamine Garantiid KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 1415,0 29,0 1504,2 2948,2 7,55 1.1 Teadus- ja arendustegevus 1334,4 29,0 1363,4 3,49 1.2 Keskkonnakaitse 1.3 VKEd 80,6 1504,2 1584,8 4,06 1.4 Kaubandus 1.5 Energia säästmine 1.6 Tööhõive 1.7 Koolitus 1.8 Muud eesmärgid 2. Sektoraalsed eesmärgid 2347,9 2347,9 6,01 2.1 Laevaehitus 2.2 Muu töötlev tööstus 2.3 Muu mittetöötlev tööstus/töötleva tööstuse väline 2.4 Söetööstus 2.5 Turism 2.6 Finantsteenused 191,7 191,7 0,49 2.7 Meedia, kultuur ja muu 2156,2 2156,2 5,52 3. Transport 29 069,6 29 069,6 74,46 4. Regionaalsed eesmärgid 4510,6 163,2 4673,8 11,98 KOKKU 37343,1 29,0 1667,4 39039,5 100,00 %-des 95,66 0,07 4,27 100,00 Lisa III: EESTI PHARE 2002. AASTA RAHVUSLIK PROGRAMM (eurodes) Taotleja/projekt Phare IB Phare INV Phare kokku Kaas- finantseerimine KOKKU Justiitsministeerium 1 Kriminaalkohtumenetluse efektiivsuse tõstmine 438 000 0 438 000 50 000 488 000 Rahandusministeerium 2 Eesti tolliinfosüsteemi integreerimine DG TAXUD-i arvutisüsteemidega ja tolliprotseduuride kaasajastamine 1 000 000 2 200 000 3 200 000 800 000 4 000 000 3 Toetus Rahandusministeeriumile (Konkurentsiamet, ministeeriumi konkurentsi ja riigiabi talitus) ja Riigihangete Ametile ausa konkurentsi tagamiseks 260 000 260 000 14 900 274 900 4 Projektide ettevalmistus-, koolitus ja juhtimisfond (PPF) 510 000 650 000 1 160 000 262 661 1 422 661 Kultuuriministeerium 5 Media Programmis osalemine 42 000 0 42 000 78 000 120 000 1. pingerea projektid KOKKU 2 250 000 2 850 000 5 100 000 1 205 561 6 305 561 2. pingerea projektid Taotleja/projekt Phare IB Phare INV Phare kokku Kaas- finantseerimine KOKKU Teede- ja Sideministeerium 1 ELi ja Ühinenud Lennuametite nõuetele vastava pilootide koolituse ja nende kutseoskuste kontrolli süsteemi loomine Eestis 451 000 382 000 833 000 277 000 1 110 000 2 Mereohutuse tagamine Eesti Vabariigi meretranspordi kõrgema ja keskastme ametnike kompetentsi ja administratiivse suutlikkuse tõstmise teel 1 173 000 280 000 1 453 000 245 000 1 698 000 Kultuuriministeerium 3 Intellektuaalse omandi kaitse alase seadusandluse harmoniseerimine ja rakendamine 655 000 0 655 000 35 500 690 500 Põllumajandusministeerium 4 TSE (transmissiivse spongiformse entsefalopaatia) kontrollsüsteemi tugevdamine Eestis 85 500 591 800 677 300 724 500 1 401 800 5 Administratiivse suutlikkuse arendamine põllumajanduse keskkonnamõjude hindamise ja seire korraldamiseks ja selleks vajalike infosüsteemide loomiseks 394 600 0 394 600 92 000 486 600 6 Põllumajanduse ja toidukontrolli infosüsteemide arendamine 133 700 2 355 000 2 488 700 892 300 3 381 000 7 Ühtse kalanduspoliitika edukas rakendamine 477 300 0 477 300 30 000 507 300 8 Metsloomade suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise programm 89 100 2 017 500 2 106 600 692 900 2 799 500 Sotsiaalministeerium 9 Toetus kutsehaiguste vähendamiseks Eestis 327 600 5 000 332 600 50 700 383 300 10 Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite rakendamine isikute vaba liikumise acquis raames 457 000 236 000 693 000 114 000 807 000 11 Puuetega inimeste tööhõive toetamine ja nende tööturule integreerimine 405 300 5 000 410 300 26 700 437 000 Rahandusministeerium 12 Eesti tolliadministratsiooni haldussuutlikkuse tõstmine 1 500 000 1 500 000 3 000 000 1 000 000 4 000 000 13 Intrastat süsteemi rakendamine Eestis 605 000 187 500 792 500 152 500 945 000 Keskkonnaministeerium 14 Joogivee kvaliteedi direktiivi, asulareovee direktiivi ja ohtlike ainete direktiivi rakendamine koos tütardirektiividega 455 000 0 455 000 55 000 510 000 15 Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi arendamine 465 000 2 795 000 3 260 000 1 300 000 4 560 000 16 Paldiski sarkofaagide ettevalmistamine konserveerimiseks ning sellega seotud tegevused 430 000 865 000 1 295 000 280 000 1 575 000 2. pingerea projektid KOKKU 8 104 100 11 219 800 19 323 900 5 968 100 25 292 000 Stsiaalmajanduslikku ühtsust toetavad projektid Taotleja/projekt Phare IB Phare INV Phare kokku Kaas- finantseerimine KOKKU Haridusministeerium 17 Ettevõtetel baseeruva tööalase koolituse skeemide ja tugisüsteemide väljatöötamine kutseõppe tõhustamiseks Ida-Viru, Lõuna-Eesti ja saarte sihtregioonides 1 200 000 800 000 2 000 000 500 000 2 500 000 Sotsiaalministeerium 18 ACCESS 2002 45 000 655 000 700 000 228 500 928 500 Rahandusministeerium 19 Ettevalmistuste lõpetamine ELi struktuurifondide elluviimiseks – II etapp 1 741 350 0 1 741 350 527 000 2 268 350 ESC projektid KOKKU 2 986 350 1 455 000 4 441 350 1 255 500 5 696 850 Euroopa Ühenduse programmides osalemine 1 636 400 1 201 000 2 837 400 3 971 400 6 808 800 Piiriäärsete alade koostööprogramm 0 3 000 000 3 000 000 0 3 000 000 KOKKU Phare 2002 lõplik maht 14 976 850 19 725 800 34 702 650 12 400 561 47 103 211 __________ 1 Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2002, 15.01.2002 2 Commission of the European Communities (2000), Eighth Survey on State Aid in the European Union, COM (2000) 205 final, Brussels 11.4.2000 3 Commission of the European Communities (2001), Ninth Survey on State Aid in the European Union, COM (2001) 403 final, Brussels, 18.7.2001 4 Commission of the European Communities, State Aid Scoreboard, spring 2003 update, COM (2003) 225 final, Brussels 30.4.2003 5 Vähese tähtsusega abi ei ole EÜ reeglite järgi riigiabi, kuna ei moonuta riikidevahelist konkurentsi 6 Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1191/69, 26.06.1969, raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT L 156, 28.06.1969) 7 ELi riigiabi kogumaht, mille alusel on arvutatud abi osakaal SKP-s, sisaldab ka põllumajandus-, kalandus- ja transpordisektorile antud riigiabi 8 «Saastetasu seadus» (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667) Rahandusminister Taavi VESKIMÄGI