Rakvere Linnavalitsus — Rakvere Spordikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 38, 699

Võttes aluseks huvialakooli seaduse paragrahvi 4 lõike 2, annab Rakvere Linnavalitsus määruse: 1. Kinnitada Rakvere Spordikooli põhimäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a. Linnapea Matti JÕE Linnasekretär Kätlin AUN-JANISK Kinnitatud Rakvere Linnavalitsuse 19. veebruari 2001. a määrusega nr 1 RAKVERE SPORDIKOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Rakvere Spordikool, lühinimetus «Rakvere SK» (edaspidi spordikool), on munitsipaalhuvialakool, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub Rakvere linna haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele ja noortele täiendavaid võimalusi sportlikeks treeninguteks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks vastavalt õpilaste soovidele ja eeldustele. 1.2. Spordikool on asutatud Rakvere linna poolt ja tegutseb Haridusministeeriumi poolt välja antud koolitusloa alusel Rakvere linnas. 1.3. Spordikool juhindub oma tegevuses huvialakooli seadusest, muudest õigusaktidest ja nendega kooskõlas Haridusministeeriumi ja spordikooli asutaja poolt kehtestatud kordadest, normidest, normatiividest ning käesolevast põhimäärusest. 1.4. Spordikool ei ole juriidiline isik ning registreeritakse riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Koolil on oma nimega pitsat ning Rakvere linna kontsernikonto koosseisu kuuluv arvelduskonto pangas. 1.5. Kooli kõrgemalseisvaks organiks on Rakvere Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 1.6. Spordikooli aadress on Kastani 12, 44307 Rakvere, Lääne-Virumaa, Eesti Vabariik. 1.7. Spordikool on asutatud 1946. aastal. 2. SPORDIKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2.1. Spordikooli tegevuse eesmärkideks on. – laste ja noorte tervise tugevdamine ning igakülgne arendamine; – lastele ja noortele sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest ja eeldustest lähtuvalt, vastastikuse lugupidamise kasvatamine «ausa mängu» ideaalide vaimus; – Eesti sporditraditsioonide järjepidevuse tagamine ja Eesti koondvõistkondadele hästi ettevalmistatud järelkasvu kasvatamine; – vabatahtliku spordiliikumise arengu innustamine, laste ja noorte, nende vanemate ja juhendajate spordiklubidesse ühendamine ja vabatahtliku sporditöö toetamine. 2.2. Eesmärkide realiseerimiseks seab spordikool oma ülesanneteks: – kindlustada lastele ja noortele tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks; – organiseerida järjepidevaid ja regulaarseid sportlikke treeninguid vastavalt laste ja noorte soovidele, eeldustele ja ettevalmistustasemele, tagades seejuures piisava arstliku kontrolli; – leida spordis andekaid ja tahtekindlaid lapsi ja noori ning pöörata tähelepanu nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus; – anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks; – olla oma teadmiste ja kogemustega abiks piirkonna koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel; – luua vastastikku kasulikud sidemed piirkonnas tegutsevate spordiklubidega oma õpilaste sportimisvõimaluste jätkamiseks peale spordikooli lõpetamist; – tervisespordi propageerimine, vastavate ürituste ettevalmistamine ja korraldamine Rakvere linna elanikele. 3. SPORDIKOOLIS TOIMUB ÕPPETÖÖ EESTI KEELES 4. SPORDIKOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUSE ALUSED 4.1. Õppe- ja kasvatustöö korralduse aluseks on direktori poolt kinnitatud õppekava, mis määratleb spordikooli õppevormid ja meetodid, õppe-treeningtöö mahud, võistluste korraldamise, nendest osavõtu, õppe-treeningkogunemiste ja spordilaagrite läbiviimise ning nõuded spordikooli ühest spordimeisterlikkuse astmest teise üleviimiseks, samuti normid spordikooli lõpetamiseks (aluseks Haridusministeeriumi poolt kinnitatud normatiivid). 4.2. Spordikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid, sealhulgas: – treeningtunnid (ka teoreetilised) rühmades; – individuaaltreeningud; – spordivõistlused; – spordilaagrid; – spordikohtuniku ja -juhendaja praktika; – spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüsimine; – arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad kuurid. 4.3. Spordikooli õppe- ja kasvatustöö korraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningtööl kolmes järjestikuses astmes: – algettevalmistusaste (AE) kestusega 1–3aastat; – õppetreeningaste (ÕT) kestusega 3–5 aastat; – meisterlikkuse aste (M) keskhariduse omandamiseni. Õppe- ja kasvatustöö on vastavalt spordikooli õppekavale jaotatud mitmele aastale ning õpilased jagatud treeningrühmadesse. Õpperühmade moodustamisel arvestatakse õpilaste vanust, sportlikku staaži, funktsionaalseid võimeid, spordimeisterlikkuse taset, arstliku kontrolli tulemusi ja õpilaste soovi harjutada suuremate koormustega tippsporti jõudmiseks. Õpilased kinnitatakse õpperühma spordikooli direktori käsikirjaga. 4.4. Õppeaasta spordikoolis algab 1. septembril. Õppe-kasvatustöö toimub haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega 46 nädalat, sellest kuni 6 nädalat individuaalplaanide järgi või õppe-treeningtööd spordilaagris. Spordilaagreid korraldatakse rahaliste vahendite olemasolul. Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit. Õpilasel on vähemalt 6 nädalat vaheaega. 4.5. Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel peavad õpperühmad vähemalt rühmatreeningute ja -õppe osas olema kaetud sama ajalise mahu ulatuses töölerakendatud treeneritega. Treenerite töölerakendamisel spordialadel, mis nõuavad üheaegselt mitme spetsialisti-juhendaja tööd, võib vastavalt spordikooli õppekavale nende töö tasustamiseks õpperühmade arvestuslikku treeningmahtu kahekordistada. 4.6. Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ning spordivõistlusteks valmistumisel õppetreeningkogunemisi. 4.7. Kasvatustöö, kui õppe- ja kasvatusprotsessi lahutamatu osa toimub treeningtundide ja võistluste käigus, spordilaagrites, õppe-treeningkogunemistel ja vabal ajal ning on suunatud üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlikkuse ja sportlikke eluviiside väärtustamisele. 4.8. Õpilased viiakse üle järgmisele spordimeisterlikkuse astmele, kui nad on täitnud õppekavaga kehtestatud üleminekunormid. Üleviimised järgmisele spordimeisterlikkuse astmele toimub enne spordikooli õppeaasta algust direktori käskkirjaga. 4.9. Õpilaste meditsiinilist teenindamist teostab linnavalitsuse ja tervishoiuasutuse poolt määratud kooliarst või õde. 4.10. Kool tagab õpilase spordikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjadele ja -normidele kohase päevakava. 5. ÕPILASTE SPORDIKOOLI VASTUVÕTMISE, KOOLIST VÄLJAARVAMISE JA KOOLI LÕPETAMISE KORD 5.1. Õpilaste kooli vastuvõtt, koolist väljaarvamine ja kooli lõpetamine toimub spordikooli ettepanekul linnavalitsuse poolt kehtestatud tingimustes ja korras. 5.2. Spordikooli õpilaseks võetakse selleks soovi avaldanud Rakvere linna registrisse kuuluvate laste vanema (hooldaja) kirjaliku avalduse põhjal vastuvõtutingimuste alusel. Lapsevanem esitab koos avaldusega enda isikut ja elukohta tõendava dokumendi, lapse arstitõendi ja koopia sünnitunnistusest. Üle 16–aastased noored esitavad oma avalduse lapsevanema nõusolekuga koos enda isikut ja elukohta tõendava dokumendi ja arstitõendiga. Väljastpoolt linnaregistrit kuuluvaid lapsi võetakse vastu vabadele kohtadele. Õpilaste vastuvõtt vormistatakse spordikooli direktori käskkirjaga. 5.3. Kui spordikooli õpilane süstemaatiliselt rikub spordikooli juhtkonna poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või puudub mõjuva põhjuseta õppe- ja treeningtööst pikema aja väitel, võidakse ta spordikooli direktori käskkirjaga spordikoolist välja arvata. Õpilase lahkumisel omal soovil arvatakse ta spordikooli direktori käskkirjaga välja spordikooli nimekirjast. 5.4. Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilased, kes on spordikoolis treeninud õppetreeningastmes vähemalt kolm aastat, täitnud spordikooli poolt lõpetamiseks kehtestatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste normatiivid. Spordikooli lõpetajale antakse tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg spordikoolis, omandatud teadmiste oskuste ja meisterlikkuse tase. Õppimine spordikoolis lõpeb üldjuhul koos üldhariduskooli lõpetamisega. 6. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 6.1. Spordikooli õpilasel on õigus: – osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli probleemide lahendamisel; – saada teavet spordikooli, linna, piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste ürituste kohta; – asutada spordikoolis klubisid ja muid ühendusi, mille sihid ei ole vastuolus spordikooli tegevuse ja taotlustega ning osaleda nendes; – tutvuda spordikooli õppeplaaniga, treeningkoormuste ja esitatavate nõuetega enne õpingute alustamist spordikoolis; – kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ning spordirajatisi; – kasutada vastavalt kehtestatud korrale spordikooli sümboolikat ja sportlikku vormi; – lahkuda spordikoolist omal soovil selleks kehtestatud korda jälgides. 6.2. Spordikooli õpilased on kohustatud: – järgima spordikooli põhikirja ja täitma spordikooli kodukorda; – osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös, harjutama regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks; – järgima sportlikku režiimi ja «ausa mängu» põhimõtteid; – hoidma heaperemehelikult spordikooli inventari, varustust ja vara; – seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest; – võistlema spordivõistlustel eelkõige oma spordikooli, linna ja Eesti koondvõistkonna nimel. – ühitama treeningud spordikoolis koolikohustuse täitmisega üldhariduskoolis; – täitma meditsiinilise kontrolli nõudeid; – tasuma õppetasu. 6.3. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või neid asendavad isikud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.4. Vanematel on õigus: – nõuda vajalike tingimuste loomist laste õppekasvatustegevuseks ja sportlikuks arenguks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; – valida oma esindaja ja olla valitud spordikooli hoolekogusse; – tutvuda spordikooli õppekavaga ja kodukorraga; – saada teavet spordikooli töökorralduse kohta. 6.5. Vanematel on kohustus: – luua oma spordikoolis käivale lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja huviharidusega tegelemiseks; – kinni pidada kooli kodukorraga kehtestatud nõuetest ning laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; – teavitada õigeaegselt kooli lapse puudumise või koolist lahkumise korral; – tagada lapse õppetasu õigeaegne laekumine. 7. SPORDIKOOLI JUHTIMINE 7.1. Spordikooli juhib direktor. Spordikooli direktor on seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. 7.2. Spordikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab linnavalitsus ja korraldab kooskõlastatult spordikooli hoolekoguga konkursi, sõlmib töölepingu, muudab ning lõpetab selle seaduses sätestatud korras. 7.3. Spordikooli direktori ametikoha kandidaat peab omama kehakultuurilist pedagoogilist erialast kõrgharidust, organisatsioonilise ja pedagoogilise töö kogemust ning olema läbinud 240-tunnise juhtimiskursuse. 7.4. Spordikooli direktor täidab huvialakooli seadusest, Rakvere Linnavolikogu ja Rakvere linnavalitsuse otsustest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid juhtimis- ja haldamisalaseid ülesandeid, sealhulgas: – võtab tööle ja vabastab töölt kooli töötajad, sõlmib nendega töölepingud ning kinnitab ametijuhendid; – kinnitab kooli töösisekorraeeskirjad ja kooskõlastab need tööinspektsiooniga; – kinnitab kooli õppekava; – esindab kooli ja tegutseb kooli nimel; – käsutab kooli vara ja rahalisi vahendeid kooskõlas seadustega, Rakvere Linnavolikogu ja Rakvere Linnavalitsuse otsustega ning kinnitatud eelarvega; – komplekteerib vastavalt vastuvõtutingimustele kooli õpilastega ja moodustab õpperühmad; – esitab kooli hoolekogule kinnitamiseks pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi korra; – juhib kooli pedagoogilise nõukogu tööd; – esitab kord aastas Rakvere Linnavalitsusele ja kooli hoolekogule kirjaliku ülevaate kooli õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest. 7.5. Spordikoolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kõik spordikooli treenerid-pedagoogid. 7.6. Spordikooli õppenõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaasta jooksul. Õppenõukogu kutsutakse kokku spordikooli direktori poolt ja on otsustusvõimeline, kui üle 50% õppenõukogu liikmetest osaleb koosolekul. Õppenõukogu juhib spordikooli direktor või tema poolt määratud isik õppenõukogu koosseisust. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult. 7.7. Spordikooli õppenõukogu pädevusse kuulub: – spordikooli arengukava, õppekava ja põhikirja läbiarutamine ning heakskiitmine; – spordikooli üldtööplaani läbiarutamine ja heakskiitmine iga õppeaasta algul; – spordikooli treening- ja suvelaagrite ning võistluste plaani läbiarutamine ja kinnitamine; – riikliku järelevalve tulemuste läbiarutamine ja ettepanekute tegemine terviklike meetmete rakendamiseks; – õppeaasta lõpul hinnangu andmine spordikooli õppe-kasvatustöö tulemustele ja ettepanekute tegemine õppe-kasvatustöö täiustamiseks; – oma esindajate delegeerimine kooli hoolekogu ja atesteerimiskomisjoni koosseisu; – õpilaste üleviimine ühelt spordimeisterlikkuse astmelt teisele. 7.8. Spordikooli edukaks tegevuseks vajalike tingimuste loomiseks moodustab linnavalitsus 7-liikmelise hoolekogu, millesse kuuluvad üks kohaliku omavalitsuse, kaks spordikooli treener-pedagoogide, üks spordikooli õpilaste ning kolm lapsevanemate, spordikooli vilistlaste ja spordikooli toetavate asutuste esindajat. Spordikooli hoolekogu tegutseb linnavalitsuse poolt kinnitatud põhimääruse alusel. 8. SPORDIKOOLI TÖÖTAJAD 8.1. Spordikooli töötajate koosseisu ja ametipalkade suuruse kinnitab linnavalitsus spordikooli direktori ettepanekul. Spordikooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks spordikooli töösisekorra eeskirjadega, ametijuhenditega ja töölepingutega ning käesoleva põhimäärusega, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ning töösuhteid reguleerivate seadustega. 8.2. Pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldab spordikooli direktor hoolekogu ettepanekul ja tema poolt kinnitatud korras konkursi. 8.3. Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale ja tingimustele. 8.4. Töötasustamist sätestavate õigusaktide alusel määrab spordikooli direktor töötajate palgad, lähtudes töötajate palgatingimustest, atesteerimise järgust ja töökoormusest. 8.5. Spordikooli töötajad on kohustatud andma teavet Rakvere Linnavalitsuse ametnikele, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö-või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. 9. SPORDIKOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE 9.1. Spordikool valdab, kasutab ja käsutab Rakvere linna vara huvialakooli seaduse alusel käesoleva põhimäärusega seatud eesmärkide täitmiseks, vastavalt Rakvere linna vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korras sätestatule. 9.2. Spordikooli valduses olev linna vara kajastub kooli bilansis. 9.3. Spordikooli finantseerib Rakvere linn oma eelarvest. 9.4. Spordikooli tulud on: – õppekulude osaliseks katmiseks võetavast õppetasust. Õppetasu piirnormid kehtestab ja õppemaksu suuruse kinnitab linnavalitsus; – laekumistest sihtfondidest; – asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest; – laekumistest spordikooli põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannetega seotud tasulistest teenustest. 9.5. Spordikooli eelarve kinnitab Rakvere Linnavolikogu. Spordikooli kulude finantsplaani (alaeelarve) kinnitab Rakvere Linnavalitsus. 9.6. Lastevanemate poolt makstava õppetasu suuruse ning maksmisest vabastamise ja soodustuse andmise korra kehtestab linnavalitsus. 9.7. Õppekava täiendavate kulude osaliseks katmiseks võib kehtestada osalise õppemaksu ning avada tasulisi õpperühmi linnavalitsuse nõusolekul ja tema poolt kinnitatud piirnormide raames. 9.8. Spordikool korraldab raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 9.9. Järelevalvet spordikooli tegevuse üle teostab linnavalitsus. 10. SPORDIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 10.1. Spordikooli põhimääruse muutmise, kooli tegevuse ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise otsustab kooli asutaja kooskõlastatult spordikooli hoolekoguga seadusega sätestatud korras. 10.2. Spordikooli ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine võib toimuda mitte varem kui neli kuud enne õppeaasta algust ning sellest tuleb teatada õpilastele, vanematele, personalile ja Haridusministeeriumile neli kuud ette. 10.3. Uute spordialade avamise ja sulgemise spordikoolis otsustab linnavalitsus spordikooli ettepanekul. Osakonna sulgemine võib toimuda mitte varem kui neli kuud enne õppeaasta algust ning sellest tuleb teatada neile õpilastele, vanematele ja personalile neli kuud ette.