Paistu Vallavolikogu — Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra uue redaktsiooni kehtestamine — KO, 38, 691

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6 ja Paistu Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määruse nr 11 «Paistu valla põhimäärus» punkti 20.1.6. alusel, Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Paistu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 6. märtsi 1997. a määrus nr 11 ««Paistu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine» ja 28. novembri 1997. a määrus nr 17 «Paistu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine» täiendamine.» 3. Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 6. märtsi 1997. a määrus nr 12 «Paistu valla varade erastamise korra kinnitamine». 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2001. a. Volikogu esimees Heino LAIDVEE Lisa Kinnitatud Paistu Vallavolikogu 15. märtsi 2001. a määrusega nr 6 PAISTU VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED § 1. Korra eesmärk Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Paistu valla (edaspidi vald) omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise. § 2. Vallavara mõiste Vallavara käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahalised hinnatavad õigused ja kohustused. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsuse alusel. § 4. Valla kinnisvara (1) Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. (2) Valla kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. (3) Vallale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale valla kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid. § 5. Valla vallasvara (1) Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad valla vallasvara. II. VALLAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE § 6. Vallavara valitsemine ja kasutamine (1) Vallavara valdus on tegeliku võimu teostamine vallale kuuluva asja üle. (2) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallaasutused. (3) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (4) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (5) Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate isikute kokkuleppel. (6) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise valla raamatupidamises. (7) Vallavalitsus määrab volitatud isikud, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 7. Vallavara arvestus (1) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. III. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 8. Asja ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires. 2) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. (3) Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav vallavara valitseja. (4) Pärandi vastuvõtmise korra kehtestab vallavalitsus. § 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihangete teostamise korra kehtestab vallavalitsus tulenevalt EV seadusandlusest. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole seotud jooksva aasta eelarvega ja/või sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditega, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 10. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 11. Vallavara kasutamise otstarve (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikul otstarbel kasutatavat vallavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on teed, pargid, järved jms. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. (3) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuse valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. § 12. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Vallavara antakse: 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavalitsus 2) vallavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari. (3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 3) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 4) vallavara antakse tasuta rendile. (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmisel tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul 5 aastat; 2) kinnisasja puhul 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava vallavara valitseja. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu laekub valla eelarvesse. § 13. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavalitsuse kehtestatud korras. § 14. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendi algsuuruse; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kusjuures osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte väiksem kui sada krooni ja tagatisraha väiksem kui 5% võõrandatava vara alghinnast. (2) Enampakkumisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seaduses sätestatud juhtudel ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses näidatud kohas ja ajal; 3) rendi algsuurus; 4) enampakkumise toimumise koht ja aeg; 5) enampakkumise toimumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. § 15. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) valla rendi- ja üürivõlglased. § 16. Enampakkumise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine toimub avaliku või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt viieliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Komisjoni peab kuuluma kolm volikogu liiget ja kaks vallavalitsuse liiget, sealhulgas volikogu esimees ja vallavanem. § 17. Suulise enampakkumise kord (1) Enampakkumise korraldaja, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumise pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisada volitusi tõendav dokument. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad paragrahvi 15 lõikes 2 toodud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvides 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise algust enampakkumise komisjoni esimees: 1) tutvustab enampakkumise toimumise ja kaebuste korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise komisjoni esimehe esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise komisjoni esimehele märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise komisjoni esimehelt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise komisjoni esimees haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 18. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 17 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus või volikogu. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või toimumisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enam-pakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (8) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (9) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (10) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallvalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 20. Rendilepingute muutmine ja uuendamine Rendilepingu muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 21. Vallavara võõrandamise tingimused Vallavara võib võõrandada: (1) kui vallavara ei ole enam vallale vajalik; (2) kui vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; (3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; (4) kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas. § 22. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandatava vara müügihind on suurem kui 50 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 23. Vallavara võõrandamise viisid Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest või tasuta; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. § 24. Vallavara võõrandamine otsustuskorras Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas. § 25. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14–19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale andmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. § 26. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine: 4) muud vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt kehtestatud lisatingimused. (3) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14–16, 18 ja 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 ja paragrahvi 25 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 27. Alghind Alghinna määramisel võetakse aluseks kas: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. § 28. Vallavara erastamine (1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldaja on vallavalitsus. VI. VALLAVARA KOORMAMINE § 29. Vallavara koormamise mõiste (1) Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 30. Reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine on lubatud kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse vallavalitsus. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 31. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks, 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja lepingute sõlmimise otsustab vallavolikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhul, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil seatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. § 32. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isikute taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnistus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg) suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalane pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enamapakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimisega nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14 (lõiked 2 ja 3 ) kuni 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 33. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 34. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva korra paragrahvide 32–34 sätetest. VII. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 35. Vallavara mahakandmine (1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutmise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused. (3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara jääkmaksumus on väiksem kui 5000 krooni, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valitseja. (4) Vallavara mahakandmise akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse. § 36. Nõuetest loobumine Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 20 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.