Valga Linnavolikogu — Valga linna arengukava 2003-2008 — KO, 19, 158

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9 ja § 22 lõike 1 punkti 7 järgi Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna arengukava aastateks 2003–2008 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 26. mai 2000. a määrus nr 8 «Valga linna arengukava aastateks 2000–2005 kinnitamine». Volikogu esimees Uno HEINLA VALGA LINNA ARENGUKAVA 2003–2008 1. SISSEJUHATUS Turumajanduse põhimõtete rakendumine, Eesti integreerumine globaalsesse tööjaotusse ja Euroopa struktuurifondide võimalused on toonud kaasa vajaduse ulatuslikeks ümberkorraldusteks arengukavandamise protsessi paindlikuks juhtimiseks. Kuigi euroopaliku planeerimiskultuuri omaksvõtmine on pikaajaline protsess, on Eesti sellel teel saavutanud olulist edu. Seadusandlusega on loodud eeldused selliseks keskkonnaks, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid. Arengukava peab kinnitama selle paikapidavust praktikas. Linna tuleviku kavandamisel on oluline pidada silmas järgmisi põhimõtteid: Esiteks, linna arengu- ja konkurentsivõimes kasvab üha enam säästva arengu põhimõtete rakendamise tähtsus, mille elluviimisega seonduv puudutab iga linnakodanikku. Sellest lähtuvalt tuleb kõigile linlastele tagada võimalus kaitsta oma huvisid ning võimalusel leida kõiki isikuid rahuldav arengutee. Teiseks, linna eri eluvaldkondade arengu käsitlus eeldab sünteetilist ja interdistsiplinaarset teemade läbitöötamist, nende olemuse selgitamist ajateljel minevik-olevik-tulevik. Siinkohal tuleb rõhutada analüüsi andmekvaliteeti ja prognostilise osa tunnetuslikku tähendust. Omades reaalset visiooni tulevikust ja teadmisi selle saavutamist määravatest arengusuundadest, tekib võimalus konkreetsete sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonda puudutavate poliitikate kujundamiseks. Seejuures tuleb linna sisekeskkonna arenguloogika tundmisele lisaks teada väliskeskkonnas toimuvaid suundumusi ja neid konkreetsete sammude kavandamisel arvestada. Valgamaa ja Eesti võimalikke arengutrende ning tuleviku ruumistruktuuri kajastavatele materjalidele lisaks on kasulik omada ülevaadet Läänemere regiooni võimalikust tulevikust tervikuna. Kolmandaks, planeerimisprotsessis osalejate strateegilise mõtlemise, partnerluse ja avatud koostöö korraldamise teadmiste ja oskuste edendamine. Arvestades asjaolu, et arengukava ei ole mitte ainult seadusandlik akt, vaid eelkõige ühiskondlik kokkulepe, mille väärtus ilmneb selle realiseerimise käigus saavutatud tulemustest, omab planeerimisprotsessis tähtsa koha koolitus ja usaldusliku vahekorra tekitamine planeerimistegevusse haaratud huvigruppide vahel. See on kavandatu elluviimise oluline eeldus. Koos arutledes, õppides ja soovitud tegevust planeerides saavutatakse see väärtuslik, mille teostamine läheb korda paljudele ja mille nimel ollakse nõus oma energiat panustama. Teha õigeid asju õigel ajal ja õiges järjekorras – selles peitub edu. Neljandaks, linnaelu areng eeldab sihipärast ressursside kasutamist. Arengukava realiseerimisel on oluline lisaks linnaeelarve rahale kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. See omakorda tähendab tegevuste prioritiseerimist ja projektide kvaliteetset ettevalmistamist, mis sageli hõlmab ka ulatusliku institutsionaalse koostöö. Koostöökultuuri areng, projektijuhtimise oskused ja linnaeelarves kaasfinantseeringute planeerimine peavad olema suunatud rahavoogude oskuslikule juhtimisele, milleta ei ole võimalik saavutada arengukava koostises oleva tegevuskava realiseerimist. 2. PÕHIMÕISTED Arengukava – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengumudel – olukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist, eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv üldine terviklahend. Arengunäitajad – sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse linnaelu eri valdkondade arengu muutumist. Arengustrateegia – linnas kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, mis arvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Tegevuskava – konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Visioon – linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. 3. VALGA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGU EELDUSED 3.1. GEOGRAAFILINE ASEND Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskuse funktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linna keskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti–Läti riigipiir. Alates 1920. aastast on Valga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km ja Läti Valka piiridesse 14,2 km². Elanike hulk 1999. aastal olid vastavalt 15 500 ja 7100, kokku 22 600 elanikku. Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valga lähitagamaa hulka Taheva vald, Sangaste vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000 elanikku. Valgamaa koos naabermaakondade Tartu, Põlva, Võru ja Viljandiga annab elanike arvuks ligikaudu 300 000 inimest. Valgast ca 100 km raadiuses elab ligi 500 000 inimest, mis on märkimisväärne turupotentsiaal. Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva–Valga–Riia maantee (Via Hanseatica). Linnast lähtuvad Valga–Uulu (Pärnu) ja Valga–Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn–Tartu–Riia raudtee, mis Tapa kaudu ühendab linna Tallinna–Narva–Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse. Valgast maanteed mööda on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit. Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisi regulaarreise võimaldavad lennujaamad Tallinnas ja Riias. 3.2. RIIGIPIIR Valga eripäraks on linna kaheks jaotav Eesti–Läti piir. Linnas asub Valga piirivalvepiirkond. Valvatava piirilõigu pikkus on 30 km, sellest 5,5 km on Valga linna territooriumil. Valgas on piiripunktid jalakäijatele ja sõiduautodega piiriületajatele ning maantee piiri-tollipunkt ja raudtee piiri-tollipunkt. Imporditava kauba kontrolli teostavad Valgas veterinaarteenistuse, füto-, sanitaar- ja taimegarantiini kontrollikeskused. Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisel mais 2004 on siin oodata olulisi ümberkorraldusi. 3.3. AJALOOLINE ARENG Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna ja Narvaga. Veeteed mööda pääses Tartust hõlpsasti Pihkvasse ja sealt Novgorodi. Valga arengu seisukohalt oli oluline ka asjaolu, et ta paiknes orduaegse Vana-Liivimaa loomulikus keskkohas. Siin peeti maa- ja linnapäevi, teisi olulisi nõupidamisi. Iseäralik on see, et Valga ise nendest osa võtta ei saanud, sest tal puudusid vajalikud linnaõigused. Ka polnud Valgas kaitserajatisi võimaliku vaenlase vastu, mille ehitamist ei soosinud avatud maastik. Siiski on Valga korduvate hävingute kiuste just soodsa asukoha tõttu jälle taastatud. 1584. aastal sai Valga Poola valitsuse koloniseerimispoliitika toel linnaõigused, olles sellega Eesti vanemate linnade hulgas viimane. Kui aga arvestada asula vanust selle esmamainimise järgi 1286. aastal Riia linna võlaraamatus, ületab Valga 700 aasta vanusepiiri. 1783. aastal sai Valga maakonnalinnaks, sest senistest Võnnu ja Riia maakonna osadest moodustati kreis. Linna rajati valitsusasutused, laienes ametnikkond. Kuigi 1796. aasta reformide tulemusena magistraadid taastati, jäi Valga maakond püsima. 1849. a toodi Valmierast (Wolmarist) Valka Liivimaa rüütelkonnale alluv köstrite ja kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille tulemusel suurenes Valga tähtsus piirkonna haridus- ja kultuurikeskusena. Valgas töötas seminar kuni 1890. aastani. Olulise tõuke linna arengule andis 1889. aastal avatud raudtee. 1896–1902 lisandus veel kitsarööpmeline raudtee, mille tulemusena tekkis Valgal ühendus Tallinna, Pärnu, Mõisaküla, Viljandi, Paide ja Aluksnega. Liiklusolude paranedes linnamajandus hoogustus ja elanikkond kasvas. 1897. aasta alguseks oli Valga elanike arv 10 896 elanikku, mis oli Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu järel 5. kohal Eestis. Märkimisväärsematest tööstusettevõtetest paiknesid siin raudteetöökojad ja linaketrusvabrik. Linnas töötas 11 kooli ja Valgat tunti hariduskeskusena. 1902. aastal asutati eesti selts «Säde». Valga kireva rahvastikukoostise eestistumise pöördepunktiks sai linnavalitsuse üleminek eestlaste kätte 1902. aastal. Eesti ajaloo esimeseks eestlasest linnapeaks valiti J. Märtson, kelle ametiaeg oli aastatel 1902–1917. Aastad 1917–1918 olid Valgale keeruline aeg. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus Valgas ka Läti nõukogude valitsus. 1919. aasta 1. veebruaril Valga vabastati. Eesti ja Läti piiritüli lahendav rahvusvaheline komisjon jaotas linna kaheks 1. juulil 1920. Valgamaa moodustamisega (6.09.1920) sai Valga maakonnakeskuseks. 1920–1930. aastate suuremateks tööstusettevõteteks linnas olid Valga õlle- ja liköörivabrik, Schein & Bradovski villatööstus, M. Grossi saekoda, elektrijaam, tapamaja ja riiklikud raudtee tehased. 1930. aastal tegutses Valgas 48 erinevat tööstusettevõtet ja 344 kaubanduslikku ettevõtet. 1931. aastal tõi Valga geograafilise paiknemisega seotud arengueeldusse tagasilöögi Tartu–Petseri raudtee väljaehitamine, mille tulemusena linnas raudteega seotud tööstus hakkas oluliselt vähenema. Ulatuslikud purustused linna raudteesõlmele tekitati II maailmasõjas. Kannatada sai ka Valga kesklinn. Nõukogude okupatsiooni algusega 1944. aastal riigipiiri tähtsus Valga-Valka vahel kaotati. Taastati raudteeliiklussõlm. Lisaks suurele kauba- ja reisijaamale asusid Nõukogude perioodil Valgas ka Baltimaade ainus külmvagunite depoo ja Tapa veduridepoo Valga tsehh. Raudteega seotud tegevusalad andsid 1980. aastate lõpus tööd enam kui 2500 inimesele. Lisaks transpordisõlme arengule kujunes Valga-Valkast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mastaabis arvestatav tööstuskeskus. Peamisteks tööstusharudeks olid toiduainetetööstus, kergetööstus, puidu- ja mööblitööstus. Valga Teraviljakombinaat oli regioonis tuntud jõusöödaga varustaja. Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal lakkas olemast Valgal koht endises Nõukogude Liidu majanduskompleksi tööjaotuses. Piirirežiimi kehtestamine Eesti ja Läti vahel katkestas kahe linna ühtse sotsiaal-majandusliku planeerimise ja Valgast sai Eesti piirilinn kõigi uute väljakutsete ja võimalustega. 3.4. RAHVASTIK 3.4.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis 1. jaanuari 2003. a seisuga elas Valgas elanike registriteenistuse andmetel 14 889 inimest, mis moodustab riigi elanikkonnast ligikaudu 1,1 protsenti ja Valga maakonna elanike arvust ligikaudu 40,4 protsenti. Rahvastiku tihedus Valgas on 900,2 inimest 1 km² kohta. Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970. aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eesti taasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991. a 18 089 elanikku, 1993. a 17 780, 1995. a 16 377, 1998. a 15 798 ja 2000. a 15 432. Linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal on ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendents tulevikus on vähetõenäone. Valga elanikeregistri andmetel oli 2003. a 1. jaanuaril Valga elanikkonnas mehi 6684 (44,9%) ja naisi 8205 (55,1%). Naiste ülekaal on märkimisväärne nagu kogu Eestis ja selle üheks põhjuseks on naiste pikem eluiga. Tööealistest nooremad (kuni 15-aastased) moodustavad rahvastikust 17,7% (2624 last). Seoses sündimuse järsu langusega, mis on iseloomulik Eestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Võrdluseks võib tuua, et 1989. a rahvaloenduse andmetel oli linnas 3864 last (21,8%). Elanikke vanuses 65 aastat ja enam oli 2676 (18%). Vanurite osakaal elanikkonnas on tõusnud. 3.4.2. Elanikkonna rahvuseline struktuur Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa 1920. aastal toimunud piiri sisseseadmisel Eesti Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võeti aluseks rahvastiku etniline territoorium. Teise Maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsest rahvastikupoliitikast. Mitte-eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksi arendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki järk-järgult mitte-eestlaste sisseränne vähenes, jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel moodustasid linlastest eestlased 58,2%, venelased 25,4%, ukrainlased 2,8%, lätlased 2,2% ja muud rahvused 11,4%. 3.4.3. Rahvastikuprognoos Valga linna rahvastikuprognoosi kohaselt (Ainsaar, 1997) peatub elanike arvu langus ja püsib edaspidi stabiilsena. Linna elanike arvu kasv osutub võimalikuks eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaa demograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskuste kasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990. aastatel alanud sündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Prognoosi kohaselt on aastal 2003 kuni 15-aastaste laste arv vaid 2870 (18,3%) ja see väheneb edaspidi veelgi. Ka tööealiste arv näitab mõningast langustendentsi. Arvestades elanike madalat keskmist eluiga, suureneb küll pensionäride arv, kuid mitte hüppeliselt. Prognoosi kohaselt on 65. aastaste ja vanemate osakaal 2003. aastal 15,7%, mis absoluutarvudes annab 2,5 tuhat inimest. Sellele vaatamata on elanike vananemistendents ilmne. Elanike väljarände jätkumise korral linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid süvenevad veelgi, kuna migratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluline ülesanne on demograafilise tasakaalu säilitamine linnas. 3.5. ELUKESKKOND 3.5.1. Looduskeskkond Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldavas Valga nõos. Oma põhikujult kuulub Valga nende Lõuna-Eesti linnade hulka, mis algusest peale on olnud ava-asulad. Linna jaotab kaheks linna läbiv kirde–edela suunaline 200–300 m laiune Pedeli jõe ürgorg, mis ilmestab ka Valga linna üldiselt tasast reljeefi. Linna lõunaosas asub madal kagusse suunduv seljandik (suhteline kõrgus 10 m), millel kulgeb Võru maantee. Reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 meetrilt Võru tänava piirkonnas kuni 44 meetrini Pedeli jõe ürgoru lammil. 3.5.2. Põhjavesi Valga põhjaveevarude uuring teostati 1989. aastal TK Eesti Geoloogia poolt. Uuringu tulemuste põhjal kinnitati Valga linna põhjavee varudeks 23 200 m³/d, millest perspektiivse Paju veehaarde maht on 6 500 m³/d. 3.5.3. Maakasutus Linna 1654 hektarit maad jaguneb sihtotstarbelt elamumaaks (eramud, korterelamud, talud jne) 463,2 ha (28%), munitsipaalmaaks 595,44 ha (36%), transpordimaaks (teed ja tänavad) 115,78 ha (7%) ning tootmis- ja ärimaaks 99,25 ha (6%). Lisaks veel veekogude all olevaks maaks, riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks. 1999. aastal moodustati Valga linna territooriumile Võru–Petseri ja Valga–Tartu raudteede vahelisele alale vabatsoon üldpinnaga 83 ha. 3.5.4. Puhke- ja haljasalad. Kaitsealad ja kaitsealused objektid Valga linna territooriumil asuvad pargid ja haljasalad moodustavad 34,5 ha. Suurimateks parkideks-haljasaladeks on Linna park (ca 66 000 m²), Räni park (ca 30 000 m²), Peebu park (ca 32 000 m²) ja Kungla tänava mänguväljakud (ca 11 000 m²). Valga linna keskkonna seisukohalt on olulise tähtsusega Pedeli luha rekonstrueerimine, mis parandab linna looduskeskkonna atraktiivsust ja suurendab märgatavalt linna puhkemajanduslikku potentsiaali. Valga linnas asuvad järgmised kaitsealad ja kaitsealused objektid: • kesklinna muinsuskaitseala ja kaitsevöönd (Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 1995. a määrus nr 81); • erinevad ajaloomälestised (kokku 15 objekti) – Valga Linnavalitsuse 28. detsembri 1995. a korraldus; • erinevad arhitektuurimälestised (kokku 42 objekti) – Valga Linnavalitsuse 28. detsembri 1995. a korraldus; • Pedeli jõgi ja paisjärv, Piirioja; • Säde park (2 ha); • Valga linna park ja puiesteed (8 ha) Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel; • Valga Veterinaarravila park (2 ha) Tartu maantee ääres; • Amuuri korgipuu allee Pargi tänavas (100 m); • Tammed Kase tn 2 õuel; • Tambre parkmets (436 ha). 3.5.3. Eluase ja elamismiljöö 1996. aasta andmetel oli Valga hooneregistrisse kantud 3136 objekti, millest 1349 olid elamud ja 1422 korterid. 1999. aastaks kuulus valdav osa eluruumidest erasektorile. Avaliku sektori eluruume oli linnas 535, üldpinnaga 18 148 m2. Ajavahemikus 1994–1998 anti Valgas välja 96 ehitusluba, neist 53 asutustele ja 43 eraisikutele. Sama perioodi jooksul anti Valgas välja 170 ehitiste kasutusluba, millest 85 asutustele ja 65 eraisikutele. Valga pindalast on elamukruntide all ca 13%. Kuue- ja enamakorterilistes elamutes elab ca 71% linlastest. Linnakujundusliku ehituskontseptsiooni aluseks on linna elamuehituse järkjärguline ümberpaigutamine rekonstrueeritavatesse vanadesse linnaosadesse. Linna miljööväärtuse säilitamiseks on Valgas moodustatud kesklinna muinsuskaitseala koos kaitsevööndiga, mis Eesti väikelinnades on üsna erandlik. Linnatuumiku kaitseala hõlmab Keskväljaku ning sealt hargnevad Riia, Kesk ja Sepa tänavate, aga ka J. Kuperjanovi, Raja, Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavatega külgneva hoonestuse koos selle piirkonna kvartalisiseste majadega. 3.6. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 3.6.1. Haridus 1999. aasta 1. jaanuari seisuga oli Valgas 950 lasteaiaealist last, kellest 606 käisid erinevates koolieelsetes lasteasutustes. Kooliealisi lapsi oli 3560, kellest 2683 oli erinevate koolide nimekirjades, neist 2467 üldhariduskoolides. Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Selles neljaklassilises koolis töötasid õpetajatena eesti kultuuriloost tuntud kirjandusloolane M. Kampmaa, õpikute autor H. Einer ja kirjanik P. Grünfeldt. Kuna 1990. aastatel on sündimus Valgas oluliselt langenud, siis on lähiaastatel oluline haridusvõrgu ümbervaatamine, mille tulemused esitatakse eraldi kavana. 3.6.2. Kultuur Raamatukogu. Valga Keskraamatukogu asutati 1865. aastal Valga linna magistraadi otsusega. Laenutada saab raamatuid, õppeotstarbelisi videofilme, muusikasalvestisi ning kasutada on bibliograafilised andmebaasid. 1997. aastal ehitati välja arvutivõrk. Valgas on kaasaegne Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, muuseum. Sportimisvõimalusi toetavad spordiklubid ja -ühendused. Olulise tähtsusega Valga spordielu kujundamisel on 1998. aastal valminud Valga Keskstaadion. Tõlliste vallas asub Jaanikese spordikeskus koos seal tegutseva Jaanikese Motoklubiga. Lisaks erinevatele sportimisvõimalustele, mida pakuvad spordiklubid, spordibaasid ja linna puhkealad, tegutsevad Valgas mitmed noorteühendused ja -organisatsioonid ning erinevad huvialaühendused. Tegutsevad kogudused. 3.6.3. Meditsiiniline teenindamine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Meditsiini- ja tervishoiuasutustest asuvad Valgas Valgamaa Haigla (AS Valga Haigla), Valgamaa haigla polikliinik, terviseedendamise keskus ja kuus erinevat erameditsiiniasutust. Valgas tegutsevad perearstid. AS Valga Haigla on moodustatud järjepidevuse alusel endisest riigile kuuluvast Valgamaa Keskhaiglast, mis hõlmas maakonna tervishoiuvõrgu. Haigla osutab II astme statsionaarset abi, polikliinilist eriarstiabi, üldarstiabi, stomatoloogilist arstiabi ja kiirabi teenust. Sotsiaalhoolekannet teostab ja koordineerib linnavalitsuse sotsiaalabiamet koostöös pensionäride ja puuetega inimeste ühendustega, Punase Risti, usu- ja heategevusorganisatsioonidega. Valga linnas on kaks hoolekandeasutust – linna munitsipaalasutus Valga Hooldekodu ja Valga Maavalitsuse halduses olev riigieelarvest rahastatav Valga Väikelastekodu. Olemas on lasteturvakodu ja täiskasvanute varjupaik. Valga Pensionäride Päevakeskus pakub linna vanuritele ja invaliididele sooduslõunat, soovijaile võimaldatakse tavanditeenust. 3.7. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 3.7.1. Teed ja tänavad Linna tänavatevõrku liigendavad Pedeli jõgi, kaks raudteeharu (Tartu ja Võru suundadel) ja riigipiir. Valga tänavate üldpikkus on ca 90,5 km, millest ca 39,4 km on mustkattega tänavaid. Tänavavalgustusega on varustatud umbes 85% linna tänavatest. 3.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Valga linna tsentraalne veevarustus on lahendatud puurkaevudega. AS-le Valga Vesi kuuluvad puurkaevud on ühendatud tsentraalsesse linna veevõrku. Valga linna tsentraalsest veevõrgust tulev joogivesi vastab Eestis kehtivatele kvaliteedinõuetele. Lisaks linna reovee puhastusseadmetele omavad veepuhastusseadmeid ka AS-id Valga Liha- ja Konservitööstus, Valga Autobaas, Valga Leib ja Valga TREV. Eesti Raudtee territooriumil on õlipüüdja. 3.7.3. Jäätmemajandus Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna andmetel toodetakse Valgamaal iga elaniku kohta aastas üle 300 kg olmejäätmeid, mis ladustatakse valdavalt maakonna erinevates prügilates. Valga linna teenindab peamiselt Valga prügila, mis asub linna idaosas Valga linna ja Karula valla piiril. Peamiselt sega- ja olmejäätmete ladustamiseks rajati 1996. aastal Valga prügila üldpindalaga 5,5 ha. Lisaks olme- ja tööstusjäätmete kogumisele ja ladustamisele tegeletakse ka ohtlike ning suuremõõtmeliste jäätmete, vanapaberi ja -metalli kogumisega. 3.7.4. Energeetika Soojusenergia müügiga tegelevad Valgas AS Valga Soojus, AS Valga Liha- ja Konservitööstus ja AS Sangar Valga Vabrik. Peamiseks soojatootjaks ja müüjaks on kahte katlamaja omav AS Valga Soojus. Energeetika arengukava kohaselt nähakse perspektiivis katlamajade ühtsesse võrku ühendamist. Valga maakonda läbivast Vireži–Tallinna gaasi magistraaltorustikust on projekteeritud Taagepera–Valga harutorustik, mille ehitamise korral oleks võimalik maagaasi kasutada laiemalt ka linna soojusenergeetikas. Arvestades investeeringute tasuvust, peaks valdav enamik linna soojatootjatest üle minema gaasiküttele. 3.7.5. Elektrivõrk Valga elektriga varustamine toimub Eesti Elektrijaamast Tsirguliina 330/110/35/10 kV alajaama kaudu Valga 110/35/20/10 kV alajaama. Tsirguliinast Valga alajaama tuleb kaks 110 kV liini. Siit läheb üks 110 kV liin Sooru 110/10kV alajaama. Linna territooriumi idaosas kulgevad Tsirguliina–Valmiera kaks 330 kV ja üks 110 kV liin. Nimetatud kõrgepingeliinide kaitsetsoonid seavad piirangud Valga linna ida- ja põhjasuunalisele laienemisele. 3.7.6. Telekommunikatsioonid Valga linna telefoniseerimisel on kasutatud automaat-telefonijaamu (ATJ), raadiotelefonijaamu (näit RAS 1000 süsteem) ja ametkondlikke telefonijaamu. Valga linn on kaetud mobiilside levialaga. 3.7.7. Raudtee Valgas paikneval ühel Eesti suuremal raudteesõlmel on kümme manööverdusteed. Linna läbivad Riia–Tartu ja Valga–Petseri raudteed. Linnas paikneb raudtee kaubajaam koos kaubakontoriga ja reisijate vaksal. Valga kaubajaam on Tartu kaubajaama kõrval teine oluline raudteesõlm, kus toestatakse laadimistöid, rongide komplekteerimist ja sorteerimist. Olulisemateks Valgas laaditavateks kaubaartikliteks on metall ja metallitooted ning metsa- ja saematerjal. Valga raudteejaam, mis täidab raudteevaksali ja autobussijaama funktsioone, kuulub linna munitsipaalomandisse. Raudteejaamas asuvad piirivalve- ja tollipunkt. 3.8. MAJANDUS Seisuga 15. mai 2003. a tegutses Valgas 232 erinevat äriühingut, millest 65% moodustasid osaühingud, 33% aktsiaseltsid ning 3% täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Valgas registreeritud 264. Ettevõtluse tugistruktuuridest töötab Valgas Sihtasutus Valgamaa Äriinfokeskus. Ettevõtjate ühendusena tegutseb Valgamaa Äriklubi aastast 1994. 3.8.1.Tööstus Valga linna majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata 1990. aastatel toimunud majandusreformidele ja majanduse restruktureerimisele on Valgas säilinud suur osa tööstusest. 2003. aastal tegutses linnas 26 erinevat tootmisega tegelevat äriühingut. Peamised tegevusvaldkonnad olid puidu- ja mööblitööstus (8 ettevõtet), kergetööstus (10 ettevõtet), toiduainetööstus (3 ettevõtet) ja metallitöötlemine (5 ettevõtet). Suuremad tööandjad on AS Valga Liha- ja Konservitööstus, AS Sangar Valga vabrik, ETK Leib Valga Leivatehas, AS Valga Ferrum, AS Moon, OÜ Must Kukk, Tõrva Tarbijate Ühistu. 3.8.2. Kaubandus, teenindus, turism ja pangandus Valgas registreeritud ettevõtete ja eraettevõtjate valdavaks tegevusalaks on kaubandus – eelkõige jaekaubandus. Valgas tegutses 2003. aastal 295 erinevat jaekaubandusettevõtet (sh kuus tanklat). Valga linna piiriäärsest asukohast tulenevalt on Valgas olulisel kohal tarvitatud autode import ja müük. 1998. aastal tegeles sellega kaheksa ettevõtjat. Toitlustust pakub Valgas seitse baari (kokku 240 kohta) ja seitse kohvikut (kokku 120 kohta). 2003. aastal tegutses Valgas kaks pangakontorit – Hansapanga Valga kontor; Eesti Ühispanga Valga kontor. Kindlustusfirmadest on Valgas esindatud Leks Kindlustuse AS, BICO Kindlustusgrupp, Eesti Kindlustus, ASA Kindlustus ja Nordika Kindlustuse AS. Valgas asub üks majutusasutust – külalistemaja «Säde». Majutuskohtade koguarv on 52, kuid kohtade kvaliteet vajab parandamist. Järjest kasvav rahvusvaheliste spordivõistluste arv Valgas on suurendanud oluliselt huvi ja võimalusi majutuskohtade kvaliteedi ja teenuste taseme parandamise vastu. 3.9. LINNA JUHTIMINE Valga omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linnavolikogu valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel. Volikogu juures töötavad alalised komisjonid, kokku seitse. Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev- ja korraldav organ viib praktilise tegevusega ellu seadusega linnale pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Valga linnavolikogu poolt kinnitatud omavalitsuse ametiasutuste struktuuri kajastab järgmine skeem: 3.10. KOOSTÖÖ JA SÕPRUSSIDEMED Valga linn teeb koostööd nii maavalitsuse kui kõigi omavalitsustega Valgamaal, Kagu-Eesti omavalitsuste ja Valgamaa naabermaakondadega ning Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga. Välisriikidest on koostöö järgmiste kohtadega: Valka linnaga Lätis; Oaklandi linnaga USA-s; Pihkva, Novgorodi ja Staraja Russa linnadega Venemaal; Ylistaro valla, Pihtipuda, Orimattila, Uusikaupunki ja Tornio linnadega Soomes; Hallsbergi kommuuni, Õstersundi, Östhammari, Tierpi ja Haparanta linnadega Rootsis; Parchimi maakonna, Lübzi ja Wareni linnadega Saksamaal; Somogi maakonnaga Ungarist; Kobylnica, Zamosc linnadega Poolast; Durbuy linnaga Belgiast ja Kalundborgi linnaga Taanist. Kõige tihedamad koostöösidemed on aga naaberlinna Valkaga Lätist. 4. VALGA LINNA ARENGUEELDUSED, SWOT-ANALÜÜS (13.06.2003) Valga linna arengueelduste hindamiseks viidi läbi SWOT-analüüs, mille tulemused olid järgmised. Valga tugevused: ○ geopoliitiline asend (piirilinn, linna läbiv piiriületus maantee ja raudtee vahendusel, paiknemine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti looduskaunite paikade keskmes); ○ linna tugev majandusbaas ja ettevõtluse arenguperspektiiv (mööblitööstus, toiduainetööstus, õmblustööstus); ○ reorganiseeritud ja toimiv haridusasutuste võrk (alus-, põhi-, kesk- ja huviharidus); ○ kompaktne kaasaegne kultuurinelinurk linnakeskmes (kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, staadion); ○ uus haigla kaasaegsete tervishoiuteenustega ning arenev sotsiaal- ja tervisekeskus; ○ maakonnakeskuse funktsioonide täitmise roll, selle tugevnemine; ○ laialdase haljastusega väikelinna hubasus ja turvalisus; ○ kaasajastatav keskkonnatehnoloogiaga kindlustatus (ühisveevärk ja -kanalisatsioon jne); ○ Pedeli jõe puhkeala, paisjärvede kaskaadi jätkuv väljaehitamine; ○ linnamajanduse järjepidev kaasajastamine; ○ Valga prügila on rekonstrueeritud kaasaegseks jäätmejaamaks; ○ linna multikultuursus; ○ majanduse arendamiseks «vabatsoon» ja vaba maa ettevõtluse arendamiseks; ○ koostöö naaberlinna Valkaga. Valga nõrkused: ○ noorte lahkumine ja elanikkonna vananemine, elanike arvu ja tööealise elanikkonna vähenemine; ○ teenuste osutamise madal tase; ○ ettevõtlike eestvedajate vähesus; ○ uute ideede elluviimiseks napib ressursse; ○ turistidele vähe majutus- ja vaba aja veetmise võimalusi; ○ mittetulundussektori vähene initsiatiiv; ○ mitte-eestlaste vähene aktiivsus linnaelus; ○ varimajandus; ○ suur töötute arv; ○ täiendus- ja ümberõppe madal tulemuslikkus; ○ noorte töö- ja karjäärivõimaluste piiratus; ○ linna mainekujundus tagasihoidlik; ○ jäätmeveo ja jäätmete sorteerimisega pole liitunud kõik elanikud; ○ linnaplaneerimises kaksiklinna võimaluste vähene arvestamine. Valga ohud: ○ Euroopa Liiduga liitumisel linnas vabaneva tööjõu rakendamise probleemid (piirivalve, tollitöötajad) ja linna riikliku tähtsuse langus; ○ reaaltulude vähenemine, arengutaseme riigisisene ebaühtluse suurenemine; ○ teised piirkonnad pakuvad haritud inimestele paremaid eneseteostuse võimalusi; ○ rongiliikluse vähenemine; ○ kuritegevuse kasv piirirežiimi nõrgenemisel; ○ tööpuuduse kasv linnas ja Kagu-Eestis tervikuna; ○ põhjaveevarude vähenemine ning salvkaevude vee reostumine; ○ riikliku regionaalpoliitilise abi vähesus linna stabiilse arengu tarvis; ○ investeeringute mahu vähesus. Valga võimalused: • Euroopa Liidu liikmeksolemisel regionaalse ja rahvusvahelise majandus-, keskkonna- ja kultuurialase koostöö laienemine ning investeeringute lisandumine, Valga-Valka kaksiklinna koostöö kasv; • turismi osatähtsuse tõus (sh Via Hanseatica) Lõuna-Eestis loob soodsaid võimalusi linna ettevõtluse (näit majutusteenused) arenguks, kasutuseta kinnisvara ja vaba maa käibesse võtmiseks; • maantee- ja raudteetransiidi keskuse kujundamine, vabatsooni töölerakendamine; • uute elanike lisandumine, teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimaluste pakkumine; • kutsehariduse munitsipaliseerimine; • infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimises ja linnaelu korraldamisel; • elanike ja investorite põhjalik informeerimine, sh venekeelne; • Eesti-Läti Instituudi edendamine ja rakenduskõrghariduse omandamiseks võimaluste loomine. 5. VALGA LINNA TULEVIKUPILT 2008 VALGA on: • meeldiv elupaik – inimese- ja perekeskne, heakorrastatud, roheline, turvaline, tervisliku elukeskkonnaga Lõuna-Eesti linn; • mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust võimaldav ning väärtustav linn; • investeerijatele atraktiivne, kaasaegse infrastruktuuriga tööstus- ja logistikakeskus, ettevõtlikkust toetav Eesti piirilinn; • turismi soosiv, mitmekülgseid sportimis-, meelelahutus- ja puhkusvõimalusi ning taastusravi pakkuv linn; • koostööks avatud, erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaa pealinn ja Valga-Valka kaksiklinn. 6. VALGA LINNA ARENGUMUDEL 6.1. ALUS Valga linna arengumudeli aluseks on logistika-, transpordi-, tööstus- ja turismipotentsiaali suurendamine ning linna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, mis toimub nii Eesti kui ka välisinvestorite aktiivse kaasamise teel. Uute investeeringute tarvis on vaja linna erinevate institutsioonide strateegilist koostööd. Kõrvuti Valga Linnavolikogu ja Linnavalitsusega peavad ühise eesmärgi nimel oma jõud ühendama Valga Maavalitsus, asjast huvitatud eraettevõtjad, naaberomavalitsused (sh Valka linn) ja Kagu-Eesti maakonnad. Ettevõtluse laiendamiseks vajalike kohalike arengueelduste loomine ei saa olla omaette eesmärgiks. Linnaelu tasakaalustatud areng lähtub linna jätkusuutlikkusest. Jätkuv tähelepanu elukeskkonna väärtustamisele ja noortele tulevikuperspektiivi loomisele on linnaelu keskmes. Selle tarvis on vaja koondada jõud kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja aktiivse vaba aja veetmise võimalustele. Seega tuleb suurendada avalike teenuste kvaliteeti ja linnavõimude haldussuutlikkust. Võttes arvesse, et lähiaastatel avanevad Euroopa Liidu struktuurifondid, tuleb veelgi laiendada projektipõhist lähenemisviisi linnaeelarvele täiendavate ressursside kaasamiseks. 6.2. ARENGUMUDELI KOOSTISOSAD Valga linna arengutempo sõltub Eesti kui terviku käekäigust ja Valga kohast Eesti-siseses tööjaotuses. Oluline tingimus on piiriületava koostöö laabumine Läti Vabariigi ja Venemaaga. Hõivestruktuuri ja uute töökohtade loomise määravad asjaolud, kuivõrd Valga suudab integreeruda maailmamajandusse – suurendada olemasoleva tootmise konkurentsivõimet, saavutada üleminekut teadmistepõhisele majandusele ja liituda kiiresti kasvava transiidi- ja logistikasektoriga. Info-kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise kõrval on kiiresti kasvavaks haruks turism, mille teenindamisest saadav tulu aasta-aastalt kasvab. Lähtudes maakonnakeskuste rolli tugevnemise vajadusest Eesti regionaalarengus on oluline suurendada Valga avatust ja osalemist rahvusvahelises koostöös. Linnaelus võib eeldada teenindussfääri, eriti äriteenuste jätkuvat kasvu. Tööstuse tootlikkuse kasv ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine pigem stimuleerib tootmises hõivatute vabastamist kui uue tööjõu värbamist. Tööhõive parandamiseks on vajalik uute töökohtade loomine, milleks tuleb suurendada oskustööjõu tulemuslikku ettevalmistust ja harjumust elukestvaks õppeks. Rahvastikumuutustega kaasneva demograafilise koormuse vähendamise üheks tingimuseks on kohalike haritud noorte tagasipöördumise ja kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine. Selleks on vaja panustada senisest enam linna innovatiivse potentsiaali suurendamisse ja Valga tulevikuperspektiivi kindlustamisse. Tööjõumahuka tootmise langust tuleb kompenseerida kohaliku tootmise väärtusahela suurendamise teel, et kasvatada siinse tootmise konkurentsivõimet. Linna äriatraktiivsus hakkab olema enam mõjutatud mitte ühest kohalikust tugevusest, vaid linnaelu eri valdkondade omavahelisest põimumisest. Uutes tingimustes saavad üha olulisemaks linna kooperatsioonisuhted, mis leiavad kajastuse allhanke kontaktide leidmises, kaubavoogude multimodaalsete logistiliste lahenduste pakkumises, turismitoodete ühises pakkumises, messide ja näituste korraldamises, teadus-, õppe- ja arendusorganisatsioonide töö laialdases kasutamises. Valga linna arengulised eeldused on järgmised: • multimodaalse transiidi- ja logistikakeskuse väljaarendamine Ahelas tootmine–transport–kaubandus–tarbimine ainult transporditeenuste pakkumisest ja transpordi-geograafilistest eeldustest ei piisa. Potentsiaali realiseerimiseks on vajalik luua tihe koostöö kaupade ja teenuste eksportijate ja importijatega ning kaubavoogude liigutajatega globaalses mastaabis. Olulisel kohal on strateegiliste sidemete sõlmimine sadamate operaatorfirmadega näiteks konteinervedude arendamiseks ja kaubagruppide väljasõelumiseks, millele ollakse huvitatud Valgas lisaväärtuse andmisest. Reisijateveo laiendamiseks on vajalik taastada rahvusvaheline rongiliiklus Tallinna–Riia–Varssawi suunal. Via Hanseatica käivitamine rahvusvahelisel tasandil, Balti riikide ühise turismiruumi kasutuselevõtt. Lõuna–Eesti ja Põhja–Läti ühised turismiprojektid loovad tingimused turistide teenindamise väljaarendamiseks. Turismitoodete parema müügi tulemusena saab Valgas laiendada sporditurismi osakaalu, samuti kultuuriüritustega ja ringreisidega kaasnevate turistide arvu. Raudteed ja maanteed pole otstarbekas vaadelda üksnes teena, vaid kui arengukoridori, mis toob kaasa majandustegevuse hajuvuse keskustest ning loob paremad eeldused inimeste mobiilsuse kasvuks. Tekivad uued võimalused inimeste elu- ja töökoha kombineerimiseks, kaugtöö kasutamiseks. Seeläbi saab Valga tasakaalustada maakonna arengut, vähendades inimeste rännet linna ja aidates kaasa kohapealsete ressursside paremale kasutuselevõtmisele ja seeläbi tööhõive suurendamisele. • linna tootmispotentsiaali konkurentsivõime edasine kasv Valga industriaalsektorit esindavad mööbli-, toiduaine-, kerge- ja metallitööstus, mille toodangusse kuuluvad kaubagrupid, mille konkurentsivõime tagab nende ekspordi. Kohalikul toormel baseeruv töötlev tööstus loob head eeldused koostöö arendamiseks maakonnas tervikuna ja kliendisuhete kujundamiseks regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Töökohtade arvu stabiilsus aitab vältida sotsiaalseid pingeid ja vähendab sotsiaaltoetusteks vajaminevaid eraldisi eelarvest. Valga vabatsooni käivitamiseks on vajalik ettevõtjate investeerimishuvi selgitamine ja selle ala laialdane tutvustamine rahvusvahelisel tasandil. Tootmise rajamise huvi korral tuleb linnal leida vahendeid piirkonda infrastruktuuri rajamiseks ja detailplaneeringu rahastamiseks. • elukeskkonna hea kvaliteet ja säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel Linna elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. Siia kuuluvad eelkõige juba töös olevad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projektid, teede, tänavate ja haljasalade korrashoid, Pedeli jõe puhkeala väljaehitamine ja paisjärvede kaskaadi rajamine ning linnakeskuse renoveerimiskavade realiseerimine. Valga Haigla baasil kaasaegse meditsiiniteeninduse, taastusravi ja põetusteenuste osutamine ning abivajajate toetamine loob linnaelanikele turvalisuse ja abi osutamise kindluse. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse toetavad elanike töövõimet ja aktiivsust, mille positiivne väärtus seisneb ühiskondlikult kasuliku töö hulga suurenemises. Kohaliku identiteedi ja omaalgatuse suurendamine, kohalike kultuuriväärtuste ja traditsioonide kaasamine linnaelu edendamisse aitavad kaasa Valga omapära säilimisele ja linna imago suurendamisele. • harituse väärtustamine ja elukestva õpiühiskonna kujundamine Hariduses tuleb keskenduda selle omandamise mitmekesisuse ja kvaliteetse kättesaadavuse kindlustamisele. Sõltumata haridusasutuse omandivormist tuleb seista hea asjatundliku õpetamise eest. Alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse kõrval on oluline koht oskuskaadri ettevalmistamisel, õppijate koolivälise töö sisukal korraldamisel. Õppemoodulite kombineerimise tulemusena saab Valga Kutseõppekeskuses panna aluse noorte ja täiskasvanute koos hariduse omandamisele, mis sisaldab endas parima teooria ja praktika kombinatsiooni. Kaugkoolituse avardamine aitab veelgi lähendada töö ja õppimise omavahelist seostatust ning loob täiendavaid eeldusi kutse- ja ametialase kompetentsuse saavutamiseks ja tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, mis arvestaks kiiresti muutuvate tööturu nõuetega ja kohaliku tootmise vajadustega. Uute õppekavade ettevalmistamisel tasuks pidada silmas kohapeal logistika ja infotehnoloogia õpetamist, võõrkeelte oskuse arendamist. Isiksuse mitmekülgse arengu seisukohalt on tähtis huvihariduse edasise arengu kindlustamine, mis traditsiooniliste valdkondade kõrval annaks uusi teadmisi ja oskusi ka psühholoogias, infotehnoloogias jm kiiresti arenevatel aladel. • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Inimeste ja organisatsioonide tulemusliku suhtlemise olulised vahendid on kvaliteetsed sidekanalid, nüüdisaegne tehnoloogia ja tarkvara. Kaasaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamine on oluliseks eelduseks rahvusvahelises logistika- ja transiidisektoris konkureerimiseks. Ühinemine erinevatesse rahvusvahelistesse andmevõrkudesse loob paremad võimalused uute klientide leidmiseks. Investeeringuid sellesse valdkonda saadab ulatuslik koolitus, millesse haaratakse elanikud ja erinevad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. Pidev andmesideühendus tehakse kättesaadavaks kõigile linna haridusasutustele ja avaliku teenuse pakkujatele. Panustatakse avalike teenuste elektroonilise kättesaadavuse kindlustamisse (asjaajamine, seadusandlus, normdokumendid jt), mille tulemusena suurendatakse oluliselt riigi, linna ja kodanike vaheliste suhete operatiivsust ja paindlikkust. Kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine loob eeldused linna ja regiooni tutvustamiseks, elektroonilise äritegevuse arenguks ning elanike, sh erivajadustega inimeste kaasamiseks linnaelu korraldamisse. • linna avatus ja aktiivne regionaalne ning rahvusvaheline koostöö Valga-Valka koostöö süvenemine ei tekita Valgale mitte niivõrd uusi arenguvõimalusi, kuivõrd loob eeldused linnafunktsioonide täitmise optimeerimiseks ja investeeringute efektiivsuse suurendamiseks. Piirilinnade vaheline koostöö keskkonnakaitse, linnamajanduse, tervishoiu, hariduse, korrakaitse ja päästeteenistuse valdkondades võimaldab vältida investeeringute dubleerimist (näiteks puhastusseadmed), hoida kokku vahendeid tehniliste infrastruktuuride ehitamisel (näiteks kanalisatsioonitrassid) ja tervishoiuteenuste osutamisel (näiteks diagnostikaseadmed), optimeerida koolivõrku (näiteks venekeelse koolihariduse andmine), parandada töövõimalusi (näiteks struktuurse tööpuuduse vähendamine), tõsta korrakaitse ja päästeteenistuse taset (näiteks uue tehnika soetamine), arendada puhkepiirkondi (Pedeli jõe puhkeala ehitamine). Vähetähtis pole ka inimeste vahelise suhtlemise soodustamine, et toetada piiriäärsete elanike kultuurikontakte ja majanduskoostööd. Selles valdkonnas on oluline Eesti-Läti instituudi tulevikul, et anda inimestele võimalusi keeleõppeks, kultuuri- ja turismialaseks koostööks, valmistada ette inimesi, kes võiksid olla tulevased «kultuuri- ja majandussaadikud» naaberriikides. Eesti-Läti koostöö süvendamiseks võib Valga näidata üles initsiatiivi Eesti-Läti riikidevaheliste lepingute ettevalmistamisel, mis ühtlasi oleksid suunatud kaksiklinna staatusest tulevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele ja positiivsete arenguvõimaluste esilekutsumisele. Linna arengu huvides kaaluda läbirääkimiste alustamist Tõlliste valla Paju piirkonna vabatahtlikuks liitumiseks linnaga, mis loob paremad eeldused ka Jaanikese spordikompleksi maa-ala planeerimiseks. Maakonna ja linna arengu huvides on ühiskondliku transpordi optimaalse liiklusskeemi väljatöötamine, mis annaks maaelanikele paremad võimalused linna töölekäimiseks ja teenuste ostmiseks, elanikkonna ruumiliseks sidustamiseks. • linna ja maakonna maine tõstmine Linna ja maakonna maine tagamine, toodete ning avalike teenuste kvaliteedi parandamine ja tarbijaskonna suurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustumise asendumist institutsioonide omavahelise võrgustumisega ning sellega uute interatraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikate noorte tööhõive suurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine teeb võimalikuks niisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust ja põhjustaksid olulist ajakulu. Linna ettevõtete, kultuurisündmuste ja investeerimisvõimaluste tutvustamine kirjutavas ja kõnelevas pressis ning interneti vahendusel loob täiendavaid võimalusi uute jõudude kaasamiseks linnaelu paremaks muutmisel. 6.3. STRATEEGILINE PEAEESMÄRK • inimest väärtustav ja taastootev turvaline elukeskkond ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstus-, transiidi- ja puhkelinn. 6.4. VÕTMEVALDKONNAD Lähtuvalt Valga visioonist ja arengumudelist on võtmevaldkonnad Valga arengus järgmised: • elukeskkonna väärtustamine, linna säästva arengu tagamine ja tervislike linnade liikumise põhimõtete järgimine, elanike kindlustamine kvaliteetse joogivee ja ühisveevärgiteenustega, jäätmeveo ja jäätmete sorteerimise arendamine; • konkurentsivõimelise ja mitmekülgsete haridusvõimaluste pakkumine erinevatel haridustasemetel, sh kutsehariduse kvaliteedi oluline parandamine, arendamine ja Valgamaa kutseõppe koondamine Valka, elanikkonna täiendus- ja ümberõppe tulemuslik korraldamine ning elukestva õpikeskkonna kujundamine; • elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine, tervislike eluviiside eesmärgistamine, kvaliteetsete meditsiiniteenuste osutamise tagamine, vanuritele ja riskirühmadele inimväärsete elamistingimuste tagamine; • atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamine, vabatsooni edasiarendamine ning transpordi- ja logistikakeskuse väljaarendamine, olemasoleva ettevõtluse laiendamine ja uute töökohtade loomine; • linna avatuse, innovaatilisuse ja koostööpotentsiaali suurendamine ning rahvusvahelistes projektides aktiivne osalemine, institutsionaalse ja inimeste vahelise koostöö süvendamine linnas, regioonis ja rahvusvahelisel tasemel. Kaksiklinna Valga-Valka piiriülese kootöö kvaliteedi oluline suurendamine; • kaasaegse info-kommunikatsiooniteenuse kättesaadavaks muutmine. 6.5. ARENGUMUDELI EESMÄRGID, ÜLESANDED JA TEGEVUSED Valga arengumudeli elluviimiseks on vaja teostada järgmist: 6.5.1. Ettevõtluse, turismi, transiidi- ja logistikakeskuse arendamine Eesmärk • Mitmekülgse ja innovatiivse tööstusega atraktiivne ettevõtluskeskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • ettevõtluspiirkondade arendamine, tehnovõrkude väljaehitamine ja majandusmehhanismide rakendamine uute töökohtade loomiseks; • vabatsooni arendamiseks vajalike majandusmehhanismide väljatöötamine ja nende ellurakendamine; • majandusarengut tõepäraselt kajastava statistika- ja informatsioonisüsteemi arendamine ja andmete rakendamine prognostiliseks analüüsiks; • kaasaegsete info- ja kommunikatsioonivõrkude väljaarendamine, mis tagaksid telekommunikatsiooni maailmatasemel kättesaadavuse kiiruse ja kvaliteedi; • ettevõtjate sihipärane kaasamine linna ja tema tagamaa arendusprojektide ettevalmistamisse ja elluviimisse; • regulaarselt uuendatava linna (regiooni) investeeringutekaardi väljaandmine, investorite abistamine detailplaneeringute koostamisel • linnavalitsuse ja riigiasutuste töö muutmine enam ettevõtjasõbralikuks; • ettevõtjate regulaarne kaasamine linna ja maakonna ametlikesse delegatsioonidesse, mis on suunatud linna PR tegevuseks ja koostöövõimaluste suurendamiseks. Eesmärk • Rahvusvaheline transpordisõlm koos hästi toimiva logistikakeskusega. Lähiaastate üleanded ja tegevused: • hästi toimiva piiri- ja tollikontrolli ning -asjaajamise korraldamine vastavalt EL nõuetele; • transpordi- ja logistikaettevõtete loomiseks ja arendamiseks soodsate tingimuste loomine, vabatsooni edasiarendamine; • osalemine rahvusvahelistes, sh Balti riikide ja Läänemeremaade transpordi- ja logistikaalastes projektides; • koostöö arendamine Tallinna, Pärnu, Riia, Liepaja, Klaipeda ja Ventspilsi sadamatega; • koostöö arendamine Rail Baltica projekti käivitamisele kaasaaitamiseks, rahvusvahelise reisiliikluse taaskäivitamine nii Riia (Euroopa) kui Pihkva (Venemaa) suunal; • Via Hanseatica projekti käivitamisele igakülgne kaasaaitamine ja selle viimine rahvusvahelisele tasandile. Narva–Jõhvi–Tartu–Valga–Riia maantee rekonstrueerimise toetamine; • osalemine Eesti transpordi-, transiidi- ja raudteekontseptsioonide ja -poliitikate väljatöötamisel; • Valga linna ja Kagu-Eesti regiooni transiidi- ja logistikavõimaluste tutvustamine tootjatele ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspedeerimisfirmadele. Eesmärk • Atraktiivne peatuspaik turistidele. Lähiaastate üleanded ja tegevused: • Valga-Valka ühine turismiinfrastruktuuri arendamine ja turismialase ühistutvustuse läbiviimine, eriti selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine; • turismialaste kitsaskohtade lahendamine koostöös SA-ga Lõuna-Eesti Turism, majutus-, toitlustus- ja reisikorraldajatega, turismialaste projektide algatamine ja elluviimine naaberomavalitsuste ja -maakondadega; • toitlustus- ja majutuskohtade laiendamisele, teenuste kvaliteedi parandamisele kaasaaitamine; • kultuuri- ja ajaloovaatamisväärsuste renoveerimine; • muuseumi ekspositsiooni aktiivne tutvustamine ja arhiivisäilikute avatuks tegemine; • linna spordi- ja kultuurisündmusi tutvustavate trükiste koostamine ja levitamine. 6.5.2. Keskkond ja linnamajandus Eesmärk • Kvaliteetne ja kaasaegne tehniline infrastruktuur. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • kvaliteetse, stabiilse survega vee andmine ühisveevõrgust kõigile linnaelanikele ning reovee ohutu ärajuhtimine ja normidekohane puhastamine; • sadevee ärajuhtimise lahendamine ja vastavate torustike ning restkaevude ja ülevoolude ehitamine, olemasolevate süsteemide hooldamine; • sademevee ärajuhtimise rajatiste hooldussüsteemi ja selle rahastamise rakendamine; • linna territooriumil asuvate tehnovõrkude inventeerimine, ühiskasutuse õiguslik reguleerimine; • kogu linna territooriumi reo- ja sademevee nõuetekohane kanaliseerimine; • sõiduteede remont; • tänavate katmine musta kattega; • kõnni- ja jalgrattateede ehitus ning remont; • tänavavalgustuse rajamine ja olemasoleva tänavavalgustuse rekonstrueerimine; • Kesk tänava rekonstrueerimine; • Vabaduse tänava – Lai tänava – Võru tänava – Jaama pst ringliikluse rekonstrueerimine; • linna tuumiku ja selle kaitseala ning ajalooliste objektide renoveerimise korralduskava väljatöötamine ja ellurakendamine; • kaugküttevõrgustiku arendamine ning sellega liitumise soosimine, et vähendada õhusaastust linnas; • elektri- ja soojusenergia koostootmise ning muude kaasaegsete energiatootmisviiside (soojuspumbad, aktiivne ja passiivne päikeseküte, biogaas jmt) kasutuselevõtu soosimine; • majaomanikele ja ühistutele kaasabi osutamine hoonete välisilme ja ümbruse korrastamisel. Eesmärk • Säästvalt arenev, loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine elukeskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • keskkonnakvaliteeti (sh Valga paisjärved ja teised veekogud) iseloomustavate uuringute korraldamine ja andmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine ning tulemuste elanikkonnale kättesaadavaks tegemine; • aktiivne keskkonnakaitsealane koostöö Valka linna ja rajooniga, piireületavate keskkonnamõjude kaardistamine ning keskkonnakahjustuste vältimine ja ennetamine; • jäätmemajanduse arengukava rakendamine; • säästliku arenguprintsiibi järgimine; • korraldatud olmejäätmeveo ja taaskasutatavate jäätmete kogumise süsteemi rakendamine linnas ning Valga prügila rekonstrueerimine kaasaegseks jäätmetöötluskeskuseks; • potentsiaalsete reostusallikate arvu viimine miinimumini, elanikkonna teavitamine veekaitse (eriti salvkaevude kaitse) ja õhukaitse nõuetest; • võimaluse loomine linna kõigi korterite ja majade ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; • kõigi tarbijate kindlustamine tehnilistele normidele vastava elektrivarustusega; • Pedeli järvede kaskaadi ning sellega piirneva virgestusala I ja II järgu lõpetamine ja III järgu väljaehitamine. 6.5.3. Haridus, kultuur, sport Eesmärk • Mitmekülgne, kaasaja nõuetele vastav kvaliteetne alus-, põhi-, kesk- ja kutseharidus. Võimalused täiendus- ja ümberõppe ning rakenduskõrghariduse omandamiseks. • Mitmekesised ja kaasaja nõuetele vastavad vaba aja veetmise võimalused. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • kutsehariduse kvaliteedi parandamine, arendamine ja Valgamaa kutseõppe koondamine Valka, kutsekooli- ja kaugõppeüldharidus ühildada; • soodustada elukestvat õpet; • haridus- ja kultuuriasutuste ning spordiobjektide renoveerimine ja vastavusse viimine tuletõrje ja tervisekaitse eeskirjadega; • haridus-, spordi- ja kultuuritöötajate motiveerimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • stipendiumide asutamine ja asutamisele kaasaaitamine kooliõpilaste ja valgalaste paremaks motiveerimiseks; • pedagoogide eneseharimist toetavate ja nende mainet tõstvate projektide käivitamine; • alushariduse täienduskoolituse edasine soodustamine; • erainitsiatiivi soodustamine hariduses, kultuuris ja spordis; • riigikeele õpetamise soodustamine Valga Vene Gümnaasiumis; • kutsekõrghariduse omandamise võimaluste loomisele kaasaaitamine; • Eesti-Läti Instituudi eesmärkide konkretiseerimine, organisatsiooni arengukava koostamine ja realiseerimine ning töö käivitamisele kaasaaitamine; • levimuusikaosakonna loomine muusikakooli juurde; • parandada võimalusi tervisespordiga ja liikumisharrastusega tegelemiseks; • noortekeskuse arendamine; • rahvakultuure edendavate MTÜ-de toetamine; • lasteaedade voodite ja valgustuse vahetamise programm; • igasse kooli sotsiaalpedagoog; • igasse kooli abiõpetaja; • 7–9 klassis eelkutseõpe; • raamatukogus e-teenuse juurutamine; • koolide IT baaside pidev täiendamine; • ülelinnaline koolikohustuse registri loomine; • huvihariduse töö mitmekesistamine ja arendamine; • Kultuuri- ja Huvialakeskuse arendamine, sh kinotegevuse jätkamine; • traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine. Eesmärk • Atraktiivne spordilinn. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • spordihalli ehitus; • spordirajatiste materiaalse baasi parandamine; • traditsiooniliste spordiürituste edasine populariseerimine vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel; • tervise-, harrastus- ja tippspordi edendamine, spordiliikumise aktiviseerimine; • tihendada koostööd Valka linnaga spordirajatiste optimaalsemal kasutamisel ja suuremate spordivõistluste korraldamisel. 6.5.3. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus Eesmärk • Kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja mitmekülgne tervishoiuteenus. Tervist väärtustav eluhoiak, tervislik keskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • aktiivravi teenuse jätkamine ja selle kvaliteedi järjepidev tõstmine; • hooldusravi ja koduõenduse väljaarendamine; • liitumine tervislike linnade liikumisega ning selle põhimõtete järgimine linna arendamisel; • kaasaegne reahabilitatsiooni ja taastusravi võimaluste andmine Valga haigla kompleksis; • helikopteri maandumisplatsi planeerimine ja ehitamine; • meditsiiniteenuse müük AS Valga Haigla poolt Läti Vabariigile. Eesmärk • Kvaliteetne ja konkurentsivõimeline sotsiaalhoolekandeteenus. Turvaline elukeskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • Valga hoolekandekeskuse rajamine (erinevad hoolekandeteenused); • leinamaja ja surnukuuri rajamine; • kindlustamata elanikele vältimatu ja esmatasandil arstiabi tagamine; • töötute aktiviseerimise keskuse töö jätkamine; • sotsiaalkorterite ja -pindade võimaldamine neile, kes seda vajavad ning varjupaiga töö käivitamine; • avahoolduse, tugiisikute ja abistajate võrgustiku töö jätkamine; • varjupaiga loomine; • vähekindlustatud perekondadest pärinevatele lastele lastelaagrite korraldamine ja erinevate lastelaagrite tööst osavõtu võimaldamine; • sotsiaalselt abivajavate perekondade lastele tasuta koolilõuna tagamine; • narkomaania ja HIV/AIDS ennetustegevuse soodustamine ja toetamine; • sotsiaalteenuseid pakkuvate organisatsioonide tegeluse toetamine; • koostöös kohaliku politseijaoskonnaga tõsta linna turvalisust; • jätkata koostööd päästeteenistusega. 6.5.5. Linnajuhtimine, koostöö, välissuhted Eesmärk • Avatud, otstarbekalt ja efektiivselt toimiv linnajuhtimine. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • kõigi registrite koondamine üheks registrikeskuseks (teede-, ettevõtluse-, ehituse-, linnavara-, hooneregistrid jne); • digitaalse dokumendihaldussüsteemi ettevalmistamine ja elluviimine ning e-teenuste pakkumine; • linna juhtimise struktuuri kaasajastamine kaasaja nõuetele vastavalt (kõigi huvigruppide kaasamine linnajuhtimisse); • infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimise ja linnaelu korraldamisel; • linna elu ja juhtimist kajastava informatsiooni ajakohastamine Valga interneti koduleheküljel; • linnavalitsuse suhtekorraldustöö parandamine. Eesmärk • Reklaam ja linna maine, aktiivne osalemine vastastikust kasu toovates regionaalsetes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides ning projektide ettevalmistamine investeeringute taotlemiseks. Valga-Valka aktiivne, strateegiline ja tulemuslik koostöö ning integratsioon Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtmisel kõigi huvigruppide koostööna. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • Valga-Valka suhete ja koostöö arendamine erinevates linnaelu valdkondades (keskkond, turism, haridus, meditsiin jne); • Valga-Valka ühise üldplaneeringu koostamine; • ESTLA II projekti algatamine; • Koostöö laiendamine sõpruslinnadega ja aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös; • Valga linna ühtse mainekujunduse aluste koostamine, teenuste ja investeerimisvõimaluste aktiivne tutvustamine, laialdane koostöö meediafirmadega; • Valga linna tutvustavate materjalide regulaarne ettevalmistamine ja väljaandmine. Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kaasamiseks projektide koostamine, partnerlus regionaalarengus. 6.6. ARENGUMUDELI ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE Arengumudeli elluviimise põhimõtted: • Uuenduslikkus – linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõime stimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime; • Terviklikkus – linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaa kõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel; • Demokraatia – linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine; • Säästlikkus – väärtustab tegutsemist, mille eesmärk on leida ressursside parim kasutusviis inimestele elamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonna võimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades; • Identiteet – linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regiooniga kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega; • Programmilisus – meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuse eesmärgipärastatust ja tulemuslikkust. Arengukava elluviimist toetatakse: • Üldplaneeringuga – linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel; • Detailplaneeringutega – maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmise kaudu. Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega: • linna eelarvest raha eraldamine; • riigi toetustuste ja investeeringute rakendamine; • erasektori ja mittetulundussektori rahastamine; • EL struktuurfondide kasutamine, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine, abi- ja koostööprogrammides osalemine. Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesanne on vajalike tööde ettevalmistamine, konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine. 6.7. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE TULEMUSTE MÕÕTMINE JA HINDAMINE Arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks on vaja korraldada regulaarne seire ja saavutatule hinnangu andmine. Koostöös asjatundjatega valmistatakse ette linnaarengut iseloomustavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate süsteem, korraldatakse vastava andmestiku kogumine ja analüüs. Statistiliste näitajate süsteemi väljatöötamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja lähenemisviisidest ning võimalusel tagatakse andmete ühilduvus Eesti Statistikameti poolt kogutava teabega. Arengukava elluviimise käigus tehakse vajadusel täiendavaid uuringuid, mille tingimused määratakse linnaelu juhtimise vajadustest lähtuvalt. Arengukava täitmist arutatakse linnavolikogus, mille otsuste alusel toimub selle realiseerimise rahastamine linnaeelarvest. Linna kaasosalusega teostatavate projektide täitmise kord määratakse projekti partnerite vahelise lepinguga. 7. VALGA LINNA ARENGUKAVA KOOSKÕLA VALGA MAAKONNAPLANEERINGUGA Valga linna arengumudeli elluviimine on olulisel määral seotud Valgamaa arengukontseptsiooni, sektori arengustrateegiate ja Valga maakonnaplaneeringuga. Valgamaa arenguline üldvisioon on: Valgamaa on suurepärane paik elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja puhkamiseks. Visioonist lähtuvalt tuleb tagada maakonna, sh Valga linna elanike elukvaliteedi paranemine ja elatustaseme tõus nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Selle saavutamiseks on Valgamaa Arengustrateegias sõnastatud järgmised strateegiad: • luua soodustingimused majanduse igakülgseks arendamiseks; • muuta Valgamaa tunnustatud turismi- ja spordipiirkonnaks nii Eestis kui ka Euroopas; • arendada Valga transiitkaubanduse- ja logistikakeskuseks; • aidata kaasa tööstusettevõtete tekkimisele kogu maakonnas; • tagada säästlik areng. Valgamaa arengustrateegiatest nähtub, et valgamaalaste elatustaseme tõusuks ja elukvaliteedi parandamiseks on eelistatud kolm põhilist tegevusala: transiit, töötlev tööstus ja turism. Nimetatud tegevusalad on seotud ka Valga linna arenguga ja nende elluviimine eeldab avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostööd maakondlikul, siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. LÄHIAASTATE OLULISEMAD TEGEVUSPROJEKTID 8.1. KESKKOND JA LINNAMAJANDUS EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG VASTUTAJA HINNANGULINE MAKSUMUS/ kroonides VÕIMALIK RAHASTAJA 1 2 3 4 5 6 7 1. Kvaliteetne joogivesi ühis veevärgis Joogivee vastavusse viimine kehtivate joogivee kvaliteedinõuetega Rekonstrueerida ja laiendada joogiveetorustikku 2004–2008 Valga LV, Valga Vesi AS, Keskkonnakeskus 100 milj (eraldatud ISPA raames 40 milj taotlemisel 30 milj) ISPA programm Valga LV, Valga Vesi AS, KIK, EL Ühtekuuluvusfond, laenud 2. Linna reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni Kogu linna reovee kanaliseerimine linna ühiskanalisatsiooni Rajada kanaliseerimata linnaosadesse pumplad, rekonstrueerida ja laiendada kanalisatsioonitorustikku 2004–2008 Valga LV, Valga Vesi AS, Keskkonnakeskus 90 milj (eraldatud ISPA raames 36 milj taotlemisel 30 milj) ISPA programm, Valga LV, KIK, Valga Vesi AS, EL Ühtekuuluvusfond, laenud 3. Potentsiaalsete reostusallikate arv on viidud minimaalseks, keskkonna kvaliteeti iseloomustavad uuringud on tehtud Põhjaveehorisondi kaitse tagamine, potentsiaalsete põhjavee reostuskollete likvideerimine Tamponeerida vanad puurkaevud. Remontida lagunenud salvkaevud. Likvideerida avastatud reostuskolded 2004–2008 Valga LV, Valga Vesi, ettevõtted, elanikud, Keskkonnakeskus 5 milj Valga LV, Valga Vesi, KIK, elanikud, EL fondid 4. Paisjärve III etapp ning matka- ja looduse õpperajad on valminud Pedeli luha virgestusala rajamise lõpuleviimine Valga linna piires, linnakeskkonna parandamine, aktiivse puhkusetsooni rajamine Tellida tööprojektid. Leida kaasfinantseerijad. Korraldada ehitustööd 2003–2008 Valga LV, Keskkonnakeskus 8 milj (eraldatud CBC raames 3,4 milj) Valga LV, KIK, EAS, EL fondid, PHARE CBC 5. Linnapark on rekonstrueeritud Linnakeskkonna kaasajastamine ja vaba aja veetmise ning puhkevõimaluste parandamine Projekti elluviimine 2004–2006 Valga LV (LHA) 1,5 milj Valga LV, KIK, EL fondid 6. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja uute liinide ehitamine Elanikkonna turvalisuse tõstmine ja liiklemistingimuste parandamine Arengukava koostamine ja selle elluviimisega alustamine 2004–2008 Valga LV (LHA) 7 milj (0,25 milj aastas omafinantseerimine) Valga LV, EL fondid 7. Teede ja tänavate jooksev ja kapitaalremont Liiklus- ja keskkonnatingimuste parandamine Arengukava ja ajalise tööplaani koostamine ning elluviimise alustamine. Raha planeerimine eelarvesse ja kaasfinantseerijate leidmine 2003–2008 Valga LV (LHA) 35 milj Valga LV, RIP, KIK, EL fondid 8. Tänavate katmine musta kattega Liiklus- ja keskkonnatingimuste parandamine Ajalise tööplaani koostamine vastavalt arengukavale. Raha planeerimine eelarvesse ja kaasfinantseerijate leidmine 2003–2008 Valga LV (LHA) 5 milj (0,35–0,4 milj omafinantseerimine aastas) Valga LV, RIP, EL fondid 9. Kõnniteede ja jalgrattaradade ehitamine Jalakäijate ja jalgratturite liiklemistingimuste parandamine Tööplaanid vastavalt arengukavale. Raha planeerimine eelarvesse ja kaasfinantseerijate leidmine 2003–2008 Valga LV, (LHA) 4 milj (omafinantseerimine 100 000 aastas) Valga LV, EL fondid 10. Vabaduse–Lai–Võru–Jaama pst ristmiku rekonstrueerimine Liiklemissõbralikuks muutmine Tellida uuring, tööprojekt ja planeerida rahastamine 2003–2006 Valga LV(LHA) 2 milj Valga LV, KIK, abiprogrammid, ettevõtjad, EL fondid 11. Kesk tänava renoveerimine Liiklemissõbralikuks muutmine Liiklusskeemi muutmine, valgustuse ja teekatte renoveerimine 2006–2008 Valga LV 5 milj Valga LV, abiprogrammid, EL fondid 12. Kvaliteetsed kõnniteed Jalakäijate liiklemistingimuste parandamine Remonditakse kõnniteid, paigaldatakse äärekivid 2003–2008 Valga LV (LHA) 0,2 milj aastas Valga LV, EL fondid 13. Arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide renoveerimisele kaasaaitamine Linna üldilme parandamine, hoonete säilimis- ja kasutamistingimuste parandamine Hooned renoveeritakse 2004–2008 Valga LV, hoonete omanikud Linna osalus projektides vähemalt 50 000 aastas RIP, Valga LV, EL fondid, hoonete omanikud 14. Majaomanikele ja -ühistutele kaasabi osutamine hoonete välisilme ja ümbruse korrastamisel Linna üldilme ja elukeskkonna parandamine Töötada välja tingimused rahalise abi osutamiseks 2003–2008 Valga LV (LVA ja LHA) 0,2 milj aastas Valga LV, EL fondid 15. Kasutusest välja langenud hoonete taaskasutusse võtmisele kaasaaitamine või lammutamisele kaasaaitamine Linna üldilme ja elukeskkonna parandamine Koostöö hoonete valdajatega, peremeheta hoonetele omaniku leidmine 2003–2008 Valga LV (LVA, LHA, EPA) Linna eelarvest vähemalt 60 000 aastas Omanikud, EL fondid, Valga LV 16. Sademevee äravoolu väljaehitamine Sademevee juhtimine eesvoolu Koostada tööplaanid, teostada tööd 2003–2008 Valga LV, Keskkonnakeskus 2 milj (0,3 milj aastas) Valga LV, KIK, EL fondid 17. Kalmistute korrastamine (ehitised, kaevud, uued matmisalad) Elanikele kvaliteetse teenuse pakkumine Koostada tööplaanid ja planeerida eelarvesse raha 2003–2008 Valga LV (LHA, LVA) 0,8 milj Valga LV 18. Tarbijate kindlustamine tehnilistele normidele vastava elektrivarustusega Elanikele kvaliteetse teenuse pakkumine Arengukava elluviimine 2003–2008 Eesti Energia, Valga LV 2–5 milj aastas Eesti Energia, EL fondid 19. Kaugküttevõrgustiku arendamine ja liitumise soosimine Elanikele kvaliteetse teenuse pakkumine Viia ellu soojamajanduse arengukava 2003–2008 AS Eraküte Valga osakond, tarbijad, Valga LV Linna osalus kuni 10% projekti maksumusest AS Eraküte Valga osakond, EL fondid ja Eesti abiprogrammid, tarbijad 20. Valga prügila rekonstrueerimine ja loodud jäätmehooldussüsteem Keskkonda reostavate ebaseaduslike jäätmeladestuskohtade likvideerimine ning jäätmeseaduse uute nõuete täitmine Luua korraldatud olmejäätmeveo süsteem, paigaldada taaskasutatavate jäätmete kogumise konteinerid, rekonstrueerida prügila 2003–2008 Valga LV, Keskkonnakeskus 8 milj (taotlemisel EL programmidest ja Norra abi 7,5 milj) KIK, Valga LV, EL fondid, Norra abi 8.2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG VASTUTAJA HINNANGULINE MAKSUMUS/ kroonides VÕIMALIK RAHASTAJA 21. Hariduselu sihipärane areng Majanduslikult põhjendatud ja demograafilisi protsesse arvestav kaasaaja nõuetele vastav hariduselu juhtimine Linna hariduselu arengukava 2004–2005 Valga LV 50 000 Valga LV 22. Munitsipaalkoolide ja lasteasutuste renoveerimine ja vastavusse viimine tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega Kaasaja nõuetele vastavate ja turvaliste õppimistingimuste tagamine õpilastele Hoonete remont ja seadmete paigaldamine 2003–2008 Valga LV 100 milj Valga LV, RIP, EL fondid 23. Haridus-, spordi- ja kultuuritöötajate motiveerimine Tõsta töötajate motivatsiooni Linnapea vastuvõtt 2003–2008 Valga LV 50 000 aastas Valga LV 24. Stipendiumid nii parimatele lõpetajatele kui ka tagasi pöördunud õppuritele Motiveerida õppimist ja toetada tagasipöördunud noort inimest Luua statuudid 2004 Valga LV 15 000 aastas Valga LV 25. Koolikohustuse täitmise tõhustamine Koolides süvenenud sotsiaalprobleemid Igasse Kooli abiõpetaja ja sotsiaalpedagoog 2005 Valga LV 0,45 milj aastas Valga LV 26. Noortemaja Noortele vabal ajal tegevusvõimaluse loomine ja organiseerimisvõime arendamine Olemasoleva hoonet laiendamine ja kasutusfunktsioonide otstarbekamaks muutmine 2003–2008 Valga LV, KHK 5 milj Valga LV, EL fondid 27. VVG süvendatud eesti keele õppeprogramm Riigikeele õpetamise taseme tõstmine Õppekava väljatöötamine ja rakendamine 2003–2008 Valga LV Valga Vene Gümnaasium 0,2 milj aastas Valga LV, EL fondid 28. Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine, arendamine ja Valgamaa kutseõppe koondamine Valka Noortele paremate haridusvõimaluste loomine, haridusteenuste kvaliteedi parandamine Valgas Koostöö Valgamaa Kutseõppekeskusega. Ruumide ettevalmistamine 2003–2007 Valga LV, Valga MV Valgamaa Kutseõppekeskus 35 milj Valga LV; Valga MV, Haridus- ja Teadusministeerium 29. Levimuusika osakond Valga muusikakoolis. Muusikaalase hariduse omandamise võimaluste laiendamine, laste ja noorte muusikalise arengu soodustamine Töötada välja levimuusika õppekava. Remontida muusikakooli keldriruumid ja rajada õppeklassid. Tehnika muretsemine 2004–2005 Valga LV, Valga Muusikakool 1 milj Valga LV, EL fondid 30. Rahvakultuuri edendamine Uue esinemispaiga rajamine väliürituste tarbeks Teha projekt ja realiseerida ehitus 2006–2008 Valga LV 1,5 milj Valga LV, RIP, EL fondid 31. Rahvakultuuri laialdane viljelemine Vaba aja veetmise võimaluste ja kunstilise eneseteostuse pakkumine. Tantsustuudiote ja loodava draamatrupi ühendamine Toetada rahvakultuuri kollektiive ja institutsioone 2003–2008 Valga LV, KHK 0,3 milj aastas Valga LV, Kultuuriministeerium 32. Spordihall Vähendab koolide võimlate ülerahvastatust ja võimaldab paremates tingimustes sportida Teha projekt ja realiseerida ehitus 2003–2008 Valga LV 43 milj Valga LV, Kultuuriministeerium 33. Lasteasutuste voodite ja valgustuse programm Kaasajastada lasteaedades rühmaruume ja viia vastavusse tervisenõuetega Lasteaedades tingimuste parandamine 2003–2008 Valga LV 0,2 milj aastas Valga LV 34. Mänguväljakud lastele igas linnaosas Vaba aja võimaluste laiendamine Laste mänguväljakute rajamine koostöös ühistutega 2003–2004 Valga LV, Ühistud 1 milj Valga LV, Kultuuriministeerium, ühistud 35. Staadioni harjutusväljak Suurendada staadioni rakendamise võimalusi Projekti koostamine, ehitustööde teostamine 2008 Valga LV, Kultuuriministeerium 10 milj Valga LV, Kultuuriministeerium, EL fondid 36. Koolide IT baasi täiendamine Suurendada koolide konkurentsivõimet Infotehnoloogia riist- ja tarkvara ostmine 2003–2008 Valga LV ja koolid 0,3 milj aastas Valga LV, riiklikud programmid 37. Raamatukogus e-teenindus Muuta inimestele raamatukoguteenus mugavamaks Tarkvaraprogrammi ostmine ja juurutamine 2003–2004 Valga LV ja Keskraamatukogu 0,2 milj Valga LV 38. ELI taaskäivitamine, aktiviseerimine Eesti–Läti piiriäärsete regioonide koostöö tihendamine ning regioonis hariduse, kultuuri ja teaduse kättesaadavuse võimaldamine Töötada välja ja rakendada organisatsiooni arengukava Alates 2004–2008 ELI ja Valga LV 0,3 milj aastas ELi liikmed, EL fondid, EV Haridus- ja Teadusministeerium ja LV Haridusministeerium, EV ja LV Kultuuriministeerium 8.3. TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG VASTUTAJA HINNANGULINE MAKSUMUS/ kroonides VÕIMALIK RAHASTAJA TERVISHOID 39. Kaasaegne rehabilitatsiooni ja taastusravi võimaluste andmine Valga Haiglakompleksis Taastus- ja pikaravihaigete mitmekülgne ja heatasemeline teenindamine Ehitustegevus, sisustuse ostmine, personali koolitus 2003–2008 AS Valga Haigla 5 milj EL fondid, Valga LV, AS Valga Haigla, riik 40. Aktiivraviteenuse jätkamine ja selle kvaliteedi järjepidev tõstmine Elanikele meditsiiniteenuse kätesaadavuse säilitamine Toetada AS Valga Haigla tegevust nii rahaliselt kui ka nõuga 2003–2008 Valga LV 0,5 milj Haigekassa ja Valga LV 41. Hooldusravi ja koduõenduse väljaarendamine Meditsiiniteenuse kvaliteedi parandamine ja avahoolduse tõhustamine Planeerimine ja projektide kirjutamine, ruumide ettevalmistamine 2004–2006 Valga LV, AS Valga Haigla 0,5 milj Haigekassa ja Valga LV 42. Helikopteri maandumisplats Kriitiliste haigete kiirem ja ohutum transport Planeerimine ja ehitamine 2006 Valga LV 0,4 milj Valga LV, riik, AS Valga Haigla 43. Elanikele esmatasandil arstiabi tagamine Ravikindlustuseta linnakodanike teenindamine Esmatasandil arstiabi kompenseerimine linna eelarvelistest vahenditest 2003–2008 Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV SOTSIAALHOOLEKANNE 44. Valga Hoolekandekeskus Kaasaegne vanurite ja puuetega inimeste päevane ning ööpäevaringne hooldamine Hoolekandekeskuse lõpuniehitamine 2004 Valga LV 9 milj Valga LV, EL fondid, Eesti abiprogrammid 45. Laagrite korraldamine vähekindlustatud lastele Perede raske majanduslik olukord Kaardistada abivajajad 2003–2008 Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV, EL fondid, Eesti abiprogrammid 46. Töötute aktiviseerimiskeskuse tegevuse jätkamine ja edasiarendamine Töötute tööharjumuste säilitamine Teha projekte ja kaardistada tegevus, meetmete elluviimine 2003–2008 Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV, EL fondid, Eesti abiprogrammid 47. Koolilõuna vähekindlustatud lastele Perede raske majanduslik olukord Avalduste vastuvõtmine ja toetuse määramine abivajajale 2003–2008 Valga LV 1 milj aastas Valga LV 48. Sotsiaalpindade leidmine abivajajatele, varjupaik ja laste turvatuba Kodututele peavarju andmine Vana hooldekodu kohandamine uute tingimuste jaoks 2004 Valga LV 0,3 milj Valga LV, RIP 49. Leinamaja ja surnukuur Surnute ärasaatmise tingimuste parandamine Projekti koostamine, ehitamine 2005 Valga LV 4 milj Valga LV, RIP 50. Valgamaa Puuetega Koja renoveerimisele kaasaitamine Parandada tingimusi kolmanda sektori toimimiseks Ruumide ettevalmistamine, tegevuse organiseerimine 2004–2008 Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV, Eesti abiprogrammid, EL fondid TURVALISUS 51. Elanikkonna turvalisuse kindlustamine Kuritegevuse ohjeldamine ja elanike turvatunde tagamine Abipolitseinike jalgsipatrullid 2003–2008 Valga Politseiprefektuur, Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV 52. Turvaseadmete rakendamine Elanike turvatunde tagamine Videovalve laiendamine 2004–2008 Valga Politseiprefektuur, Valga LV 0,3 milj Valga LV 53. Narkomaania ja HIV/AIDS ennetamine Tõkestada narkomaania ja HIV/AIDS levikut Osalemine projektides 2003–2008 Valga LV 0,1 milj aastas Valga LV, EL fondid, Eesti abiprogrammid 8.4. LINNAJUHTIMINE EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG VASTUTAJA HINNANGULINE MAKSUMUS/ kroonides VÕIMALIK RAHASTAJA 54. Linna juhtimise kaasajastamine Linnajuhtimise otstarbekuse ja haldussuutlikkuse suurendamine Kõigi huvigruppide kaasamine linnajuhtimisse 2003–2008 Valga LV 10 000 Valga LV, EL fondid 55. Valga-Valka koostöö Ühine linnaelu areng, Valga linna üldplaneeringu koostamine kooskõlas Valka linnaga, infrastruktuuri loomine; suhete ja koostöö arendamine Koostöö tihendamine ja ühtsete arenguliste dokumentide koostamine, ühisprojektide koostamine ja elluviimine 2003–2008 Valga LV 0,5 milj Valga LV, EL fondid 56. Valga linna registrikeskus Ühise teeninduskeskuse arendamine rahvastikuregistri, ehitiste: ehitus- ja hooneregistri teeninduspunktiks Ruumide ehitamine, infosüsteemide ühendamine, registritöötajate koondamine ühisesse hoonesse, töötajate väljaõpe 2004 Valga LV 0,5 milj Valga LV ja Valga MV, RIP 57. Infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimise ja linnaelu korraldamisel Interneti kodulehe ja intraneti arendamine Sisu kontseptsiooni koostamine, materjalide koondamine ja püsiva infovahetuse tekitamine, tehnilised ettevalmistused, mehitamine 2004–2008 Valga LV 0,5 milj aastas Valga LV, EL fondid 58. ESTLA II projekti käivitamine Jätkata rahvusvahelist koostööd Aktiivse piiriregiooni staatus koos investeeringute lisandumisega Valga arenguks 2004–2008 Valga LV 50 000 aastas Valga LV, EL fondid 59. Koostöö Piirialade Koostöö Nõukoguga Koostöö laiendamine sõpruslinnadega ja aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös Avatud suhtlemine ja koostöölepingute sõlmimine, ühisprojektides ja EL abiprogrammides osalemine 2003–2008 Valga LV 10 000 aastas Valga LV, EL fondid 60. Valga linna ühtne mainekujundamine Valga omanäolisuse rõhutamine Valga linna ühtse mainekujunduse aluste koostamine ja elluviimine, teenuste ja investeerimisvõimaluste aktiivne tutvustamine, laialdane koostöö meediafirmadega 2003–2008 Valga LV 0,15 milj aastas Valga LV 8.5. ETTEVÕTLUS JA TRANSIIT EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG VASTUTAJA HINNANGULINE MAKSUMUS/ kroonides VÕIMALIK RAHASTAJA 61. Kagu-Eesti, sh Valga rahvusvahelise logistikakeskuse kujundamine Valga transpordi-geograafiliste eelduste ja olemasoleva infrastruktuuri rakendamine piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks Vabatsooni ja multimodaalse logistikakeskuse arendamine 2003–2008 Valga LV, ettevõtjad 30 milj EL fondid 62. Valga linna ja investeerimisvõimalusi tutvustav materjal Valga linna atraktiivsuse suurendamine investeerimispiirkonnana Materjali kogumine, infomaterjali koostamine ja levitamine 2004 Valga LV, ettevõtjad, Valgamaa Äriinfokeskus 0,1 milj Valga LV, ettevõtjad, EL fondid 63. Investorite abistamine detailplaneeringute koostamisel Valga linna atraktiivsuse suurendamine Detailplaneeringute koostamine 2003–2008 Valga LV Linna eelarvest 20 000 aastas Valga LV, eraettevõtjad, Eesti abiprogrammid 64. Ettevõtluspiirkondade arendamine, tehnovõrkude väljaehitamine Valga linna atraktiivsuse suurendamine investeerimispiirkonnana EL abiprogrammidest raha taotlemine 2004–2008 Valga LV, ettevõtjad 3 milj Ettevõtjad, EL fondid 65. Ettevõtluse tugistruktuurid toimivad efektiivselt Ettevõtluskliima parandamine ja inimeste omaalgatuse toetamine, asjatundliku konsultatsiooni osutamine tugistruktuuride tegevuse toetamine 2003–2005 Valga LV, Äriinfokeskus 45 000 aastas Valga LV, Äriinfokeskus, EL fondid, Eesti abiprogrammid, EAS Kirjandus 1. Valga linna arengukava aastani 2000 2. Täiendused ja muudatused Valga linna arengukavale 1998–2000 3. Valga linna üldplaneeringu lähteülesanne 4. Arengustrateegia Valgamaa 2010 5. Valga maakonna üldplaneering 6. EESTI 2010. Üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering 7. Maailm ja Eesti. Tulevikutrendid. Tallinn/Tartu 1996 8. Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn/Tartu 1997 9. Eesti regionaalarengu strateegia. 1999 10. VASAB 2010. Nägemuselt tegudele. Tõlge eesti keelde, 1996. Orig. Vision and Strategies around Baltic Sea 2010 (VASAB 2010). Towards a Framework for Spatial Development in Baltic Sea Region, 1995 11. Regionaalse investeerimiskliima uuring. Aruanne. EL Phare Regionaalareng Eestis, 1998 12. Valga Haigla arengukava aastani 2010 (juuni 1999) 13. Valga linna energeetika arengukava (OÜ EnPro, juuni 1999) 14. Komplekt diagnostilisi uuringuid Kagu-Eesti kohta (Eesti Tuleviku Uuringute Instituut 1999) 15. Kagu-Eesti (Põlva, Valga, Võru maakond) Rahvastiku prognoos 1998–2020 (TÜ 1999) 16. Kagu-Eesti põhilise ettevõtluse olukord ja perspektiivid (diagnostiline analüüs). Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Tallinn 1999 17. Katus, Kalev; Puur, Allan; Põldmaa, Asta; Sakkeus, Luule (1999). Rahvastiku ühtlusarvustatud sündimus- ja loendusstatistika. Valgamaa. Tallinn. EKDK 18. An Agenda 21 for the Baltic Sea Region- Baltic 21. Adapted at the 7 th Ministerial Session of the Council of the Baltic Sea States, Nyborg, June 22–23, 1998