Haapsalu Linnavolikogu — Haapsalu linna arengukava 2004-2009. a vastuvõtmine — KO, 20, 170

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja § 37 lõigetest 1 ja 2, Haapsalu põhimääruse § 12 lõike 1 punktist 7, §-dest 58 ja 62 ning haldusmenetluse seadusest, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu «Haapsalu linna arengukava 2004–2009. a» (lisatud). 2. Avalikustada määrus koos lisaga Haapsalu linna veebilehel ja trükisena Läänemaa Keskraamatukogu lugemissaalis ning väljapanekuga Haapsalu Linnavolikogu Kantseleis. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 4. Haapsalu Linnavolikogu Kantseleil saata määrus koos lisaga: 4.1. avaldamiseks Riigikantseleile; 4.2. õiguskantslerile. 5. Määruse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Volikogu esimees Andres AMMAS Haapsalu Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a määruse nr 26 lisa Jrk nr Teema Aasta Vastutaja Maksumus 2004 eelarvest Tulevastest eelarvetest Finants. allikas Märkused Looduskeskkond 1 Looduskeskse linna säilitamine ja arendamine 1.1 Lahe uuringute meetme väljatöötamine (Tagalahe uuringud) 2004– Krista Vilta 200 000 kr 40 000 kr Projekt ja omafinantseering 1.2 Rannajoone korrastamine 2006– Linnavalitsus 2 000 000 kr 0 kr 400 000 kr 1.3 Kaldakindlustuste rajamine 2006– Linnavalitsus 8 000 000 kr 0 kr 1 600 000 kr 1.4 Haljasalade uuendamine 1.4.1 Linnuse pargi korrastamise jätkamine 2004 Krista Vilta 100 000 kr 10 000 kr KIK, linnavalitsus Linnavalitsuse osalus 10% 1.4.2 Parkide korrastusvajaduse analüüs 2004 Krista Vilta 0 kr 0 kr 0 kr Linnavalitsus 1.4.3 Parkide korrastamine 2005– Krista Vilta 500 000 kr 0 kr 100 000 kr KIK, linnavalitsus Vastavalt koostatavale kavale 1.5 Uued rannapargid (roostunud rannaalade planeerimine) 2006– Krista Vilta 2 000 000 kr 0 kr 400 000 kr KIK, linnavalitsus 1.6 Väikese Viigi korrastamine 2004– Veevärk 6 300 000 kr 1 260 000 kr KIK, linnavalitsus Linnavalitsuse osalus 20% 1.7 Ühildada linna looduskeskkond rahvusvaheliste programmidega 2004– Krista Vilta 1.7.1 AGENDA 21 2005– Krista Vilta 20 000 kr 20 000 kr Linnavalitsus 1.7.2 Sinilipp 2004– Krista Vilta 60 000 kr 6 000 kr Projekt KIK 11.7.3 Natura 2000 2004– Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr Linnavalitsus 1.8 Linnakujundusprojekti tellimine 2005 Anu Joost 100 000 kr 0 kr 100 000 kr Linnavalitsus 1.9 Linnakujundusprojekti lähteülesande koostamine 2004 Anu Joost 0 kr 0 kr 1.10 Linna üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangu (KMH) tellimine 2004 Jüri Kurba 99 000 kr 99 000 kr Linnavalitsus Vähempakkumine 1.11 Roostike kujundamine 2004– Jüri Kurba 50 000 kr 5 000 kr LV+projekt 2 Loodussõbraliku elukeskkonna loomine elanikele ja turistidele 2.1 Tagada elanikkonnale tehnilised võimalused kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks 2005– 2007 Jüri Kurba 75 000 000 kr 0 kr 7 500 000 kr Haapsalu Veevärk AS ISPA Projekt 2.2 Loodussõbralike liikumisvõimaluste soosimine (jalgrattateed, rulluisurajad) 2005– Jüri Kurba 1 000 000 kr 0 kr 1 000 000 kr Projekt ja LV 2.3 Virgestusvõimaluste arendamine 2004– Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr LV 2.4 Linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmine, ökoloogilise ja tervisliku elulaadi propageerimine 2004– Krista Vilta Projekt ja LV Linnavalitsuse osalus 10% 2.4.1 Infovoldikute väljatöötamine ja levitamine 2004– Krista Vilta 5 000 kr 5 000 kr Linnavalitsus Pidev töö 2.4.2 Ökoloogilise ja tervisliku elulaadi propageerimine 2004– Krista Vilta 15 000 kr 15 000 kr Linnavalitsus Pidev töö 2.4.3 Tunne Haapsalu loodust! – keskkonnalane liikumismäng 2004– Krista Vilta 50 000 kr 5 000 kr Projekt ja LV 2.4.4 Kauni koduaia konkurss 2004– Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr LV 2.6 Paralepa puhkeala arendamine 2004- Krista Vilta 1 000 000 kr 20 000 kr 200 000 kr Projekt ja LV jooksvad kulud Koostöö RMK-ga 2.7 Puhkerandade korrastamine 2004– Eha Kallaste 100 000 kr 100 000 kr Jooksev töö 2.8 Kodulehele keskkonnaülevaate koostamine ja pidev haldus 2004 Krista Vilta 5 000 kr 5 000 kr Linnavalitsus 3 Ettevõtluskeskkonna aktiviseerimise toetamine 3.1 Kutseõppe arendamise toetamine kohaliku ettevõtluse edendamiseks 2004– Ingrid Danilov 50 000 kr 50 000 kr Linnavalitsus Koostöö SA-ga «Läänemaa Kutseõpe» 3.1.1 Ettevõtluskeskkonna uuringu läbiviimisele kaasaaitamine kutse- ja täiendõppe vajaduse selgitamiseks 2004 Ingrid Danilov 0 kr 0 kr Projektis partnerina osalemine Koostöös SA-ga «Läänemaa Kutseõpe» 3.2 Turismi arendamine 3.2.1 Teenindussektori arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kaasaaitamine 2004– Haapsalu Turism 5 000 kr 0 kr Projektid LV on partner 3.2.2 Terviseturismi sihtrühmade ja sihtturgude suurendamisele ning toodete mitmekesistamisele kaasaaitamine 2004– Haapsalu Turism 80 000 kr 0 kr Projektid LV ja Haapsalu Kuurort on partnerid 3.2.3 Aastaringse turismiteenuse arendamine 2004– Haapsalu Turism 50 000 kr 0 kr Projekt Koostöös LAK-ga 3.3 Väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamine 2004– Teet Kallasvee 0 kr 0 kr Kaudsed tegevused 3.4 Tööstus- ja tarbekaubanduse soodustamine konkurentsivõime tõstmiseks (kaup kohalikest kauplustest) 2004– Teet Kallasvee 0 kr 0 kr Kaudsed tegevused 3.5 Investeerimisvõimaluste teadvustamine investeeringute kasvatamiseks 2004– Teet Kallasvee 0 kr 0 kr Kaudsed tegevused 4 Ettevõtete kaasamine linna arendamisse 4.1 Ettevõtete kaasamine infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamisse 2004– Teet Kallasvee 4.1.1 Ettevõtlusalase informatsiooni kajastamine Haapsalu linna koduleheküljel 2004– Teet Kallasvee 5 000 kr 5 000 kr Linnavalitsus 4.1.2 Linnavalitsuse ja linna ettevõtjate regulaarsed kohtumised koostöö edendamiseks linna arendamisel 2004– Teet Kallasvee 5 000 kr 5 000 kr Linnavalitsus 4.2 Erakapitali kaasamine linna investeerimisprojektidesse 2004– Teet Kallasvee 0 kr 0 kr Linnavalitsus Linnavalitsus Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne 5 Elanikele sotsiaalse turvalisuse tagamine 5.1 Eluasemeteenuste osutamise võimaluste suurendamine 2004– Eve Lemmsalu LV eelarve, projektid 5.1.1 Sotsiaalkorterite arvu suurendamine, et saaks võimalikuks liikumine varjupaik – turvakodu – sotsiaalkorter – alaline eluase 2004– Eve Lemmsalu 30 000 kr 30 000 kr LV eelarve, projektid Sotsiaaleluruumide kavandamine Tulbi 5 koostöös MTÜ-ga 5.1.2 Korterite kohandamine puuetega inimeste vajadusi arvestavalt 2004– Eve Lemmsalu 10 000 kr 10 000 kr LV eelarve 5.1.3 Võlanõustamise võimaluse loomine linna (üürivõlglastele, laenuvõlglastele jms) 2005– 2006 Eve Lemmsalu 10 000 kr 0 kr 10 000 kr LV eelarve Võlanõustajate koolitamine 5.2 Laste hoolekande võimaluste edasiarendamine vajadusest tulenevalt 2006– Eve Lemmsalu 5.2.1 Laste hoolekandekeskuse loomine linna (keskuse koosseisus perelastekodu, turvakodu, perekeskus) 2007 Ingrid Danilov 5 000 000 kr 0 kr 1 000 000 kr LV eelarve, arendusprojekt Vajaduse suurenemisel 5.2.2 Laste hoolekannet ja hariduse omandamist toetavate erispetsialistide koondamine ühtsesse süsteemi, koostöövõrgustiku väljaarendamine 2005 Ingrid Danilov 400 000 kr 0 kr 400 000 kr LV eelarve, arendusprojekt Olemasolevate tugistruktuuride optimeerimine 5.3 Eakate pansionaadi (hooldekodu) loomine linna 2004– 2006 Ingrid Danilov 60 000 kr 60 000 kr LV eelarve, arendusprojekt 2004. a taotluse koostamine ja esitamine struktuurifondi 5.3.1 Eakatele ööpäevaringse hooldusteenuse võimaldamine 2006 Eve Lemmsalu 200 000 kr 0 kr 200 000 kr LV eelarve + kliendi osalus 5.3.2 Eakatele päevahoiuteenuse käivitamine 2006 Eve Lemmsalu 1 000 000 kr 0 kr 100 000 kr LV eelarve + kliendi osalus 6 Sotsiaalsete tugiprogrammide loomine ja arendamine 6.1 Tööhõivekeskuse loomine linna, mille tegevuseks oleks 2 suunda 2005– Eve Lemmsalu 6.1.1 Pikaajaliste töötute aktiveerimine 2005– Eve Lemmsalu 300 000 kr 0 kr 300 000 kr LV eelarve, projekt koostöös MTÜ-ga Koostöös SA-ga Läänemaa Kutseõpe 6.1.2 Vähevõimekate noorte tööks ettevalmistamine ja tööga harjutamine 2006– Ott Rootare 100 000 kr 0 kr 20 000 kr LV eelarve, projekt Koostöös SA-ga Läänemaa Kutseõpe 6.2 Tugiisikuteenuse väljaarendamine ja käivitamine mitmes eri vormis 2004– Eve Lemmsalu LV eelarve 6.2.1 Isiklik abistaja puudega lapsele ja täiskasvanule 2004 Eve Lemmsalu 15 000 kr 15 000 kr LV eelarve Nõuete väljatöötamine, teenuse käivitamine 6.2.2 Tugiisik teismelisele noorukile 2005 Kadi Kahem 15 000 kr 0 kr 15 000 kr LV eelarve Nõuete väljatöötamine, teenuse käivitamine 6.2.3 Tugiisik sotsiaalselt vähevõimekale 2004 Tarvo Pikkaro 15 000 kr 15 000 kr LV eelarve Nõuete väljatöötamine, teenuse käivitamine 6.3 Mitmeaastaste ja eesmärgipäraste sotsiaalabiprogrammide väljatöötamine lastele ja peredele 2004– 2005 Ingrid Danilov 0 kr 0 kr Programmi kontseptsiooni loomine 6.4 Sotsiaalteenuste osutamise strateegia Haapsalu linnas väljatöötamine 2005 Ingrid Danilov 0 kr 0 kr Kontseptsiooni ja tegevuskava loomine 6.5 Vabaühenduste suutlikkuse suurendamisele kaasaaitamine 2004– Eve Lemmsalu 100 000 kr 100 000 kr LV eelarve MTÜ-de tegevuse toetamine Tervishoid 7 Linna komplekse terviseteenuse pakkumine 7.1 Perearstiteenuse kättesaadavuse parandamisele kaasaaitamine 7.1.1 Ühe täiendava perearstipraksise avamise toetamine 2004– Ingrid Danilov 0 kr 0 kr Praksise pakkuja olemasolul kaudsed tegevused 7.2 Haigla funktsionaalsuse parandamisele ja haigla kaasaegsele tasemele viimisele kaasaaitamine 2004– Ingrid Danilov 7.2.1 Haigla arengukava koostamisele kaasaaitamine 2004 Ingrid Danilov 60 000 kr 0 kr SA Läänemaa Haigla eelarve 7.2.2 Oluliste funktsionaalsete sõlmede edasiarendamise toetamine 2004 Ingrid Danilov 2 876 000 kr 0 kr SA Läänemaa Haigla eelarve, fondid Koostatud on projekt, taotlemine 2004. a 7.3 Noortele arstidele eluaseme võimaldamise toetamine 2004 Ingrid Danilov 240 000 kr 0 kr SA Läänemaa Haigla eelarve Kredexile koostatud projekti osa 7.4 Koduse õendusabi teenuse käivitamisele kaasaaitamine 2004 Eve Lemmsalu 0 kr Haigekassa leping 7.5 Terviseedendusspetsialisti töölerakendamine linnas 2004 Ingrid Danilov 50 000 kr 50 000 kr LV eelarve 0,5 kohta koosseisus 7.5.1 Tervist edendavate ja haigestumist ennetavate projektide algatamine ja elluviimine 2005 Ingrid Danilov 200 000 kr 0 kr 40 000 kr Arendusprojektid 7.5.2 Tervisemõjurite hindamine ja linnale tervisestrateegia koostamine 2004– Ingrid Danilov 0 kr 0 kr Strateegiadokumendi koostamine 7.6 Eriarstiabi võimaldamine ravikindlustuseta inimestele 2004– Eve Lemmsalu 70 000 kr 70 000 kr LV eelarve 7.7 AS Läänemaa Apteek tegevuse saneerimine ja Läänemaa haiglasse jaemüügiapteegi loomine 2004 Ingrid Danilov 400 000 kr 0 kr SA Läänemaa Haigla eelarve, AS Läänemaa Apteek eelarve Kultuur ja sport 8 Haapsalu kultuuri- ja spordimaine populariseerimine 8.1 Linna 725. aastapäeva tähistamine ja 2004. a kultuurikava teostus 2004 Piret Hallik-Sass 1 150 000 kr +600 000 kr 1 150 000 kr LV eelarve, projekt Projekt HMN 8.2 Kultuuri- ja spordiürituste tulemuslikum müümine/reklaamimine, müügistrateegia väljatöötamine 2005 Krista Esta 0 kr 0 kr Kontseptsiooni loomine 8.3 Koostöö arendamine spordi- ja kultuuritegijate vahel regulaarsete kokkusaamiste ja arutelude kaudu 2004– Argo Roos 5 000 kr 5 000 kr LV eelarve Regulaarsete ümarlaudade läbiviimine 8.4 Kultuurikalendri väljatöötamine ja üritustetsükli läbiviimine sügis-talvisel hooajal 2004– Ingrid Danilov 40 000 kr 10 000 kr LV eelarve, projektid Koostööprojekt Naantali LV-ga 9 Linna sportimisvõimaluste arendamine 9.1 Spordiklubide tugevdamine ning usaldusväärsemaks muutmine motiveeriva toetussüsteemi kaudu 2004– Argo Roos 265 000 kr 265 000 kr LV eelarve Klubide toetamise korra väljatöötamine, toetamine 9.2 Kvartalisiseste palliplatside ja mänguväljakute väljaehitamine 2005– Argo Roos 200 000 kr 0 kr 200 000 kr LV eelarve, projektid 9.3 Olemasolevatele ja heatasemelistele spordibaasidele parema rakendamise leidmine 2004– Martin Schwindt Haridus 10 Haridussüsteemi tugisüsteemide arendamine 10.1 Õppeprotsessi toetamiseks tugistruktuuride väljaarendamine koolides 10.1.1 Spetsialistide töölerakendamine tulenevalt koolide ja lasteaedade tegelikust vajadusest 2004– Argo Roos 80 000 kr 80 000 kr LV eelarve 1,0 sotsiaaltöötajat LV koosseisus 2004. a 10.1.2 Pikapäevarühmade loomine koolide juurde, päevakeskuste tegevuse edasiarendamine 2005– Argo Roos 120 000 kr 120 000 kr LV eelarve, projektid 10.1.3 Tervikliku, linna vajadust rahuldava nõustamisstruktuuri loomine 2005– 2006 Argo Roos Teadmata Teadmata LV eelarve, arendusprojekt Linnas erineva nõustamisega tegelevate spetsialistide koondamine ühtsesse süsteemi 10.1.4 Tugiõpilaste võrgustiku loomine ja aktiviseerimine 2004– Ott Rootare 50 000 kr 0 kr Arendusprojektid, koolide eelarved Koostöös koolidega 10.2 Huvitegevuse- ja noorsootöökeskuse väljaarendamine linna huvitegevust ja noorsootööd koordineeriva juhtasutusena/struktuurina 3 etapis: 2004– 2006 Ott Rootare Kontseptsiooni ja tegevuskava loomine 10.2.1 Lastekeskuse tegevuse ümberkorraldamine 2005 Ott Rootare Teadmata 0 kr Teadmata LV eelarve 10.2.2 Koolide huvitegevuse ümberkorraldamine 2005 Ott Rootare Teadmata 0 kr Teadmata LV eelarve 10.2.3 Noorsootöö struktuuride korrastamine 2006 Ott Rootare Teadmata 0 kr Teadmata LV eelarve, arendusprojekt 10.3 Lastevanemate kaasamine kooliellu 2004– Argo Roos 10.3.1 Lastevanemate koolitamine eri koolituskavade alusel 2004– Argo Roos 30 000 kr 5 000 kr 25 000 kr LV eelarve, koolitusprojekt 11 Jätkusuutliku motivatsioonisüsteemi loomine haridussüsteemis 11.1 Õpetajate tunnustamisesüsteemi väljatöötamine 2004– Argo Roos 0 kr 0 kr Tulenevalt LV töötajate tunnustamise süsteemist 11.2 Munitsipaalkorterite soetamine uute õpetajate töölekutsumiseks 2004– Argo Roos 240 000 kr 0 kr HG eelarve, fondid Osa Kredexi projektist 11.3 Haridusasutuste õpi- ja töökeskkonna parandamine 2004– Argo Roos 417 770 kr 0 kr HTM eelarvest Osa 21. sajandi kooli programmist 12 Venekeelse haridusprogrammi loomine 12.1 Töötada välja venekeelse kooli ja lasteaia võimalik arengukontseptsioon 2004 Argo Roos 0 kr 0 kr Linna koolivõrgu arengukava koostamine 12.2 Luua täiendavad võimalused vene keelt kõnelevatele lastele eesti keele õppeks 2005 Argo Roos 100 000 kr 20 000 kr Projektid Taotlused integratsiooni fondi jms 12.3 Süvendada venekeelse kooli ja lasteaia koostööd nii omavahel kui eestikeelsete lasteasutustega 2004– Argo Roos 0 kr 0 kr Juhtide regulaarsed kokkusaamised Noorsootöö 13 Noorsootöö juhtimis- ja koostöösüsteemi loomine 13.1 Noorsootöö piirkondliku struktuuri korrastamine loodava huvitegevus- ja noorsootöökeskuse baasil 2006 Ott Rootare Teadmata Teadmata LV eelarve, arendusprojekt 13.2 Sidusstruktuuridega koostöö parandamine, koostöövõrgustiku koordineerimine 2004– Ott Rootare 0 kr 0 kr Jooksvalt 14 Noortele pakutavate võimaluste tutvustamine ja arendamine 14.1 Noorsootööalase tegevuse tutvustamine elanikkonnale 14.1.1 Noorsootöö teavitamise kontseptsiooni väljatöötamine 2004– Ott Rootare 0 kr 0 kr Arendusprojekt 14.1.2 Võimaliku meediaprojekti algatamine ja edasiarendamine 2005– Ott Rootare 20 000 kr 20 000 kr Arendusprojekt 14.2 Kõikide noorsootöö valdkondade edasiarendamine 14.2.1 Laste päevakeskuse väljaarendamine Avatud Noortekeskuseks 2004 Ott Rootare 80 000 kr 80 000 kr LV eelarve, projektid 14.2.2 Avatud Noortekeskuse tegevuste mitmekesistamine ja jätkuv arendamine 2004 Ott Rootare 170 000 kr 170 000 kr LV eelarve, projektid 14.2.3 Koostöö parandamine erinoorsootöö struktuuridega 2004– Ott Rootare Teadmata Projekt pooleli Arendusprojekt Koostöös Soome ja Eesti noorsoopolitseiga 14.3 Noortelaagrites osalemise võimaldamine suuremale arvule linnanoortele 2005 Ott Rootare 180 000 kr 0 kr 180 000 kr LV eelarve 15 Noorte töökasvatuse arendamine 15.1 Noorte töömaleva ellukutsumine 2004 Ott Rootare 50 000 kr 50 000 kr LV eri valdkondade eelarvete arvelt Töömalev 20 linnanoore töölerakendamiseks 15.2 Noorsootöövõrgustiku koolitamine 2006 Ott Rootare 30 000 kr 30 000 kr LV eelarve, koolitusprojekt Koos noorsootöö struktuuri korrastamisega 15.3 Noorsootööalaste rahvusvaheliste sidemete jätkuv arendamine Projektipõhiselt 15.3.1 Noorsootööd arendava rahvusvahelise koostööprojekti algatamine ja esitamine rahastamiseks rahvusvahelistele fondidele 2004– Ott Rootare 0 kr 0 kr Arendusprojekt 2004. a taotluse koostamine ja esitamine 15.3.2 Aktiivne osalemine koostööpartnerite poolt algatatud projektides 2004– Ott Rootare 0 kr 0 kr Tehiskeskkond 16 Liikumisvõimaluste parandamine Haapsalus 16.1 Haapsalu teede muutmine tolmuvabadeks 2004 Jüri Kurba 100 000 kr 100 000 kr LV eelarve 16.2 Haapsalu riikliku tähtsusega teede arendamine 16.2.1 Uuemõisa–Kiltsi maanteelõigu renoveerimine 2005 Jüri Kurba 15 000 000 kr 0 kr 1 000 000 kr LV, naabervallad, riik Koostöös 16.2.2 Jaama oja silla ning Suure Trummi viadukti renoveerimine 2005 Jüri Kurba 2 000 000 kr 0 kr 400 000 kr LV, riik 16.2.3 Haapsalu ringtee projekti jätkamine H Jüri Kurba Teadmata 0 kr LV, naabervallad, riik 16.3 Sõidu- ja kõnniteede kaasajastamine ning uute ehitamine 2004 Jüri Kurba 300 000 kr 300 000 kr LV eelarve Projekteerimine 16.4 Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja ehitamine 2004 Jüri Kurba 300 000 kr 300 000 kr LV eelarve 16.5 Ühtse tehnilise infosüsteemi arendamine (GIS) 2004 Jüri Kurba 100 000 kr 100 000 kr LV eelarve 16.6 Uute parklate rajamine, parkimisprobleemi lahendamine vanalinnas 2005– Jüri Kurba 1 500 000 kr 0 kr 1 500 000 kr LV eelarve 17 Haapsalu ehitiste säilitamine ja elamufondi kasvatamine 17.1 Linnuse konserveerimine ning kultuuri-, puhke- ja turismikeskuseks arendamine LV, Kult. min, projektid 17.1.1 Linnuse konserveerimistööd 2004– Kaido Sipelgas 7 000 000 kr 0 kr LV, Kult. min, projektid 17.1.2 Linnuse arendustegevus – projekt Elav linnus 2004– 2005 Kaido Sipelgas 3 000 000 kr 0 kr 600 000 kr LV, EAS Projekt kirjutamisel 17.1.3 Linnuse muu arendustegevus H Kaido Sipelgas 3 000 000 kr 0 kr 600 000 kr LV, EAS Kiriku akustika jne 17.2 Raudteejaama kompleksi arendamine 17.2.1 Raudteejaama rest. tööde lõpetamine ja esmane turismiarendus 2004 Deana Põder 1 300 000 kr 400 000 kr LV ja EAS projekt 17.2.2 Raudtejaama edasine arendustegevus, kompleksi korrastamine 2005– Deana Põder 1 500 000 kr 0 kr 300 000 kr LV ja projekt Veetorn, pööramisseade, veeremi arendus jms võimalused 17.3 Haapsalu Kultuurimaja renoveerimine 2004 Jüri Kurba 3 250 000 kr 750 000 kr LV ja riiklikud vahendid 17.4 Lasteraamatukogu hoone remontimine 2004 Jüri Kurba 200 000 kr 200 000 kr LV eelarve 17.5 Haapsalu Muusikakooli ruumide remontimine 2004 Jüri Kurba 250 000 kr 250 000 kr LV eelarve 17.6 Koolieelsete lasteasutuste hoonete remontimine 2004 Jüri Kurba 500 000 kr 500 000 kr LV eelarve 17.7 Haapsalu Gümnaasiumi remontimine 2004– Jüri Kurba 500 000 kr 500 000 kr LV ja riiklikud vahendid Haapsalu Gümnaasiumi renoveerimine 2004– 2005 Jüri Kurba 20 000 000 kr 0 kr 3 000 000 kr LV ja riiklikud vahendid 17.8 Linna sotsiaalkorterite remontimine 2004 Jüri Kurba 100 000 kr 100 000 kr LV eelarve 17.9. Haapsalu Sotsiaalmaja rekonstrueerimine 2004– 2006 Ingrid Danilov 6 500 000 kr 60 000 kr 1 300 000 kr LV eelarve, struktuurifondid Taotlus esitatakse 2004. a 17.9 Linnale kuuluvate äriruumide renoveerimine 2004 Jüri Kurba 100 000 kr 100 000 kr 17.5 Vanalinna miljööväärtuse tõstmine, säästev renoveerimine 2004– Kaido Sipelgas 10 000 kr 10 000 kr LV 17.5.1 Infovoldikute koostamine ja muu propaganda 2004 Kaido Sipelgas 10 000 kr 10 000 kr LV eelarve, projektid 17.5.2 Toetusfondi loomine 2005 Kaido Sipelgas 100 000 kr 0 kr 100 000 kr LV, riik 17.6 Munitsipaalelamufondi korrastamine ja kasvatamine 2004– Jüri Kurba 8 320 000 kr 4 160 000 kr Varade müük ja KREDEX 18 Looduskeskkonna säilitamine ja prügimajanduse arendamine 18.1 Sademevee ärajuhtimise ja kanalisatsiooni võrgu loomine 18.1.1 Projekteerimise alustamine 2004 Jüri Kurba 200 000 kr 200 000 kr LV ja projekt 18.1.2 Võrgu väljaehitamine H Jüri Kurba Teadmata 0 kr Teadmata LV, veevärk, fondid 18.2 Prügimajanduse arendamine 2004– 18.3 Prügimajade ja keskkonnajaamade arvu suurendamine linnas 2004 Jüri Kurba 20 000 kr 20 000 kr LV ja KIK projekt 18.6 Jäätmeveolepingute sõlmimise kampaania 2004 Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr LV 18.7 Haapsalu jäätmekava koostamine 2004 Krista Vilta 60 000 kr 60 000 kr LV 18.8 Jäätmemajanduse infovoldik 2004– Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr LV 18.9 Jäätmete sorteerimise arendamine 2004– Krista Vilta 10 000 kr 10 000 kr Elanikkonna kasvatustöö 19 Haapsalu Linnavalitsuse haldussuutlikkuse parandamine ja avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine 19.1 Linnavalitsuse hoone renoveerimine kodanike paremaks teenindamiseks 2004 Jüri Kurba 270 000 kr 270 000 kr LV eelarve 19.2 Linnavalitsuse ja allasutuste infosüsteemide uuendamine 2004 Kristel Jupits 250 000 kr 50 000 kr 200 000 kr LV eelarve 19.3 Kodulehe uuendamine 2004 Kristel Jupits 50 000 kr 50 000 kr LV eelarve ja projekt 19.4 Linnavalitsuse ja allasutuste töötajate motivatsioonisüsteemi arendamine 2004 Kristel Jupits 1 200 000 kr 1 200 000 kr LV eelarve 19.5 e- ja m-valitsuse arendamine 2004 Jüri Kurba 75 000 kr 75 000 kr LV eelarve 19.6 Linna üldplaneering 2004 Jüri Kurba 600 000 kr 600 000 kr LV eelarve Haapsalu linna arengukava 2004–2009. a Arengukava koostamine ja kokkuvõte Käesolev arengukava on Haapsalu linnale koostatud aastateks 2004–2009. Arengukava koostamise eesmärk oli põhiliste arengusuundade valimine ja nende põhjal realisatsiooniplaani koostamine. Haapsalu linna arengukava on koostatud Haapsalu linnavalitsuse spetsialistide poolt, kes esindasid eri valdkondi. Valdkondade valiku puhul lähtuti teemadest, mis on olulised linna kui terviku juhtimiseks ja arendamiseks. Nendeks valdkondadeks olid: Looduskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Tehiskeskkond Arengukava koostamisel lähtuti kahest tasandist, mille abil oli kerge määratleda linna põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüside tulemusena sündisid põhilised arendussuunad eri valdkondadele. Looduskeskkond Säilitada ja arendada looduslikku elukeskkonda. Majanduskeskkond Majanduskeskkonna aktiviseerimine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Elu- ja sotsiaalkeskkond Kindla ja turvalise sotsiaalkeskkonna juurutamine Haapsalus. Tehiskeskkond Kaasaegse tehiskeskkonna loomine ja arendamine. Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mida on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani linna arendamiseks ning vajalikud ressursside jaotuse. Valdkondade iseloomustus ja omavahelised mõjud Haapsalu linna iseloomustamisel on lähtutud neljast eri keskkonnast, kus on välja toodud põhilised märksõnad, mis iseloomustavad Haapsalut kõige paremini. Lisaks on toodud seosed teiste valdkondadega, kuidas mõjutab kirjeldatud valdkond teisi. Looduskeskkond • Parkmets, kaunis loodus (2/3 linnast on loodusmaastik) • Meri • Ravimuda • Linnukaitseala, palju linde • Roostikud • Puhas õhk • Liigendatud rannajoon • Maapinna kerge on suur • Mere kinnikasvamine • Kvaliteetne põhjavesi Mõjud teistele valdkondadele • Looduskaitsega seotud kitsendused tööstuse arendamiseks. • Looduskeskkond on tundlik reostusele. • Looduslikuks tooraineks on muda ja roog. • Suure veetarbimisega ettevõte aitaks parandada puhta vee näitajaid. • Terviseturismi arendamise võimalused (tänu mudale). • Puhketurismi arendamise võimalused (tänu soojale merele). • Elu- ja looduskeskkonna tasakaalu säilitamine. • Puhas looduskeskkond loob kvaliteetse elukeskkonna. • Head sportimisvõimalused linna looduses. • Taastusravi võimalused kohapeal. • Tehniline infrastruktuur tuleb luua selliselt, et säiliks ja paraneks looduskeskkond. • Suurenda tolmuvabasid liiklusteid. Majanduskeskkond • Eksisteerivad edukalt väikesed ja keskmised ettevõtted. • Vähese materjalimahuga tootmine. • Tootmine põhineb allhanketöödel. • Tugevad tekstiili- ja puidutööstuse traditsioonid. • Arenenud terviseturismi sektor (sanatooriumid). • Arenenud puhketurismi sektor (söögikohad, ööbimiskohad, üritused…). • Suur turistide ja läbisõitjate arv, eriti suvel. • Tugev konkurents toidu- ja esmatarbekaubanduses. • Alg- ja põhiharidusega tööliste suur osakaal. • Integreeritud elu- ja töökeskkond (lühikesed vahemaad töö ja kodu vahel). • IT-spetsialistide koolitus tänu Haapsalu Kolledžile. Mõjud teistele valdkondadele • Keskkonnaohtliku tööstuse tekkimine ja arenemine on piiratud. • Ei soodusta transiittegevusi. • Soodustab ravi- ja puhketurismi arengut. • Hea geograafiline asend (mere lähedus, Tallinna 100 km). • Head haridusvõrk (alg-, põhi- ja kõrghariduse osas). • Puudub kvaliteetse kutsehariduse võimalused. • Ebapiisavad täienduskoolituse võimalused. • Tööjõulise elanikkonna vähenemine. • Noorte ja aktiivsete inimeste lahkumine linnast. • Suured sotsiaaltoetused. • Loodud hea tehniline infrastruktuur (elekter, vesi, kanalisatsioon). • Kooli ja haridushoonete kehv olukord. • Linna läbiv magistraal vajab kaasajastamist (Tallinn – Rohuküla). • Lennuvälja ja raudtee olemasolu. • Kvaliteetse (kaasaegse) elamispinna puudumine/vähesus. Elu- ja sotsiaalkeskkond • Pidevalt arendatav koolivõrk • Võimalusterohke huviharidusvõrk • Mitmekesised sportimisvõimalused • Pikaajalised kultuuriürituste traditsioonid • Ajalooline taust ja kultuuripärand, üks vanemaid linnu Eestis • Taastusravi keskused, haiglad • Palju häid sotsiaaltöö spetsialiste • Haapsalu Sotsiaalmaja, hooldekande töökeskus • Uute kortermajade puudumine Mõjud teistele valdkondadele • Puhas loodus mõjutab inimeste tervist. • Looduskeskkond võimaldab häid sportimisvõimalusi linnas. • Muda kasutamine taastusravidel. • Majanduskeskkond tagab inimestele toimetuleku. • Ettevõtluse arenguga luuakse uusi töökohti. • Tagab jätkusuutliku arengu praegustele ja tulevastele töölistele. • Ettevõtluse vähenemine suurendab töötute arvu ja vähendab linna sotsiaalset heaolu. • Haridus-, kultuuri-, ravi- ja sotsiaalhoonete tehniline kvaliteet. • Eluasemete vähesus ja kehv kvaliteet. • Puhas vesi, elekter, kanalisatsioon ja tänavad loovad kvaliteetse elukeskkonna. • Kultuuripärandi säilimine (puitarhitektuur, linnus…) Tehiskeskkond • Kaasajastatud vee- ja kanalisatsioonivõrk • Puudub sademeveekanalisatsioon • Soojusvõrk • Amortiseerunud tänavad • Elektrivõrk • Tänavate valgustus • Ajalooline arhitektuur • Raudtee • Väikesadamad • Kaldakindlustus • Linnaasutuste hooned (koolimajad, lasteaiad, muuseumid, turvakodu, huvikoolid, spordihooned, kultuurimaja) • Munitsipaalelamufond Mõjud teistele valdkondadele • Vähendab looduskeskkonna pinda. • Aitab säilitada looduskeskkonda. • Loob eeldusi ettevõtluse arenemiseks. • Tagab ettevõtete konkurentsivõime. • Nõuab investeeringuid ka ettevõtjatelt, et tõsta infrastruktuuri kvaliteeti. • Tagab parema turismiteenuse arenemise linnas. • Tagab parema elukvaliteedi linnas. • Loob paremad võimalused kultuuri, spordi, hariduse ja tervise arendamiseks. • Suurendab linna turvalisust (tänavavalgustus, mänguväljakud). • Tagab elanikele optimaalsed infrastruktuuride kasutamisega seotud kulud. Omavalitsuse arenguvisioon ja valdkondade eesmärgid Haapsalu visioon Haapsalu visioon on kirjeldatud järgmiste parameetrite abil: Soovitud ja tõenäoline olukord • Turismisuundumus – kultuur ja pärand – kuurort – konverents – sanatoorium (tervis) – sport – meri ja loodus • Elukeskkond – turvaline – tervislik • Ettevõtluskeskkond – mitmekülgne ja tasakaalustatud – teeninduskeskkond: – kvaliteetne – kliendisõbralik • Uuemõisa, Paralepa liitumine Haapsalu linnaga Soovitud ja mittetõenäoline olukord • Turismihooaja pikendamine • Noored ja mehed tagasi tööle elukohta • Töö tasuvuse (tootlikkuse) kasv Mittesoovitud ja tõenäoline olukord • Aktiivsuse kadu – ettevõtlus (uusi ettevõtteid ei ole viimasel ajal loodud) – elanikkond – olemasolev tööstus • Vananemine, sotsiaaltoetuse koormuse kasv • Elukeskkonna juhtimise väljumine Haapsalust (keskkonna olukorra muutus) • Mere taganemine Mittesoovitud ja mittetõenäoline olukord • Olemasoleva positiivse imago kadu, mittekasutamine, vastutöötamine Lähtuvalt linna üldisest visioonist on eri eesmärgid püstitatud ka valdkondadele. Looduskeskkond Ühildada linna looduskeskkond järgmiste rahvusvaheliste programmidega: • AGENDA 21 • Sinilipp • Natura 2000 Eesmärgid: • Suurendada looduslikku haljasala • Väikeveekogude arendamine • Korrastada rannajoont • Uued rannapargid • Paralepa arendamine Majanduskeskkond • Teenindussektori arendamine ja teenuste kvaliteedi tõstmine • Väikeste ja keskmiste ettevõtete loomise toetamine • Terviseturismi sihtrühmade ja sihtturgude suurendamine • Tööstus- ja tarbekaubanduse soodustamine konkurentsivõime tõstmiseks (kaup kohalikest kauplustest) • Mereturismi osatähtsuse suurendamine • Aastaringse turismiteenuse arendamine • Välisinvesteeringute kasvatamine • Palgakasv (Eesti keskmisele lähendamine) • Tööpuuduse vähendamine uute töökohtade loomisega • Tõsta linna juhtimise kvaliteeti heade spetsialistide abil • Toetada kutseõppe arendamist vastavalt ettevõtete soovidele Elu- ja sotsiaalkeskkond Haapsalu on õnnelikku lapsepõlve, väärikat vananemist ning iseseisvat toimetulekut väärtustav ja tervist säästev ning tugevdav elukeskkond, kus turvaliselt tunnevad ennast kõik linnakodanikud. Eesmärgid Pakkuda elanikele: • head haridust, • erinevaid sportimisvõimalusi, • sotsiaalset tuge, • turvalist elukeskkonda, • kvaliteetset raviteenust, • põnevaid kultuuriprogramme. Tehiskeskkond • Tagada mugav ja ohutu liikumine kõigile (kohalikud elanikud, turistid, invaliidid). • Ajaloolise arhitektuuri säilitamine, korrastamine, eksponeerimine. • Linna hoonete ja rajatiste kaasajastamine. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus Järgnevates osades on analüüsitud valdkondade kaupa Haapsalu linna tugevusi, nõrkuseid ning võimalikke ohte. Eespool toodud parameetrite alusel on välja toodud põhilised muutusvajadused, mis tagaksid linnale jätkusuutliku arengu. Looduskeskkond TUGEVUSED • Väike linn • Mere mõjud kliimale (haljastuses võimalik kasutada eri taimeliike) • Valdavalt edela- ja läänetuuled toovad linna puhta mereõhu • Linn asub lähedal tähtsatele loodusobjektidele (Matsalu, Silma, saared) • Ravimuda • Puhas põhjavesi • Mererand • Kesklinnas puuduvad suured tööstusettevõtted • Suur osa linnast on määratud Natura 2000 alaks • Olemasolev haljastus NÕRKUSED • Heitlik ja suhteliselt pehme talv • Looduskeskkonna koormustaluvus on väike ja reostustundlikkus suur • Puudub säästev arenguplaan e. Haapsalu agenda • Puudub keskkonnaülevaade • Elanike keskkonnateadlikkus on madal • Mere taandumine ja kinnikasvamine • Puuduvad suplusvee kvaliteeti parandavad faktorid ja supelrandade infrastruktuur on vähearenenud OHUD • Suurenevad turistide hulgad ületavad keskkonna koormustaluvuse • Lindude mõju ravimuda ja suplusvee kvaliteedile • Suurenevad tormikahjustused • Lahe tugev saastumine katastroofi tagajärjel • Autotranspordi mõju loodusele MUUTUSVAJADUS • Soodustuste leidmine elanikele kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks • Loodussõbralike liikumisvõimaluste soosimine (jalgrattateed, rulluisurajad) • Taastada vanu haljasalasid ja virgestusvõimaluste kasvatamine • Lahe uuringute meetme väljatöötamine • Turismi koormuste ja keskkonna ohtude selgitamine (kaudsed kulud) • Rannajoone korrastamine • Kalda kindlustamine • Ökoloogilise ja tervisliku elulaadi propageerimine • Linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmine Majanduskeskkond TUGEVUSED • Soodne geograafiline asend ja meri annab võimaluse turismi arendamiseks • Mitmekesine ja turvaline ettevõtluskeskkond annab eri võimalusi ettevõtluse arendamisel • Välja arendatud ja kaasajastatud vee-, kanalisatsiooni- ning elektrivõrk võimaldab vee ja energiamahuka tootmise käivitamist • Traditsiooniliste ettevõtlusvaldkondade jätkusuutlikkus – puidu ja tekstiilitööstuse ettevõtted on pika tegevusaja jooksul olnud konkurentsivõimelised nii Eesti kui ka välisturul • Vaba maad linna lähedal tootmise arendamiseks – linnaga piirnevates Uuemõisas ja Paralepas on arenenud infrastruktuur ja vaba maa tootmistegevuse arendamiseks NÕRKUSED • Tööjõu madal kvalifikatsioon – puudub kaasaegne kutseõpe ja töötute ümberõpe • Avaliku sektori ja erasektori vähene koostöö linna probleemide lahendamisel • Ettevõtjad ei toeta kutse- ja täiendusõpet • Sesoonsus kaubanduses ja teenindussfääris pärsib suuremaid ja pikemaajalisi investeeringuid • Linn ei asu oluliste liiklussõlmede lähedal. Tähtsamad maanteed, raudteed ja sadamad ei asu linna vahetus läheduses. • Ettevõtted ei ole piisavalt tegelenud tootearendusega. Siiani on jäädud traditsiooniliste kaupade tootmise juurde. OHUD • Uute ettevõtete loomine on peatunud, mis näitab majandusliku aktiivsuse langust • Kehva regionaalpoliitika tulemusena on oht kujuneda ääremaaks, millega võib kaasneda kõrvalejäämine riiklikest ja erainvesteeringutest • Noorte ja ettevõtlike inimeste väljavool pidurdab ettevõtluse arengut • Tööjõupuuduse kasv ohustab ettevõtete kolimist parema tööjõuvalikuga piirkondadesse. MUUTUSVAJADUS • Ettevõtluskeskkonna uuringu läbiviimine kutse- ja täiendusõppe vajaduse selgitamiseks • Ettevõtlusuuringu läbiviimine tootearenduse käivitamiseks • Käivitada projektid EL lisafinantside saamiseks, et parandada hariduse ja infrastruktuuri keskkondasid • Ettevõtete kaasamine infrastruktuuri arendamisse • Erakapitali kaasamine linna investeerimisprojektidesse Elu- ja sotsiaalkeskkond Elu ja sotsiaalkeskkond on kõige rohkem ressursse võttev valdkond ning seetõttu on jagatud see eri osadeks, et kirjeldada täpsemalt eri osade hetkeolukorda ning määratleda muutusvajadused. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid TUGEVUSED • Palju pädevaid spetsialiste • Haapsalu Sotsiaalmaja kui elanikkonnale hoolekandeteenuseid osutav asutus • Sotsiaalkorterid ja kodutute öömaja eluasemeteenuste osutamiseks • Lai elanikele võimaldatavate sotsiaalteenuste skaala (sotsiaalnõustamine, koduteenused, eluasemeteenused, hooldamise ja rehabilitatsiooni võimaldamine eri hoolekandeasutustes jms) • Riigiasutuste (hoolekandeasutused ja erikoolid) tihe võrk, täiendav toetus linnale • Hea koostöö linnas tegutsevate ja hoolekandealaseid teenuseid osutavate tegusate MTÜ-ga • Maakonda teenindav aktiivravihaigla ja vabariikliku tähtsusega taastusravihaigla pädevate tervishoiutöötajatega • Pikka aega toiminud ja hästi väljaarenenud perearstiteenus • Hästi arenenud apteegivõrk • Kolm sanatooriumi-tervisekeskust, millest ühe enamusaktsiate omanik on Haapsalu Linnavalitsus • Üldarstiabi enamasti kättesaadav ka ravikindlustuseta inimestele • Mitmekesised tervisespordi võimalused (veekeskus, väga heal tasemel koolivõimla, spordihoone, staadion, keeglisaal, Paralepa parkmets jms) • Haapsalu linna koostöö tervisliku linnade võrgustikku kuuluvate linnadega NÕRKUSED • Puuduvad spetsialistid tulemuslikuks tööks töötute ja toimetulekuraskustes isikute või peredega • Puuduvad eriväljaõppega spetsialistid narkomaania, alkoholismi jm väga spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks • Puuduvad vene keelt kõnelevad erialaspetsialistid • Kuna rahaline ressurss on ebapiisav, siis sageli: a) jagatakse toetusi, mis ei leevenda probleeme; b) osutatakse üksikuid teenuseid, mis tegelikkuses aitavad vähe. • Puudub tõene informatsioon tegelikust abivajaduse ulatusest, sest pered, kelle sissetulekud ületavad minimaalselt riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri, on linnavalitsusele teadmata • Ennetavate tegevuste osakaal on väga väike, enamasti tegeletakse tagajärgprobleemidega, mille tulemuslik lahendamine vähetõenäoline • Eluasemeteenuse osutamine on piiratud, sotsiaalkortereid liiga vähe • Haapsalu Sotsiaalmaja tegelik potentsiaal on osaliselt kasutamata, hoone amortiseerunud • Sotsiaalsfääris tegutsevad mittetulundusühingud on sageli vähesuutlikud, tegijad väsivad, vabatahtlik töö tihti soikub • Investeeringud on ebapiisavad haigla vastavusse viimiseks üldhaiglale kehtestatud nõuetega (investeeringud hoonesse ja aparatuuri) • Teatud erialadel on arstide puudus, ülikooli lõpetanud ei tule Haapsallu • Perearstide praksised on lubatust suuremad, inimeste pääs arstile haiguste kõrghooajal raskendatud • Hooldusravivoodeid on haiglas vähe, vajadus oluliselt suurem • Kodune õendusabi puudub, kodust põetust vajavad inimesed tuleb tihtipeale suunata hoolekandeasutusse • Perearstide koostöö haridus- ja hoolekandetöötajatega on ebapiisav • Tervise edendustöö koolides ja elanikkonna hulgas on väheaktiivne, linnas puuduvad eraldi spetsialistid • Tervisespordivõimalused on osadele lastele vähe kättesaadavad OHUD • Sotsiaaltoetusi ja -teenuseid taotlevate inimeste hulga suurenemine • Ühe osa elanikkonna süvenev vaesumine, suurenev majanduslik kihistumine • Kodutuse suurenemine ja üürivõlglaste osakaalu kasvamine • Ravikindlustusega hõlmamata elanikkonna tervise pidev halvenemine • Tööpuuduse püsimine jätkuvalt kõrgena, sest ettevõtlusaktiivsus on linnas tagasihoidlik • Venekeelse elanikkonna ebapiisava linnaellu kaasamise tulemusena sotsiaalse tõrjutus süvenemine muukeelse elanikkonna hulgas • Abivajajate hulga hüppeline kasvamine perede näol, kes ei saa küll täna toimetulekutoetust, kuid on sisuliselt sama vaesed • Ravikindlustusega hõlmamata isikute arvu järkjärguline suurenemine • Hambaraviteenuse kättesaadavuse vähenemine seoses hambaravi patsientidele tasuliseks muutmisega • Eriarstiabiteenuste kättesaadavuse vähenemine seoses ravikindlustuse puudumisega ja teenuste eest tasumisel omaosaluse kehtestamisega • Elanike tervise halvenemine, tööga hõivatuse vähenemine, vaesusesse sattumine • Ravimite pidev kallinemine, suurenev koormus sotsiaaltoetustele MUUTUSVAJADUS Sotsiaalhoolekanne • Eluasemeteenuste osutamise võimaluste suurendamine: 1) sotsiaalkorterite arvu suurendamine, et saaks võimalikuks liikumine varjupaik – turvakodu – sotsiaalkorter – alaline eluase; 2) korterite kohandamine puuetega inimeste vajadusi arvestavalt; 3) võlanõustamise võimaluse loomine linna (üürivõlglastele, laenuvõlglastele jms). • Laste hoolekande võimaluste edasiarendamine vajadusest tulenevalt: 1) laste hoolekandekeskuse loomine linna (keskuse koosseisus perelastekodu, turvakodu, perekeskus); 2) laste hoolekannet ja hariduse omandamist toetavate erispetsialistide koondamine ühtsesse süsteemi, koostöövõrgustiku väljaarendamine. • Eakate pansionaadi (hooldekodu) loomine linna, millega kaasneks: 1) eakatele ööpäevaringse hooldusteenuse võimaldamine; 2) eakatele päevahoiuteenuse käivitamine. • Tööhõivekeskuse loomine linna, mille tegevuseks oleks kaks suunda: 1) pikaajaliste töötute aktiveerimine; 2) vähevõimekate noorte tööks ettevalmistamine ja tööga harjutamine. • Tugiisikuteenuse väljaarendamine ja käivitamine mitmes eri vormis: 1) isiklik abistaja puudega lapsele ja täiskasvanule; 2) tugiisik teismelisele noorukile; 3) tugiisik sotsiaalselt vähevõimekale. • Mitmeaastaste ja eesmärgipäraste sotsiaalabiprogrammide väljatöötamine lastele ja peredele; • Sotsiaalteenuste osutamise strateegia Haapsalu linnas väljatöötamine; • Vabaühenduste suutlikkuse suurendamisele kaasaaitamine. Tervishoid • Perearstiteenuse kättesaadavuse parandamisele kaasaaitamine: 1) ühe täiendava perearstipraksise avamise toetamine. • Haigla funktsionaalsuse parandamisele ja haigla kaasaegsele tasemele viimisele kaasaaitamine: 1) haigla arengukava koostamisele kaasaaitamine; 2) kaasaegse diagnostikaaparatuuri soetamise toetamine; 3) hooldusvoodite osakaalu suurendamiseks vajaduse põhjendamine; 4) oluliste funktsionaalsete sõlmede edasiarendamise toetamine; 5) haiglahoone renoveerimise toetamine. • Noortele arstidele eluaseme võimaldamisele kaasaaitamine • Koduse õendusabi teenuse käivitamine linnas: 1) vajaduse väljaselgitamine; 2) õendusabiteenuse osutamise toetamine. • Terviseedendusspetsialisti töölerakendamine linnas: 1) tervistedendavate ja haigestumist ennetavate projektide algatamine ja elluviimine; 2) tervisemõjurite hindamine ja linnale tervisestrateegia koostamine. • Eriarstiabi võimaldamine ravikindlustuseta inimestele. Kultuur ja sport TUGEVUSED • Traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused on välja kujunenud • Mitmekesine kultuuriasutuste võrk ja lai valik korralikke spordibaase (kultuurikeskus, raamatukogu, muuseumid, ujula, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi võimla, spordikool, Tuksi spordibaas) • Palju aktiivseid kultuurikollektiive ja spordiklubisid • Kultuurikollektiive ja spordiklubisid toetatakse kindlate reeglite alusel • Valge Daami legend • Kvalifitseeritud kaader on valdavalt olemas • Unikaalne ja hästi säilinud vanalinn koos piiskopilinnusega • Tuntud loomeinimesed on valinud Haapsalu oma elu- ja puhkekohaks ning osalevad aktiivselt kohalikus kultuurielus NÕRKUSED • Puudulik mainekujundus ja määratlemata prioriteedid valdkonna arenguks • Halb koostöö nn kultuuritegijate vahel, tegijaid palju, kuid üksmeel puudub • Puudub läbimõeldud kultuurikava talvehooajaks, mistõttu on talv Haapsalus kultuurisündmuste poolest vaene • Halb koostöö sporditegijate vahel – teises klubis ja treeneris nähakse pigem konkurenti kui koostööpartnerit, mistõttu tegevuses ollakse nn «üksik hunt» • Elamukvartali sisesed mänguväljakud ja palliplatsid puuduvad, on poolikud või halvas tehnilises seisukorras • Spordiklubide jätkusuutlikkus on madal, kuna valdavalt on klubid nn ühemeheklubid, neis puuduvad eri tasemega treeningugrupid, st puudub järjepidevus ja ei haarata tegevusse kõiki vanusegruppe • Jahisadam ja jahtklubi on hääbumas, mistõttu merespordi võimalused Haapsalus järjest vähenevad OHUD • Oht jääda üritustekalendri planeerimisel stampi • Spordi rahastamine pearaha alusel võib tekitada nn halli massi – klubidest tekivad pearahakütid ja järjepidevus seetõttu väheneb veelgi • Kultuuri ja spordi tarbimine võib väheneda (spordipoolelt mõjutavaks teguriks suhteliselt kõrged saalide/baaside rendihinnad või õppemaksud – igapäevaseks ja süstemaatiliseks sportimiseks elanikkond vähese maksejõuga) • Teatud alad võivad hääbuda seoses selle ala eestvedaja või treeneri lahkumisega Haapsalust või siirdumisega teisele elualale, kuna treenerite juurdekasv on tagasihoidlik ja mõnede spordialade puhul puudub täiesti MUUTUSVAJADUS • Mainekujunduse ja kultuurikalendri seostamine • Kultuurikalendri väljatöötamine sügis-talviseks hooajaks • Koostöö arendamine spordi- ja kultuuritegijate vahel regulaarsete kokkusaamiste ja arutelude kaudu • Elanikkonna kultuuritarbimise harjumuste kujundamine • Spordiklubide tugevdamine ning usaldusväärsemaks muutmine motiveeriva toetussüsteemi kaudu • Merespordi (purjetamine, jääpurjetamine, ujumine) võimaluste edasiarendamine, jahtklubi jätkusuutlikkusele kaasaaitamine • Kvartalisiseste palliplatside ja mänguväljakute väljaehitamine • Kultuuri- ja spordiürituste tulemuslikum müümine/reklaamimine, müügistrateegia väljatöötamine • Olemasolevatele ja heatasemelistele spordibaasidele parema rakendamise leidmine Haridus ja noorsootöö TUGEVUSED • Hea mainega üldhariduskoolid ja ulatuslik lasteaiavõrk • Tallinna Pedagoogikaülikooli Haapsalu Kolledž kõrghariduse andjana maakonna ja linna noortele • Mitmekesised õppimisvõimalused puuetega lastele nagu Sanatoorne Internaatkool, toimetuleku- ja hooldusklassid • Toimiv huvikoolide võrgustik, lai valik huviringe koolides ning lastekeskuses • Head võimalused linna õpetajatel osaleda kvaliteetsetel täienduskoolitustel Tallinna Pedagoogikaülikooli Haapsalu Kolledžis • Koolide kindlustatus kvalifitseeritud õpetajaskonnaga • Mitmekesine noorsootöö, tegutsemine kõikides noorsootöö eri valdkondades • Toimiv noorsootöö võrgustik, aktiivsed mittetulundusühingud ja vabatahtlikud noorsootöötegijad • Noorsooprojektide linnapoolne toetamine kindla korra alusel • Aktiivne osalemine rahvusvahelises noorsootööalases koostöös NÕRKUSED • Ruumikitsikus koolides ja suured klassikomplektid raskendavad õpetajate tööd • Internaadihoone puudumine pärsib koolidesse õpilaste vastuvõttu maapiirkondadest • Kooli toetavad tugistruktuurid on ebapiisavad, vähe on linnas koolisotsiaaltöötajaid, psühholooge, logopeede ja eripedagooge • Osades koolides on pidevalt puudu üksikuid aineõpetajaid, nende tööle kutsumine raskendatud peamiselt vähese koormuse või elamispinna puudumise tõttu • Suur osa lapsevanemaid on passiivsed, õpetajad ei suuda ilma kodu kaasamata tulla toime probleemsete lastega • Venekeelne kool ja lasteaed on hääbumas, töötajaskond ei valda riigikeelt, mistõttu on ka vähene koostöö eestikeelsete haridusasutustega • Kooli ja politsei vaheline koostöö on nõrk, puuduvad vastastikused arusaamad üksteise rollidest • Nõrk on koostöö eri haridusasutuste vahel (kool-lasteaed, kool-huvikool) – «iga konn on oma mätta otsas» • Haridusasutused on halvas ehituslikus olukorras • Erialase hariduse ja noorsootöö spetsiifikat tundvaid spetsialiste on vähe, enamus tänaseid noorsootöötajaid on muu eriala ettevalmistusega • Täienduskoolituse võimalused on vähe kättesaadavad, sobilikud õppekavad praktiliselt puuduvad • Olemasolev noorsootöövõrgustik on killustatud (ühishuvi puudumine) ja tegevuste koordineerimine on ebapiisav • Noorsootöö läbiviimiseks on vähe sobivaid tegutsemispaiku OHUD • Elanikkonna vähenemine võib tingida lasteasutuste sulgemise • Riik lõpetab õpetaja palgaraha maksmise ehk võib toimuda kohustuste üleandmine riigilt omavalitsusele vahendeid kaasa andmata • Sotsiaalsete probleemide süvenemine ja kandumine kooli pärsib hariduse andmise protsessi • Suurenev bürokraatia raiskab haridus- ja kultuuriosakonna tööjõuressurssi • Riiklik pearahasüsteem noorsootöö tegemiseks kohalikul tasandil ei käivitu ikka veel • Elanikkonna ja sidusvaldkondade töötajate stereotüüpne arusaam ja ootused noorsootööle ehk valdkonna näiline lihtsus devalveerib noorsootööd MUUTUSVAJADUS Haridus • Arendada terviklikult välja tugistruktuurid koolides õppeprotsessi toetamiseks: 1. spetsialistide töölerakendamine tulenevalt koolide ja lasteaedade tegelikust vajadusest; 2. pikapäevarühmade loomine koolide juurde, päevakeskuste tegevuse edasiarendamine; 3. tervikliku, linna vajadust rahuldava nõustamisstruktuuri loomine; 4. tugiõpilaste võrgustiku loomine ja aktiviseerimine. • Arendada välja huvitegevuse- ja noorsootöökeskus linna huvitegevust ja noorsootööd koordineeriva juhtasutusena/struktuurina kolmes etapis: 1. lastekeskuse tegevuse ümberkorraldamine; 2. koolide huvitegevuse ümberkorraldamine; 3. noorsootöö struktuuride korrastamine. • Tõsta õpetajate motivatsiooni tulemuslikumaks tööks: 1. õpetajate tunnustamisesüsteemi väljatöötamine; 2. munitsipaalkorterite soetamine uute õpetajate töölekutsumiseks; 3. haridusasutuste õpi- ja töökeskkonna parandamine. • Töötada välja venekeelse kooli ja lasteaia võimalik arengukontseptsioon • Luua täiendavad võimalused vene keelt kõnelevatele lastele eesti keele õppeks • Suurendada venekeelse kooli ja lasteaia koostööd nii omavahel kui eestikeelsete haridusasutustega • Kaasata kooliellu lapsevanemaid: 1. lastevanemate koolitamine eri koolituskavade alusel; 2. perevestluste läbiviimise edasiarendamine kõikides linna koolides. Noorsootöö • Noorsootöö piirkondliku struktuuri korrastamine loodava huvitegevus- ja noorsootöökeskuse baasil. • Sidusstruktuuridega koostöö parandamine, koostöövõrgustiku koordineerimine. • Noorsootööalase tegevuse tutvustamine elanikkonnale: 1. noorsootöö teavitamise kontseptsiooni väljatöötamine; 2. võimaliku meediaprojekti algatamine ja edasiarendamine. • Kõikide noorsootöö valdkondade edasiarendamine: 1. laste päevakeskuse väljaarendamine Avatud Noortekeskuseks; 2. avatud Noortekeskuse tegevuste mitmekesistamine ja jätkuv arendamine; 3. koostöö parandamine erinoorsootöö struktuuridega. • Noortelaagrites osalemise võimaldamine suuremale arvule linnanoortele. • Noorte töökasvatussüsteemi edasiarendamine: 1. noorte tööhõivele suunatud tegevusprogrammi koostamine; 2. koostöös naabervaldadega noorte tööhõivekeskuse loomine; 3. noorte töömaleva ellukutsumine. • Noorsootöövõrgustiku koolitamine. • Noorsootööalaste rahvusvaheliste sidemete jätkuv arendamine: 1. noorsootööd arendava rahvusvahelise koostööprojekti algatamine ja esitamine rahastamiseks rahvusvahelistele fondidele; 2. aktiivne osalemine koostööpartnerite poolt algatatud projektides. • Osalemine maakondlikes, üleriigilistes, rahvusvahelistes töörühmades. Tehiskeskkond TUGEVUSED • Välja arendatud veevarustus ja kanalisatsioon • Taastuval energial toimiv kaugküte • Keskaegne linnus • Kõrge miljööväärtusega kompaktne vanalinn • Ajalooline raudteejaam koos kõigi abihoonetega NÕRKUSED • Sademevee ärajuhtimine • Raudtee ja väikesadamate tehniline olukord • Kõvakatteta tänavad • Munitsipaalelamufond • Looduskeskse liikumisvõimaluse tagamine (kõnnitee, jalgrattatee,…) • Puudub ühtne tehniline infosüsteem • Puudub kaasaegne teede ja tänavate võrk • Arhitektuuripärandi halb tehniline seisukord • Aastal 2006 suletakse maakonna ainus prügila OHUD • Ajaloolise arhitektuuri hävinemine • Oskamatu renoveerimisega rikutakse vanalinna miljöö • Veetarbimise vähenemine • Tormid, üleujutus • Jäätmekäitlusfirma monopoolsus mõjutab teenuse hinda ebasoodsalt MUUTUSVAJADUS • Muuta Haapsalu teed tolmuvabadeks • Käivitada Haapsalu ringteeprojekt, et vähendada transiidi hulka Haapsalu kesklinnast • Sademevee ärajuhtimise ja kanalisatsiooni võrgu loomine • Ühtne tehniline infosüsteemi arendamine (GIS) • Munitsipaalelamufondi korrastamine (optimeerimine?) ja kasvatamine • Linnus konserveerida ja muuta kultuuri-, puhke- ja turismikeskuseks • Raudteejaama kompleks restaureerida • Tõsta vanalinna miljööväärtust säästva renoveerimise kaudu • Jäätmesortimise arendamine • Kõnniteede kaasajastamine ning uute ehitamine • Jaama oja silla ning Suure Trummi viadukti renoveerimine • Prügimajade ja keskkonnajaamade arvu suurendamine linnas • Prügimajanduse arendamine • Infokeskkonna loomine prügimajanduse koordineerimiseks Strateegilised valikud – valitud valdkondade arengusuunad Arendusvaldkondade arengusuundade valikud Haapsalu põhilised arengusuunad eri valdkondades on järgmised: Looduskeskse linna säilitamine ja arendamine Loodussõbraliku elukeskkonna loomine elanikele ja turistidele Ettevõtluskeskkonna aktiviseerimise toetamine Ettevõtete kaasamine linna arendamisse Linna haldussuutlikkuse parandamine Avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine Elanikele sotsiaalse turvalisuse tagamine Sotsiaalsete tugiprogrammide loomine ja arendamine Linnas komplekse terviseteenuse pakkumine Haapsalu kultuuri- ja spordimaine populariseerimine Linna sportimisvõimaluste arendamine Haridussüsteemi tugisüsteemide arendamine Jätkusuutliku motivatsioonisüsteemi loomine haridussüsteemis Venekeelse haridusprogrammi loomine Noorsootöö juhtimis- ja koostöösüsteemi loomine Noortele pakutavate võimaluste tutvustamine ja arendamine Noorte töökasvatuse arendamine Liikumisvõimaluste parandamine Haapsalus Haapsalu ehitiste säilitamine ja elamufondi kasvatamine Looduskeskkonna säilitamine ja prügimajanduse arendamine Arendusvaldkonnad Looduskeskkond Looduskeskse linna säilitamine ja arendamine • Lahe uuringute meetme väljatöötamine • Turismi koormuste ja keskkonnaohtude selgitamine (kaudsed kulud) • Rannajoone korrastamine • Kalda kindlustamine • Taastada vanu haljasalasid • Uued rannapargid • Väikeveekogude arendamine • Ühildada linna looduskeskkond rahvusvahelist programmidega: – AGENDA 21 – Sinilipp – Natura 2000 • Linnakujundusprojekti tellimine • Infovoldikute väljatöötamine ja levitamine • Linna üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangu (KMH) tellimine • Roostike iga-aastane niitmine Loodussõbraliku elukeskkonna loomine elanikele ja turistidele • Soodustuste leidmine elanikele kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks • Loodussõbralike liikumisvõimaluste soosimine (jalgrattateed, rulluisurajad) • Virgestusvõimaluste kasvatamine • Ökoloogilise ja tervisliku elulaadi propageerimine • Linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmine • Paralepa arendamine • Puhkerandade korrastamine • Linnuse pargi korrastamise jätkamine • Tunne Haapsalu loodust! -keskkonnalane liikumismäng • Kauni koduaia konkurss • Kodulehele keskkonnaülevaate koostamine ja pidev haldus • Haapsalu terviseprofiili ja linna tervise arengukava koostamine Majanduskeskkond Ettevõtluskeskkonna aktiviseerimise toetamine • Ettevõtluskeskkonna uuringu läbiviimine kutse- ja täiendusõppe vajaduse selgitamiseks • Ettevõtlusuuringu läbiviimine tootearenduse käivitamiseks • Käivitada projektid EL lisafinantside saamiseks, et parandada hariduse ja infrastruktuuri keskkondasid • Teenindussektori arendamine ja teenuste kvaliteedi tõstmine • Väikeste ja keskmiste ettevõtete loomise toetamine • Terviseturismi sihtrühmade ja sihtturgude suurendamine • Tööstus- ja tarbekaubanduse soodustamine konkurentsivõime tõstmiseks (kaup kohalikest kauplustest) • Mereturismi osatähtsuse suurendamine • Aastaringse turismiteenuse arendamine • Välisinvesteeringute kasvatamine • Toetada kutseõppe arendamist vastavalt ettevõtete soovidele • Tööpuuduse vähendamine uute töökohtade loomisega Ettevõtete kaasamine linna arendamisse • Ettevõtete kaasamine infrastruktuuri arendamisse • Erakapitali kaasamine linna investeerimisprojektidesse • Taastada reisirongi liiklus marsruudil Haapsalu–Tallinn–Haapsalu Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne Elanikele sotsiaalse turvalisuse tagamine • Eluasemeteenuste osutamise võimaluste suurendamine: 1. sotsiaalkorterite arvu suurendamine, et saaks võimalikuks liikumine varjupaik – turvakodu – sotsiaalkorter – alaline eluase; 2. korterite kohandamine puuetega inimeste vajadusi arvestavalt; 3. võlanõustamise võimaluse loomine linna (üürivõlglastele, laenuvõlglastele jms). • Laste hoolekande võimaluste edasiarendamine vajadusest tulenevalt: 1. laste hoolekandekeskuse loomine linna (keskuse koosseisus perelastekodu, turvakodu, perekeskus); 2. laste hoolekannet ja hariduse omandamist toetavate erispetsialistide koondamine ühtsesse süsteemi, koostöövõrgustiku väljaarendamine. • Eakate pansionaadi (hooldekodu) loomine linna, millega kaasneks: 1. eakatele ööpäevaringse hooldusteenuse võimaldamine; 2. eakatele päevahoiuteenuse käivitamine. Sotsiaalsete tugiprogrammide loomine ja arendamine • Tööhõivekeskuse loomine linna, mille tegevuseks oleks kaks suunda: 1. pikaajaliste töötute aktiveerimine; 2. vähevõimekate noorte tööks ettevalmistamine ja tööga harjutamine. • Tugiisikuteenuse väljaarendamine ja käivitamine mitmes eri vormis: 1. isiklik abistaja puudega lapsele ja täiskasvanule; 2. tugiisik teismelisele noorukile; 3. tugiisik sotsiaalselt vähevõimekale. • Mitmeaastaste ja eesmärgipäraste sotsiaalabiprogrammide väljatöötamine lastele ja peredele; • Sotsiaalteenuste osutamise strateegia Haapsalu linnas väljatöötamine; • Vabaühenduste suutlikkuse suurendamisele kaasaaitamine. Tervishoid Linna kompleksse terviseteenuse pakkumine • Perearstiteenuse kättesaadavuse parandamisele kaasaaitamine: 1. üks täiendava perearstipraksise avamise toetamine. • Haigla funktsionaalsuse parandamisele ja haigla kaasaegsele tasemele viimisele kaasaaitamine: 1. haigla arengukava koostamisele kaasaaitamine; 2. kaasaegse diagnostikaaparatuuri soetamise toetamine; 3. hooldusvoodite osakaalu suurendamiseks vajaduse põhjendamine; 4. oluliste funktsionaalsete sõlmede edasiarendamise toetamine; 5. haiglahoone renoveerimise toetamine. • Noortele arstidele eluaseme võimaldamisele kaasaaitamine. • Koduse õendusabi teenuse käivitamine linnas: 1. vajaduse väljaselgitamine; 2. õendusabiteenuse osutamise toetamine. • Terviseedendusspetsialisti töölerakendamine linnas: 1. tervistedendavate ja haigestumist ennetavate projektide algatamine ja elluviimine; 2. tervisemõjurite hindamine ja linnale tervisestrateegia koostamine. • Eriarstiabi võimaldamine ravikindlustuseta inimestele. Kultuur ja sport Haapsalu kultuuri- ja spordimaine populariseerimine • Mainekujunduse ja kultuurikalendri seostamine. • Kultuuri- ja spordiürituste tulemuslikum müümine/reklaamimine, müügistrateegia väljatöötamine. • Koostöö arendamine spordi- ja kultuuritegijate vahel regulaarsete kokkusaamiste ja arutelude kaudu. • Kultuurikalendri väljatöötamine sügis-talviseks hooajaks. • Elanikkonna kultuuritarbimise harjumuste kujundamine. Linna sportimisvõimaluste arendamine • Spordiklubide tugevdamine ning usaldusväärsemaks muutmine motiveeriva toetussüsteemi kaudu; • Merespordi (purjetamine, jääpurjetamine, ujumine) võimaluste edasiarendamine, jahtklubi jätkusuutlikkusele kaasaaitamine. • Kvartalisiseste palliplatside ja mänguväljakute väljaehitamine. • Olemasolevatele ja heatasemelistele spordibaasidele parema rakendamise leidmine. Haridus Haridussüsteemi tugisüsteemide arendamine • Arendada terviklikult välja tugistruktuurid koolides õppeprotsessi toetamiseks: 1. spetsialistide töölerakendamine tulenevalt koolide ja lasteaedade tegelikust vajadusest; 2. pikapäevarühmade loomine koolide juurde, päevakeskuste tegevuse edasiarendamine; 3. tervikliku, linna vajadust rahuldava nõustamisstruktuuri loomine; 4. tugiõpilaste võrgustiku loomine ja aktiviseerimine. • Arendada välja huvitegevus- ja noorsootöökeskus linna huvitegevust ja noorsootööd koordineeriva juhtasutusena/struktuurina kolmes etapis: 1. lastekeskuse tegevuse ümberkorraldamine; 2. koolide huvitegevuse ümberkorraldamine; 3. noorsootöö struktuuride korrastamine. • Kaasata kooliellu lapsevanemaid: 1. lastevanemate koolitamine eri koolituskavade alusel; 2. perevestluste läbiviimise edasiarendamine kõikides linna koolides. Jätkusuutlikku motivatsioonisüsteemi loomine haridussüsteemis • Tõsta õpetajate motivatsiooni tulemuslikumaks tööks: 1. õpetajate tunnustamisesüsteemi väljatöötamine; 2. munitsipaalkorterite soetamine uute õpetajate töölekutsumiseks; 3. haridusasutuste õpi- ja töökeskkonna parandamine. Venekeelse haridusprogrammi loomine • Töötada välja venekeelse kooli ja lasteaia võimalik arengukontseptsioon. • Luua täiendavad võimalused vene keelt kõnelevatele lastele eesti keele õppeks. • Suurendada venekeelse kooli ja lasteaia koostööd nii omavahel kui eestikeelsete haridusasutustega. Noorsootöö Noorsootöö juhtimis- ja koostöösüsteemi loomine • Noorsootöö piirkondliku struktuuri korrastamine loodava huvitegevus- ja noorsootöökeskuse baasil. • Sidusstruktuuridega koostöö parandamine, koostöövõrgustiku koordineerimine. Noortele pakutavate võimaluste tutvustamine ja arendamine • Noorsootööalase tegevuse tutvustamine elanikkonnale: 1. noorsootöö teavitamise kontseptsiooni väljatöötamine; 2. võimaliku meediaprojekti algatamine ja edasiarendamine. • Kõikide noorsootöö valdkondade edasiarendamine: 1. laste päevakeskuse väljaarendamine Avatud Noortekeskuseks; 2. Avatud Noortekeskuse tegevuste mitmekesistamine ja jätkuv arendamine; 3. koostöö parandamine erinoorsootöö struktuuridega. • Noortelaagrites osalemise võimaldamine suuremale arvule linnanoortele. Noorte töökasvatuse arendamine • Noorte töökasvatussüsteemi edasiarendamine: 1. noorte tööhõivele suunatud tegevusprogrammi koostamine; 2. koostöös naabervaldadega noorte tööhõivekeskuse loomine; 3. noorte töömaleva ellukutsumine. • Noorsootöövõrgustiku koolitamine. • Noorsootööalaste rahvusvaheliste sidemete jätkuv arendamine: 1. noorsootööd arendava rahvusvahelise koostööprojekti algatamine ja esitamine rahastamiseks rahvusvahelistele fondidele; 2. aktiivne osalemine koostööpartnerite algatatud projektides. • Osalemine maakondlikes, üleriigilistes, rahvusvahelistes töörühmades. Tehiskeskkond Liikumisvõimaluste parandamine Haapsalus • Muuta Haapsalu teed tolmuvabadeks • Käivitada Haapsalu ringteeprojekt, et vähendada transiidi hulka Haapsalu kesklinnast • Jaama oja silla ning Suure Trummi viadukti renoveerimine • Kõnniteede kaasajastamine ning uute ehitamine • Ühtne tehniline infosüsteemi arendamine (GIS) Haapsalu ehitiste säilitamine ja elamufondi kasvatamine • Linnus konserveerida ja muuta kultuuri-, puhke- ja turismikeskuseks • Raudteejaama kompleks restaureerida • Tõsta vanalinna miljööväärtust säästva renoveerimise kaudu • Munitsipaalelamufondi korrastamine (optimeerimine?) ja kasvatamine • Vanalinna renoveerimise õppe- ja propagandaaktsioonid Looduskeskkonna säilitamine ja prügimajanduse arendamine • Sademevee ärajuhtimise ja kanalisatsiooni võrgu loomine • Jäätmesortimise arendamine • Prügimajade ja keskkonnajaamade arvu suurendamine linnas • Prügimajanduse arendamine • Infokeskkonna loomine prügimajanduse koordineerimiseks • Jäätmeveolepingute sõlmimise kampaania • Prügimajade jätkuv rajamine • Jäätmemajanduse infovoldik