Haaslava Vallavolikogu — Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 37, 677

Juhindudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõikega 1 Haaslava Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutamise eeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus saata avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus avalikustatakse Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus ning jõustub 20. märtsil 2001. aastal. Volikogu esimees Avo SAMARÜÜTEL Lisa Haaslava Vallavolikogu 15. märtsi 2001. a määrusele nr 26 HAASLAVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Eeskirja ülesanne Käesolev Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) on koostatud lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja selle ülesanne on reguleerida suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutajate vahel Haaslava valla territooriumil. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Haaslava vallas asuvatele, elavatele või tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Tegevuspiirkond Vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad kehtestab Haaslava Vallavolikogu. 3. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: – klient – isik, kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; – allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenuseid kliendi kaudu; – avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade vms) asukoht koos teenindamiseks vajalike ehitiste või rajatistega; – ehitis – hoone või rajatis; – heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi; – hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; – kanaliseerimine – heit-, sademe-, drenaaži- ning muu vee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; – kinnistu – kinnisasi, samuti ehitise kui vallasasja teenindamiseks määratud maa; – kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik; – kinnistutorustik – kinnistupoolsed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates piiritluspunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud; – liitumine – ühinemine ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste saamiseks; – lubatud piirkontsentratsioon – normatiivsuurus, mida saasteaine kontsentratsiooni vees ei tohi ületada; – paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis; – peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, kruntideta hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist; peakraan lõpetab ühendustoru; – peatoru – ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme kinnistu heitvesi; – liitumispunkt – koht, mis on piiriks ühisveevärgi ja kinnistutorustike vahel, liitumispunkt on piiriks omandite vahel; – rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone; – reostus – vee omadusi halvendav saasteaine, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; – reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi; on heitvee alaliik; – reoveekanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks; – sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; – vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; – veeandmise sulgemine – veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas; – veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks; – veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm; – vee-ettevõtja – valla asutus või äriühing, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; – ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; – ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust piiritluspunktini; – ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute heitvee juhtimine suublasse; – ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute veega varustamine põhjaveekihist. 4. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta käesoleva eeskirja tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks. 5. Omandite piiritlemine 5.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 5.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. 5.3. Liitumispunktiks omandite vahel kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänaval enne kinnistu piiri või kaev kinnistul, kui see asub vahetult kinnistu piiri ääres. Esimesel juhul kuulub vaatluskaev ühiskanalisatsiooni, teisel kinnistutorustiku hulka. Kaevude puudumisel on piiritluseks ühenduspunkt peatorul. 5.4. Ühiskanalisatsiooni külge ühendatud sademevee restkaevud ja nende ühendustorustikud peatoruga ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 5.5. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult ära tooduna piiritlusaktis koos skeemiga, mis on vee- ja kanalisatsiooni teenuslepingu (edaspidi teenusleping) lahutamatu osa. 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine 6.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Haaslava Vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava alusel, järgides valla üld- ja detailplaneeringut. Arengukavaga määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetava ala ulatus ning antakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse hinnang. 6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel. 6.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust kehtestatud standarditele ja ohutusnõuetele on õigus kontrollida Haaslava Vallavalitsuse maa- ja ehitusnõunikul, ehitusjärelevalve inseneril, Haaslava valla asutuse Majaabi esindajal, samuti vee-ettevõtja esindajal vastavalt sõlmitud teenuslepingule. 7. Vee kvaliteet 7.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii veevõrku juhitava kui ka võrgus oleva vee kontrolli vastavuses joogivee standardi vee kvaliteedi nõuetele. 7.2. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrusega nr 8 «Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine» (RTL I 1996, 39, 253) kehtestatud nõetele. 7.3. Vee-ettevõtja ei vastuta kinnistutorustikes toimunud vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest. 8. Veevärgi kasutamine 8.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 8.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljasalade kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult vee-ettevõtja nõusolekul ja seatud tingimustel. 9. Kanalisatsiooni kasutamine 9.1. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmeheitvee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 9.2. Olmeheitveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine ühiskanalisatsiooni võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusolekul, kusjuures vee-ettevõtja kehtestab vastuvõetavale heitveele reostusnäitajate piirväärtused ja muud vastuvõtu tingimused. 10. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine 10.1. Vee müümine klientidele ja heitvee vastuvõtmine nendelt toimub vee- ja kanalisatsiooni teenuslepingu alusel. Allkliendid suhtlevad vee kasutamise ja ärajuhtimise osas kliendiga. 10.2. Kliendi veetarbe ja ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse oluline suurenemine ärajuhitavas heitvees, ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ja väljapoole kinnistut asuvate allklientide juurdeühendamine võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusolekul ja seatud tingimuste alusel. 10.3. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 11. Teenuse hind 11.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müük toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud punktis 10.1 nimetatud lepingus kehtestatu alusel. 11.2. Kliendi poolt võetud vee ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna moodustab tasu võetud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 11.3. Käesoleva eeskirja punktis 11.2 nimetatud teenuse hinna määrab Haaslava Vallavalitsus ning see avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne muutmist. 11.4. Punktis 11.2 toodud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA ÜHENDAMISE KORD 12. Üldsätted 12.1. Igal kinnistu omanikul, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga haaratud alal, on õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, tasudes sellekohase liitumistasu. Kui liituja veevajadus või kanaliseeritava vee kvaliteet ja kogus või taotletav ühendus võib kahjustavalt mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talitust ning häirida kliente, võib vee-ettevõtja liitumiseks esitada lisatingimusi või põhjendatud juhtudel liitumisest keelduda. 12.2. Liituja peab liitumiseks taotlema eelnevalt vee-ettevõtjalt liitumise eeltingimused (edaspidi tehnilised tingimused) järgmistel juhtudel: – uute või täiendavate ehitiste püstitamisel, mis vajavad veevarustust ja/või kanalisatsiooni; – ehitise üldpinna muutumisel; – lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude suurenemisel üle 30% kolme järgneva kuu kestel; – uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel; – sisendustorustiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; – veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; – allklientide ühendamise taotlemisel. 12.3. Kinnistu omanikku või valdajat võib kohustada liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tervishoiu-, keskkonnakaitse- vm organite ettekirjutiste või kehtivate õigusaktide alusel. 12.4. Ehitatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised peavad asuma üldjuhul üldkasutataval maa-alal. 12.5. Igal kinnistul peab olema üldjuhul eraldi sisendustorustik. 13. Taotluse esitamine 13.1. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma vee- ja/või kanalisatsioonirajatisi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, peab esitama vormikohase taotluse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, ärajuhitava heitvee kogus ja koostis). Taotlusele lisatakse kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kuhu on märgitud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 13.2. Taotluse esitamisel maksab avaldaja tasu taotluse läbivaatamise ja tehniliste tingimuste väljastamise eest. 14. Taotluse läbivaatamine 14.1. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul. Kui otsuse tegemiseks vajatakse rohkem aega, siis peab vee-ettevõtja sellest teatama taotlejale, põhjendades taotluse tähtaja pikendamist. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused. 14.2. Vee-ettevõtja võib ühinemisest keelduda, kui: – puudub piirkonna üld- ja detailplaneering; – taotleja veekulu, heitvee kvaliteet või kogus raskendaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või täita oma kohustusi olemasolevate klientide ees; – taotleja kinnistutorustike tehniline seisukord raskendaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või täita oma kohustusi olemasolevate klientide ees; – lahendamata on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise asjaolud; – taotleja heitvee reostusnäitajad ületavad oluliselt lubatud piirkontsentratsiooni; – ühendatavate ehitiste teenindamine eeldab tarbijate ühise tegutsemise lepingut, kaasomanike kokkuleppe sõlmimist või ühistu moodustamist ja seda ei ole avalduse esitamise ajaks tehtud; – see ei ole majanduslikel asjaoludel võimalik. 15. Tehnilised tingimused 15.1. Tehnilised tingimused on ühinemise taotlemisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja poolt liitujale kohustuslikuks täitmiseks esitatavad tehnilised nõuded kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni rajatiste/ehitiste väljaehitamiseks või rekonstrueerimiseks vastavalt kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele. 15.2. Tehnilistes tingimustes näidatakse ära: – liitumispunktide asukohad; – lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid või kogused; nõudmised tarbimisrežiimi kohta; – peatorus tagatav veerõhk; – kasutada lubatud materjalid ja seadmed; – veemõõdusõlme asukoht; – nõuded mõõteseadmete kohta; – proovivõtukaevu olemasolu; – tehnilised erinõuded; – arvutatud liitumistasu suurus liitumislepingu sõlmimiseks; – tehniliste tingimuste kehtivuse aeg; – projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord. 15.3. Kanalisatsiooni korral täiendavalt: – võimalik paisutuskõrgus ühenduspunktis; – kanaliseeritava heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded kanaliseerimise režiimi kohta. 15.4. Tehnilised tingimused on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ehitusprojekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamisel. Tehniliste tingimuste pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudmisi. 15.5. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui nendes märgitud aja jooksul ei lõpetatud kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni liitumisprojekti järgseid ehitustöid. 16. Liitumisleping 16.1. Liitumisleping on leping, mis sõlmitakse vee-ettevõtja ja liituja vahel kokkuleppimiseks: – teenuste mahus ja tingimustes; – ehituse finantseerimises ja läbiviimises; – liitumispunktide rakendusvalmiduses; – teenuste kasutamises ehitusperioodil; – ehitiste vastuvõtmise korras ja tingimustes; – teenuste kasutamisaegsetes eritingimustes; – muudes vajalikes asjaoludes. 16.2. Liitumisleping sõlmitakse pärast ehitusprojekti kooskõlastamist. 17. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine 17.1. Liitumisprojekt koostatakse vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel vastavat tegevuslitsentsi omava projekteerija poolt. Projekteerija vastutab liitumisprojekti vastavuse eest kehtivatele normidele ja standarditele. 17.2. Liitumisprojekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): – kinnistu ja viimasega piirneva tänava üldplaani (mõõtkavas 1:500) liitumispunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteerivate tehnovõrkude ning nende põhinäitajate äranäitamisega; – veemõõdusõlme, survetõsteseadmete, rõhupaakide, reservuaaride ja lokaalsete heitveepuhastite joonised; – materjalide ja seadmete spetsifikatsioone; – seletuskirja koos veetarbimise andmete kasutusrežiimi, heitvee koguste ja reostusnäitajate ning vajadusel kanalisatsiooni uputuste vältimise abinõude äratoomisega. 17.3. Lihtsamate ehituste puhul võib liitumisprojekt kokkuleppel vee-ettevõtjaga sisaldada vähem andmeid. 17.4. Vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning andmeid vett tarbiva ja heitvett eraldava tehnoloogilise seadmestiku kohta. 17.5. Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar vee-ettevõtjale, kes kasutab seda järelevalve teostamisel ehitustöödel ja väljaehitatud ühenduse ekspluatatsiooni võtmisel. 17.6. Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga. 18. Ühendus- ja sisendustoru ehitamine ja kasutuselevõtmine 18.1. Kokkuleppel võib ühendustoru ja nende sisselõiked teha vee-ettevõtja poolt tunnustatud ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel eelarvet ja tähtaegu järgides. 18.2. Sisendustoru ehitamise eest tasub taotleja eraldi. 18.3. Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast sisendustorule vee-ettevõtja poolt kasutusloa andmist, veearvesti paigaldamist ning teenuslepingu sõlmimist. 18.4. Kui klient soovib suurendada vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist määral, mis tingib sisendustoru ümberehitamist või veearvesti vahetamist, tuleb kliendil taotleda vee-ettevõtjalt uued tehnilised tingimused ja sõlmida uus liitumisleping. 18.5. Sisendustoru esitatakse vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja kasutusloa saamiseks koos selleks vajaliku dokumentatsiooniga. 18.6. Vee-ettevõtja kontrollib sisendvõrkude ehituse teostust, milleks esitatakse: – teostusjoonised ja kaetud tööde aktid; – materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid; – torustike ja teiste rajatiste katsetuste aktid; – kinnistutorustikega ühendatud tehnoloogiliste seadmete loetelu ja tehnilised näitajad. 18.7. Vee-ettevõtjal on õigus osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluse juures ning oma äranägemisel kontrollida majasiseste võrkude teostust, milleks nõudmisel esitatakse vett tarbivate ja heitvett eraldatavate tehnoloogiliste seadmete loetelu, tehnilised näitajad ja sisevõrkude projekt. 18.8. Uute ja täiendavate vett tarbivate või heitvett eraldatavate tehnoloogiliste seadmete, sealhulgas keskkütte, soojaveesüsteemide ja rõhutõsteseadmete ühendamine kinnistutorustikuga võib toimuda ainult vee-ettevõtja loal. 18.9. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi maja sisetorustiku ühe või vajadusel mitme välisõhku avaneva ventilatsiooni kaudu. 18.10. Lihtsamate ehituste puhul võib kokkuleppel vee-ettevõtjaga sisendustorustiku ülevaatuseks esitada dokumentatsiooni vähendatud mahus. 19. Keelatud ühendused 19.1. Keelatud on valla ühisveevärgi ja sellega ühendatud kliendi veevõrgu ühendamine teiste veevarustussüsteemidega. 19.2. Heitvee kanalisatsiooniga ei tohi ühendada sademe- ja drenaažveetorustikke, kui ei ole saadud vee-ettevõtja luba. 19.3. Keelatud ühenduse avastamisel võib vee-ettevõtja vee andmise kinnistule katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni. Kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi valla ühisveevärgi torustikus, langeb vastutus selle eest reostuse põhjustajale kehtivast seadusandlusest tulenevalt. 20. Omavoliline veekasutus ja kanaliseerimine 20.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või kanaliseerimiseks loetakse järgmised juhud: – ei ole sõlmitud teenuslepingut või tasutud ühekordset veekasutust või kanaliseerimist lubavat teenuste arvet; – veearvesti taatlusplommi või vee-ettevõtja paigaldatud abonentplommi tahtlikku ja omavolilist eemaldamist; – vee- ja heitveearvesti on rikutud või lõhutud; – on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; – on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; – kinnistu sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 20.2. Omavolilise veekasutuse avastamisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja akti ning kinnistule vee andmise ja/või kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sellisel juhul katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni ja vastavate tasude maksmiseni (lahti- ja taasühendamise tasu) sulgeda etteteatamata. Eemaldatud plommide asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik või valdaja vastavalt vee-ettevõtja koostatud kalkulatsioonile. 20.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee voolukiiruseks torus 0,5 m/sek. Kui oli võimalus kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu kanaliseerimise eest. 20.4. Omavolilise kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik kanaliseeritud vee eest hüvitist vee-ettevõtjale: – ühisveevärgist saadava vee puhul veearvesti näidu viiekordses ulatuses; – mujalt saadava vee puhul punkti 20.3 kohaselt kohalikust veeallikast suubuva veetoru järgi. 20.5. Omavolilise veekasutuse ja/või kanaliseerimise kestust arvutatakse päevast, millal viimati käinud vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või kanaliseerimise puudumises. Kui ühenduse aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus. 20.6. Punktides 20.3. ja 20.4. toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja põhjendatud tehnilistest asjaoludest lähtudes vähendada. 20.7. Kui omavoliline veekasutus ja/või kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku või valdaja vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kanaliseerimine. 20.8. Omavolilise veekasutus ja/või kanaliseerimise juhtumitel, mis ei mahu punktides 20.3 ja 20.4 toodu alla, määratakse hüvitis vee-ettevõtja põhjendatud tehnilise arvestuse alusel. 21. Ajutised torustikud 21.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veekasutust või heitvee ärajuhtimist ehitustele, ajutisele kaubandusele, tänavate, parkide kastmiseks ning muudel juhtudel, ajutise teenuslepingu alusel. 21.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult vee-ettevõtja antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii valla ühisveevärgi või kanalisatsiooniga kui ka kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik ka kliendi nõusolek. 21.3. Ajutiste veetorustike ühendamisel tuletõrjehüdrantide või tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistuseks nende sihtotstarbeline kasutamine. 21.4. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotleja kulul. III. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 22. Üldnõuded 22.1. Ühisveevärgist vett tarbiv klient peab olema varustatud töökorras veearvestiga ja pärast 31. detsembrit 2001. a on kohustuslik veearvesti kasutamine eranditeta. 22.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab minema üljuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult vee-ettevõtja loaga. 22.3. Vee-ettevõtja võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 23. Vee- ja heitveemõõdusõlm 23.1. Veemõõdusõlmede ehitamine, kasutamine ja veearvesti paigaldamine toimub vastavalt kehtivatele ehituseeskirjadele, vallavalitsuse kehtestatud korrale ja vee-ettevõtja esitatud nõuetele. 23.2. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiiri taga, võimalikult peakraani lähedal, kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4°C ja ei tõuse üle 40°C. 23.3. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 23.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: – hoones puudub selleks võimalus; – sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi; – kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine. 24. Vee- ja heitveearvesti 24.1. Vee- ja/või heitveearvesti tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja vastavalt tõenäolisele veetarbimisele ja heitvee kanaliseerimisele. 24.2. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arveldamiseks vajalikud veearvestid kuuluvad üldjuhul vee-ettevõtjale, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 24.3. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arvelduseks kasutatavad arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 24.4. Arvestite taatlemist ja plaanilist teenindamist korraldab vee-ettevõtja või kokkuleppel selle omanik vastavalt kliendiga sõlmitud teeninduslepingule. 24.5. Arvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest kannab vastutust klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 25. Veearvestus 25.1. Kliendi poolt veevõrgust tarbitud vee koguse arvestamise aluseks on veearvesti näit või kuni 31. detsembrini 2001. a Haaslava valla kohaliku omavalitsuse kehtestatud veekasutamise normid. 25.2. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab vee-ettevõtja, kusjuures näitude registreerimine ei või toimuda harvemini kui kord kvartalis. 25.3. Veearvesti või selle taatlusplommi rikke korral, kui klient pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 25.4. Veearvestita klientide tarbitud veekoguse määramine toimub vastavalt Haaslava Vallavalitsuse kehtestatud kulunormidele või eraldi teostatud kokkuleppelisele arvestustele. 25.5. Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja Haaslava Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 25.6. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja poolt iga kord vastavalt põhjendatud deklareeritud kasutusele või vesi mõõdetakse. 26. Heitvee vooluhulga arvestus 26.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhtiva heitvee vooluhulk arvestatakse üldjuhul võrdseks ühisveevõrgust tarbitud veehulgaga või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib; kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool. 26.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib klient taotleda vee-ettevõtjalt heitvee koguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti. 26.3. Kui kliendid, kelle heitvett ei mõõdeta ja kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest kui ühisveevärk, peavad kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama veearvesti, või esitama muud andmed, mis on vajalikud heitvee koguse määramiseks. Kui eespool toodud kliendid ei esita vajalikke andmeid, on vee-ettevõtjal õigus kuni andmete saamiseni arvestada nende klientide heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi põhjendatud tehnilise arvutuse alusel. 26.4. Kliendi sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kust toimub äravool ühiskanalisatsiooni, või mõõdetakse. 26.5. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib Haaslava Vallavalitsus sellekohase lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Nimetatud veekogus arvestatakse vee-ettevõtja põhjendatud tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. IV. HEITVEE ÜHISKANALISATSIOONI VASTUVÕTU TINGIMUSED 27. Üldnõuded 27.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis vastab käesoleva eeskirjaga kehtestatud ühiskanalisatsiooni vastuvõtutingimustele. 27.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: – põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid ja naftasaadusi, kontsentratsiooniga mitte üle 5 mg/l; – torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; – elukeskkonnale ohtlikke mürkaineid; – radioaktiivseid aineid; – keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; – biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; – keskkonnaohtlikke bioloogiliselt raskesti lagundavaid aineid. 27.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett kõrgema temperatuuriga kui 40 °C ja mille pH on väiksem kui 6,0 või suurem kui 11,0. 27.4. Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust. 27.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalpuhastitest kogutud jäätmeid jms. 27.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus ärajuhtivate heitvee komponentidele kinnitatud piiväärtus või mille osas ei ole klient oma taotluse alusel saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtu tingimusi. 27.7. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 28. Reostuse lubatud piirväärtuste kehtestamine 28.1. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee konkreetsete saasteainete reostusnäitajate piirväärtused kehtestab Haaslava Vallavalitsus vee-ettevõtja ettepanekul, lähtudes rajatise kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: – puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu ühiskanalisatsioonil; – saasteainete mõju puhastusprotsessidele ja kanalisatsioonirajatistele; – kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; – keskkonna- ja tervisekaitse kehtestatud täiendavaid nõudeid. 28.2. Kui kliendi heitvesi ei vasta lubatud sisselaske tingimustele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalpuhastis nõutava tasemeni puhastada. 28.3. Klient on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalpuhasti töökorras. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluva puhasti tööd ning teha asjakohaseid ettekirjutisi, mis on kliendile täitmiseks kohustuslikud. 29. Heitvee reostuse määramine 29.1. Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitvee proovidest. Olmeheitvee või viimasele ligilähedase ja sellest madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove üldjuhul ei võeta. 29.2. Proovivõtukohad (proovivõtu kontrollkaevud) määratakse vee-ettevõtja poolt ja fikseeritakse dokumentaalselt. Sobiva proovivõtukoha puudumisel tpeab klient selle välja ehitama vee-ettevõtja ettekirjutuste kohaselt. Kui kliendil on mitu eelnevalt vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud väljalasku ühiskanalisatsiooni, määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtu koht. 29.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis, ja võimalikud proovivõtu eritingimused ning määratavad reostusnäitajad sõltuvalt reostuse iseloomust määrab vee-ettevõtja. 29.4. Proovi võtab vee-ettevõtja ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud labor vee-ettevõtja tellimusel. Proovi võtmine toimub kliendi esindaja või kohaliku keskkonnakaitseteenistuse esindaja juuresolekul. Kliendi esindaja keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt. 29.5. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalsete puhastitega. Seejuures lasub kliendil kõigi tema heitveega ärajuhitavate reoainete ja tema kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld, vee-ettevõtjale teatavakstegemise kohustus. 29.6. Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus oma kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. V. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE KORD 30. Üldeeskiri 30.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuslepingus ei ole ette nähtud teisiti. 30.2. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muudes seadusandluses ettenähtud juhtudel. 31. Vee andmise katkestamine või piiramine 31.1. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele või heitvee vastuvõtt neilt: – loodusõnnetuse korral; – energiavarustuse katkemisel; – veevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; – vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele. 31.2. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevärgi või -kanalisatsiooniseadmete ja -torustike hoolduseks, remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kolm päeva ette. 31.3. Kui vee andmise katkestamine toimub vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama veevõrgust üle 6 tunni etteteatamata ja üle 56 tunni etteteatamisega väljalülitatud elumajade ajutise veevõtu võimaluse. 32. Vee andmine ja heitvee vastuvõtu peatamise õigus 32.1. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada kliendile vee andmine või temalt heitvee vastuvõtmine kas täielikult või osaliselt: – kui klient on viivitanud oma maksekohustuste tasumisega üle kahe kuu alates maksetähtaja saabumisest; – kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset hoiatust vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõdusõlme, kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, kliendi veeseadmeid ja rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), panna plomme või teha muid ülevaatuse töid; – vee-ettevõtja poolt tehtud käesolevatest eeskirjadest tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; – vee tarbimise kehtestatud piirkoguste ületamisel või heitvee vastuvõtu tingimuste mittetäitmisel. 32.2. Vee-ettevõtjal on õigus katkestada vee andmine ja/või sulgeda kanalisatsiooni väljalask, kui: – tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgi või kanalisatsiooniga; – kliendi seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele, sealhulgas keelatud ühenduste majatorustikes ilmsiks tulekul. 32.3. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist vee-ettevõtjale. 32.4. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 32.4.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 32.4.2. kinnistu piiri muutmisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse puhul, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 32.4.3. ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbe ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta; 32.4.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 32.4.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 32.4.6. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 32.5. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 33.4 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Seejuures liitumistasu ei tagastata. 32.6. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) või valdajal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 32.7. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 33.6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taas kasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. VI. NÕUDED KINNISTUTORUSTIKELE JA KLIENDI KOHUSTUSED 33. Nõuded kinnistutorustikele 33.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, normdokumentide ja vee-ettevõtja nõuetega. Kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahvis 164 sätestatut. 33.2. Kinnistutorustike projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel tuleb kasutada nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid. 33.3. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistutorustikul plommida: – veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja hüdrandid; – vee- või heitveearvesti liitmik; – vee- või heitveemõõdusõlme sulgur; – omavolilise või keelatud ühenduse sulgur. 33.4. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib abonentplomme maha võtta järgmistel juhtudel: – tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; – tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on klient kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul. 34. Kliendi kohustused ja õigused 34.1. Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 34.2. Klient on kohustatud tagama tema veevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, rajatiste ja seadmete nõuetekohase väljaehitamise, ekspluatatsiooni ja korrasoleku ning lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilimise. 34.3. Klient on kohustatud lubama Haaslava Vallavolikogu otsusega volitatud isikutel kontrollida käesoleva eeskirja punktides 34.2, 34.4 ja 34.7 sätestatud nõuete täitmist. 34.4. Klient on kohustatud tagama tema kinnistul olevate asula ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrkude ning -seadmete nõuetekohase kaitse ning vee-ettevõtja pandud plommide puutumatuse. Klient ei tohi kinnistu veetoru kohale jääval maal püstitada ehitisi. 34.5. Klient on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning muudest juhtumitest, mis võivad ohustada ühisveevärki või -kanalisatsiooni. 34.6. Klient vastutab tema hoole alla antud veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimiseks vajalike plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 34.7. Klient peab hoidma lume- ja jäävaba tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani maapealsed kaaned. 35. Vastutus tekitatud kahjude eest 35.1. Klient kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine kliendi valduses oleva sanitaararmatuuri, kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest klient, olenemata sellest, kas avarii (ummistus, üleujutus) juhtus kliendi sisevõrgul või ühiskanalisatsioonil. 35.2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste, -seadmete või -tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. 35.3. Veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 35.4. Vee-ettevõtja kannab täielikku vastutust tema poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmisest tulenevate otseste ja kaudsete kahjude eest. 36. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest 36.1. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike täiendavate ainete sattumise puhul ühiskanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 36.2. Kui kliendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgu vastuvõtule kinnitatud piirmäär või mille kohta klient ei ole saanud vee-ettevõtjalt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib vee-ettevõtja suurendada tema heitvee ärajuhtimise teenuse hinda tekitatud reostuse likvideerimiseks vajaliku summa ulatuses. 36.3. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral ühiskanalisatsiooni, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdiolevate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes sanktsioone seadusega ettenähtud korras koos tekitatud kahju hüvitamisega. VII. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSLEPING 37. Lepingu sõlmimine 37.1. Teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. 37.2. Ühekordse veekasutuse ja/või kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud füüsiline või juriidiline isik vee-ettevõtjale vormikohase avalduse. 38. Lepingu lõpetamine 38.1. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, või kinnistu võõrandamisel kolmandatele isikutele. Klient on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse päeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama vee-ettevõtjale kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima lepingu vee-ettevõtjaga, kui ta soovib jätkata teenuste kasutamist. Vastasel juhul vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine katkestatakse. 38.2. Vee-ettevõtjal on õigus tühistada kliendiga sõlmitud leping käesoleva eeskirja punktis 32.4 toodud alustel. 38.3. Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kliendi veevarustuse- ja/või kanalisatsioonivõrgud ühisveevärgist või -kanalisatsioonist. 39. Teenuslepingu uuendamine 39.1. Kliendil on õigus lepingu uuendamisele. Kui leping tühistati punkti 38.2 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süüline tegevus on nõutud viisil kõrvaldatud. 39.2. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka uuesti ühendamise kulud. VIII. LÕPPSÄTTED 40. Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad on kohustatud järgima käesolevast eeskirjast tulenevaid nõudeid ning sõlmima vee-ettevõtjaga teenuslepingu. Senised teenuslepingud kehtivad ainult selles osas, mis ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja käesolevas eeskirjas tooduga. 41. Kõiki käesoleva eeskirja täitmisest tulenevaid vaidlusi lahendatakse seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud korras.