Kohtla Vallavolikogu — Kohtla valla arengukava kinnitamine aastateks 2001-2003 — KO, 36, 664

Kohtla valla arengukava kinnitamine aastateks 2001 – 2003 Kohtla Vallavolikogu 15. veebruari 2001. a määrus nr 16 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Kohtla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla valla arengukava aastateks 2001 – 2003 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a. Volikogu esimees Etti KAGAROV KOHTLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2003 1. KOHTLA VALLA SENINE ARENG, PIIRID, TERRITORIAALNE SISESTRUKTUUR JA ASEND NAABERHALDUSÜKSUSTE SUHTES 1.1. ÜLEVAADE VALLA SENISEST ARENGUKÄIGUST Kohtla vald (1949–1992 külanõukogu) moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, millega külgnevad idas Jõhvi, lõunas Mäetaguse ning läänes Lüganuse kirikukihelkonna Lüganuse ja Maidla vallad. Valla praegune põhjast lõunasse väljavenitatud kuju pärineb 1939. aastast. Valla elanike arv oli sel ajal suurimaks kogu Virumaal (7844 inimest). Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210) vallad. Elanike suure arvu põhjustas põlevkivitööstuse ja töölisasulate koondumine valla piirkonda Eesti Vabariigi ajal, mis 1946. aastal viis Kohtla-Järve linna ja 1945. aastal Kohtla (tänase Kohtla-Nõmme) alevi eraldumiseni. See tõi kaasa valla territooriumi, eriti aga elanike arvu vähenemise. 1997. aastal elas Kohtla valla 101 ruutkilomeetril 1616 inimest, Kohtla-Nõmmel 1461, Kohtla-Järvel (Järve linnaosas) aga 26 000 inimest. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Põhja-Eestis mindi üle põlispõllundusele ning hakati matma niinimetatud tarandkalmetesse. Viimaseid oli endise Järve algkooli lähikonnas vähemalt neli. Kalmed kuulusid 3.–6. sajandisse m.a.j. Umbes sama vana oli ka tarandkalme, mis asus endise Järve mõisa kohal lõuna pool Tallinn–Narva maanteed. Võib üsna kindlalt väita, et siinsed põlispõllud on vanimateks kogu Kohtla vallas. Aja jooksul pikenes põllumassiiv Kukruse suunas ja Peeri küla ümbrusse, kus samuti kunagi asus kivikalme. Lahtiseks jääb asustuse areng Kohtla valla rannikuäärses osas, st Sakalt Valasteni, mis Järvest eraldatud ulatusliku soodevööndiga. Arvatavasti ulatub ka seal põlispõllunduse algus tagasi vanemasse rauaaega (1.–5. sajand m.a.j.). Muinasaja lõpus oli Kohtla valla asustus põhijoontes välja kujunenud ning jäi seejärel enam-vähem muutumatuks paljudeks sajanditeks. Toonaste külade loetelu on meieni jõudnud Taani hindamisraamatu vahendusel, mis koostati tõenäoliselt 1241. aastal. Sealt leiame järgmised Kohtla valla külad: Saka, Ontika, Valaste, Järve, Peeri, Tõrvasküla (asus hilisema Järve mõisa kohal), Kukruse, Paate (asus Kukruse linnaosast idas) ja Odris. Mainitud külade adramaade koguarvuks oli 79. Arvestades, et üks adramaa toitis üldlevinud arvamuse kohaselt 6–9 inimest, võis muinasaja lõpul Kohtla valla territooriumil elada umbes 500–700 inimest. Kohtla valla omavalitsuslik staatus kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 17. juunil 1992. aastal ning vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Nõukogude korra ajal liideti põliselt Kohtla valda kuulunud Võrnu-Ereda piirkond Mäetaguse vallaga. Võrnu kuulub samuti Taani hindamisraamatu külade hulka ja selle suurus oli 13 adramaad, mis lisab veel 80–120 inimest. Eesti Vabariigi algusaegade suhteliselt väikesed vallad ei olnud majanduslikult kuigi tugeval järjel. 1935. aastal töötati välja soovitused valdade piiride muutmiseks. Asjaajamine ja valdadevahelised vaidlused kestsid mitmeid aastaid. Alles 1938. aasta lõpuks õnnestus vastuolud ületada ja 1. aprillist 1939. a hakkasid muudatused kehtima. Valdade üldine arv vähenes 365-lt 248-le. Kohtla ja Järve valdade piiride osas otseseid muutusi ei olnud, kuid mõlema valla volikogud andsid nõusoleku liitumiseks. Kõik varad läksid üle Kohtla vallale ning nimeks otsustati jätta Kohtla vald. Vaidlusi tekitas vallamaja küsimus, sest Järve valla elanikele jäi Kohtla-Vanaküla liiga kaugeks. Sellepärast valiti vallamaja asupaigaks Järve küla. Reformi põhimõtteks oli, et uute valdade elanike arv ulatuks 2000–4000 inimeseni. Kohtla ja Järve valdades seda probleemi ei olnud, sest 1. märtsi 1939. aasta rahvaloenduse järgi elas Kohtlas 3176 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 1929) ning Järvel 4695 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 4282) elanikku. Arvestades peatset Kohtla-Järve alevi moodustamist, loeti siiski otstarbekaks mõlemad vallad liita, et vältida hilisemat elanike arvu vähenemist alla kriitilise piiri. Uus Kohtla vald oma 7844 elanikuga osutus Virumaa suurimaks. Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210). Kõige vähem elanikke (1943) oli territooriumilt suurimas Illuka vallas. Nõukogude ajal, 1945. aastal, loodi Eestis külanõukogud. Kohtla valla territooriumil asus neid kolm: – Saka külanõukogu – hõlmas Suterma, Kolga-Saka, Saka, Ontika-Saka ja Ontika külad; – Järve külanõukogu – hõlmas Kaasikaia, Kaasikvälja, Amula, Järve, Kabelimetsa, Revino, Kukruse, Täkumetsa, Peeri ja Valaste külad; – Kohtla külanõukogu – hõlmas Rutiku, Servaääre, Vitsiku ja Vanaküla ning Roodu ja Kohtla asunduse. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 23. detsembrist 1945. a muudeti Kohtla alevik samanimeliseks töölisaleviks, väljudes sellega valla alluvusest. Juba 1946. aastal loodi ja eraldati Kohtla valla territooriumist Kohtla-Järve linn. 1947. aasta 4. aprillil sai Kohtla-Järve juba vabariikliku alluvusega linnaks. Sama aasta 12. detsembril allutati Kohtla alevinõukogu Kohtla-Järve Linna TSN-le. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13. maist 1950. a «Kukruse töölisalevi moodustamise kohta» kujundati Kukruse asula samanimeliseks töölisaleviks ning allutati Kohtla-Järve Linna TSN-le. Kohtla valla territoorium kahanes sellega veelgi. Vahepeal oli 25. veebruaril 1949. a moodustatud Virumaa idaosast Jõhvi maakond, kuhu kuulus ka Kohtla vald. 26. septembril 1950. a maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarajooni. Ühes sellega nimetati vallad ümber külanõukogudeks ning kaotati endised väikesed valdade alluvuses olnud külanõukogud. Kohtla külanõukogu jäi Jõhvi rajooni koosseisu. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 17. juunist 1954. aastast viidi seoses kolhooside ühinemisega ning kolhoosidevahelise maakorralduse korrastamisega läbi ka külanõukogude ühinemine. Kolhoose hakati Kohtla vallas looma 1949. aastal: Saka külanõukogus märtsiküüditamise järel «Edu», «Punane Lipp», «Kungla» ja «Võidu Tee». Sama aasta oktoobris ühendati «Punane Lipp» «Kungla» kolhoosiga. 1950. aastal ühinesid «Kungla» ja «Edu» kolhoos «Kungla» kolhoosiks. 1951. aasta märtsis ühinesid «Kungla» ja «Võidu Tee» kolhoosiks «Võidu Tee». Järve külanõukogus moodustati 1949. aasta aprillis «Tulevik», mis ühendati 1951. aastal Toila külanõukogu alluvuses olnud «Lembitu» kolhoosiga «Tuleviku» kolhoosiks. Kaasikaia, Kaasikvälja ja Amula külade baasil moodustati «Kalju», Peeri külast «Ader». 1950. aasta sügisel ühinesid «Ader» ja «Kalju» kolhoosiks «Sirp ja Vasar». 1951. aasta märtsis liitus sellega «Kalju». 1955. aastal reorganiseeriti «Sirp ja Vasar» Kurtna sovhoosi osakonnaks. 1956. aastal loodi sellest osakonnast «Kohtla-Järve» sovhoos. Kohtla külanõukogus moodustati 1949. aastal Servaääre ja Vanaküla küla baasil «Punane Täht». 1951. aastal ühines see naabermajanditega kolhoosiks «Säde». 1954. aasta seadluse alusel moodustati Kohtla külanõukogu järgmiselt: 1. kolhoosid – «Sirp ja Vasar», «Võidu Tee», «Säde»; 2. asulad – Toila asundus, Amula, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kaasikaia, Kolga-Saka, Kukruse, Ontika, Ontika-Saka, Peeri, Revino, Roodu, Rutiku, Saka, Servaääre, Sinivoore, Suterma, Toila-Martsa, Täkumetsa, Valaste, Vanaküla ja Vitsiku külad. Külanõukogu keskus asus Kohtla-Järve linnas. 14. oktoobril 1960. aastal likvideeriti Jõhvi rajoon ja Kohtla külanõukogu allutati Kohtla-Järve linnapiirkonnale. 15. detsembril 1964. aastal likvideeriti omakorda linnapiirkond ja moodustati Kohtla-Järve rajoon, mille koosseisu lülitati ka Kohtla külanõukogu. 1977. aasta 25. veebruaril kinnitati Eesti NSV alevite ja külade uus nimekiri, mille alusel jäid Kohtla külanõukogusse järgmised külad: Järve, Kohtla, Kukruse, Ontika, Peeri, Roodu, Saka, Täkumetsa, Uikala ja Valaste. 1984. aasta lõpuks liideti Uikala küla Toila külanõukoguga. Keskajal lisandusid eelmistele veel Roodu, Käva, Mõisamaa ja Amula külad. Asustuse üldpilti muutis oluliselt külamaade mõisastamine eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, mil külad muutusid hõredamaks ja osa talusid asustati ääremaadele. Tekkisid Kohtla-Servaääre, Saka vabatküla, Järve vabatküla, Kukruse Hiirelinn ja Kohtla Vitsiku külad. Teine suurem muudatus toimus 1920. aastate algul, kui mõisamaad jagati talukruntideks. Tekkisid niinimetatud asunduskülad (Kohtla, Järve, Sinivoore, Saka, Kukruse, Peeri). Omavalitsuse tekkelugu Kohtla vallas algab 1816. aastaga. Sel ajal moodustas vallakogukonna iga vähegi suurem mõis. Kohtla valla praegusel territooriumil oli neid kokku viis (Kohtla, Järve, Saka, Ontika ja Kukruse). 1866. aasta vallareformiga vallavalitsuste õigused suurenesid ja sõltuvus mõisast vähenes. Saades majanduslikult iseseisvaks, muutusid senised väikesed vallad ebamajanduslikeks. 1891. aastal viidi läbi valdade ühendamine ja selle alusel ühinesid Saka, Ontika, Järve ja Kukruse vallad ühiseks Järve vallaks. Kohtla ja Võrnu valdadest moodustati Kohtla vald. Seega jäi tänase Kohtla valla territooriumile alles kaks valda. 1913. aasta aadressraamatu järgi kuulusid nendesse valdadesse järgmised külad: 1. Järve vald: Ontika mõis – Valaste ja Väike-Saka külad; Kukruse mõis – Kukruse ja Peeri külad; Järve mõis – Järve küla; Valla keskus asus Järve külas. 2. Kohtla vald: Kohtla mõis – Kohtla, Rutiku, Vitsiku ja Käva külad; Ereda mõis – Võrnu, Uuenurme, Aruküla ja Võrnu-Sala külad; Valla keskus asus Kohtla külas. Saka mõis ja küla kuulusid sel perioodil Lüganuse kihelkonda. 1919. aasta lõpul iseloomustasid mõlemat valda järgmised andmed: Järve vald: elanikke 2500 põllumajanduslikku maad 10 131 tiinu puhastulu 80 rubla Kohtla vald: elanikke 1763 põllumajanduslikku maad 10 850 tiinu puhastulu 450 rubla. Võrreldes ülejäänud tänase Ida-Viru maakonna territooriumi valdadega, olid elanike arvult Järve viiendal ja Kohtla kaheteistkümnendal kohal. Põllumajandusliku maa osas oldi vastavalt viiendal ja kuuendal kohal. Puhaskasu osas oli Kohtla viiendal ja Järve üheksandal kohal. 1921. aastal liitus Järve vallaga Püssi valla Suterma küla vastavalt sealsete elanike palvele. Tänu asunduste rajamisele ja põlevkivitööstuse tekkimisele, kasvas asustus 1930. aastate alguseks tunduvalt: Järve vald: territoorium 92 km2; elanikke 3768 (1932. a); talundeid 445; talundeis elanikke 2171 (1929. a); talunditel maad 7109 ha; sellest põldu ja aiamaad 2362 ha (33%). Kohtla vald: territoorium 86 km2; elanikke 1916 (1934. a); talundeid ja elamuid 334; talundeis elanikke 1224 (1929. a); talunditel maad 4983 ha; sellest põldu ja aiamaad 1650 ha (33,1%). Tegutsesid järgmised tööstusettevõtted: Georg Dehki saeveski – endine Järve mõis; Nikolai Saksimi nahaparkimise töökoda – Järve vald; Georg Dehki telliskivitehas – endine Järve mõis; Johannes Müllershofi telliskivitehas – Kohtla asundus; Prits Kreismanni telliskivitööstus – Kohtla vald; Jaan Blumenfeldti sepikoda – endine Kukruse mõis; Ruuben Nurga sepikoda – Kohtla asundus; Räis Augusti sepikoda – Võrnu küla; Tõnis Aleksiuse pagaritööstus – Järve vald; August Ehavaldi pagaritööstus – Järve vald; Eduard Rommoti pagaritööstus – Järve vald; Kartulisaaduste ümbertöötlemise ühing «Amidon» – Järve vald; Rudolf Salla tuuleveski – Kohtla vald; J. Rebase tuuleveski – Järve vald; A. Strandmanni tuuleveski – Kohtla vald; J. Tennovi tuuleveski – Järve vald; Kohtla Tarvitajate Ühisuse tuuleveski – Kohtla vald; R. Sahki tuuleveski – Kohtla vald; J. Albi tuuleveski – Järve küla; M. Vuksi ja Jüri Kaubi tuuleveski – Järve vald; Madis Saroki tuuleveski – Järve vald; Stepan Logusovi metsatööstus – Kohtla vald; T. Tschernoschevi metsatööstus – Järve vald; Rudolf Kessi metsatööstus – Kohtla vald; Rudolf Räisi metsatööstus – Kohtla vald; Toodud nimekiri ei hõlma põlevkivitööstust ega sellega seotud ettevõtteid, samuti kaubandusettevõtteid. Tsaariajal eksisteeris Kohtla ja Järve valdade territooriumil 6 kooli (Järve, Kohtla, Kukruse, Peeri, Valaste ja Võrnu). Kõik nad rajati juba 18. sajandil. Nendele võib lisada veel 19. sajandi esimesel poolel rajatud Saka kooli. Eesti Vabariigi ajal kasvas koolide arv veelgi. Vald / Kooli nimetus Klassikomplektide arv 1919/20 1924/25 1930/31 1935/36 1939/40 1. JÄRVE VALD K-Järve kaevanduse algkool (asut. 1922) 6 6 6 6 Järve 4 4 5 4 4 Saka 2 4 5 6 6 Valaste 4 4 6 5 6 Kukruse 4 4 4 4 4 K-Järve Vene Emigrantide kool 5 Peeri 4 4 4 4 Kukruse asunduse kool 6 6 6 2. KOHTLA VALD Kohtla 4 4 6 6 6 Võrnu 4 4 4 6 6 Nõukogude perioodil koolid üksteise järel suleti või läksid Kohtla-Järve linna alluvusse ja tänaseks ei ole valla territooriumile enam alles jäänud ühtegi kooli. Vilkalt arenes ühistegevus. Eesti Vabariigi alguseks eksisteeris Kohtla ja Järve valdades kokku 8 ühistegevuslikku organisatsiooni. Järgneva paarikümne aasta jooksul lisandus neid juurde veel 15. Vallad ja seltsid asutasid raamatukogusid. 1934. aastal oli neid Järve ja Kohtla valdades kokku 6 (Järvel, Kukrusel, Kohtlas, Võrnus, Valastes ja Sakal). Veel tegutsesid segakoorid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, puhkpilliorkestrid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, keelpilliorkester Järvel. Samal ajal rahvaarv üha jätkas kasvu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. aasta määrusele nr 244 «Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine» ennistati Kohtla vallas Amula, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Mõisamaa, Paate, Servaääre ja Vitsiku ajalooliselt väljakujunenud külad. Valla põhiväärtused on võrratu loodus kõigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega, sest asub ju valla territooriumil Eesti ilusaim ja kõrgeim – Ontika pankrannik, kus loodusjõud on kujundanud kuni 56 m üle merepinna ulatuva paeastangu. Valastes asub Eesti kõrgeim – 25 meetrine Valaste juga. Unikaalse looduse säilitamise eesmärgil on loodud Ontika maastikukaitseala. Ontika pankrannik on Eesti loodusele väga iseloomulik – valitud Eesti loodusmaastike sümboliks – ning on Eesti poolt esitatud UNESCO kultuuri- ja loodusobjektide maailmapärandi nimekirja kandmiseks. 17. novembril 1998. aastal tutvustati Ontika pankrannikut Eesti ja UNESCO vahelise memorandumi läbivaatamisel Pariisis. 1999. aasta juunikuus kanti Ontika pankrannik maailmapärandi nimekirja. 1.2. KOHTLA VALLA PRAEGUSED PIIRID JA NENDE OTSTARBEKUS Kohtla valla praeguse piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945–1950, mil valla territooriumist eraldati Kohtla alev (1945) – praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve linn (1946) ja Kukruse alev (1950) – praegune Kohtla-Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõikeid. Kohtla valla praegune põhjast lõunasse väljavenitatud kuju pärineb 1939. aastast, mil vallareformi käigus ühendati Kohtla ja Järve vallad. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla-Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist. Haldusreformi käigus oleks otstarbekas Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa ja Jõhvi valla liitmine Kohtla vallaga. 1.3. ASUKOHT MAAKONNAS JA NAABERHALDUSÜKSUSTE SUHTES, VÕIMALIKUD NAABRITEGA ÜHISTEGEVUSE VORMID JA VALDKONNAD Kohtla vald moodustab endise Jõhvi kihelkonna loodeosa ja praeguse Ida-Viru maakonna kõige tihedama asustusega piirkonna tuumiku (idas hõlmab tihedama asustusega piirkond veel Jõhvi ja läänes Lüganuse valla). Vallal on ühine piir 6 valla, Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosadega, seega kokku 7 haldusüksusega. Seetõttu etendavad suhted naaberhaldusüksustega tavalisest suuremat tähtsust. Olulisim osa on suhetel Kohtla-Järve linna ning tema linnaosadega, mille tagamaaks vald sisuliselt on. Valitsenud poliitilise olukorra ja linnale prioriteedi andmise tõttu lähiminevikus, ei olnud vastastikku kasutoovate suhete arendamine võimalik. Pigem vastupidi, linna naabrus põhjustas valla (endise külanõukogu) sotsiaalsfääri ja ka muude valdkondade taandarengu. Kujunenud uues olukorras võib loota vastastikuste suhete normaliseerumisele, kuna see on valla normaalse arengu kindlustamiseks hädavajalik. Valla edelaosa areng on mõeldamatu ilma tiheda koostööta Kohtla-Nõmme vallaga, kellega on saavutatud põhimõtteline üksmeel. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa mõjutab suhteliselt väiksemat osa valla territooriumist, kuid Kukruse linnaosa integreerimine valla ellu on sellegipoolest hädavajalik, seda enam, et ta asub keset valda, olles viimase territooriumist täielikult ümbritsetud. Naabervaldadest on Kohtlal kõige tihedam side Jõhvi vallaga, kellega on ka pikim ühine piir. Pealegi sarnanevad Jõhvi valla arenguprobleemid Kohtla omadega. Siia võib lisada Jõhvi linna küllalt tugeva mõju vallale, vaatamata ühise piiri puudumisele. Haldusreformi läbiviimisel tuleks kõne alla ka (lisaks ühinemisele Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosaga) ühinemine Jõhvi vallaga. Läänepoolsed naabrid, Lüganuse ja Maidla, koonduvad rohkem Kiviõli ümber ja Kohtlaga neil (eriti Maidlal) tihedam side puudub. Sama võib ütelda lõunapoolse naabri – Mäetaguse valla kohta, kelle sotsiaalmajanduslik sfäär on suunatud rohkem Iisaku poole kui põhja. Viimasel juhul pealegi rohkem Jõhvi kui Kohtla suunas. Peamised koostöövaldkonnad: 1. Haridus – Kohtla-Nõmme valla ja Kohtla-Järve linnaga, vähem Jõhvi linna ning Toila vallaga. Muusika- ja kunstikooli osas koostöö Jõhvi linnaga. 2. Kultuur – Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade ning Kohtla-Nõmme vallaga. 3. Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Kohtla-Järve linna ning tema linnaosade Kukruse ja Sompaga, Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja Toila vallad. 1.4. VALLA HALDUSJAOTUS Oma praegusel kujul on Kohtla vald küllalt homogeenne. Suhteliselt iseseisvama piirkonna moodustab Saka ühes lähiümbrusega. Ülejäänud valla territooriumist täiesti isoleeritud on aga Roodu küla, mille ainus ühendustee vallaga kulgeb läbi Kohtla-Nõmme valla. Teedevõrgu iseloomu tõttu võib valla siiski jaotada tinglikult kaheks – põhja- ja lõunaosaks, vastavalt endisele halduslikule jaotumisele Kohtla ja Järve valdadeks. Ühendus nende kahe poole vahel toimub valdavalt läbi Kohtla-Järve linna. Praegu vallas osavallad puuduvad, kuid haldusreformi läbiviimisel on otstarbekas osavaldade moodustamine. Ainsad vallas praegu eksisteerivad struktuursed allüksuseks on külad ühes külavanematega. KOHTLA VALLA ELANIKE ARV SEISUGA 1. JAANUAR 2001. A Küla Elanike arv Amula 34 Järve 721 Kaasikaia 45 Kaasikvälja 27 Kabelimetsa 62 Kohtla 64 Kukruse 57 Mõisamaa 7 Ontika 81 Paate 37 Peeri 76 Roodu 42 Saka 150 Servaääre 20 Täkumetsa 26 Valaste 87 Vitsiku 54 Kokku 1590 2. ASUSTUS. RAHVASTIK. TÖÖJÕURESSURSID 1. jaanuari 1999. aasta seisuga oli Kohtla vallas 679 majapidamist kokku 1579 alalise elanikuga. Naisi oli vallas 804 (50,9%), mehi 775 (49,1%). Valla suurus on 101,6 km2 ja sellega on ta üks väiksemaid maavaldu Ida-Virumaal, moodustades ca 3% maakonna territooriumist. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: enamik rahvastikust elab valla põhjaosa suuremates külades. Kohtla vald on tiheda asustusega, valla rahvastiku keskmine tihedus (15,5 inimest/km2) ületab tunduvalt nii Ida-Virumaa maavaldade keskmise (6,9 inimest/km2) kui ka Eesti maavaldade keskmise (10,3 inimest/km2). 1959. aastal oli valla administratiivpiires 28 asulat. Põlevkivi kaevandamise ja tööstuse arengu, Kohtla-Järve linna ja tema eri osade tekke ja laienemisega ning mitmesuguste haldusreformide tulemusena killustati nii endine Virumaa suurima elanike arvuga Kohtla valla territoorium, kui muudeti sisemist jaotumist külade vahel. 1960. aastaks oli valla asulate nimekirjas 9 küla. Pärast endiste külade osalist ennistamist 1997. aasta detsembris kinnitati asulate praegune nimistu ja määrati lahkmejooned. Elanike arvu muutumise dünaamikast ajavahemikul 1959–1997 annab ülevaate tabel 1. Elanike arvu muutumise dünaamikat on jälgitud ajavahemikul 1959–1997 sel põhjusel, et selle ajavahemiku statistilised andmed on omavahel võrreldavad: rahvastiku andmed maa-asulate lõikes on viidud vastavusse vahepealsel perioodil kehtinud territoriaalse jaotusega. Ajavahemikul 1959–1997 vähenes kogu valla elanike üldarv 365 inimese võrra, s.o ca 1,2 korda. Suuremad muudatused toimusid asulate lõikes – Järve küla elanike arv suurenes 3,5 korda, kõikide teiste külade (välja arvatud Saka) elanike arv vähenes aga enam kui kahekordselt (tabel 1). Elanike ümberasumist valla lõunaosa küladest on suurel määral põhjustanud majandusstruktuuri ja sotsiaalsed muudatused, aga ka põlevkivi maa-alune kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnakahjustused. Talude taastamisega on elanike arvu vähenemine valla äärealade külades küll lakanud, kuid praeguse põllumajanduse madalseisu tõttu areneb talude taasloomine väga aeglaselt. Põhiosa elanikest on koondunud valla kesk- ja põhjaossa Tallinn–Narva maantee ja raudtee ning linnade ümbrusse. Kohtla-Järve linnaga külgnevas vallakeskuses Järve külas elab ligi pool kogu valla elanikest (715 ehk 45,3%). Suuruselt järgmises Saka külas elab 156 elanikku (ehk ca 10%). Ülejäänud külades elab igaühes vähem kui 100 elanikku. Tabel 1 Kohtla valla elanike arvu dünaamika Jrk nr Küla nimi Faktiline elanike arv rahvaloenduse andmetel 1.01.1998 1.01.1999 1.01.2000 1959 1970 1979 1989 inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest 1. Amula 38 32 32 2. Järve 252 304 422 1006 726 715 721 3. Kaasikaia 41 46 46 4. Kaasikvälja 23 22 25 5. Kabelimetsa 60 60 61 6. Kohtla 314 317 257 171 75 67 69 7. Kukruse 369 299 193 134 66 61 58 8. Mõisamaa 6 6 7 9. Ontika 231 205 170 133 77 78 74 10. Paate 37 37 38 11. Peeri 180 222 172 109 70 68 76 12. Roodu 104 119 63 42 49 42 42 13. Saka 217 202 189 185 161 156 151 14. Servaääre 22 22 22 15. Täkumetsa 68 66 49 26 30 30 30 16. Valaste 208 192 119 53 79 83 85 17. Vitsiku 102 52 54 54 Vald kokku 1976 1926 1634 1859 1612 1579 1591 Valla elanike arvu suhteline stabiilsus on seletatav tema linnalähedase asendiga. Suur osa valla töötavast elanikkonnast on leidnud rakenduse naabruses asuvates linnades: ligi kolmveerand valla töötajatest töötab väljaspool valda. Valla elanike arvu suhtelist stabiilsust on mõjutanud ka vastassuunaline mehaaniline liikumine – ümbruskonna linnade elanikud on asunud elama valla territooriumile. Väljaspool valda töötajate osatähtsus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud: 1995. aasta 1. jaanuari seisuga töötas väljaspool valda ligi 68% töötajatest. Põhiosa (90,4%) valla töötajatest on palgatööl (tabel 2). Töötajate üldarvust 83,7% moodustavad tööealised, 16,3% pensioniealised. Tabel 2 Kohtla valla töötajad soo ja tööhõiveliikide järgi seisuga 1. jaanuar 1998. a Tööhõive liik Töötajaid in % töötajate koguarvust Kokku Sealhulgas Kokku Sealhulgas Mehi Naisi Mehi Naisi Töötajaid kokku 873 441 432 100,0 50,5 49,5 Sh palgatööl 789 388 401 90,4 49,2 50,8 Oma talus 30 18 12 3,4 60,0 40,0 Oma ettevõttes 18 14 4 2,1 77,8 2,2 Oma abimajapidamises 36 21 15 4,1 58,3 41,7 Individuaaltöötajana, vabakutselisena – – – – – – Töötajate arvust – – – – – – Tööealised 731 403 328 83,7 55,1 44,9 Pensioniealised 142 38 104 16,3 26,8 73,2 Valla elujõulisuse hindamisel tuleb arvestada valla elanike soolis-vanuselise struktuuriga. Pensioniealiste osatähtsus (19,1%) on tunduvalt väiksem Ida-Virumaa keskmisest (24,8%) ning väiksem ka vabariigi maarahvastiku keskmisest (20,5%). Vastupidiselt on maakonna maarahvastiku keskmisest kõrgem tööealiste ja tööeast nooremate arv (tabel 3). Ka Kohtla valla elanike loomulik iive on negatiivne (1994. a – 15 inimest; 1995. a – 4 inimest; 1996. a – 8 inimest; 1997. a – 1 inimene; 1998. a – 18 inimest, 1999. a+1inimene; 2000. a –9 inimest). Sündide arvu näitaja on vallas viimaste aastate lõikes olnud küllaltki stabiilne: 1993. a sündis 14, 1994. a – 15, 1995. a – 15, 1996. a – 14, 1997. a – 19, 1998. a – 14, 1999. a –15 ja 2000. a – 13 last. Sündivuse üldist langevust näitab viimaste näitajate võrdlus 1990. aastate algusega – 1989. a ja 1990. a sündis vallas 25, 1991. a – 24 last. Tööeast nooremate (0–15-aastaste) osatähtsus oli seisuga 1. jaanuar 1998. a 21,7% Ida-Viru maarahvastiku 20,4% vastu. Vanuserühma 0–3-aastaste osatähtsus (3,2%) oli väiksem nii Eesti maarahvastiku keskmisest (4,2%) kui ka Ida-Virumaa vastavast näitajast (3,6%). Seisuga 1. jaanuar 2000. a oli 0–15-aastaste osatähtsus 20,3 % Ida-Viru maarahvastiku 19,2 % vastu. Tabel 3 Maarahvastiku vanuseline struktuur Elanike arv kokku 1.01.1998 Sealhulgas Tööeast nooremad (0–15) Tööealised Pensioniealised arv/sh 0 – 3 % arv % arv % Kohtla vald 1612 349/52 21,7/3,2 955 59,2 308 19,1 Ida-Virumaa maarahvastik 22 163 4524/798 20,4/3,6 12 147 54,8 5492 24,8 Eesti maarahvastik 444 616 104 206/18 670 23,4/4,2 249 176 56,1 91 234 20,5 Elanike arv kokku 1.01.2000 Sealhulgas Tööeast nooremad (0–15) Tööealised Pensioniealised arv/sh 0 – 3 % arv % arv % Kohtla vald 1591 323/61 20,3/3,8 958 60,2 310 19,5 Ida-Virumaa maarahvastik 21 828 4190/762 19,2/3,5 12 129 55,6 5509 25,2 Eesti maarahvastik 434 989 96 386/16 715 22,2/3,8 247 013 56,7 91 590 21,1 3. TEENINDUS. PUHKE- JA TURISMIMAJANDUS Kohtla valla paiknemine Kohtla-Järve linna ning linnaosade ja Kohtla-Nõmme valla mõjutsoonis on avaldanud otsest mõju valla teenindusasutuste võrgu väljakujunemisele. Valla teenindusasutuste paiknemisest annab ülevaate järgnev nimistu. 1. Lasteaed – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Toila vallas. 2. Kool – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas, Toila vallas. Kohtla-Järve ning Jõhvi linnade huvi- ja spordikoolid. 3. Tervishoiuasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Toila valdades. 4. Apteek – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades, Kohtla-Nõmme vallas. 5. Hooldekodu – kasutatakse Aa hooldekodu, Toila valla hooldekodu ja Kiviõli linna hooldekodu. 6. Kaubandus – kasutatakse Järve külas, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Jõhvi vallas. Turud – Jõhvi linnas ja Kohtla-Järve linnas. 7. Toitlustusasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas ja Ontika Arendus- ja Koolituskeskuses. 8. Raamatukogu – kasutatakse Sakal, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas. 9. Kultuuriasutus – kasutatakse Saka rahvamaja, Kohtla-Nõmme vallas, Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades. 10. Muuseum – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, perspektiivis Kukruse ja Kohtla-Nõmme Põlevkivimuuseum. 11. Postiasutus, side – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. Automaattelefonikeskjaam – Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 12. Pank – kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 13. Päästeteenistus – kasutatakse Ida-Virumaa Päästeteenistuse Kohtla-Järve Tuletõrje Maleva teenust. 14. Politsei – teenindab Kohtla-Järve Politseijaoskond. 15. Piirivalve – Ida-Virumaa Piirivalvepiirkond – perspektiivis kordon Sakal ja Valastes. 16. Olmeteenindus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas. 17. Spordirajatised – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades, Kohtla-Nõmme vallas, Saka külas. 18. Autoteenindus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Täkumetsa-, Amula- ning Järve külades. 19. Bensiinijaam – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Jõhvi vallas. 20. Majutusasutused – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Ontika Koolituskeskuses. 21. Puhke (turismi) keskus – Ontika Koolituskeskus, perspektiivis Saka küla, Saka mõis, Ontika, Valaste.Valaste vaateplatvormil infopunkti rajamine. 22. Turismiinfo – avalike Interneti-punktide rajamine Saka raamatukogus ja Järve küla Päevakeskuses. 23. Euromatkarada peatus- ja teeninduskohtadega – telkimis- ja puhkekohtade rajamine põhjarannikul Saka, Ontika ja Valaste külades. 24. Teeäärne teenindus – perspektiivis Täkumetsa küla keskus, bussijaam Kukrusel. 25. Aiandusühistud – Valaste, Peeri ja Roodu külades. 26. Veterinaarteenistus – valla veterinaararst ning teised FIE veterinaararstid piirkonnas. 27. Vallamaja – Järve külas. Valla elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna valdade ja linnade ning linnaosade teenindusasutused. Vallas on Saka külas asuvad Saka rahvamaja ja Saka raamatukogu ning Ontika külas endises Ontika mõisas paiknev Ontika Arendus- ja Koolituskeskus. Naaberhaldusüksuste teenindusasutuste osa elanike teenindamisel on põhiline nii hariduse, tervishoiu, kaubanduse, spordibaaside kasutamise, kultuurilise ja olmeteeninduse kui ka kodanikukaitse osas, st rahuldatakse nii elanike igapäevase kui episoodilise teenindamise vajadusi. Valla territoorium omakorda pakub naaberhaldusüksuste elanikele võimalusi vaba aja veetmiseks – ümbruskonna linnade elanikud kasutavad valla territooriumil loodud puhkevõimalusi looduslikult kaunis keskkonnas mererannikul, metsades ning arvukates aiandusühistutes. Valla teenindusasutuste võrk vajab täiendamist. Nii tööalane pendelmigratsioon kui ka Kohtla-Järve linna ja tema erinevate linnaosade ning Kohtla-Nõmme tähtsus tootmis- , teenindus- ja hariduskeskustena säiluvad ka edaspidi. Vallasiseselt on edasine ülesanne äärealadel paiknevate külade osatähtsuse taastumine ning töövõimelistele elanikele tööhõive tagamine. Korrastamist vajab telefonside. Hajaasustuspiirkondade telefonidega ebapiisav varustatus tingib äärealade isoleerituse. Kodanikukaitse (politsei, kiirabi, päästeteenistus) tagamise üks põhifaktor valla tingimustes on aga ulatusliku ja töökindla sidesüsteemi olemasolu. Kuna Kohtla vald on Eesti riigi põhjapiiril olev vald, siis siin on üheks huvipooleks Riigi Piirivalveamet, kelle huvid tagatakse vastavalt riigipiiri- ja piirivalveseadusele. Piirivalveametil on riigivarana arvel endine Saka kordon, mis on väga halvas seisukorras. Ida-Viru Piirivalvepiirkond on taotlenud maad Veeteede Ameti Valaste tulepaagi juurde mere seiresüsteemi rajamiseks. Taotletav ala paikneb klindil Ontika maastikukaitsealal. Valla külaliste ja turistide teenindamiseks-majutamiseks on vaja teeninduskeskusi – majutuskohti. Selleks otstarbeks on kavandatud lisaks olemasolevale Ontika Koolituskeskusele teeäärne teeninduskeskus Täkumetsas ja puhke(turismi)keskused Saka külas, Ontikal ja Valastes. Alustatud on Valaste joa kui turismiobjekti väljaehitamisega koos sinna juurde kuuluvate infrastruktuuridega (vaateplatvorm, parkimisplatsid jne). Eesmärk on Valaste joa kui vaatamisväärsuse korrastamine ning välisturistide huvi suurendamine Ida-Viru maakonna vastu ning investeeringute kaasamine. Ontika maastikukaitseala looduse paremaks tundmaõppimiseks on rajatud 5,5 km pikkune õpperada, mis algab Saka külast ja kulgeb süvamerelasuni. Vastavalt soovile saab matka jätkata kas mööda mereranda või klindiastangu ülaserva kuni Valaste joani. Joa juurest toob õpperada tagasi Ontika mõisa juurde. Alustatud on Valaste joa kui turismiobjekti väljaehitamisega, mille eesmärk on turismi arengu soodustamine vallas ning kogu Ida-Viru maakonnas, et korrastada Valaste joa, kui unikaalse vaatamisväärsuse ümbrus ning tekitada välisturistides huvi kogu Ida- Viru maakonna vastu. Valaste joa vaateplatvorm valmis 1999. aastal. Ehituse II etapil, aastatel 2000 kuni 2003, on vastavalt projektile ette nähtud teeninduskompleksi rajamine: lõkkeplatsid, parkla autobussidele ja autodele, täiendavate kioskite, istepinkide ja laudade, puutrepi ja laste mänguseadmete paigaldamine. Valla territooriumil asuva Ontika pankranniku – ühe Ida-Virumaa unikaalsema loodusobjekti propageerimise eesmärgil on väljaehitamisel rahvusvahelise rannikuraja E 9 lõik Eestis – Ontika matkarada. Matkarada algab Saka külast rahvamaja juurest. 1. vaatekoht – Saka küla, 2. – Saka süvamerelasu kanjon, 3. – pangaalune mets, 4. – kambriumi sinisavid, 5. – astangupealne Ontikal, 6. – Valaste juga. Rajatavad telkimiskohad 1. Süvaveelasu juures Saka külas. 2. Saka rekultiveeritud paekarjääri juures. 3. Ontika matkaraja piirides: – Valaste külas Tiigi talus – Valaste vaateplatvormi teenindavas kompleksis – Ontika mõisas – Saka rahvamaja juures Rajatavad puhkekohad Ontika matkarajal 1. Vaatekoht 2. Vaatekoht 3. Ontika mõis 4. Saka-Karjaoru kanjoni juurde 5. Astangupealne Ontikal – (panga all) 6. Valaste juga Ontika matkarajal üles-alla käimise võimaluste – treppide rajamine: 1. Valaste «kalameeste» laskumiskoht (SOS nime all) 2. Valaste küla juures 3. Tuletorni juures 4. Valaste joa juures Naaberlinnade elanikele pakuvad puhkamisvõimalusi valla territooriumil olevad aiandusühistud Valastes, Peeril ja Roodul. 4. SOTSIAAL-TERVISHOID, KULTUUR JA SPORT Valla elanikkonna tervishoiualane teenindamine rajaneb Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme ja Toila valdade tervishoiuasutuste baasil. Tervishoiuasutuste rajamine valla territooriumile ei ole otstarbekas, küll aga vastavate ruumide leidmine ja nende kohandamine perearstide vastuvõturuumides külades. Ebaotstarbekaks peetakse ka hooldekodu rajamist valla territooriumile, kuna Aa ja Toila hooldekodud suudavad seda teenust pakkuda vajalikul tasemel. Kohtla vallas Järve külas on rajatud eakate päevakeskus. Sellega on loodud võimalus valla elanikele mitmesuguste ürituste läbiviimine ning vajadusel ka sotsiaalteenuste osutamine. Avahoolduse projekti realiseerimise eesmärk päevakeskuses on: – konkreetsete abivajajate väljaselgitamine – vanurite nõustamine toimetulekuks igapäevases elus – noorte perede nõustamine eluga toimetulekuks – võimaluse andmine kõikidele elanike gruppidele vaba aja veetmiseks Vaba aja sisukaks veetmiseks annab hea võimaluse aastatel 1994–1997 renoveeritud Saka rahvamaja. See 1934. a Saka Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu eestvõttel ja talupoegade abiga ehitatud rahvamaja on olnud aastate vältel agara seltsielu tunnistajaks. Kultuurielu edendamine külas – see saab käesoleva perioodi üheks prioriteediks. Rahvamaja ruume on võimalik välja üürida mitmesuguste ürituste läbiviimiseks. Taaskäivitamisel on mitmed huviala- ja taidlusringid. Saka rahvamaja on kujunenud kogu valla kultuurikeskuseks. Endised mõisakompleksid – Ontika, Saka ning Kukruse peaksid leidma rakenduse kui kultuuri- ja puhkekeskused. Renoveerimist vajav Järve linnus ja park on suurepärane koht mitmesuguste suveürituste (laadad, vabaõhuetendused jm) läbiviimiseks. Rahvamaja juures asuv laululava on saanud traditsiooniliselt valla külade ja perepäevade läbiviimise kohaks. Kavas on propageerida telkimisvõimalusi turistidele, kes läbivad matkaraja või külastavad Valaste joa vaateplatvormi. Kõigi spordiürituste initsiaatoriks on 1995. aastal asutatud valla spordiklubi, kelle tegevuse eesmärk on võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine valla elanike seas. Spordiklubi on vaatamata noorusele leidnud oma koha ning võimalused spordi arendamiseks. Traditsiooniliseks võistluseks on saanud Saka küla jooks Maido Keskküla karikale, osaletakse korvpalliturniiridel. Spordiklubi edasine ülesanne on sportlike eluviiside edasine propageerimine ning külavanemate kaudu kõigil korraldatavatel spordiüritustel osalemise suurendamine. 5. TRANSPORT JA TEED Kohtla valda läbiv tähtsaim liiklusmagistraal on valda ida-–lääne suunas läbiv Tallinn–Narva maantee. Kaugliinide bussid peatuvad Kohtla-Järve linnas, st enam-vähem valla keskel. Seetõttu on vallaelanikel ühendus Tallinna, Tartu ja Narvaga parem kui maapiirkondade elanikel tavaliselt. Teine Kohtla valda läbiv suurem tee on Kohtla-Järve-Mäetaguse maantee, mis on kohaliku tähtsusega. Selle kaudu toimub ühendus Mäetaguse vallaga ning selle kaudu pääseb Jõhvi–Tartu maanteele. Kohtla valda läbivad kõik autobussiliinid, mis suunduvad Kohtla-Järvelt Kohtla-Nõmmele, Sompasse, Jõhvi, Kiviõlisse, Mäetagusele, Sillamäele, Alajõele, Avinurme, Kuremäele, Kundasse ning Rakveresse. Valda läbivad kiirliinid, mis suunduvad Tallinnasse, Pärnusse, Narva, Tartusse, Paidesse ja Viljandisse. Valla rannikuäärseid külasid läbib Kohtla-Järve–Saka–Ontika–Valaste–Jõhvi autobussiliin. Valla äärealade elanikud jäävad kesksetest teedest küllalt kaugele ja nende ühendatus transpordivõrguga on palju nõrgem kui valla keskosa elanikel, mille peamine keskus on Kohtla-Järve autobussijaam. Valla lõunaosa elanike liikumisvõimalusi avardab Kohtla-Nõmme valla territooriumil paiknev Kohtla raudteejaam. Esmajoones parandab see ühendust Tallinna ja Narvaga. Tallinn–Narva magistraali ääres peaks tulevikus välja kujunema mitmesuguste teenindusettevõtete kett, millest osa võib olla ka ainult sesoonse kasutamisega. Ühtlasi annab see soodsa võimaluse veskite, taluhoonete jms taastamiseks turistide teenindamise eesmärgil. Valla territooriumil asuvate riigimaanteede, põhi- ja kõrvalmaanteede kogupikkus on 49,3 km, kohalike maanteede kogupikkus on 85,8 km, sealhulgas kattega teid 13,2 km ja katteta 72,6 km (teede jaotus ja loetelu antud tabelites 4 ja 5). Tabel 4 Ida-Viru Teedevalitsuse riigimaanteede loetelu Kohtla vallas seisuga 1. jaanuar 2000. a Jrk nr Tee nr Maantee nimetus km-km Tee pikkus km Pind ha I. PÕHIMAANTEED 1. 1 E20 Tallinn–Narva 148,9 –157,5 8,6 29,07 158,0 – 160,5 2,5 7,0 kokku 11,1 36,07 II. KÕRVALMAANTEED 2. 13115 Kohtla–Kohtla-Nõmme 0,9 1,62 0 – 0,9 3. 13116 Vanaküla–Kohtla jaam 1,4 2,60 0 – 1,4 4. 13121 Voorepere–Saka 3,5 4,08 3,3 – 6,8 5. 13126 Kohtla-Järve–Mäetaguse 4,2 11,20 2,7 – 6,9 6. 13133 Saka–Ontika–Toila 15,0 27,0 0 – 15,0 7. 13134 Kukruse–Tammiku 1,5 2,25 8. 13136 Jõhvi–Uikala 0,9 1,72 3,5 – 4,4 1,3 1,99 6,7 – 8,0 9. 13137 Järve–Ontika 2,2 4,14 0 – 2,2 10. 13180 Vanaküla–Sininõmme 2,2 2,4 0 – 2,2 11. 13195 Järve küla–Valaste 5,1 8,99 0 – 5,1 kokku 38,2 67,99 põhi- ja kõrvalmaanteed kokku 49,3 104,06 Tabel 5 Kohtla valla kohalike maanteede loetelu seisuga 1. jaanuar 2000. a Tee nr Tee nimi Tee pikkus sh kattega km sh katteta km KOHALIKUD MAANTEED 1 Järve mõisa tee 0,6 0,6 – 2 Kolga-Saka–Saka 1,5 1,5 3 Narva mnt–Saka 1,9 1,9 4 Saka kiriku tee 1,4 1,4 5 Saka kaldapealne 1,4 1,4 – 6 Saka endine sõjaväeosa tee 1,0 1,0 – 7 Saka küla–põld 2,5 2,5 8 Ontika–vanapagana tee 2,0 2,0 9 Ontika küla tee 1,5 1,5 10 Vanapagana–Amula 1,5 1,5 11 Kaasikvälja tee 2,7 2,7 12 Kaasikaia tee 2,0 2,0 13 Amula–Suurekivi 19,7 9,7 14 Amula–Kukruse 1,7 1,7 15 Kukruse–Peeri 2,6 2,6 16 Kukruse külavaheline tee 2,5 2,5 17 Täkumetsa tee 1,3 1,3 18 Narva mnt–TOK–Peeri 3,4 1,3 2,1 19 Narva mnt–Peeri 2,4 2,4 – 20 Järve küla tee–Peeri 3,0 3,0 21 Peeri küla veetrassi tee 2,2 2,2 22 Peeri–Mõisamaa 3,0 3,0 23 Peeri küla tee 2,5 2,5 24 Kohtla-Järve Mäetaguse mnt–Servaääre küla 0,9 0,9 25 Kohtla-Järve Mäetaguse mnt–Servaääre küla 8,8 26 Kohtla-Järve Mäetaguse mnt–Servaääre küla 1,2 27 Kohtla-Järve Mäetaguse mnt–Servaääre küla 0,6 0,6 28 Kohtla küla–Kohtla-Nõmme 3,3 3,3 29 Kohtla küla tee 3,0 3,0 30 Vitsiku küla tee 6,2 6,2 31 Roodu küla teed 6,5 1,5 5,0 32 Uikala prügila tee 1,0 1,0 KOHALIKUD MAANTEED KOKKU 85,8 13,2 72,6 KOHALIKE TEEDE TEEHOIUKAVA AASTATEKS 2001–2003 1. Kohalike maanteede pikkus – 85,8 sh kattega – 13,2 katteta – 72,6 2. Kohalike maanteede hoiukulud: (hoolde-, remondi- ja ehitustööd) 2001. a – 0,8 milj. krooni 2002. a – 1,0 milj. krooni 2003. a – 1,1 milj. krooni 6. TELEFON- JA POSTSIDE Valla territooriumil asub üks telefonikeskjaam – Sakal, monteeritud mahuga 50 numbrit. Naaberlinnades ja linnaosades paiknevad keskjaamad (Kohtla-Järve – Järve küla, Kukruse, Kohtla-Nõmme) varustavad sideteenustega nendega piirnevaid abonente. Telefonidega varustatus on ebapiisav Peeri, Roodu, Amula, Servaääre ja Mõisamaa külas. Valla territooriumil mobiiltelefoni tugimasti ei ole – lähim mast on valla piiril Kohtla-Nõmmel. Põhimaantee – Tallinn-Narva trass on stabiilse mobiilsidega kaetud. Postsideteenuseid osutavad vallaelanikele Jõhvi ja Kohtla-Järve linnades ning Kohtla-Nõmme vallas asuvad sidejaoskonnad. Valla külasid teenindavatest sidejaoskondadest annab ülevaate tabel 6. Tabel 6 Valla külasid teenindavad sidejaoskonnad Jrk nr Sidejaoskond Küla nimi 1. Jõhvi Saka Valaste Ontika Kaasikaia Kaasikvälja Amula 2. Kohtla-Järve 1 Mõisamaa 3. Kohtla-Järve 3 Peeri Järve 4. Kohtla-Järve 6 Kukruse linnaosas Paate Kukruse Kabelimetsa Täkumetsa 5. Kohtla-Järve 5 Kohtla-Nõmmel Kohtla Vitsiku Roodu Servaääre 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Valla suuremate keskuste, tööstusettevõtete ja loomapidamishoonete veega varustamine toimub tsentraalsete ja väiksemate veevarustussüsteemide baasil, mille koosseisu kuuluvad: sukelpumpadega varustatud puurkaevud, hüdrofoonid, veetorud ja veereservuaarid. Valla territooriumil paikneb 18 puurkaevu, mille vett kasutatakse majandus-joogivee tarbeks. 5 puurkaevu on AS Järve Vesi hallata. Neile lisanduvad veel madalad puurkaevud. Joogiveena kasutatakse vallas põhiliselt ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veehorisondi vett. Puurkaevude sügavus kõigub 12–275 meetrini. Järve küla elamud on ühendatud Kohtla-Järve linna veevarustussüsteemi. Endiste kaevanduste piirkondades on ehitatud veetorustikud Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse ja Peeri külades. Kabelimetsa küla veevarustus Külaelanikke varustab veega AS Revino, mille bilansis on arteesiakaev. Veetrassi kogupikkus on 1700 meetrit. Veega varustatakse 20 majapidamist. Aastatel 2000 ja 2001 on planeeritud kogu veetrassi torustiku renoveerimistööd. Täkumetsa küla veevarustus Külaelanikke varustab veega Kohtla valla bilansis olev pumbajaam. Veevarustussüsteemi kuulub 21 majapidamist. 2000. aastal renoveeriti pumbamaja ja veetrass kogupikkusega 1617 meetrit varustab 15 majapidamist veega. Peeri küla veevarustus Järve Tootjate OÜ puurkaev varustab veega 15 majapidamist. Veetrass on amortiseerunud ning kuulub renoveerimisele 2001 – 2003. a. 16 Peeri küla majapidamist varustab veega AS Järve Vesi. Veetrass valmis 2000. a, üldpikkus on 5887,5 meetrit. Kukruse küla veevarustus Küla 23 majapidamist varustab veega Kohtla valla bilansis olev puurkaev. 2000. aastal renoveeriti veetrass, mis oli amortiseerunud. Vitsiku küla veevarustus Kohtla valla bilansis olev puurkaev varustab veega 7 majapidamist. Veetrass on amortiseerunud. Planeeritud renoveerida 2001.–2002. a.Vitsiku küla 10 majapidamises on rajamisel uued puurkaevud AS Eesti Põlevkivi poolt aastatel 2000 – 2001. Saka küla veevarustus Küla kahte nelja ning ühte 12 korteriga maja varustab veega valla bilansis olev puurkaev. Veetrass on amortiseerunud, vajab renoveerimist. Veetrassi kogupikkus 200 meetrit. Vee arengukava koostati 2000. a. Valla territooriumil puuduvad täielikult looduslikud järved. Saka karjääris on tehisjärv. Valda läbivad Pühajõgi (jõe pikkus kokku 28 km, valgala suurus 196 km2), Mägara oja (14 km, 33 km2), Kohtla jõgi (29 km, 189 km2), Kohtla-Järve peakraav (5 km, 27 km2), Varbe peakraav (11 km, 38 km2) ja Valaste oja (7 km, 16,3 km2). Valla väiksemad jõed ja ojad kuivasid 1930. aastatel seoses kaevanduste rajamisega. Sel ajal kuivasid ka Kohtla–Servaääre kuristud, kust algas mitme kilomeetri pikkune maa-alune jõgi. Rikutud on ka põhjaveerežiim. Pärast Käva I ja II ning Kukruse kaevanduse sulgemist kujunesid neis piirkondades maa-alused veereservuaarid. Langenud kaevanduskäikude kohal esineb pinnase soostumist. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud Järve külasse. Kogu Järve küla olme- ja tööstusettevõtete reovesi on kanaliseeritud tsentraalsete kanalisatsioonisüsteemide kaudu Kohtla-Järve linna kanalisatsioonisüsteemi. Valla territooriumil asuvad puhastusseadmed (Amula, Saka ja Peeri farmide juures) ei tööta. Kuni 2003. aastani rajatakse kogumiskaevud Peeri küla veetrassi lülitatud majapidamistes. Perspektiivis on rajada lokaalsed puhastusseadmed Saka ja Peeri külades. 8. VALLA MAJANDUSE STRUKTUUR Valla majanduse põhiosa moodustab põllumajanduslik tootmine. Järve Tootjate OÜ kasutab 1725 ha põllumajanduslikku maad, toodetakse piima ja teravilja. OÜ Ontika Talu toodab sealiha, samas kasutab 67,3 ha põllumajanduslikku maad. OÜ Saka ERA on spetsialiseerunud piima tootmisele, kasutab 705,5 ha maad. Üheks suuremaks tööandjaks on ka tulundusühistu Pandivere Lihaühistu, mis töötab sissetoodud tooraine baasil ning toodab mitmesuguseid lihasaaduseid (annab samas tööd 54 inimesele). Valla territooriumil on kokku registreeritud 14 osaühingut, 7 aktsiaseltsi, 2 ühistut ning 24 füüsilisest isikust ettevõtjat. Peale põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmise tegeletakse mitmesuguste ehitustöödega, puidu ülestöötamise ja restaureerimistöödega, mitmesuguste autoremonditeenuste osutamisega jne. Talusid, kus haritavat maad on rohkem kui üks ha, on valla territooriumil 1. jaanuari 1999. aasta seisuga 121 (maade üldpind – 656,3 ha, sh haritav maa – 401,2 ha, looduslik rohumaa – 95,3 ha ja metsamaa 118,5 ha). 1. jaanuari 1999. aasta seisuga oli valla territooriumil kasutusse andmata 3898,6 ha maad, sellest haritavat maad 3389,6 ha ja metsamaad 509 ha (tabel 7). Tabel 7 Kohtla valla maakasutus seisuga 1. jaanuar 1999. a Maakasutajad Maakasutajate arv Sellest Üldpind ha haritav maa looduslik rohumaa metsamaa Vald kokku 10 155,6 Ettevõtted ja metskonnad 6 4318,1 2500,5 21,1 1570,6 Talud 121 656,3 401,2 95,3 118,5 Elanike majapidamised 987,2 Muud kasutajad 295,4 Kasutusse andmata maa 3898,6 3389,6 509 Prognooside kohaselt talude potentsiaal oluliselt ei tõuse. Perspektiivis tuleb rõhuasetus panna turismitaludele, seda eriti Saka–Ontika–Valaste piirkonnas. Valla territooriumil asub rida kasutamata, samuti renoveerimist vajavaid tootmis- ja muu otstarbega hooneid, mida on võimalik kohandada mitmesuguse otstarbega tootmishooneteks. Põllumajanduslikku tootmist on võimalik organiseerida tühjalt seisvate laudahoonete baasil Vitsiku ning Valaste külades. Tühjalt seisavad ka kauplusehooned Saka ning Valaste külas, kus on võimalik luua nii teeninduskeskused kui ka muud keskused tootmistegevuseks. Vallas tegutsevatest osaühingutest, aktsiaseltsidest ning füüsilisest isikust ettevõtjatest annavad ülevaate tabelid 8 ja 9. Tabel 8 Valla territooriumil asuvad osaühingud, aktsiaseltsid, ühistud ja füüsilisest isikust ettevõtjad seisuga 1. jaanuar 1999. a Jrk nr Nimetus Tegevusala Töötajate arv Maakasutus ha 1 2 3 4 5 1. OSAÜHINGUD 1.1. Eesti ERA Põllumajandus- ja metsandussaaduste tootmine, ost, hulgi- ja jaemüük, töötlemine, põllumajandusmasinate ost, müük, kaupade ladustamine. 4 20,00 1.2. Saka ERA põllumajandus- ja metsandussaaduste tootmine, ost, hulgi- ja jaemüük, töötlemine, kaupade ladustamine, kinnisvaratehingud, eksport, import, põllumajandusmasinate ost, müük, import, eksport. 12 705,50 1.3 Ontika Talu Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, jae- ja hulgimüük. 8 67,30 1.4. Kohtla Vili Põllumajandussaaduste tootmine, kokkuost, hulgi- ja jaemüük. 4 0,85 1.5. Stem - Ida Metsa varumine ja puidu väljavedu, puidu töötlemine, transportteenused, autode tehniline hooldus. Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendustegevus. 16 0,73 1.6. Toeks ja Abiks Ekspediitorteenused, võsaraieteenused. 2 1.7. Stiktol Toiduainete ja tööstuskaupade jaemüük. 4 1.8. Sinilasso Autohooldus ja remont, kaubavedu, tasulise parkla töö korraldamine, jae- ja hulgikaubandus. 2 0,11 1.9. Mikaana Kaubandus Toiduainete ja tööstuskaupade hulgimüük, transporditeenused. 4 - 1.10. Dion Üldehitus- ja remonditööd, ehitusmaterjalide ja tööstustehniliste kaupade tootmine, transporditeenused. 12 0,50 1.11. Kemasi Ehitus Üldehitus- ja remonditööd, kaubandusvahendustegevus, välismajandustegevus. 16 0,86 1.12. Hr Servis Mootorsõidukite varuosade müük, parkimise korraldamine, oksjonite korraldamine, mootorsõidukite rent, transport. 1 - 1.13. Revino Aiandussaaduste istikute kasvatamine ja realiseerimine. 5 40,90 1.14. Agüst & K Teede ehitus ja remont, transporditeenused, metsa langetamine ja varumine. 10 1.15. Diferentsiaal Kaubandus-vahendustegevus. 2 1.16. Karja A. A. Auto Sõidukite ja haagiste tagavaraosade jae- ja hulgikaubandus. 3 1.17. Automarket & Id Toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus (autokaupluse baasil). 2 1.18. Auto-Ken Sõiduautode lammutamine, lammutatud sõiduautode agregaatide jae- ja hulgikaubandus, kerede remont ja müük. 3 0,80 1.19. Järve Tootjate OÜ Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost ja realiseerimine, transpordivahendite renditeenused, transporditeenused EV piires. 60 1700,00 1.20. Vana Saka Talu Põllumajanduslik tootmine, põllumajandustoodete jae- ja hulgimüük, metsahooldus, raie, ost ja müük, istikute kasvatamine, ost ja müük. 3 14,55 1.21. Reitel Mootorsõidukite hooldus ja remont, telegrammide töötlemine ja väljakanne, telekommunikatsiooniseadmete ja -võrkude paigaldus ja hooldus. 3 2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD 2.1. Tiina Käbin Aru talu Põllumajanduslik tootmine. Loomakasvatus: veise- ja seakasvatus, piima- ja lihasaaduste tootmine ja müük. 1 42,30 2.2. Boriss Ladanjuk Sanitaartehnilised tööd. Tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgikaubandus. 1 2.3. Ljubov Näägo Jaaniussi talu Teravilja- ja kartulikasvatus ning müük. 2 113,00 2.4. Martin Kase Tolli talu Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja turustamine. Mesindus, mesindussaaduste tootmine, töötlemine ja turustamine. 2 8,24 2.5. Ralf Burk Kaubandus-vahendustegevus. 1 0,34 2.6. Sergei Lukovikov Loomade ravimine. 1 – 2.7. Üllar Vendi Äri Toidu- ja tööstuskaupade jaemüük. 3 0,70 2.8. Väino Bunderi Talu Põllumajandussaaduste tootmine ja realiseerimine. Teraviljakasvatus, piima- ja lihatootmine. 2 14,70 2.9. Vladimir Serebrjakov Takt Ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüük. 3 0,60 2.10. Platunovi Talu Põllumajandussaaduste tootmine ja realiseerimine. 2 2,00 2.11. Tatjana Frolova Tööstuskaupade jae-, hulgi- ja komisjonikaubandus, toiduainete jae- ja hulgikaubandus ning vahendamine, transporditeenused, laadimistööd. 2 2.12. Maria Fedulova Kasutatud kaupade hankimine ja müük. 2 – 2.13. Viktor Vorotilenko Toidukaupade jae- ja hulgimüük, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük, tööstuskaupade jae- ja hulgimüük, rehvide remont. 1 0,55 2.14. Vello Almiste Pärskamäe talu Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, turustamine, turismitalundus, raamatupidamisteenused, pottsepatööd, küttepuude müük. 1 10,80 2.15. Uno Nõmm Põllumajandussaaduste tootmine, turustamine. 2 2,60 2.16. Imre Aunapuu Transporditeenuste osutamine. 1 2.17. Nikolai Gorelov Liha kokkuost ja realiseerimine. 2 2.18. Toomas Lehtla Puidu ülestöötamine ja realiseerimine. 2 2.19. Jüri Malman’i Talu Põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja turustamine. 2 27,80 2.20. Kravtšenko Ljudmilla Õmblustoodete valmistamine ja realiseerimine. 15 – 2.21. Ivanov Herman Transporditeenuste osutamine. 1 2.22. Juse Andres Transporditeenuste osutamine. 1 2.23. Kaie Ilves Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine, loomakasvatus ja loomakasvatussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine. 3 2.24. Üllar Vent Tiido Talu Põllumajandustoodete kasvatamine ja realiseerimine. 1 66,07 2.25. Kalev Mae Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine ning põllumajanduslikud teenused, metsa ülestöötamine, turismialane ettevõtlus, toitlustamine, kaubandusteenused, aiandusalased konsultatsioonid, dekoratiivpuude ja põõsaste müük. 1 155,9 2.26. Hillar Eero Kiviaugu talu Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja turustamine, loomakasvatus. 1 36,5 3. AKTSIASELTSID 3.1. Inest Market Mööbli ja kantseleitarvete valmistamine, ruumide disain ja moderniseerimine, transporditeenused, ostu- ja müügioperatsioonid. 17 1,265 3.2. Sivellon Tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, rehvide ja sõidukite remont ning rehvide ja õlide vahetus, rahvusvaheline autotransport, plastmass-, puu-, metall-, kummi- ja betoontoodete valmistamine, autopesula, majutus- ja toitlustusteenused. 29 1,755 3.3. Uikala Prügila Olmeprügi ladustamine. 6 20,53 3.4. Jõhvi Restauraator Ehitus- ja restaureerimistööd. Ehitusmaterjalide valmistamine. 60 8,59 3.5. Ontika Arendus- ja Koolituskeskus Täiendus- ja ümberõppe läbiviimine. Keskkonnakaitse- ja ettevõtlusalane koolitus. Regionaalpoliitiline nõustamine ja ekspertiis. Konverentside, seminaride, teabepäevade ja konsultatsioonide korraldamine. 12 6,30 3.6. Järve B & V Mittespetsialiseeritud jae- ja hulgikaubandus, tõlketeenused, kaubavedu veomasinatega, turu-uuringud, keemia-reaktiivide müük. 4 4. ÜHISTUD 4.1. Järve Põllumajandusühistu Põllu- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja realiseerimine. 6 25,00 4.2. Pandivere Lihaühistu Põllumajandus- ja lihasaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost, säilitamine ja realiseerimine, jae-, hulgi- ja komisjonikaubandus, toitlustamine, transporditeenused. 54 3,49 Tabel 9 Kohtla vallas tegutsevad osaühingud, aktsiaseltsid ja füüsilisest isikust ettevõtjad tegevusalade järgi Jrk nr Tegevusala Arv Töötajate arv 1. OSAÜHINGUD 20 215 1.1. Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine. 6 93 1.2. Metsa varumine, puidu väljavedu ja töötlemine, transporditeenused. 1 16 1.3. Toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük. 5 57 1.4. Ekspediitori- ja võsaraieteenused. 1 2 1.5. Autohooldus ja -remont, autolammutus, sõidukite tagavaraosade müük. 4 9 1.6. Üldehitus- ja remonditööd, teede ehitus ja remont. 3 38 2. AKTSIASELTSID 6 148 2.1. Mööbli ja kantseleitarvete valmistamine, ostu- ja müügioperatsioonid. 1 17 2.2. Tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, rehvide ja sõidukite remont, rehvide ja õlide vahetus. 1 29 2.3. Olmeprügi ladustamine. 1 6 2.4. Ehitus- ja restaureerimistööd. 1 80 2.5. Täiendus- ja ümberõppe läbiviimine, koolitus, nõustamine. 1 12 2.6. Mittespetsialiseeritud jae- ja hulgikaubandus. 1 4 3. ÜHISTUD 2 60 3.1. Põllu- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja realiseerimine. 2 60 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD 23 53 4.1. TALUD – Põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja realiseerimine. 8 14 4.2. Sanitaartehniliste tööde teostamine. 1 1 4.3. Kaubandus-vahendustegevus. 8 15 4.4. Õmblustoodete valmistamine ja realiseerimine. 1 15 4.5. Transporditeenuste osutamine. 3 3 4.6. Loomade ravi. 1 2 4.7. Puidu ülestöötamine ja realiseerimine. 1 3 9. FUNKTSIONAALNE TSONEERIMINE. VALLA TERRITOORIUMI PLANEERIMINE FUNKTSIONAALNE TSONEERIMINE Valla territooriumi planeering lähtub valla üldplaneeringust, mille põhieesmärk on üldjoontes fikseerida valla tulevast maakasutust. Valla territooriumi tsoneerimisel on tuginetud valla potentsiaalsetele arenguvõimalustele ning riigi, valla ja naabervaldade huvidele. Riigi huvid on valdavalt keskkonnakaitselised ja majanduslikud ning seisnevad normaalse keskkonnaseisundi tagamises ja loodusressursside säästlikuks kasutamiseks kehtestatud nõuetes (majanduspiirangutes) maakasutajaile. Valla huvi on maade reserveerimisega luua võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikud elu- ja töökohtadega, teeninduse ja inimsõbraliku keskkonnaga. Maakasutuse iseloomu järgi on vald jagatud: 1. põllumajandustsoon; 2. metsamajandustsoon; 3. kaitstavate alade ja puhkemajandustsoon; 4. tootmistsoon; 5. eriotstarbeliste alade tsoon; 6. hoonestatud alad. Valla territooriumile (rannikualale) jääb suurem osa 1939. a loodud Ontika maastikukaitsealast, mis on loodud Balti klindi ühe esinduslikuma osa ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade kaitseks. PÕLLUMAJANDUSTSOON Põllumajandustsooni moodustavad ühistute, talude ja muude põllumajandusüksuste põllumajandusmaad. Seisuga 1. jaanuar 1999. a oli põllumajanduslike ettevõtete ja metskonna halduses oleva maa üldpind 4318,1 ha, sh haritav maa 2500,5 ha ning talude halduses 656,3 ha, sh haritav maa 401,2 ha. Kasutusse andmata oli 3898,6 ha maad, sh haritavat maad 3389,6 ha. Paremad põllumaad on valla keskosas Järve, Peeri, Täkumetsa ja Kabelimetsa küla maa-alal ning lõunaosas Kohtla, Servaääre ja Vitsiku külas. Head põllumaad on ka valla rannikualal Saka, Ontika ja Valaste külade maa-alal. Põllumajandustsoonis paiknevad talumajapidamised, üksikelamud ja väiksemad elamugrupid, samuti tootmisobjektid. METSAMAJANDUSTSOON Metsamajandustsooni moodustavad riigi-, ühistu ja erametsad. Riigimetsamaad on valla territooriumil 1759,5 ha, talude metsamaad 118,5 ha ning kasutusse andmata on metsamaad 509 ha. Riigimetsafond kuulub Kohtla metskonna koosseisu, asukohaga Kohtla-Nõmmel. Metskond moodustati 1919. a endistest mõisametsadest. 1947. a arvati Kohtla metskond Tudu Metsamajandi ja 1963. a Kohtla-Järve Metsamajandi koosseisu. Alates 1996. a on Kohtla Metskond taas iseseisev üksus. Metsamaade reljeef on üldiselt tasane, välja arvatud Kohtla kaevanduse rekultiveeritud ala, mida läbivad sügavad kanjonid. Muldadest valitsevad leet- ja soomullad, rekultiveeritud aladel ka kamarkarbonaatmullad. Metsafondimaid läbib ida–lääne suunas Tallinn-–Narva raudtee. Peale selle läbivad metsafondi kohalikud teed. Umbes kolmandiku metsadest moodustab männipuistu (enamasti noored ja keskealised puud), lehtpuid on kokku ligikaudu samapalju ja kuuske üks kuuendik. Kuna valla metsasus on väike, tuleb olemasolevat metsa maksimaalselt säilitada ja uuendada. Metsamaaks on osaliselt ette nähtud rekultiveerida oleva ja perspektiivse põlevkivikarjääri ala Kohtla külas. Metsastada võiks ka põllumajanduslikult väheväärtuslikke alasid. Stabiilse keskkonnaseisundi tagamiseks ja rekreatsioonivõimaluste säilitamiseks Ontika maastikukaitseala hoiumetsadeks kategoreeritud metsades, mis ei ole riigimetsad, peaksid omanikud majandama hoiumetsadena. KAITSTAVATE ALADE JA PUHKEMAJANDUSTSOON Valla põhiline puhkemajandustsoon hõlmab mereäärse ala Sakalt Valasteni, s.o Ontika maastikukaitseala ja sellega piirnevad alad. Kaitseala kasutamisel puhkealana tuleb kinni pidada seal kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjadest. Puhkevõimalusi pakuvad ka väljaspool põhilist puhkemajandustsooni paiknevad huviväärsed alad (Kukruse aherainemägi, rekultiveeritud Kohtla karjäär), suusarajad ja kelgumägi Kohtla kaevanduse poolt kaevandatud ja rekultiveeritud aladel, perspektiivsed suusarajad Sinivoorel ning aiandusühistute maa-alad Peeri, Valaste, Vitsiku ja Roodu külas. Veesilmadega puhkemaastikus on ette nähtud rekultiveerida (pärast kaevandamise lõpetamist) perspektiivne põlevkivikarjääri ala Kohtla külas. Üks perspektiivne puhkeala saab olema ka rekultiveerimisele minev Saka paekarjäär. TOOTMISTSOON Suurem tootmispiirkond on Kohtla kaevanduses olev (kaevandamine lõpetatakse 2000. a) ja perspektiivne (avatakse 1999. a) põlevkivikarjäär. Tootmistsooni kuuluvad ka praegu kasutatavate ja tühjalt seisvate tootmishoonete juurde kuuluvad maa-alad. Viimased on samas potentsiaalsed tootmisalad, kus tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid. Väljaspool Saka küla tootmistsooniks tsoneeritud ala on Kohtla vallas järgmised tootmishooned ja maa-alad: – lüpsi- ja noorkarjalaudad Peeri ja Amula külas (sanitaarkaitsevöönd 300 m); – katmikalad Täkumetsa külas (osaliselt kasutatavad, sanitaarkaitsevööndit ei ole); – tühjad laudad Kohtla ja Valaste külas. Endiste praegu tühjalt seisvate loomakasvatuskomplekside kasutuselevõtmisele peab eelnema keskkonnaekspertiis reostava tootmise paigutamisel. ERIOTSTARBELISTE ALADE TSOON Eriotstarbeliste alade tsooni moodustavad prügilad (olmeprügila, aherainemäed), piirivalveobjektid ja meremärgid. Kohtla vallas Kukruse külas asub rajatav Uikala prügila. See on piirkonna uus prügila, mis asendab 1996. a koostatud Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse kava kohaselt Kotinuka prügilat Jõhvi vallas. Valla piirivalveobjekt asub Saka külas. Riigi Piirivalveamet taotleb maaeraldust Valaste külas Eesti Veeteede Ameti hallatava Valaste tulepaagi juures. HOONESTATUD ALAD Kompaktselt hoonestatud osad ja suuremad eraldipaiknevad hoonetegrupid moodustavad omaette funktsionaalse tsooni. Põhilised esmajärjekorras arendatavad piirkonnad on Järve küla ja valla rannikuala. Ehitusterritooriumid nõuavad mitmesuguste keskkonda kahjustavate tegurite arvestamist, mis väljendub sanitaarkaitsevööndites. KÜLADE TSONEERIMINE Külade tsoneerimisega saab kindlaks määrata nende põhilised funktsionaalsed tsoonid koos võimalike laiendustega. Valla suurima (715 elanikku) Järve küla hoonestatud ala, mis piirneb Kohtla-Järve linna ühepereelamute kvartalitega, on edelast piiratud kaevandatud alaga ja kirdest maanteega. Ala on tihedalt hoonestatud, vabu ehitusmaid on vähe. Tallinn–Narva maantee poolses küla osas on kahest eraldi paiknevast territooriumist koosnev väljakujunenud tootmistsoon, mida on võimalik laiendada likvideeritud puhastusseadmete maa-ala arvel. Järve küla tootmisettevõtted on orienteeritud kas lihatööstusele või ehitusele ja laomajandusele ning ei vaja suuri sanitaarkaitsevööndeid (kaitsevöönd 50 m). Järve küla keskosas asub looduskaitsealune park koos puiesteega. Pargis asub 15.–16. saj pärinev hilisgooti stiilis arhitektuurimälestis – Järve kindluselamu, mis on otstarbekas restaureerida kultuurikeskuseks. Järve küla on tihedalt seotud Kohtla-Järve linnaga ning seetõttu on otstarbekas planeerida küla lõunaossa maa-ala väikeelamute alla. Järve külast lõunasse, Peeri küla maadele on perspektiivne rajada Sinivoore valgustatud suusarada. Huvi- ja vaatamisväärsus turistidele ning perspektiivne puhkepiirkond on haljastatud Kukruse aherainemägi Peeri külas, kust näeb enamust ümbruskonna vanadest kaevandusasulatest koos nende juurde kuuluvate aherainemägedega. Mäe jalamile on planeeritud maanteeäärne teenindav kompleks – söögikoht ja autoparkla. Kukruse mägi võib muutuda perspektiivse kaevandusmuuseumi eksponaadiks ja turismimarsruudi elemendiks. Rannikualal – Saka, Ontika ja Valaste külades on tegemist tihedalt hoonestatud ridaküladega (elanikke kokku 318). Rannikuala ulatuslik osa kuulub Ontika maastikukaitseala koosseisu. Kaitseala sihtkaitsevööndis (klint, sellega piirnevad rusukalded, mets ja mererand) on keelatud majandustegevus, mis muudaks siinset looduse ilmet. Oluline on nõue hoida maastik avatuna, nagu see sajandeid on olnud. Elamuehitust Saka küla südamikus ja võimalikke elamuehituspiirkondi teistes rannikuala külades suure hoonestustiheduse tõttu ei ole otstarbekas planeerida. Võimalik on aiandusühistutes suvilad ümber ehitada väikeelamuteks. Rannikuala tootmismaa paikneb Saka küla südamikus ning selle laiendusi pole rannikualale otstarbekas planeerida olemasolevate tootmismaa-alade küllaldase suuruse tõttu. Ontika maastikukaitseala ei sea ainult piiranguid majandustegevusele, vaid ergutab turismiteenindusele orienteeritud ettevõtlust kogu rannikualal. Piki rannikut kulgeb Saka–Ontika matka- ja õpperada – rahvusvahelise rannikuraja E9 lõik Eestis on täiendatud huviväärsusega Saka ja Valaste külades. Matkaraja paljudesse sõlmpunktidesse on tulevikus planeeritud puhkemajandusega seotud objektid. Saka mõisahoone peaks tulevikus rakendust leidma turismi- ja puhkekompleksina. Koha atraktiivsust suurendab läheduses asuv mereäärne supluskoht. Teine mereäärne supluskoht on Saka kanjoni lähedal (reovee süvamerelasu juures). Uue suplus- ja puhkekoha rajamine on planeeritud Saka paekarjääris paikneva tehisjärve juurde. Karjääri rekultiveerimise käigus rajatakse liivarannaga supluskohad, rannateeninduseks vajalikud riietuskabiinid, konteinerkäimla, rajatakse haljastus, parkla ja telkimise koht. Tehisjärve juurde on ette nähtud lõkkekoht ja kalastamise kohad, eksponeeritakse lubjakivikihindeid ja platood. Samas säilub lubjakivi kaevandamise võimalus Saka lubjakivimaardlas. Oluline turismiteeninduskeskus on Saka küla südamikus, kus asub rahvamaja ning rahvakogunemiste koht laululavaga. Saka külas on võimalik rajada täiendavaid teenindusasutusi, leida rakendus ka endisele Saka kauplusehoonele. Ontika mõisas asub Ontika Koolitus-Arenduskeskus koos majutuskohtadega. Kogu Ontika mõisakompleks vajab renoveerimist ning uuendamist, et sellest kujuneks arvestatav puhke- ning koolituskeskus. Valla rannikualale jääb Eesti kõrgeim juga – Valaste juga. Selle vabariikliku tähtsusega turismiobjekti juurde on ehitatud vaateplatvorm ja teenindav kompleks, mille juurde rajatakse parkla ning telkimise kohtad. Valaste turismikompleks on planeeritud eesmärgiga eksponeerida Valaste juga ja geoloogilisi kihistusi. Klindi servale rajatakse piirded, üle oja vaateplatvorm treppidega. Ette on nähtud väikevormid (lõkkease, istepingid, laste mänguseadmed jne). Valaste külasse on planeeritud rajada ratsakompleks, mis oleks lülitatud turiste teenindavasse süsteemi. Rannikuala probleemala on Saka kanjoni (süvamerelasu) läheduses asuv endine NLiidu sõjaväerajatiste ala (praegu Riigi Piirivalveameti valduses), mis jääb Ontika maastikukaitsealale. Seal asuvad ehitised on maha jäetud ja vajavad likvideerimist. Otstarbekas on rajada sinna turismiteenindamise objekt, kuna koht on looduslikult kaunis. VALLA HALDUSJAOTUS Kohtla vald kuulus endisesse Jõhvi ja Lüganuse kihelkonda (Saka küla). Vald koosneb neljast paikkonnast, mis paiknevad Kohtla-Järve linnast eri suundades ja on suuresti linnaga seotud. Eraldatud seisundis on Kohtla paikkond, mis moodustab terviku koos Kohtla-Nõmme vallaga. Valla territooriumil paikneb Kohtla-Järve Kukruse linnaosa, mis on vallaga küllalt tihedalt seotud. Valla keskus Järve küla on tihedalt seotud Kohtla-Järve linnaga. Valla territooriumiga piirneb vahetult Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa, mille aga seosed vallaga puuduvad. Jõhvi linnaga on seosed mõningal määral olemas, samuti ka Jõhvi vallaga. Lüganuse ja Mäetaguse valla suunas seosed puuduvad. PAIKKONNAD Nimi Küla Elanike arv 1.01.1999 Kuuluvus enne 1938 Kuuluvus pärast 1938 Kukruse Kukruse – 61 Kabelimetsa – 60 Peeri – 68 Mõisamaa – 6 Täkumetsa – 30 225 Järve Kohtla Järve Amula – 32 Kaasikaia – 46 Kaasikvälja – 22 Paate – 37 Järve – 715 852 Järve Kohtla Saka–Ontika Saka – 156 Ontika – 78 Valaste – 83 317 Järve Kohtla Kohtla Servaääre – 22 Kohtla – 67 Vitsiku – 54 Roodu – 42 185 Kohtla Kohtla ALTERNATIIVID HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE OSAS 1. Ühinemine Jõhvi ja Kohtla-Nõmme vallaga – 4939 elanikku Perspektiivis võib osutuda otstarbekaks. Moodustuks linnadele tasakaaluks tugev maa omavalitsusüksus. Mõlema valla asutuse põhiosa on territoriaalselt seotud, selget veelahet valdade vahel ei ole. 2. Ühinemine Kohtla-Järve linnaga – 56 168 elanikku Tõenäoliselt ebaotstarbekas. Valla seisukohalt väga problemaatiline ja ohte sisaldav. 3. Vald jääb eksisteerima praegusel kujul Perspektiivis ilmselt ebaotstarbekas. 4. Ühinemine Toila ja Jõhvi vallaga – 5869 elanikku Problemaatiline ja küsitav. Toila vald jääb aglomeratsiooni suhtes eemale ja ei pruugi moodustada tervikut. ALTERNATIIVID OLEMASOLEVATE OMAVALITSUSÜKSUSTE PIIRIDE MUUTMISE OSAS 1. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa liitumine vallaga + 759 elanikku Seosed vallaga tugevad. Haldussüsteemi korrastamise seisukohalt otstarbekas. 2. Järve küla liitumine Kohtla-Järve linnaga – 715 elanikku Mõeldav elanike vastava tahteavalduse korral. 3. Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa liitumine vallaga + 2218 elanikku Väga küsitava efektiga kummagi jaoks. Haldusjaotuse muutmiseks on valla osas ühe variandina pakutud valla territooriumi suurendamist lääne suunas (praeguse Lüganuse valla territooriumi maadele) ja lõuna suunas praeguse Jõhvi ja Mäetaguse valla territooriumile. Lähiajaloos Kohtla-Järve linna (aglomeratsiooni) kujundamisel valla territoriaalse tükeldamise tagajärjel tekkinud Kohtla valla (ja ka naaberhaldusüksuste) territooriumi praegune kuju on ebasobiv oma killustatuse ja ebaotstarbekate ühenduste tõttu. Esitatud alternatiivvariandid vajavad põhjalikku arutelu valla oma ja naabervaldade elanike osavõtul, et omavahelisi kujunenud ja ajaloolisi seoseid ning elanike soove arvestades leida parim (võimalik ka lisaks olevaile uus) variant. Valla ajaloolist arengut ja asustuse ning vallaelu järjepidevust jälgides ja taotledes peaks Kohtla vald kui struktuuriüksus säilima. ALTERNATIIV HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE OSAS Jrk nr Muutus Elanike arv Hinnang 1. Ühinemine Jõhvi ja Kohtla-Nõmme vallaga ning Kukruse linnaosaga 5542 Võib osutuda otstarbekaks, keskusena tuleks kõne alla Kukruse Ühinemine Jõhvi vallaga ja Kukruse linnaosaga, samas Kohtla (67 el), Servaääre (22 el), Roodu (42 el) ja Vitsiku (54 el) külade liitumine 3963 2. Kohtla-Nõmme vallaga 1570 Võib osutuda otstarbekaks elanike vastava tahteavalduse korral KOKKUVÕTE 1. Valla arengukava koostamisel on lähtutud valla üldplaneeringust, kus: – on määratletud kompaktsema hoonestusega maa-alad ja need alad tsoneeritud. Hoonestamisel on vajalik detailplaneeringu olemasolu; – on välja pakutud uued tootmis- ja ehitusmaad, puhkealad, säilitamist vajavad metsad ja muud alad ning kaitsealused territooriumid, et tagada valla elanikele elamisväärse elukeskkonna säilimine, arvestades praegust keskkonnatingimuste ja eelduste hinnangut, olemasolevaid tehnovõrke, perspektiivseid liiklusmagistraale, maade sobivust erinevaks elu- ja majandustegevuseks, elanike huve, tekkinud konfliktsituatsioonide lahendamise võimalusi jne; – on näidatud maakasutuse sihtotstarve. 2. Valla arenguteid otsides tuleb arvestada valla regionaalpoliitilise asendiga Ida-Virumaal, kus põlise maaelanikkonna säilitamiseks ja endiste vallaelanike valda tagasitoomiseks (pöördumiseks) ning muukeelse elanikkonna integreerimiseks on vaja sekkuda riigi tasandil spetsiaalsete programmide kaudu. Vallale on kujunenud valdavalt venekeelne ümbrus (eestlaste osatähtsus Kohtla-Järve linnas on ca 20%). Aasta-aastalt on mittepõhirahvusest elanike osatähtsus vallaelanike hulgas suurenenud. Eesti maa-asustus on säilinud põhiliselt hajakülades. 3. Valla territooriumil on rida tootmisettevõtteid ja potentsiaalsed võimalused ka uute tööstusettevõtete rajamiseks. Põlevkivivarude baasil laiendatakse põlevkivikaevandamist. Olemasolev Kohtla karjäär suletakse aastal 2000, uue karjääri avamine on ettevalmistamisel, projekt koostamisel, avamine planeeritud 1999. a. Naabruskonna linnade turg soodustab talumajapidamise arengut. Linnalähedus peaks soodustama ka investeeringuid talumajapidamisse ja põllumajandussaaduste töötlemisse. Vajalik on leida kasutamisvõimalused tühjaks jäänud tootmishoonetele ning vältida tootmishoonete kasutamist alakoormusega. 4. Valla arengu üheks prioriteediks kujuneb turismi- ja puhkemajandus. Reaalne on arvestada kõigi võimalike puhkajate kategooriatega: – turistid Tallinn–Narva–St.Peterburg rahvusvahelisel turismitrassil; – matkajad Euromatkarajal; – puhke-eesmärgil väljasõitjad ümbruskonna linnadest ja oma vallast tööpäeva ja nädala lõpul või korralise puhkuse ajal randadesse, metsadesse, kalastuskohtadesse, aiandusühistutesse jne. Turismiteenuste paketi üheks osaks kujuneb rannikuala ja uute puhkemaastike (kujundatud rekultiveeritud põlevkivi- ja paekarjäärides, aherainemägedel jne.) tutvustamine. Traditsioonilise puhkemajanduse ja turismi arenemisele aitab kaasa teave Ontika paekalda ja sellega seotud objektide unikaalsusest ning valla keskkonnaseisundi ja maine edasine paranemine. 5. Valla infrastruktuuri arendamisel on lähtutud põhimõtetest, et suureneks elanike arv vallas ja meelitada ligi turiste ning sundida peatuma möödasõitjaid. 6. Valla arengukava näeb ette: – prioriteetsete turismiobjektide – Saka, Ontika ja Kukruse mõisakomplekside renoveerimise; – Järve kindlus-elamu renoveerimise; – rannikuala turismiobjekte ühendava maantee heakorrastamise (tolmuvaba katte alla viimine). 7. Valla keskkonnaseisundi stabiliseerimiseks ja kaitsmiseks on ette nähtud valla metsasuse suurendamine, sh põlevkivi kaevandatud alal. 8. Peetakse ebaotstarbekaks suurte elamuehituspiirkondade planeerimine valda. Ei peeta otstarbekaks rannikuala külade tihendamist. 9. Peetakse otstarbekaks kujundada aiandusühistud ümber väikeelamute maa-aladeks. 10. KOHTLA VALLAS PROGNOOSITAVAD MUUTUSED 1999. A KUNI 2003. A Kogu kütuse-energeetikakompleksi restruktureerimine ja mitmete tööstusettevõtete pankrotistumine Ida-Virumaal on loonud töötuse kasvu, mis avaldab kahtlematult mõju ka valla tööjõulise elanikkonna tööhõivele, kuna ainult 21% valla tööhõivelisest elanikkonnast töötab valla territooriumil asuvates osaühingutes, aktsiaseltsides ning teistes ettevõtetes-asutustes. Eelnevalt on juba prognoositud aastateks 1999 kuni 2003 hõivamata töövõimelise elanikkonna ning töötute arvu vallas ja sellest johtuvalt füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemine. Prognoositav vaba tööjõud aastate 1999 – 2003 lõikes Arv Mehed Naised Haridus põhi kesk kesk-eri 1999. a hõivamata töövõimeline elanikkond 45 30 15 15 25 5 Töötud 60 29 31 15 25 20 2000. a hõivamata töövõimeline elanikkond 50 32 18 10 30 10 Töötud 75 35 40 20 28 27 2001. a hõivamata töövõimeline elanikkond 55 35 20 20 25 10 Töötud 90 40 50 30 40 20 2002. a hõivamata töövõimeline elanikkond 60 40 20 20 20 20 Töötud 95 50 45 25 30 40 2003. a hõivamata töövõimeline elanikkond 70 45 25 20 25 25 Töötud 100 50 50 30 35 35 Sotsiaaltoetuste vajadus aastatel 1999 kuni 2003 Aasta Eluasemetoetus, tuh kr Muud toetused, tuh kr 1999 100 50 2000 150 100 2001 230 200 2002 300 250 2003 350 300 11. MUUTUSED VALLA TULUBAASIS JA VALLA EDASISE ARENGU VÕIMALUSED Seoses prognoositavate muutustega kogu Ida-Virumaa töövõimelise elanikkonna tööhõives – prognoositava töötusega on valla eelarves prognoositud füüsilise isiku tulumaksu vähenemine aastal 2003 400,0 tuhat krooni. Seoses sellega tekib vajadus täiendavate sotsiaaltoetuste järele eluasemetoetusteks ning muudeks toetusteks. Valla üldplaneeringus ning arengukavas on välja käidud mitmeid võimalusi valla edasiseks arenguks. Valla üldplaneeringus on välja pakutud uued tootmis- ja ehitusmaad, puhkealad, säilitamist vajavad metsad ja muud alad ning kaitsealused territooriumid, et tagada valla elanikele elamisväärse elukeskkonna säilimine, arvestades praegust keskkonnatingimuste ja eelduste hinnangut, tehnovõrke, perspektiivseid liiklusmagistraale, maade sobivust erinevaks elu- ja majandustegevuseks, elanike huve, tekkinud konfliktsituatsioonide lahendamise võimalusi jne. Valla arenguteid otsides on arvestatud valla regionaalpoliitilise asendiga Ida-Virumaal, kus põlise maaelanikkonna säilitamiseks ja endiste vallaelanike valda tagasipöördumiseks ning muukeelse elanikkonna integreerumiseks on vaja sekkuda riigi tasandil spetsiaalsete programmide kaudu. Vallale on kujunenud valdavalt venekeelne ümbrus (eestlaste osatähtsus Kohtla-Järve linnas on ca 20%). Aasta-aastalt on mittepõhirahvusest elanike osatähtsus vallaelanike hulgas suurenenud. Eesti maa-asustus on säilinud põhiliselt hajakülades. Valla territooriumil on rida tootmisettevõtteid ja on potentsiaalseid võimalusi uute tööstusettevõtete rajamiseks. Põlevkivivarude baasil laiendatakse põlevkivi kaevandamist Kohtla karjääris. Naabruskonna linnade turud soodustavad teatud määral talumajapidamise arengut. Linnade lähedus peaks soodustama ka investeeringuid talumajapidamistesse ja põllumajandussaaduste töötlemisse. Vajalik on leida kasutamisvõimalused tühjaks jäänud tootmishoonetele ning vältida tootmishoonete kasutamist alakoormusega. Valla arengu üheks prioriteediks kujuneb turismi- ja puhkemajandus. Reaalne on arvestada kõigi võimalike puhkajate kategooriatega: – turistid Tallinn–Narva–St. Peterburg rahvusvahelisel turismitrassil; – matkajad Euromatkarajal; – puhke eesmärgil väljasõitjad ümbruskonna linnadest ning oma vallast. Turismiteenuste paketi üheks osaks kujuneb rannikuala ja uute puhkemaastike (kujundatud rekultiveeritud põlevkivi- ja paekarjäärides, aherainemägedel jm) tutvustamine. Traditsioonilise puhkemajanduse ja turismi arenemisele aitab kaasa teave Ontika paekalda ja sellega seotud objektide unikaalsusest ning valla keskkonnaseisundi ja maine edasine paranemine. Lähtudes valla arengukavast on ette nähtud prioriteetsete turismiobjektide – Saka, Ontika ning Kukruse mõisakomplekside renoveerimine. 1. Saka mõisakompleks – riigi vara, mida seni pole suudetud maha müüa. On jäetud järelevalveta, seisab tühjana ja laguneb. Asub väga ilusas kohas ning sobiks turistide majutuskohaks. 2. Kukruse mõisakompleks – vajab edasist renoveerimist. Arhitektuurimälestis 18.–19. saj koos allee ja Tolli’de matusepaigaga, kus asub ka 1902. a Põhja-Jäämerel hukkunud ühe tuntuma maadeavastaja – Eduard von Tolli mälestuskivi. 3. Ontika mõisakompleks – 19. saj pärinev arhitektuurimälestis. Renoveerimistööd pooleli, kuid tööde lõpetamiseks on vaja investeeringuid ca 5 miljonit krooni. Sobib turistide majutamiseks ning koolituse (ümber-, täiendus- ja kutseõppe) läbiviimiseks. 4. Järve kindluselamu – 15.–16. saj pärinev hilisgooti stiilis ehitis. Vajab renoveerimist. Tulevikus peaks teenindama Tallinn–St. Peterburi liinil liikuvaid turiste. Vallas asuvate turismiobjektide väljaehitamisega oleks võimalik rakendust leida valla töövõimelisele elanikkonnale. Asutud on rajama Valaste turismikompleksi, et eksponeerida Valaste juga, kui ühte Eesti kõrgeimat (25 m) ja unikaalseimat vaatamisväärsust. Planeeritud on rajada Valaste külasse ratsakompleks, mis oleks lülitatud turiste teenindavasse süsteemi. Turisminduse edasine arendamine annab võimaluse täiendavate töökohtade loomiseks vallas. 12. KOOLITUSE (ÜMBER-, TÄIENDUS- JA KUTSEÕPE) LÄBIVIIMINE Vallas on võimalik ümber-, täiendus- ja kutseõppe läbiviimine Ontika Arendus-Koolituskeskuse baasil, kus teostatakse täiendus- ja ümberõpet igas vanuses inimestele ning regionaalseid ja regionaalpoliitilisi programme ja projekte, et kaasa aidata Ida-Virumaal Eesti-keskse keskkonna loomisele ja edendamisele, adapteerida ja integreerida koolituse kaudu Eestisse mitte-eestlasi. Võimalik on läbi viia keskkonnakaitsealast ning ettevõtlusalast koolitust, teostada regionaalpoliitilist nõustamist ja ekspertiisi, koolituskeskus on varustatud infotehnoloogiliste ning põhiliste tehniliste vahenditega koolituse läbiviimiseks ja seminaride korraldamiseks, osaleb Ida-Virumaad puudutavates rahvusvahelistes ja riiklikes arenguprogrammides. Võimalik on pakkuda majutust kuni 32 inimesele, täielikku toitlustust, erinevas suuruses seminari- ja konverentsiruume, võimalust lõõgastumiseks ja ka pikemaks puhkuseks. Kutseõppevõimalused on maakonnas asuvates kutseõppeasutustes ning seepärast pole otstarbekas nende organiseerimine eraldi kursustena. Kõige otstarbekam on täiendus- ja ümberõppe organiseerimine just Ontika Arendus-Koolituskeskuse baasil, kuid eelnevalt peab olema selge, milliste erialade inimesi on vajalik koolitada. Keeleõpe on absoluutselt vajalik, kuid vastavate kursuste tase peab olema selline, et kursuste lõppedes omandaks inimene ka vastava keelekategooria. 13. TÖÖTUTE PSÜHHOLOOGILINE JA JURIIDILINE NÕUSTAMINE Töötud vajavad nii psühholoogilist kui ka juriidilist nõustamist. Valla tasandil on tegeldud nii psühholoogilise kui ka juriidilise nõustamisega. Mil määral see õiget resultaati annab, oleneb vastava töötaja – sotsiaalnõuniku kvalifikatsioonist. Raskem on olnud juriidilise nõustamisega, kuna vallas puudub jurist. Oleneb iga vallaametniku kompetentsusest, kuivõrd ta oskab igale abivajajale vajalikku nõu ja juriidilist abi anda. Vajaduse korral on võimalik ka vastavate erialaspetsialistide kaasamine. Seoses koondamistega käitutakse erafirmades töötajatega paraku tihti ebaõiglaselt ning töötaja ei tea ja ei saa alati oma õigusi. 14. INIMESTE VALMIDUS ÜMBERÕPPEKS VASTAVALT MUUTUSTELE TÖÖTURUL Seoses muutustega tööturul peaks iga töövõimeline elanik olema valmis ümberõppeks, kuid paraku näitab tegelikkus, et inimesed pole nendeks muutusteks valmis. Kohtla valla töövõimelisest elanikkonnast üle 50% vajavad keeleõpet ja riigikeele mitteoskamine on saanud tööotsijatele tõsiseks probleemiks. Praeguse seisuga on vallas hõivamata tööotsijana registreeritud 40 inimest, neist 55% ehk 22 inimest on tööotsijatena arvel enam kui üks aasta. Nendest on 72,7% mehed ja 27,3% naised, nendest ei valda eesti keelt 14 ehk 63,6%. 56% on vanuses 31–50 aastat ja ümberõppeks nad valmis ei ole. Töötute hulgas on 54,2% vanuses 31 – 50 a. Siingi on probleemiks riigikeele mittevaldamine. Töötutest ei valda riigikeelt 70,4%, seega kujuneb töökoha saamine vägagi küsitavaks. Inimesed peaksid ise olema ettevõtlikumad ja üles näitama soovi tööd teha. Praeguste töötute hulgas on ca 30% neid, kes ei tahagi ennast alalise tööga siduda. 15. TÖÖHÕIVET SUURENDAVATE MEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD RAHALISED RESSURSID 1. Valla territooriumil asuvate mõisakomplekside renoveerimine – nende väljaehitamine turismikeskusteks: 1.1. Ontika mõisakompleksi renoveerimine – 5 000 000 krooni; 1.2. Kukruse mõisakompleksi renoveerimine – 5 000 000 krooni; 2. Valaste joa vaateplatvormi II etapi ehitustööd – 1 000 000 krooni; 3. Järve kindlus-elamu renoveerimine, selle väljaehitamine – 6 000 000 krooni; 4. Järve külas asuva poolelioleva lasteaiahoone renoveerimine – võimalus välja ehitada bürooruumideks või majutuskohaks – 4 000 000 krooni; 5. Väikeettevõtluse toetamine (tühjalt seisvate tootmishoonete kasutuselevõtmiseks) – 500 000 krooni; 6. Hõivamata elanike ning töötute tööle rakendamine avalikele töödele (haljastus- ja heakorratööd) – 41 000 krooni; 7. Rahaliste ressursside saamiseks on vajalik investorite leidmine suuremate projektide rakendamiseks, mis puudutavad endiste mõisahoonete renoveerimist. Ida-Virumaale peaks eraldi riigipoolne toetus olema, mis oleks kajastatud ka riigieelarves. 16. SOTSIAALPLAANIST LÄHTUVAD TULEMUSED KOHTLA VALLA LÄHIAASTATE ARENGUS Kohtla valla lähiaastate areng on kajastatud valla kohta koostatud üldplaneeringus ning arengukavas. Sotsiaalplaani koostamisel on nendest dokumentidest ka lähtutud. Valla arengus on lähiaastatel üheks prioriteediks turism. Turismi arengu eelduseks on loodus kõigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega. Põhja-Eesti Ontika pankrannik on valitud looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Turismiobjektide väljaehitamisega on vajalik õpetada kaader nende teenindamiseks ja sellega seoses leiab teatud leevenduse töötuse probleem valla elanike osas. Sotsiaalplaani koostamisel on analüüsitud hetkeolukorda valla töövõimelise elanikkonna töölerakendatuse osas, hariduslikku taset, elanikkonna soolis-vanuselist struktuuri jne. Lähtuvalt sellest on prognoositud lähiaastate olukorda kuni 2003. aastani. Valla edasine areng on suurel määral seotud kogu Ida-Virumaa põlevkivi-energeetikakompleksi edasise ümberstruktureerimisega. Seepärast on sotsiaalplaanis analüüsitud selle osa töötajaskonna soolis-vanuselist struktuuri, haridustaset ning keeleoskust, et võimalike koondamiste korral oleks ülevaade nendest, kes töötuks võivad jääda ning võimaluse korral leiaksid rakenduse teistel elualadel. Probleemiks saab olema muidugi riigikeele oskuse küsimus ja seepärast on eriti tähtis keelekursuste korraldamine. Valla edasine areng sõltub suurel määral iga vallaelaniku aktiivsusest ja ettevõtlikkusest. Iga vallaametniku ülesanne on inimesi suunata, õpetada ning julgustada, et kõik leiaksid rakenduse vastavalt oma kutsumusele, haridusele ning soovidele. 17. KOHTLA VALLA TEGEVUSKAVA TÖÖHÕIVE SUURENDAMISEKS Seoses ettevõtete rekonstrueerimise ja restruktueerimisega – olemasolevate tühjade loomakasvatushoonete kasutuselevõtmine, mille baasil on võimalik rajada puidutöökojad Vitsiku külas asuvates tühjades loomakasvatushoonetes. Uue tehnoloogia rakendamine puittoodete valmistamisel võimaldab tõsta puittoodete kvaliteeti, seega on võimalik leida turg toodete turustamiseks. AS Inest Market, kes toodab koolimööblit, restruktureerib oma tööstuse, rakendades uut tehnoloogiat kaasaegse mööblitööstuse tasemel. AS-l Sivellon on kavas kasutusele võtta sõidu- ja veoautokummide protjekteerimisel uus kaasaegne tehnoloogia, mis tunduvalt parandab teenustööde kvaliteeti. Valla territooriumil on 1. jaanuari 1999. a seisuga kasutusse andmata maad 3898,6 ha, sellest haritavat maad 3389,6 ha ja metsamaad 509 ha. Vastavalt valla üldplaneeringule on välja pakutud uued tootmis- ja ehitusmaad, puhkealad, säilitamist vajavad metsad ja muud alad ning kaitsealused territooriumid, et tagada valla elanikele elamisväärse elukeskkonna säilimine, arvestades praegust keskkonnatingimuste ja -eelduste hinnangut, olevaid tehnovõrke, perspektiivseid liiklusmagistraale, maade sobivust erinevaks elu- ja majandustegevuseks, elanike huve, tekkinud konfliktsituatsioonide lahendamise võimalusi jne. Valla arenguteid otsides tuleb arvestada valla regionaalpoliitilise asendiga Ida-Virumaal, kus põlise maaelanikkonna säilitamiseks ja endiste vallaelanike valda tagasitoomiseks (pöördumiseks) ning muukeelse elanikkonna integreerimiseks on vaja sekkuda programmide kaudu. Valla territooriumil on rida tootmisettevõtteid ja potentsiaalsed võimalused ka uute tööstusettevõtete rajamiseks. Planeeritud on uue põlevkivikarjääri avamine Kohtlas ning olemasoleva karjääri sulgemine. Naabruskonna linnade turg soodustab talumajapidamise arengut. Linna lähedus peaks soodustama ka investeeringuid talumajapidamisse ja põllumajandussaaduste töötlemisse. Valla arengu üheks prioriteediks kujuneb turismi- ja puhkemajandus. Reaalne on arvestada kõigi võimalike puhkajate kategooriatega: – turistid Tallinn–Narva–St. Peterburg rahvusvahelisel turismitrassil; – matkajad Euromatkarajal; – puhke eesmärgil väljasõitjad ümbruskonna linnadest ja oma vallast randadesse, metsadesse, kalastuskohtadesse, aiandusühistutesse; Turismiteenuste paketi üheks osaks kujuneb rannikuala ja uute puhkemaastike (kujundatud rekultiveeritud põlevkivi- ja paekarjäärides, aherainemägedel jne) tutvustamine. Täiendus-, ümber- ja kutseõpet on võimalik korraldada vallas Ontika Arendus- ja Koolituskeskuses. Vajalik on korraldada riigikeele õpet, sest vabanev tööjõud ca 85% ulatuses ei oska riigikeelt. Valla infrastruktuuri arendamisel on lähtutud põhimõtetest, et luua valla territooriumil see ettevõtjatele ja investeerijatele igati soodsaks. Vastavalt valla üldplaneeringule on üldjoontes fikseeritud valla tulevane maakasutus. Valla territooriumi tsoneerimisel on tuginetud valla potentsiaalsetele arenguvõimalustele ning riigi, valla ja naabervaldade huvidele. Maakasutuse iseloomu järgi on vald jagatud: 1. põllumajandustsoon; 2. metsamajandustsoon; 3. kaitstavate alade ja puhkemajandustsoon; 4. tootmistsoon; 5. eriotstarbeliste alade tsoon; 6. hoonestatud alad. 1. jaanuari 1999. a seisuga oli kasutusse andmata maad 3898,6 ha, sh haritavat maad 3389,6 ha, mida on võimalik ettevõtjatele kasutada anda. Valla territooriumil moodustavad kompaktselt hoonestatud osad ja suuremad eraldi paiknevad hoonetegrupid omaette funktsionaalse tsooni. Põhiline esmajärjekorras arendatav piirkond on Järve küla, kus asub 15.–16. saj pärinev hilisgooti stiilis arhitektuurimälestis – Järve kindluselamu, mis on otstarbekas restaureerida kultuurikeskuseks. Järve külas asub pooleliolev lasteaiahoone, mis sobiks ettevõtjatele büroohooneks. Järve küla lõunaossa on planeeritud maa-ala väikeelamute alla. Järve külas on välja kujunenud ka tootmistsoon, mida on võimalik laiendada ja ettevõtjatele kasutusse anda. Vald on valmis kaasa aitama, et leida ettevõtjatele stardikapital. 18. DIALOOG OLULISEMATE SOTSIAALSETE PARTNERITEGA Kohtla valla territooriumil on olulisteks sotsiaalseteks partneriteks tööandjad – osaühingud, aktsiaseltsid ning ühistud. Osaühinguid on 20 ning tööga on haaratud neis 215 inimest. Põhilisteks tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ning realiseerimine, samuti metsa varumine ning töötlemine. Tasemel on ka autohoolduse ning -remondiga tegelevad osaühingud. Valla territooriumil on oluline osa põllumajandussaadusi tootval Järve Tootjate Osaühingul, kes on valla põhiline sotsiaalpartner. Oluline on säilitada valla territooriumil põllumajanduslik tootmine, sest Järve Tootjate Osaühing annab tööd 60e vallaelanikule ning maad on haritud 1700 ha-l, olles sellega suurim maakasutaja vallas. Oluline osa sotsiaalpartneritena on vallas asuvatel ehitus- ja restaureerimistöid teostavatel ettevõtetel – AS-l Jõhvi Restauraator ning Kemas’i Ehituse OÜ-l. Arenguvõimalusi on koolimööblit tootval AS-l Inest Market ning autode tehnilist hoolet ja remonti teostaval AS-l Sivellon, kellest on ka kujunenud olulisemad sotsiaalpartnerid, kui ühed suurema arengupotentsiaaliga. Üheski vallas asuvas ettevõttes ei ole ametiühinguorganisatsioone, puuduvad ka koolid ning kirikud. Koolidest on olulisim, kellega on tihedad sidemed, Kohtla-Nõmme valla territooriumil asuv Kohtla Põhikool, kes on valla ajaloo uurimisel etendanud peamise osa. Valla talunikud on koondunud Ontika Talupidajate Seltsi, kelle kaudu toimub dialoog vallas tegutsevate talunikega.