Lihula Vallavolikogu — Lihula valla arengukava vastuvõtmine — KO, 35, 657

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvist 9, paragrahvi 22 lõike 1 punktist 7, paragrahvi 37 lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvi 45 lõikest 1 ja lõikest 5, Lihula Vallavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 2 kinnitatud Lihula valla põhimääruse (KO 2000, 36, 545) punkti 26 lõike 1 alapunktist 7, punkti 54 lõikest 1, 2, 3 ja 5 ning lähtudes asjaolust, et Lihula valla arengukava eelnõu oli alates 8. veebruarist 2001. a avalikuks aruteluks välja pandud Lihula Vallavalitsuses ja Lihula valla kõigis raamatukogudes, mille kohta ilmus teade 8. veebruaril 2001. a ajalehes Lääne Elu, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Lihula valla arengukava aastateks 2001–2008 vastavalt lisale. 2. Määrus koos arengukavaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2001. aasta 19. märtsil. Volikogu esimees Paul GILL Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 15. märtsi 2001. a määrusele nr 8 LIHULA VALLA ARENGUKAVA 2001-2008 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja -asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste ülesloetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondlikku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast lähtuvalt koostatakse iga-aastased vallaeelarved. Kavas on sõnastatud üldised pikaajalised eesmärgid ning tegevusstrateegiad, mis peavad tagama selle ja järgnevate arengukavade järjepidevuse. Arengukava lähtub kohalike omavalitsuste korralduse seadusest ning Lihula valla 2000. a põhimäärusest. 2. ÜLDISELOOMUSTUS 2.1. ASEND Lihula vald asub Lääne maakonna lõunaosas Matsalu lahe lõunakaldal, lähim sadam on Virtsu, 25 km. Vallas asub 5 paadisadamat. Vald on oma naabritest, va. Hanila vald, geograafiliselt eraldatud ulatuslike looduslike tõketega: idas ja kagus Lihula raba ja Tuhu soo, põhjas Laiküla raba ning Kasari jõgi koos ulatuslike üleujutatavate luhaaladega. Lihula valda läbivad Tallinn-Virtsu maantee, mida mööda liikus 1999. a ligi 300 000 sõidukit ja 900 000 reisijat ning mis on üks riigi tugimaanteedest ning Pärnu-Haapsalu maantee. Tallinn-Virtsu maantee ääres paiknevad kõik valla suuremad asulad: Lihula linn, Tuudi ja Kirbla küla. Vallakeskus, Lihula linn, paikneb Lääne-Eesti e. Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa, geograafilises keskpunktis. Tallinn asub Lihulast 110 km, Haapsalu 55 ja Pärnu 60 km kaugusel. Lihula vald on oma pindalalt, 637 km2, Läänemaa suurim. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast on 20 kuni 25 km. 2.2. LOODUS Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere «mäed». Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad valla põhja ja loodepiiril asuvasse Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse, Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla idaossa ja kagupiirile jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa-, soo- ja rabamassiivid. 30% vallast on kaetud metsaga ning 17% looduslike rohumaadega. Viimastest suure enamuse moodustavad Kasari jõe luht ning Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud haruldaseks muutunud puisniite. Esindatud on ka Lääne-Eesti saartele iseloomulikud loopealsed. Ligi 25% vallast on raba, roostik või võsastunud liigniiske maa. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, millele järgnevad mänd ja kuusk. 2.3. MATSALU LOODUSKAITSEALA Lihula vallas asub suurem osa 1957. a asutatud rahvusvahelise tähtsusega Matsalu Looduskaitsealast, mis hõlmab ligikaudu 29% valla territooriumist. Kaitseala peamiseks ülesandeks on lindude kaitse, keda siin on pesitsemas ligikaudu 170 liiki ning läbi rändamas ligi 260 liiki. Aastas peatub Matsalus sadu tuhandeid linde. Matsalu looduskaitseala on Põhja-Euroopa ja Läänemere suurim lindude peatus- ja sulgimispaik. Teiseks kaitsealuseks objektiks on Matsalu lahe rannik ja rannikupiirkonna omanäolised maastikud, mis on välja kujunenud sajandite vältel looduse ja inimtegevuse koosmõjul: – 50 meresaart ja laidu; – Matsalu lahe roostik, ligikaudu 3000 ha; – Kasari jõe luht, luhaheinamaad 4000 ha, Euroopa suurim; – rannakarja- ja heinamaad 2300 ha (ühed suurimad Euroopas); – puisniidud. Matsalu Looduskaitsealal kasvav biomass kujutab endast valla jaoks arvestatavat energeetilist ressurssi. tabel 1 Matsalu looduskaitseala bioenergeetiline ressurss* Pindala ha Kuiv biomass kilotonnides Biomassi energeetiline ekvivalent GWh Biomassi soojuslik väljund GWh Aastasaagi küttevõimsus MW Roog 2000 10,00 38,0 23,0 9,1 Puit 400 0,75 2,3 1,8 0,7 Hein 1000 2,00 6,0 3,6 1,5 Kokku 3400 12,75 46,3 28,4 11,3 * Tõnu Lausmaa, energiakeskus «Taasen» andmetel 2.4. LOODUSVARAD 2.4.1. Mets Lihula vallast moodustab metsamaa umbes 111 km2 ehk 30% valla territooriumist. Suurim metsaomanik on riik, kellele kuulub 17% valla metsamaast, eraomandis oli 1.01.2001. a seisuga 2100 ha metsa e. 19% valla metsamaast. Valitsevaks puuliigiks on kask, mis moodustab 56% metsaga kaetud alast, järgnevad mänd 23% ja kuusk 6%, teised vähem. Valla idaosas on valitsevaks puuliigiks mänd. Valla metsad on madalakvaliteedilised. Valdav on III boniteediklass, kõrge boniteediklassiga on ligikaudu 3% valla metsadest. 1980. ja 1990. aasta metsakorralduse andmetest lähtuvalt võib valla metsade puiduvaru hinnata 700-750 tuhande tihumeetrini, sellest küpsete puistute varu on ligikaudu 5%. Kaske on puiduvarudest ligikaudu 50%, mändi 30%, küpsetest puistutest kaske 60%, haaba 22%, mändi 9%, kuuske 7%. Valla metsade aastast puidu juurdekasvu võib hinnata 20 000 tihumeetrile, vallas kokku aga ligikaudu 25 000 tihumeetrile. 2.4.2. Vesi Lihula valla põhjavee hinnangulised varud on väikesed. Veega on küllastunud ainult ülemine 10–20 meetri paksune paekiht. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud. Seetõttu jõuab 40–100% reostusest otse põhjavette. Lihula valla pinnaveevarudest moodustavad põhiosa Kasari jõe (pikkus 112 km ja valgala 3210 km2) ning Tuudi jõe (pikkus 25 km, valgala 205 km2) ja veehoidla (42 000 m3) veevarud. 2.4.3. Maavarad Maavarasid on Lihula valla territooriumil vähe. Leidub savi, liiva, kruusa ning turvast. Lihula vallas asuvad kruusa ja liiva varud on peaaegu ammendatud Ohemäe kruusakarjääri jääkvarudest, 48 000 m3, on enamik veealused, mistõttu kasutusest väljas. Kruusa ja liiva on kaevandatud ka Kirblas Matsalus, mis asuvad Matsalu looduskaitsealal, mistõttu nende on ka varude kasutamine küsitav. Valla piiridesse jäävad ositi väheuuritud Kasari ja Rumba viirsavimaardlad, mille varud on kokku ligikaudu 540 000 m3. Võimalik telliste tooraine. Lihula valla piiridesse jääb Lihula turbamaardla, pindalaga ligikaudu 1800 ha, varudega kokku 100 milj. m3, sellest kütte- ja väetisturvas 7,5 milj. m3. Maardla asub Lihula maastikukaitsealal. Paasi on murtud kunagi Kirbla ja Tuudi mäel, kus võivad asuda arvestatavad varud. Lihula vallas asuv paas on enamasti halva kvaliteediga ning ei pea vastu ilmastiku mõjudele. 2.4.4. Pilliroog Lihula valla omapäraseks ja arvestatavaks loodusvaraks on Matsalu lahes ja selle ümbruses kasvav pilliroog, mis hetkel leiab rakendust peamiselt katusematerjalina. Roogu on kasutatud ehituses isolatsioonivahendina, krohvimattidena ning kattematerjalina aianduses. Enamasti Matsalu lahe idaosas paiknevate roostike üldpindala on ligi 3000 ha, keskmine tootlikkus 10-13 tonni aastas hektari kohta. 2.5. AJALUGU Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad ligi 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooürikutesse ilmub Lihula esmakordselt 1210. a seoses eestlaste vabadusvõitlusega Saksa-Taani-Rootsi vallutuse vastu. 1220. a vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 8. augustil 1220 toimunud lahingus saarlaste ja läänlaste poolt viimse meheni. 1224. a alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse, mille juurde tekkis linnake viie kiriku ja kahe kloostriga. 1234–1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnake hävis 1558–1583. a toimunud Liivi sõja käigus. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos ülejäänud Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes 90-95% elanikest. 1786. a asutati Lihulas kool ning 1837. a üks esimesi Eesti apteeke. 19 sajandil kujunes Lihula alev taas ümbruskonna keskuseks. 1880. aastatel oli siinkandis aktiivne usuvahetusliikumine eestlaste seas, kes lootsid «lutheri usult» «vene usule» üle minnes Vene riigilt maad saada. 1905 aasta Vene revolutsiooni käigus põletati Võhma-Vanamõisa mõis. Tsaari karistussalk hukkas 9 inimest. Teise maailmasõja ajal 1941. a suvel põletas kommunistlik hävituspataljon koos punaväega Kirbla kandis üle 50 talu ning tappis ligi paarkümmend kohalikku elanikku. 1941. aasta lahingute käigus sai kannatada Lihula alev. 1945 eraldati Lihula alev halduslikult Lihula vallast. 50.–60. aastatel kasvas Lihula alev kiiresti, samal ajal maaelanikkond vähenes tunduvalt. Peale Eesti taasiseseisvumist 1991. a nimetati Lihula linnaks. 1999. a otsustasid Lihula linnavolikogu ja Lihula vallavolikogu ühineda üheks omavalitsusüksuseks – Lihula vallaks. 2.6. RAHVASTIK 2.6.1. Rahvaarv ja selle muutused. Rahvastiku paiknemine. Lihula valla alaliste elanike arv oli 2000. a 1. jaanuari seisuga 3171, sealhulgas elas Lihula linnas 1685 inimest. 1959. a oli praeguse Lihula valla territooriumil elanikke 4241. Vähenemine on toimunud maapiirkondade arvel. Rahvaarv on kasvanud võrreldes 1959. aastaga ainult endiste suurmajandite keskustes Tuudil ja Kirblas ning Lihula linnas. Kui 1960.–1980. aastate rahvastiku vähenemine oli tingitud peamiselt väljarändest, siis 90. aastate rahvastiku vähenemisest võib 2/3 kanda negatiivse iibe arvele. Lihula valla rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kolme suurema asula: Lihula, Tuudi ja Kirbla elanike arv moodustab valla rahvastikust 72%. Tallinn-Virtsu maantee äärsetesse ja Lihula linna ning selle vahetusse ümbrusse on koondunud üle 80% valla elanikest. Valla rahvastiku keskmine asustustihedus on 8–9 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, ilma Lihulata on vastav näitaja 4 inimest/km2. tabel 2 Lihula valla elanike arv 1959-2000. a Asula Elanike arv rahvaloenduste andmeil 2000/1959 (%) 2000/1989 (%) 1959 1970 1979 1989 20001) Kirbla 184 264 324 279 300 163,0 107,5 Tuudi 272 218 221 337 309 113,6 91,7 Lihula 1508 1625 1624 1872 1685 111,7 90,0 Vald kokku 4241 4078 3498 3376 3171 74,8 96,9 Ilma Lihula linnata 2733 2453 1874 1504 1486 54,4 98,8 2.6.2. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Lihula valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis on üldjoontes sarnane Eesti rahvastiku soolis-vanuselise koosseisuga, mida iseloomustab naiste ülekaal ning vanemaealiste suhteliselt suur osatähtsus. Lihula valla rahvastikust oli 2000. aasta 1. jaanuari seisuga mehi 48,8%, naisi 51,2%. Vallas on täheldatav Eesti maapiirkondadele iseloomulik probleem – 20 kuni 44 aastasi mehi on keskmiselt 54–57% vastavast vanusegrupist. 60 aastasi ja vanemaid oli 2000 aastal Lihula vallas võrreldes tööeast noorematega (0–15.a.) pea võrdselt, vastavalt 21,6% ja 21,8%. tabel 3 Tööeast nooremad (0-15. a.) 1989-2000. a Aasta Ilma Lihulata Lihula Kokku Arv % Arv % Arv % 2000 343 23,1 346 20,5 690 21,8 tabel 4 60. a. ja vanemad 1989-2000. a Aasta Ilma Lihulata Lihula Kokku Arv % Arv % Arv % 2000 304 20,5 381 22,6 685 21,6 Kõige aktiivsema rahvastiku vanuserühma, 25–44.a., arvukus, 870–880 inimest, ei ole viimase 10 aasta jooksul muutunud. Lihula valla rahvastiku vanuselises koosseisus ning selle muutustes annavad veel tunda 1950.–1970. aastatel aset leidnud väljarändega seotud rahvastiku kiire vähenemise tagajärjed. Lisandunud on iibe kiire ja järsk langus 1990-date aastate teisel poolel. 2.6.3. Rahvastiku loomulik liikumine Sündide arv Lihula vallas on langenud, 45–50 sünnilt aastas 25–35 sünnini. Seevastu suremus on püsinud 50–60 surmajuhtumi vahemikus. Kõrge suremuse tõttu on valla rahvastiku loomulik juurdekasv aastatel 1991–1999 negatiivne, keskmiselt 12 inimest aastas. Iibe langus on tingitud valla elanikkonna soolis-vanuselise koosseisu iseärasustest, s.o kõrges vanuses olevate inimeste suhteliselt suurest osatähtsusest, sündivuse langusest ning sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest. Vaatamata suurele langusele on sündivus Lihula vallas siiski suurem kui Läänemaal keskmiselt (1998. a 44 sündi 1000 sünnituseas naise kohta). tabel 5 Rahvastiku loomulik liikumine 1991-1999. a Perioodil aastas keskmiselt Sünnid Surmad Iive Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku 1985–1990 29 26 55 26 34 60 3 –8 –5 1991–1995 22 28 49 26 30 56 –5 –2 –7 1996–1999 17 15 32 25 26 52 –9 –11 –20 tabel 6 Sünnitusealiste naiste arv Perioodil aastas keskmiselt Sünnitusealiste (16–44. a) naiste arv Sündide arv 1000 naise kohta Lihula «Vald» Kokku Lihula «Vald» Kokku 1985–1990 347 239 586 83,57 108,79 93,86 1991–1995 350 282 632 61,91 98,19 78,02 1996–1999 321 268 589 52,17 55,79 53,85 2.6.4. Ränne Rände tulemusel on Lihula elanike arv vähenenud ajavahemikus 1991–1999 ligikaudu 60–70 inimese võrra. Intensiivsem on olnud väljaränd Lihula linnast: 1991–1999. a kokku ligikaudu 75–85 inimest. Väljaspool Lihula linna asuval alal on tänu 1990-date aastate alguse sisserännule 1991–1999.a. rändesaldo kokku positiivne. tabel 7 Ränne 1991-1999.a. Aasta Saabus Lahkus Saldo Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku 1991–1999 250 285 535 294 315 609 –78 19 –59 2.6.5. Tööalane ränne e. pendelmigratsioon Tööalast rännet e. pendelmigratsiooni Lihula vallas ei saa lugeda väga suureks. Väljaspool valda on rakendust leidnud ligikaudu 24–25%-ni töötavast elanikkonnast. Kokku võib väljaspool valda töökohta omavate vallaelanike arv ulatuda 280–300 inimeseni. Väljaspool valda tööl käivate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, seda nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ning seda töötajate koguarvu vähenemise taustal. Märgatav on Tallinnas tööd leidnute arvu kiire tõus 1990-datel aastatel ligikaudu 80–100 inimeseni. 2.6.6. Tööjõud 1. jaanuaril 2000. a oli Lihula vallas 1796 16–59 aastast inimest, sealhulgas 25–44 aastasi 878 inimest. Töötajate arvu Lihula vallas võib hinnata ligikaudu 1100–1200 inimesele. Mittetöötavate ja -õppivate inimeste osa tööealisest rahvastikust on ligikaudu 25–30%-ni. 2000. a Lihula vallas (ilma Lihula linnata) oli vastav näitaja 32,8% (koos isikutega, kelle kohta andmed puuduvad). Registreeritud töötute osa tööealisest elanikkonnast on kasvanud 90-te aastate 2–3%-lt 5–6%-ni 1999–2000 aastal. Tegeliku töötuse määra võib hinnata 12–15%-ni tööealistest, sõltuvalt aastast ja hooajast. 2000. a. lõpus ulatus tööotsijate arv Lihula vallas 170 inimeseni (9,6% tööealistest). Alg- ja põhiharidusega inimesed moodustavad ligikaudu 60% tööotsijatest. tabel 8 Töötav ja mittetöötav rahvastik Lihula vallas 2000. a* 2000 Mehed Naised Kokku % rahvastikust % tööealistest faktiline elanike arv 728 710 1438 tööealine rahvastik** 463 320 783 54,5 töötajaid kokku 295 206 501 34,8 põhikohaga palgatööl 236 171 407 oma majapidamises 16 22 38 oma talus või ettevõttes 43 13 56 tööealised 289 188 477 tööeast vanemad 6 18 24 õpilased 27 22 49 3,4 6,3 mittetöötavad, -õppivad tööealised: 147 110 257 17,9 32,8 lapsehoolduspuhkusel 1 37 38 4,9 I ja II grupi invaliidid 21 8 29 3,7 ametlikult registreeritud töötud . . . . . . 44 5,6 töötud, andmed puuduvad . . . . . . 146 18,6 * ilma Lihula linnata ** 16. a – mehed 61. a, naised 56. a. 2.7. MAA Lihula valla pindala on 379 km2. Haritava maa osa valla territooriumist ulatub 24%-ni, metsamaad on ligikaudu 30%. Vallale on iseloomulikud ulatuslikud looduslikud rohumaad, roostikud, väheväärtuslikud metsamaad, liigniisked ja üleujutatavad maad. Kokku 7100 ha maad asub Matsalu Looduskaitseala ja Lihula Maastikukaitseala sihtkaitsevööndis ning majanduslik tegevus sellel on kaitse-eeskirjadest tulenevalt piiratud. tabel 9 Kõlvikuline struktuur 1.01.2001.a. Kõlvik Pindala (ha) % valla pindalast Kasutajata või omanikuta maa Pindala (ha) % kõlvikust Haritav maa 9030,4 23,8 2719,3 30,1 Looduslik rohumaa 6310,0 16,6 3778,2 59,8 Metsamaa 11150,0 29,3 7013,3 62,9 Muu maa 10856,5 28,6 6271,3 57,7 Õuemaa 406,5 1,0 82,0 20,1 Kõlvik ebaselge 176,5 0,6 176,5 100,0 Kokku 37930,0 20040,9 52,8 Ligi 19% valla maast on eraomanduses, eraisikute ja põllumajandusettevõtete kasutuses 15%. Üle poole valla maast on hetkel kasutajata ja omanikuta. tabel 10 Maaomandi struktuur 1.01.2001.a. Omanikud Pindala (ha) Maa-omandi liik % kogu pindalast Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa Õuemaa Kokku Eramaa 2633,8 1416,3 2129,7 750,5 101,6 7032,0 18,5 Omanikuta ja kasutajata maa 2719,3 3778,2 7013,3 6271,3 82,0 19864,3 52,3 Munitsipaalmaa 0,0 0,0 0,0 7,8 0,7 8,6 0,0 Riigimaa 6,9 20,3 1913,1 3392,1 2,9 5335,3 14,0 Ajutine maakasutus 3607,3 1095,0 93,8 434,5 219,3 5513,0 14,5 Kokku 9030,4 6310,0 11150,0 10856,5 406,5 37753,4 Riigi Maakatastrisse on kantud seisuga 31.01.2001. a kokku 1249 maaüksust, pindalaga 14019,6 ha e 37% valla pindalast, sealhulgas omanikele tagastatud maaüksusi 578 ning ostueesõigusega erastatud 568 maaüksust. Kinnistatud on seisuga 1.01.2001. a 922 maaüksust pindalaga 7071,4 ha. 2.8. HARIDUS, KULTUUR 2.8.1. Haridus Lihula vallas tegutsevad valla haridusasutustena Lihula Gümnaasium, Kasari Põhikool, Metsküla, Tuudi Algkool, Lihula Muusika ja Kunstikool ja Lihula Lasteaed ning eraalgatusel tegutsev Lihula Rahvaülikool. Lihula Gümnaasiumi ja Kasari Põhikooli teeninduspiirkonnad hõlmavad väljapoole valda jäävaid alasid: Lihula Gümnaasium Pärnumaa Koonga valla lääneosa (2000/2001 õppeaastal 15 õpilast) ja gümnaasiumi osas Hanila valda (17 õpilast), Kasari kool Martna valla lõunaosa (30 õpilast). Kokku õpib valla koolides 84 Hanila, Martna ja Koonga valla last. tabel 11 Õpilaste arv Lihula valla koolides 1995 – 2000. a Kool* 1995 2000 Kloostri Algkool 4 – Vanamõisa Algkool 12 – Kasari Põhikool 91 97 Metsküla Algkool 29 21 Tuudi Algkool 22 43 Lihula Gümnaasium 425 390 Kokku 583 551 Lihula Muusika ja Kunstikool 63 * koos väljaspool Lihula valda elavate õpilastega Aastas läheb valla koolide esimestesse klassidesse 40–45 õpilast. Järgnevate aastate jooksul see arv väheneb, langedes aastateks 2005–2007 vähemalt 1/3 võrra. tabel 12 I. klassi õpilaste arv Lihula valla koolides 2000 – 2007. a. Lihula valla 1.01.2000. a rahvastikuandmete põhjal Vanus (aasta) Kasari Põhikool** Metsküla Algkool Tuudi Algkool Lihula Gümnaasium* Kokku 7. a. (2000) 11 2 6 30 49 6. a. (2001) 11 5 7 19 42 5. a. (2002) 8 2 9 24 43 4. a. (2003) 8 1 5 23 37 3. a. (2004) 3 2 8 24 37 2. a. (2005) 7 0 7 12 26 1. a. (2006) 6 5 4 26 41 0. a. (2007) 1 3 1 13 18 * Ilma Koonga valda jääva tööpiirkonnata (Oidrema) ** Ilma Martna valda jääva tööpiirkonnata (Kasari, Kesküla, Laiküla, Rõude) 2.8.2. Kultuur. Vaba aeg. Lihula valla allaasutustena tegutseb neli raamatukogu: Kirbla, Tuudi ja Metsküla Raamatukogu ning Lihula Linnaraamatukogu, Lihula Kultuurimaja ja Lihula Muuseum. Lihula Linnusemäel asub 90-date aastate lõpul valminud laululava, Lihula Gümnaasiumi juures spordihoone ja staadion, Kasari kooli juures võimla ja puidukattega välisväljak. Valla kultuuri ja vaba aja veetmise keskus on Lihula linn. Vaba aja veetmise kohaks Lihulas on kujunemas Linnusemägi koos 1991. a valminud 400 kohalise saaliga kultuurimaja ja laululavaga. Ülejäänud vallas on vastavateks keskkohtadeks eelkõige koolid ja ka raamatukogud. Seltsitegevus on arenenud eeskätt Lihulas. Aktiviseerunud on külaliikumine (Kirbla, Matsalu, Metsküla, Tuudi jt.). Võrreldes 90-date aastate keskpaigaga tõusnud on raamatukogude tähtsus igapäevase teabe levitajatena. tabel 13 Lihula valla raamatukogud 1995–1999. A. Raamatukogu Lugejate arv Laenutuste arv Külastuste arv 1995 1999 1995 1999 1995 1999 Lihula 666 725 23023 26228 8167 13249 Kirbla 130 162 6025 7149 1344 1393 Tuudi 191 233 7300 9696 2330 4018 Metsküla 180 185 3040 3062 840 920 2.9. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID 2.9.1. Sotsiaalhoolekanne Lihula vallas on rajatud kogu valda hõlmav sotsiaalteenuste ja koduabi süsteem, mille keskuseks on Kirbla sotsiaalteenuste punkt, kus asuvad supiköök, pesumaja, vannituba ja sotsiaalkorter. Sotsiaalsete riskirühmade osatähtsuses ja arvukuses on toimunud 90-date teisel poolel rida nihkeid. Üle 10% on vähenenud lastega perede arv, seda leibkondade üldise vähenemise taustal, rohkem on puuetega inimesi. Vanurite arv püsib 10% ümber valla rahvastikust. Erinevate, sealhulgas toimetulekutoetuste taotluste arv ning väljamakstavate summade suurus on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 1999. aastal vastavalt 1020 taotluseni ja 179 kroonini ühe valla elaniku kohta. Püsivalt toimetulekutoetuse saamiseks avaldusi esitavaid isikuid on vallas ligikaudu 120–130. Koos taotluse esitanud inimeste pereliikmetega võib sotsiaaltoetustest püsivalt sõltuvate valla elanike arvu hinnata ligikaudu 350–400 inimesele e 11–12%-le valla elanikkonnast. tabel 14 Lihula valla sotsiaalstatistika 1995-1999.a. Lapsed alla 16 Tööealised* Peale tööiga** 1995 1999 1995 1999 1995 1999 arv % arv % arv % arv % arv % arv % Lihula linn 358 19,9 346 20,5 958 53,3 925 54,9 342 19,0 238 14,1 Lihula vald 376 23,3 344 23,1 818 50,7 818 55,0 224 13,9 178 12,0 Kokku 734 21,5 690 21,8 1776 52,1 1743 55,0 556 16,6 416 13,1 * 1995. a. 16–55. a naised / 60. a mehed, 1999. a 16–57. a naised / 62. a mehed ** 1995. a 56. a naised / 61. a mehed – 69, 1999. a 58. a naised / 63. a mehed – 69. a 70. a ja vanemad Puuetega inimesed Perede (leibkondade) arv 1995 1999 1995 1999 1995 1999 arv % arv % arv % arv % Lihula linn 170 9,5 176 10,4 64 77 . . . 758 Lihula vald 166 10,3 146 9,8 60 80 699 647 Kokku 336 9,9 322 10,2 124 157 . . . 1405 % - elanike arvust tabel 15 Lihula valla lastega (kuni 18. a.) pered 1995–1999. a Kokku lastega peresid 1 laps 2 last 3 last 4 last 5 last 6 ja rohkem last 1995 1999 1995 1999 1995 1999 1995 1999 1995 1999 1995 1999 1995 1999 Lihula linn 261 226 149 113 78 83 24 17 4 9 4 3 2 1 Lihula vald 213 186 85 77 79 61 33 27 7 9 3 8 6 4 Kokku 474 412 234 190 157 144 57 44 11 18 7 11 8 5 tabel 16 Toimetulekutoetus 1997–1999. a Elanike arv Taotluste arv Toetuste summa (tuh. kr) Toimetuleku toetus ühe elaniku kohta Sh. eluaseme toetus ühe elaniku kohta 1997 1999 1997 1999 1997 1999 1997 1999 1997 1999 Lihula linn 1762 1685 285 349 141 182 80 108 19,1 2,2 Lihula vald 1557 1486 502 671 303 386 202 260 1,4 4,9 Kokku 3319 3171 787 1020 444 568 134 179 10,8 3,5 Läänemaa 246 288 42,1 50,4 2.9.2. Tervishoid Lihula vallas asub valla allasutusena töötav 10 statsionaarse sisehaiguse ja 10 pikaravi voodikohaga Lihula Haigla. Lihula Haiglas on esindatud esmatasandi arstiabi (2 üldarsti) ja ambulatoorne arstiabi (kirurgia, pediaatria). Haiglas asuvad erahambaarsti tööruumid. Lihulas tegutseb Läänemaa Päästeteenistuse Lihula brigaad. Eraõigusliku ettevõttena tegutseb Lihula linnas Lihula Apteek. 2.10. MAJANDUS, TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2.10.1. Majanduse struktuur Lihula valla ning kogu Läänemaa lõunaosa majanduslikuks keskuseks on Lihula linn, kus paikneb rida keskmisi ja väikeseid tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtteid. Esindatud on toiduainete-, tekstiili ja õmblus- ja ehitusmaterjalide tööstus, samuti turba tootmise-, transpordi-, autoremondi-, ehitus- ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri- ja sideettevõtete allüksused ning Eesti suuremate pankade kontorid. Valla omapäraseimaks majandusharuks on pilliroo varumine ning rookatuste valmistamine. Arenemas on turism ja puhkemajandus. Valla majanduse kogukäivet võib hetkel hinnata 200–250 miljoni kroonini aastas. tabel 17 Käive 1994-1998. a. Lihula vallas registreeritud ettevõtted Majandusharu 1994 1998 Tuhat krooni % Tuhat krooni % Kaubandus ja teenindus 28600 46,4 52600 35,7 Kommunaalmajandus 1200 1,9 1300 0,9 Muu 0 0,0 1200 0,8 Põllu- ja metsamajandus, kalandus* 13100 21,2 10000 6,8 Transport 1500 2,4 43100 29,2 Tööstus ja ehitus 17300 28,0 39200 26,6 Kokku 61700 147400 * 1998. a talunike osa hinnanguline Põllumajanduse osa valla ettevõtete kogukäibes on langenud alla 10% ja tööhõives alla 20%. Võrreldes 90-date aastatega on oluliselt langenud loomade arv. Kunagiste sovhooside ja kolhooside järglasettevõtetest tegutseb hetkel 2 põllumajanduslikku osaühingut, tootmistalude koguarv vallas on ligikaudu 35–40. tabel 18 Loomade arv Lihula vallas 1991-1999. a Aasta Veised Lehmad Sead 1991 7477 2606 1560 1996 3014 1288 232 1999 3605 1380 355 2.10.2. Ettevõtlus 22.05.2000. a oli Äriregistris registreeritud 161 ettevõtet, neist 6 aktsiaseltsi, 40 osaühingut, 2 tulundusühistust ja 113 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 47 erinevat mittetulunduslikku organisatsiooni (mittetulundusühingud, korteriühistud, jms.). Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kiire suurenemine 1999–2000 aastal on seotus enamikus põllumajandusliku ja metsamaa erastamisel erastajale esitatava Äriregistris registreerimise nõudega. 1998. a oli keskmine töötajate arv valla 70 ettevõttes 16 inimest, keskmine käive 44 käibemaksu esitanud ettevõttes 230 000 krooni. 2.10.3. Valla elanike sissetulekud Valla elanike keskmised sissetulekud on viimastel aastatel suurenenud. 1999. aastal oli üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta aastas võrreldes 1996. aastaga üle kahe korra suurem. Sellele vaatamata jääb Lihula valla elanike keskmine töötasu (1999. a ligikaudu 3500 krooni kuus) alla riigi keskmisele. Lihula vallas asuvate ettevõtete keskmine töötasu oli 1999. a veelgi madalam 2600 krooni kuus. tabel 19 Üksikisiku tulumaksu laekumine 1996–1999. a. 56% üksikisiku tulumaksust 1996 1999 EEK % maakonna keskmisest % Haapsalu laekumisest EEK % maakonna keskmisest % Haapsalu laekumisest Lihula linn 856 93,3 71,0 2137 102,3 82,1 Lihula vald 456 49,7 37,8 1420 68,0 54,5 Haapsalu 1206 2604 Läänemaa keskmine 917 2088 2.10.4. Teed Lihula valda läbib riigi põhimaanteedest Tallinn-Virtsu maantee ja tugimaanteedest Pärnu-Lihula maantee. Kokku on riigiteede pikkus vallas 100 km, sellest kõvakattega 40%. Lihula valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 140 km, sealhulgas kõvakattega 4,5 km. Lihula linna tänavate kogupikkus on 20 km, millest kõvakattega on 11 km. 2.10.5. Soojamajandus Lihula valla ainus kaugküttesüsteem asub Lihula linnas ning töötab Aia 16 katlamaja baasil. Aia 16 katlamajas kasutatakse kütteainena masuuti ning Tallinna mnt 25 katlamajas kivisütt. Kaugküttesüsteemiga on ühendatud osaliselt Ristiku tänava korterelamute rajoon, Lihula Kultuurimaja, Lihula Gümnaasium koos spordihoonega, Tallinna mnt 25 koolimaja ja Jaama tänav 1 ja 3 hooned. Soojatrasside kogupikkus on 2,2 km. Aia 16 ja Tallinna mnt 25 katlamaja tööd korraldab 100% Lihula valla osalusega osaühing «Lihula Soojus». 2.10.6. Vesivarustus ja kanalisatsioon Vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Lihula linn. Linna veevarustuse ja kanalisatsiooni sõlmpunktiks on 90–aastate keskel valminud Lihula puhastusseadmed. Lihula veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi puuduseks on selle kõrge amortisatsioon ning terviklikkuse puudumine. Kanalisatsioonisüsteemid asuvad lisaks Lihula linnale ka Tuudi ja Kirbla külas, kus 90–date aastate lõpul valmisid reoveepuhastid. Kõigi valla puhastusseadmete puuduseks on suure hulga sademete vee sattumine seadmete poolt töödeldavasse reovette. Vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete hooldusega tegeleb 100% Lihula valla osalusega osaühing «Lihula Vesi». 3. TUGEVUSED, VÕIMALUSED, PUUDUSED, OHUD Alljärgnevad on Lihula valda iseloomustavad püsitegurid. Tugevuste ja võimaluste ärakasutamine ja suurendamine ning nõrkuste vähendamine koos ohtude vältimisega on pikema ajavahemiku ülesanne. Kõiki nõrkusi täielikult eemaldada ei ole võimalik ning osa ohte jääb alatiseks enamal või vähemal määral püsima. Küll aga võib lihtsalt lahti saada tugevustest ja arengueeldustest. 3.1. TUGEVUSED, ARENGUVÕIMALUSED 3.1.1. Territoriaalne terviklikkus. Lihula vald koos Lihula linnaga on selgelt välja kujunenud kohalik keskus-tagamaa süsteem ning toiminud sellisel kujul enam-vähem muutumatult teadaolevalt viimased 800 aastat. Lihula linn asub valla geograafilises tsentris ning kohalike tähtsamate teede ristumiskohas. Valla asulate võrk e. asustussüsteem on püsinud pikka aega samahästi kui muutumatuna. Seda ei ole oluliselt mõjutanud ei XIX–XX sajandi raudteede ehitamine ega põllumajanduslike kollektiivmajandite ajastu aastatel 1949–1991. 3.1.2. Väljakujunenud keskus. Lihula linn on kogu Lõuna-Läänemaa s.o Lihula ja Hanila vald ja Martna valla lõunaosa ning Pärnumaa Koonga valla lääne- ja Varbla valla põhjaosa, kokku ligikaudu 6000–7000 elanikku, majandus-, haridus- ja kultuurikeskuseks. Olles pikaajaliselt territoriaalselt küllaltki suure ning mõneti eraldiasuva piirkonna keskus, on Lihula linna majandus ning tehniline infrastruktuur võrdlemisi mitmekülgne. Esindatud on kerge-, toiduainete-, metalli-, ehitus- jt tööstus, erineva suunitlusega kaubandus- ja teenindusettevõtted. Lihula linn on omapärase, XIX sajandi lõpust pärineva südamikuga kompaktne väikelinn ning eristub sellega enamikust teistest omataolistest Eestis. Lisavõimalusi linna kui turismiobjekti ja kultuurikeskuse tutvustamiseks annab Linnusemägi oma varemete, mõisa ning laululavaga. Lihulas asuvad põhilised igapäevateenused on enamikule valla elanikele suhteliselt hästi kättesaadavad. 3.1.3. Matsalu Looduskaitseala. Puhas, inimtegevusest vähe mõjutatud looduskeskkond. Omanäolised maastikud. Lihula vallas asub ligikaudu pool Euroopa ühe tähtsama kaitsealuse märgala – Matsalu Looduskaitsealast. Matsalu kaitseala on hästi tuntud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit ja annab hea võimaluse Lihula valla eristamiseks teistest Eesti valdadest ning Lihula valla tutvustamiseks. Vallas asub ka looduskaitseala keskus Penijõel ning enamik kaitseala tegevuseks vajalikust infrastruktuurist ja töökohtadest. Valla looduslik ilme on mitmekesine. Matsalu lahe roostikest, rannakarja- ja heinamaadest, puisniitudest ja Kasari jõest ning selle luhaheinamaadest Lihula raba, Poanse loopealsete ning Kunila ja Rumba kandi metsadeni. Vallas puuduvad suured keskkonda saastavad tööstusettevõtted. Intensiivse põllumajandusliku tootmisega kaasnev loodusreostus on oluliselt vähenenud. Suured alad on inimtegevusest peaaegu puutumata või sellest vähe mõjutatud. Puhas õhk ja vesi, rahu, vaikus ning hõre inimasustus on muutumas üha väärtuslikumaks varaks. Suured põllumajanduslikult väheväärtuslikud maa-alad koos sellel kasvava võsa ning võimalike energiataimede istandikega ning Matsalu lahe roostikud koos Kasari jõe luhaheinamaadega kujutavad tulevikus endast arvestatavat kohalikku energeetilist ressurssi. Matsalu roostikud kui kohaliku eripärase ehitusmaterjali allikas. Töö Matsalu Looduskaitsealal on läbi aegade toonud Lihula valda püsivalt elama kõrgharidusega aktiivseid inimesi. Omapärase kandi kuulsus, mis on osalt Matsalu nimega seotud, on toonud valda rea nimekaid suveelanikke ning mõjub aktiviseerivalt kohalikule kinnisvaraturule. 3.1.4. Lihula valla geograafiline asend. Lihula valda läbib Saaremaale suunduv Tallinn-Virtsu maantee, mis on üks riigi tugimaanteedest, jagades valla kahte võrdsesse ossa. Tallinn-Virtsu maantee ääres paiknevad kõik valla suuremad asulad: Lihula, Tuudi, Kirbla. Tee vahetus läheduses elab kokku ligikaudu 70–75% valla elanikest. Lihula vald läbib ka Pärnu-Haapsalu maantee. Ajaliselt asub Lihula Tallinnast kuni 1,5 tunni kaugusel, Haapsalust ja Pärnust kuni 45 minuti kaugusel. Tallinn-Virtsu maantee kasutusintensiivsus ning koos sellega Lihula valla arenguvõimalused suureneksid Saaremaa süvasadama ning Suure Väina silla rajamise korral. Tallinn-Virtsu maantee on üks riigi peamisi turismimarsruute, asudes Eesti pealinna kui riigi suurima turismimagneti ja Saaremaa vahel. Lähim sadam, Virtsu sadam on Lihulast vallast 20–25 km kaugusel. Virtsu sadama tähtsust valla jaoks suureneks veelgi Virtsu sadama uue kaubakai valmimise korral 2002. aastal. Lihula asub Lääne-Eesti, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa geograafilises keskpunktis. Lihula vald on mereäärne vald. Vallas asub 5 paadisadamat. Vaatamata rannikualal kehtivatele Matsalu looduskaitseala kaitserežiimist tulenevatele piirangutele, on mereäärsus eeliseks võrreldes naabervaldadega, kellel väljapääs merele puudub. 3.1.5. Maa- ja loodusvarad. Lihula valda jäävad osaliselt Lihula raba turbavarud ning Kasari ja Rumba kandi savileiukohad. Olulised tööandjana on Lihula valla jaoks on ka naabervaldades asuvad tööstuslikult kasutatavad maavarade leiukohad: – Sepamaa ehitusdolomiidi kaevandus Hanila vallas; – Laiküla turbaraba Kullamaa ja Martna vallas. 3.1.6. Inimesed, ettevõtted ja mittetulundusühingud. Vallas, sealhulgas ka Lihula linnas, puudub domineeriv ettevõte või majandusharu, mis muudab valla majanduse tervikuna paindlikumaks ning vähendab ühe või teise ettevõtte, majandusharu ebaõnnest tingitud kahjulikku mõju kogu vallale. Peaaegu kõik Lihula valla suuremad ettevõtted ning nende omanikud on kohaliku taustaga, sellest tulenevalt on viimaste jaoks piirkonna käekäik üsnagi oluline. Võrdlemisi arvukalt on esindatud väikefirmad ning füüsilisest isikutest ettevõtjad, kelle tegevusalade ring on üpriski lai. Arvukas, eri eesmärkidega, mittetulundusühingute ning mitteformaalsete ühenduste kooslus nii Lihula linnas kui ka väljaspool Lihulat. 3.1.7. Turvalisus. Rahu ja vaikus. Lihula vald, sealhulgas Lihula linn, asub piisavalt kaugel suurematest linnadest, et olla väikese kuritegevusega kandiks. Vallas ei asu ühtegi tiheasustusega suvituspiirkonda, mis oleks täiendavaks turvalisuse riskiks. Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjad vähendavad oluliselt ehitustegevuse alast ja puhkemajanduslikku survet valla rannaaladele. Enamik valla küladest on hajakülad ja asustus on hõre, millest tulenevalt on rohkesti suhteliselt eraldiasuvaid ning rahu ja vaikust pakkuvaid maamaju ning talusid. 3.2. NÕRKUSED, OHUD 3.2.1. Väike elanike arv, ebaühtlane ja hõre asustus. Valla ulatuslik territoorium. Seisuga 1.01.2000. a elas Lihula vallas 8–9 inimest ühel ruutkilomeetril, mis on tunduvalt alla Eesti keskmist e 33 inimest ühel ruutkilomeetril. Lihula vald on pindalalt Läänemaa suurim ning üks suurematest Eestis. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast on kuni 20–25 km. Hõredast asustusest ning valla eri osade teineteisest eraldatusest tingituna on kohalike, kruusakattega teede kogupikkus elanike arvu väga suur Riigi kohalikke teid on 73 km ja vallateid 140 km. Lihula vallas puuduvad arvestatavad kruusa- ja liivavarud. Naabervaldade vastavad varud on väga napid. Samal põhjusel on kruusakattega vallateed ja eravalduses olevad teed enamasti halvas seisukorras. Puudusest tingitud ohud: kohalike riigiteede seisukorra halvenemine, valla- ja erateede täielik lagunemine tingituna investeeringute vähesusest teede hoolduseks ja remondiks; valla äärepiirkondade s.o väljaspool Lihula ja Tallinn-Virtsu maantee äärse ala tööjõulistest inimestest tühjenemine, lisaks seal tegevuse lõpetamine ettevõtete ja talunike poolt või nende siirdumine mujale tingituna halbadest liiklusoludest ning liiga suurest liiklemisele minevast ajast koos järgneva sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, raamatukogud jt) kokkulangemisega; valla loodusvarades peituvate ja teiste, sealhulgas turismialaste võimaluste kasutamata jätmine. Osa kohalikke teid ei ole valmis liikluskoormuse hooajaliseks tõusuks või ei vasta nad neile esitatavatele lisanõuetele. 3.2.2. Tööpuudus. Järsud ümberkorraldused ja langus põllumajanduses koos suurte muudatustega Lihula linna majanduse struktuuris 90–date aastate algul ja keskel on põhjustanud vallas olulisi muudatusi tööhõives. Tekkinud on püsiv tööpuudus eeskätt vähekvalifitseeritud tööjõu osas. Ametlikult registreeritud töötute osa tööealisest elanikkonnast on kasvanud 2–3 protsendilt 1992. aastal 5–6 protsendini 1999. aastal. Igapäevane ja perioodiline tööalase rände aeglane kuid pidev suurenemine. Väljaspool valda 1999. aastal ligikaudu 25% Lihula valla elanikest. Puudusest tingitud ohud: – sotsiaalsete probleemide suurenemine ja kuhjumine, perede lagunemine, kuritegevuse, sealhulgas noorte kuritegevuse suurenemine; – tööealiste inimeste lahkumine. Valla äärealade täielik inimestest tühjenemine; – pensionäride ja sotsiaalselt vähevõimekate elanike osakaalu tõus valla rahvastikus; – igapäevane ja perioodiline tööalase liikumise intensiivistumine; – valla eelarvetulude vähenemine. 3.2.3. Vallaelanike väikesed sissetulekud. Kohaliku turu väike maht. Lihula valla ettevõtete töötajate keskmine kuu töötasu 1999. aastal jäi vahemikku 2500–3000 krooni ehk tunduvalt alla Eesti keskmist. Keskmine sissetulek ühe elaniku kohta oli 1998. a Lihula vallas 1208 kr ja Lihula linnas 1998 kr inimese kohta aastas. Valla elanike väikesed sissetulekud koos vähese elanike arvuga tingivad kohaliku turu piiratud mahu, mis mõjub pärssivalt valla majanduse arengule ning sunnib kõiki kohalikke ettevõtteid lootma väljastpoolt valda tulevatele klientidele, tellimustele ja investeeringutele. Kohaliku turu väiksus ei võimalda ettevõtetel areneda ning suurendab olemasolevate kaubandus- ja teenindusfirmade kulusid. Pakutavate teenuste ja kaupade hulk jääb piiratuks, piirdudes esmavajalikuga. Valla ettevõtted on ka Eesti mõistes kõige enam keskmise suurusega või väikeettevõtted, mistõttu on nende investeerimisvõimalused väga piiratud. Puudusest tingitud ohud: – sotsiaalsete probleemide suurenemine, inimeste ületöötamine, valla elanikkonnas püsiva stressiseisundi tekkimine, perekonna väärtustatuse vähenemine noorte seas; – tööturul konkurentsivõimetute inimeste arvu suurenemine valla elanikkonnas; – tööealiste inimeste väljaränd, igapäevase ja perioodiline tööalase rände intensiivistumine; – valla eelarve tulubaasi nõrgenemine, vallal puuduvad vahendid investeeringuteks. Vallaeelarve sotsiaaltoetuste osa suurenemine; – kultuurielu ning vallaelanike omaalgatuse taandareng tingituna inimeste sissetulekute vähesusest ning vallaeelarve piiratud võimalustest; – kaubanduse ja teeninduse taandareng. 3.2.4. Looduskaitselised ja muud piirangud. Matsalu looduskaitseala ja Lihula raba maastikukaitseala kaitserežiimist tulenevad piirangud hõlmavad ligikaudu 40% valla territooriumist, sealhulgas majandustegevuse piirangualad e sihtkaitsevööndid 15%. Valla olulisimaid maavarasid, turvast ja savi, ei saa lähitulevikus kasutada keskkonnakaitselistel kaalutlustel. Lihula linna muinsuskaitseala nõuded muudavad märgatavalt kulukamaks ehitustööd Lihula linnas. Puudusest tingitud ohud: – Matsalu lahe ranniku ja Kasari jõe luha omapäraste maastike kadumine. Linnukahjustuste, majandustegevuse piirangute mõjul lõpetatakse kohalike elanike poolt maastike kujunemise ja püsimise aluseks olnud põllumajanduslik tegevus looduskaitsealal ning see tähendaks ühe Lihula valla arengueelduse kadumist. Oluliselt saaks takistatud ülejäänud vallas põllumajandustegevus võsastunult rannikualadelt sisemaale suunduvate linnuparvede rüüstete tõttu; – töökohtade arvu vähenemine põllu- ja puhkemajanduses ning turba tootmisega seotud kohalikes ettevõtetes. Looduskaitsala elanike sissetulekute vähenemine; – tööealiste inimeste väljaränd, igapäevase ja perioodiline tööalase rände intensiivistumine; – Lihula linna ajaloolise keskuse välisilme halvenemine; vesivarustuse, reovee äravoolu ja küttetrasside ehitamisega seotud kulutuste tõus. 3.2.5. Tehnilise infrastruktuuri nõrkus. Valla tehnilise infrastruktuuri e vesivarustuse- ja kanalisatsiooni, teede ning tänavate jms. kohatine suur kulumus, lünklikkus või halb kvaliteet. Puudusest tingitud ohud: – suured ehituskulud; – täiendav koormus vallaeelarvele; – kõrged kommunaalteenuste hinnad; puhastusseadmete kõrged hoolduskulud. 3.2.6. Ettevõtlike inimeste oskustööjõu vähesus. Olemasolevate suur koormatus. Lihula vald on olnud pärast Teist maailmasõda väljarännu alaks, lahkujaks olid enamasti nooremad, ettevõtlikumad, samuti juhiomadustega aktiivsemad inimesed. Intensiivseim on olnud väljaränd 20. saj. 60–70–datel aastatel. 20. sajandi 90–date rasked tagasilöögid põllumajanduses ning järsud muudatused Lihula linna majanduse struktuuris on suurele osale valla elanikkonnale mõjunud rusuvalt. Kohalikud ettevõtted, mittetulundusühingud ning muud kohalikud ühiskondlikud organisatsioonid toetuvad osaliselt vaid vähestele võtmeisikutele. Puudusest tingitud ohud: – valla arengueeldused jäävad kasutamata; – ettevõtlus ei saa areneda oskustööliste ja juhtide puuduse tõttu; – erinevate mittetulunduslike ja elanikkonna omaalgatuslike organisatsioonide nõrk järjepidevus; – ettevõtlike inimeste vaimne kurnatus ning läbipõlemine. 3.2.7. Kvaliteetse elamispinna vähesus. Pärast 1991. aastat ei ole Lihula valda ehitatud ühtegi uut korterit. Valla elamispind tervikuna on maamajade arvu vähenemise ja Lihula linna vanemate kortermajade amortiseerumise tõttu järjekindlalt vähenenud. Puudusest tingitud ohud: – kvaliteetse elamispinna vähesusest tingituna on võimalused uute inimeste valda tulekuks väikesed. Kohalikel ettevõtetel ja omavalitsusasutustel on suured raskused töötajate leidmisel ning sellest tulenevalt väiksemad võimalused arenguks. 3.2.8. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv. Tööjõule vähenõudlike töökohtade, eeskätt põllumajanduses, kadumine on põhjustanud püsivalt töötute ja juhuslike sissetulekutega inimeste rühma väljakujunemise. Pikk tööpuuduse periood on tihti halvasti mõjunud mainitud rühma kuuluvate inimeste tööoskustele ja -tahtele. Puudusest tingitud ohud: – osa valla piirkondade, sealhulgas endiste suurmajandite elamuasumite sotsiaalse ja elukeskkonna halvenemine; getode tekkimine; – sotsiaalsete probleemide kuhjumine, töötava elanikkonna väljaränd probleemsetest asumitest; – kuritegevuse kasv. 3.2.9. Lihula linn on väike keskus. Tehnilise, eriti telekommunikatsiooni, arengu tulemusel väheneb järjest erinevate infrastruktuuri ja ka muude ettevõtete ning riigiasutuste vajadus väiksemate territoriaalsete allüksuste järele. Puudusest tingitud ohud: – vallas pakutavate teenuste nimetuste arvu vähenemine; – tehnilised uuendused rakenduvad vallas olulise ajanihkega võrreldes suuremate keskustega; – töökohtade arvu vähenemine; – riigiasutuste kaugenemine, suuremad kulud asjaajamisel; transpordikulude kasv; – kõrgemad hinnad. 4. ARENGU EESMÄRK 4.1. LIHULA VALLA ARENGU PEAEESMÄRK Lihula vallavolikogu, -valitsuse ning teiste vallaasutuste tegevuse aegumatuks eesmärgiks on tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond, kus on: – tagatud elanike põhiseaduslike õiguste ja kohustuste täitmine; – laialdased võimalused eneseteostuseks ja puhkuseks; – puhas looduskeskkond; – arenenud infrastruktuur, mis võimaldab suhelda nii naabri kui ka maailmaga; – turvaline olustik, kus keegi ei ole ahistatud või tõrjutud ei ühiskonna ega teiste inimeste poolt ning kus tänasel põlvkonnal on võimalus saavutada oma eesmärke kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi saavutada omi. Lihula valla tegevuse eesmärgiks on kujundada Eestis ja ka mujal maailmas heast küljest tähele pandav paik, kus elavad elujaatava suhtumisega koostööaltid inimesed, kus on mõnus elada, töötada ja puhata, väljast tulijal hea ringi liikuda ja palju huvitavat vaadata ning teha. 4.2. PIKAAJALISED EESMÄRGID Lihula valla tegevuse põhimõte on ära kasutades valla tugevusi ning arengueeldusi, vähendada nõrkuste mõju ning vältida negatiivseid arengusuundumusi. Alljärgnevate pikemaajaliste ehk strateegiliste eesmärkide kestus ületab käesolevas arengukavas määratletud tegevuskava viie aastast perioodi. 1) Asustuse säilimine Tegemist on Eesti julgeoleku seisukohalt olulise küsimusega. Vältida maa lausalist välismaalaste omandusse minemist. 2) Valla elanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine Arvestades Eestit iseloomustavaid demograafilisi arenguid, tuleb väga heaks tulemuseks lugeda Lihula valla 20. sajandi 90-date aastate alguse rahvaarvu (3500 elanikku) taastamist ja edasist püsimist saavutatud tasemel. Oluline on tasakaalustatud ja rahvastiku taastootmist tagava rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu saavutamine ja säilitamine. 3) Tööpuuduse vähenemine Valla tööpuuduse näitajad ei tohi langeda allapoole Eesti keskmist. Igapäevasest ja lühemaajalisest tööalasest rändest, suunaga vallast välja ning kaugemale kui 25–30 km, hõlmatud valla elanikest töötajate osa ei tohi tõusta üle 30% töötavast elanikkonnast. 4) Elanike sissetulekute suurenemine Valla elanike sissetulekud ühe inimese kohta peavad tõusma Eesti keskmise tasemeni. Vähenema peab miinimumtöötasu saavate töötajate osatähtsus. 5) Elamiskulude vähenemine Vallaelanike igapäevased kulutused eluruumile, toidule, haridusele, kultuurile, transpordile ning muudele teenustele tuleb hoida allpool Tallinna ning lähimate maakonnakeskuste taset. 6) Tootmiskulude vähenemine Tehnilise infrastruktuuriga ning majandustegevusega seotud püsikulud elanike ja ettevõtete jaoks tuleb hoida allpool Tallinna ning lähemate maakonnakeskuste taset. 7) Valla eelarvetulude suurenemine Valla eelarve tulude poole kasvuga peab kaasnema valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu haldamise ning valla valitsemisega seotud kulude optimeerimine. 4.3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HINDAMINE Eeltoodud eesmärkide saavutamisest ning seatud ülesannete täitmisest või mittetäitmisest annavad tunnistust Lihula valda iseloomustavad alljärgnevad näitajad: Demograafia: – elanike arv, migratsioon, sündivus; – rahvastiku soolis-vanuseline koosseis. Majandus: – tulumaksu laekumine, vallaelanike sissetulekud, keskmine töötasu; – kütte, vesivarustuse- ja kanalisatsiooni hinnad; – kohalike ettevõtete arv, ettevõtete töötajate arv, tööhõive struktuur ja muud majanduse statistilised näitajad, kinnisvara hinnad ja tehingute arv; – ehitus- ja kasutuslubade arv; – maakasutus, põllumajandusstatistika. Sotsiaalabi: – tööhõive näitajad, töökohtade arv; – sotsiaaltoetused, toetuste struktuur, sotsiaalteenuste osutamise statistika. Muud: – valla eelarve, investeeringud. – õpilaste arv koolides. 5. PIKAAJALISED ÜLESANDED Arvestades eelloetletud valla tugevusi ja arengueeldusi ning nõrkusi ja võimalikke ohte ning põhilisi valla ülesandeid, oleks Lihula vallavolikogu, -valitsuse ja selle allasutuste ees seisvad strateegilised ülesanded alljärgnevad: 1) Muuta Lihula linn tugevaks Lõuna-Läänemaa keskuseks 1) Suurendada Lihula kui Lõuna-Läänemaa majandus-, haridus- ja kultuurikeskuse mõju naabervaldadele. Lihula kui Lõuna-Läänemaa keskuse tugevuse suurendamiseks tuleb: – arendada Lihula tehnilist infrastruktuuri nii, et oleks võimalik olemasolevate ettevõtete tegevuse laienemine kohapeal ning uute ettevõtete asutamine; – tõsta Lihula Gümnaasiumi konkurentsivõimet ning muuta see enamaks kui Eesti keskmine väikelinna gümnaasiumis, arendada gümnaasiumi ökoloogia ja teiste loodusteaduste suunda; – tugevdada Lihulat kui kohalikku ning Lõuna-Läänemaa kultuurikeskust, kasutades ära Lihula Kultuurimaja ja Lihula linnusemäe kompleksi; – säilitada Lihula kui Lõuna-Läänemaa tervishoiukeskus; – parandada Lihula välisilmet ning tõsta kogu valla turismialase infrastruktuuri taset; – leida Lihulale oma «kaubamärk», mis eristaks teda selgelt teistest Eesti valdadest ja linnadest; – luua Lihulale iseloomulikud traditsioonilised aastasündmused, mis oleksid laiemalt tuntud. Tänu olemasolevale infrastruktuurile, transpordigeograafilisele asendile, eripalgelistele ettevõtetele ja Lõuna-Läänemaa suurimale elanike arvule on Lihula linnas enim võimalusi uute töökohtade loomiseks. 2) Lihula linn peab suutma kompenseerida Lõuna-Läänemaa infrastruktuuriobjektide võrgu hõrenemise. Lihula linnas pakutavad erinevad teenused ning linnas asuvad töökohad peavad olema hästi kättesaadavad enamikule Lõuna-Läänemaa elanikkonnast. 2) Mitmekesistada valla majandust 1) Võtta kasutusele kohalikud kütuseallikad, eelkõige väheväärtuslik puit ning pilliroog. Luua vallas eeldused uue majandusharu, kohalikele biokütustele tugineva energeetika tekkeks, milline: – oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele; – looks töökohti kohalikule vähekvalifitseeritud tööjõule; – oleks odava soojusenergia allikas ning Lihula linna keskküttesüsteemi järk-järguline kohalike biokütuste kasutamisele ülemineku eeldus; – suurendaks raha hulka kohalikul turul. Kohalike kütuste kasutuselevõtu eeldus on Lihulas, Aia 16 katlamajal põhineva kaugküttesüsteemi püsimine. Valla üldplaneeringus näha ette asukohad ja tingimused tuulegeneraatorite paigutamiseks ja väikehüdrojaamade ehitamiseks tulevikus. 2) Valmistada ette tootmis- ja laomajanduse sihtotstarbega krundid. Varustada olemasolevad ja võimalikud loodavad uued tootmis- ja laomajanduse sihtotstarbega krundid kvaliteetse vesivarustus- ja reovee äravoolusüsteemiga, juurdepääsuteede ning odava soojusenergiaga, eesmärgiga: – luua paremad tingimused kohalike ettevõtete arenguks ja tõsta nende konkurentsivõimet; – tuua valda uusi ettevõtteid. 3) Investeerida jätkuvalt turismialasesse infrastruktuuri. Tuua esile ja muuta kättesaadavaks üks valla olulisimaid eeliseid – inimtegevusest vähemõjutatud loodus, eesmärgiga: – suurendada turistide arvu; – soodustada majanduse mitmekesistumist maal ning luua võimalused kohalikele taludele lisasissetulekuteks; – vähendada turistide negatiivset mõju loodusele; – suurendada Lihula valla tuntust. 4) Võtta kasutusele kohalikud maavarad. Kohalike maavarade, turvas ja savi, kasutuselevõtt on võimalik alles peale põhjalikke keskkonnauuringuid. 3) Vähendada valla ulatuslikust territooriumist tingitud negatiivset mõju. Tuua vallakeskus küladele ajaliselt lähemale. Viia Lihula vald muule maailmale 1) Parandada kohalike teede kvaliteeti. Saavutada, et valla jaoks olulised riigi kohalikud maanteed ning Lihula, Kirbla, Tuudi ning teiste valla asulate tihedalt hoonestatud osade teed ja tänavad varustataks kõvakattega, eesmärgiga: – tuua valla külad Lihulale ajaliselt lähemale; – viia kohalik teedevõrk vastavusse suurenenud liikluskoormusega; – võimaldada mugavam juurdepääs valla vaatamisväärsustele; – leevendada kruusa ja liiva nappusest vallas tulenevat kohalike teede lagunemise ohtu. 2) Tagada valla territooriumil ühistranspordisüsteemi püsimine ja edasine areng. 3) Teabe vaba ja kiire levik. Lihula.ee. Vähendada aega, mis kulub vallaelanikel asjaajamisele ning neile vajaliku teabe leidmiseks ning tagada juurdepääs teabele kogu valla territooriumil, selleks: – tagada valla raamatukogudes tasuta Interneti kasutamise võimalus; – võimaldada paberivaba asjaajamist kõigis valla allasutustes; – kogu valda käsitlev ja kõigi allasutuste tegevust puudutav ning avalikustamisele kuuluv teave on kättesaadav Interneti vahendusel. Aidata kaasa kogu valla territooriumil Eestis konkurentsivõimelise hinnaga Interneti püsiühendusega liitumisvõimaluste loomisele, mis: – oleks valla elanikele lisavõimalus tööd leida elukohta vahetamata; – on üks eeldus kohaliku ettevõtluse arenguks; – aitaks tõsta Lihula kui elamispaiga konkurentsivõimet. 4) Säilitada puhas looduskeskkond, omanäolised inimtekkelised maastikud ning ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Saavutada kooskõla looduskaitse ja majanduse vahel. 1) Looduse ja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike säilitamine ja taastamine. Eeltoodud maastike püsimise eelduseks on ekstensiivse põllumajanduse toimimine neil aladel. Vajalikud on täiendavad püsivad sissetulekuallikad kohalikele põllumajanduslikele ettevõtetele ning olemasoleva teedevõrgu püsimine ja selle seisukorra paranemine. 2) Säilitada ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Vajalik on puhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuur valla inimtegevusest vähe mõjutatud alade eksponeerimiseks ning samal ajal neile inimese kahjuliku mõju vähendamiseks. 3) Säilitada ja süvendada kohalikul traditsioonil tuginevat ehitustegevust. Tagada valla küladele Lääne-Eesti küla traditsiooniline ilme selle paremal kujul. Soodustada kohalike ehitusmaterjalide kasutamist ehituses. Saavutada kasutult seisvate ja lagunevate ning maastiku üldilmet risustavate hoonerühmade kadumine. 4) Tihe koostöö Matsalu Looduskaitsealaga. Võtta valla üldplaneeringu koostamisel üheks alusdokumendiks Matsalu Looduskaitseala kaitsekorralduskavad. 5) Muuta Lihula vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks alles olemasolevad. 1) Luua kvaliteetne elukeskkond, kus elamiskulud oleksid madalamad kui naaberkeskustes. Turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaloleku ning vallaelanike igapäevase tööalase liikumisega seotud ebamugavused ning kulud. Selleks: – investeerida Lihula linna infrastruktuuri: kohalikel kütustel tsentraalküte, vesivarustus ning kanalisatsioon, teed ja tänavad, Internet; – parandada Lihula ning teiste valla suuremate asulate välisilmet; – säilitada Lihula linna ja külade arhitektuuriline omapära ning turvaline miljöö; – säilitada väljakujunenud hajaasustus; – valmistada ette elamukrundid koos vajalike kommunikatsioonidega, eeskätt Lihulas ja selle ümbruses, Tuudil, Kirblas. 2) Tagada konkurentsivõimeline haridus ning head võimalused täiendõppeks. Luua ühtne valla haridussüsteem, mille keskuseks on Lihula Gümnaasium. Laiendada kohapealse täiendõppe võimalusi, toetada koolitust pakkuvaid ühiskondlikke organisatsioone. Luua kogu valda hõlmav, Lihula Lasteaiale tuginev alushariduse ja noorte vanemate nõustamise süsteem. 3) Kindlustada võimalused mitmekesiseks vaba aja veetmiseks. Kujundada Lihula Kultuurimajast koos laululava ning Lihula mõisamäega valla vaba aja veetmise keskus. Tagada pidev toetus vallaelanike omaalgatuslikele kultuuri-, hariduse ja spordialastele ettevõtmistele ning organisatsioonidele. 4) Tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus. Luua Lihula Haiglale tuginedes Lihula tervisekeskus, milles oleks esindatud esmatasandi arstiabi, sealhulgas perearstid; haiglaravi taastus-, pika- ja hooldusravi näol koos võimalustega haiguste ennetamise, tervise taastamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tervishoiu väärtustamise alaseks tegevuseks. 6) Elanike omaalgatusvõime suurendamine 1) Olemasolevate haridusasutuste, rahvamajade ja raamatukogude säilitamine. Koolid, raamatukogud, rahvamajad on kohalike erinevate formaalsete ja mitteformaalsete ühiskondlike organisatsioonide tegevuse üheks peamiseks eelduseks oma ruumide, töötajate ja traditsioonidega. 2) Püsiv toetus kohalikele ühiskondlikele ja mittetulunduslikele ühendustele ning vallaelanike omaalgatuslikele ettevõtmistele. Toetada vallaelanike omaalgatuslikke ettevõtmisi soodustustega valla omanduses olevate ühiskondlike hoonete kasutamisel. Luua ja säilitada stabiilne valla mittetulundusühingute tegevus- ja projektitoetuste süsteem. Toetada täienduskoolituste korraldamist. 3) Anda järk-järgult osa valla täiend- ja huvihariduse, kultuuri ja vaba aja veetmise ning sotsiaalhoolekande alased ülesanded üle kohalikele mittetulunduslikele organisatsioonidele või eraettevõtetele Valla täiend- ja huvihariduse, kultuuri ja vaba aja veetmise ning sotsiaalhoolekande alased ülesanded anda üle vaid organisatsioonidele, kellel on vastavaks tegevuseks õiguslik alus, suudavad järgida osutatava teenuse seadusega sätestatud kvaliteedinorme. 6. TEGEVUSKAVA 6.1. Valitsemine, haldus, avalikustamine. 1) Uueks vallavalitsuse asukohaks on Lihula linn, Jaama 1. Kohaldada endine Lihula Linnavalitsuse hoone Lihula vallavolikogu ja -valitsuse ning vallavalitsuse administratsiooni tööks. Näha ette võimalus vallamajas erinevate riigiasutuste esinduste tegevuseks. Müüa endine Lihula vallavalitsuse maja asukohaga Lihula linn, Karja 1. 2) Lõpetada maareform. Määrata kindlaks Lihula valla munitsipaalomandisse taotletav maa alljärgnevaks otstarbeks: – valla hoonete teenindamiseks vajalik maa; – vallateede alune maa; – Lihula, Tuudi ja Kirbla puhastusseadmete teenindamiseks vajalik maa; – avalikku kasutusse jääv maa (pargid, haljasalad, spordiplatsid, jaanitulekohad jms.); – perspektiivseks tööstus-, laomajandus-, äri- ja elamuehituseks vajalik maa; – põllumajanduslik reservmaa Lihula linnas ning Tuudi ja Kirbla külas. 3) Korrastada valla kohanimede (asulate) nimestik. Muuta valla asulate arvu, nimetusi ning lahkmejooni vastavalt kohanimede igapäevasele tegelikule kasutamisele, ajaloolisele traditsioonile ning valla elanike soovidele pärast 2001. aasta majandusloenduse toimumist, kusjuures asulate lahkmejooned peavad järgima maaüksuste piire. Uus valla asulate nimestik kehtestada hiljemalt 1.01.2003.a. 4) Luua vallavalitsust ning kõiki valla allasutusi hõlmav andmevõrk. Siduda valla andmebaasid digitaalkaardiga ühtseks Lihula valla infosüsteemiks. Varustada kõik vallavalitsuse töökohad ning valla allasutused Interneti püsiühendusega. 5) Tagada valla tegevuse suurem avalikkus. Vallavolikogu määrused, otsused, vallavalitsuse korraldused ja teised valla tegevust käsitlevad dokumendid ning teave süstematiseeritakse ja avalikustatakse. Luuakse valla teabeleviku võrgustik, milles sisaldub: – Interneti kodulehekülg; – vallamaja teabestend ja vallamaja külastajaarvuti; – Lihula avalik internetipunkt ning valla raamatukogude lugejaarvutid. 6) Lihula.vald.ee Tagada võimalus avalduste ja muude dokumentide esitamiseks vallavalitsusele ning neile vastamine vallaametnike poolt elektronposti teel. Seada sisse digitaalne dokumendihaldus, ning volikogu ja valitsuse istungite eelnõude ettevalmistamine. 6.2. Keskkonnakaitse Võtta valla edasise tegevuse planeerimisel sh vee- ja keskkonnakaitselise tegevuse ning valla üldplaneeringu üheks aluseks Lihula Valla Veekaitse ja Maa-kasutuse Skeem ning Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjad. Likvideerida vastavalt võimalustele vallas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel asuvad reostusallikad või muuta vastavad objektid keskkonnakaitsenõuetele vastavaks. Jagada kuni valla üldplaneeringu valmimiseni ehitus-, tootmistegevuse alustamise lube lähtudes Veekaitse skeemist ning Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjadest, kusjuures nõrgalt kaitstud põhjaveega alad ning Matsalu märgala võtta erilise tähelepanu alla ning lubada kontsentreeritud tootmistegevust arendada neil aladel ainult äärmisel juhul või eriti rangeid keskkonnakaitsenõudeid järgides. Vältida võimalike väiksemate reostusallikate koondumist. Lõpetada Tallinna mnt 25 katlamaja tegevus Lihula linna keskosas, mitte lubada uute õhku reostavate väikekatlamajade ehitamist Lihulas linna keskel ja elamurajoonides. Saavutada vallas asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndite piiride täpsustamine ja kohatine korrigeerimine eesmärgiga viia need vastavusse maakorraldusnõuetega. 6.3. Haridus 1) Mitte sulgeda ühtegi valla haridusasutust. Lihula Gümnaasium, Kasari Põhikool, Tuudi ja Metsküla Algkool, Lihula Muusika ja Kunstikool ning Lihula Lasteaed järkavad oma tegevust. Säilitada ja süvendada koolide kui oma tööpiirkonna elanike seltskondliku ja ühistegevuse keskuse rolli. 2) Tihendada valla haridusasutuste vahelist koostööd. Kujundada Lihula valla kõigist haridusasutustest ühtne valla haridusvõrk keskusega Lihula Gümnaasiumis, mis võimaldaks: – õppeplaanide ühitamist ja kooskõlastamist; – õpetajatele tööd kõigis valla koolides ning olemasolevate spetsialistide teadmiste paremat ära kasutamist; – kasutada ühiselt olemasolevaid spordibaase, eelkõige Lihula spordihoonet ja staadioni, Kasari pallimänguväljakut, ning muid koolide ruume ning vahendeid, näiteks Lihula aula, Kasari poeglaste tööõpetuse klass, Lihula arvutiklass; – korraldada vallas kohapeal pedagoogilist täiendõpet; – tihendada koostööd kohalike haridus- ning kultuurisuunitlusega ühiskondlike organisatsioonidega, sealhulgas Lihula Rahvaülikooliga. Saavutada koolitranspordivõrgu abil valla haridusasutuste tõhusam kasutamine. Üldplaneeringus näha ette võimalus jalgrattatee rajamiseks Kasari Põhikooli ning Kirbla keskasula vahele. 3) Investeeringud Sooritada alljärgnevad tööd: – Lihula Gümnaasiumi kapitaalremont; – Lihula Lasteaia kapitaalremont; – Haridusasutuste sööklate tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine; – Lihula Spordihoone kapitaalremont; – Kasari Põhikooli võimla tualett- ja pesuruumide ehitus. 4) Kujundada Lihula Lasteaiast valla alushariduse keskus Lihula Raamatukogu endistesse ruumidesse asutada laste päevakeskus. Laiendada Lasteaia tegevuspiirkonda üle kogu valla territooriumi. 5) Varustada kõik valla haridusasutused Interneti püsiühendusega. Jätkata Lihula Gümnaasiumi ning Kasari Põhikooli arvutiklasside arendamist, arvestusega, et neid saaks kasutada ka teised valla koolid, samuti täiskasvanute täiend- ja huviõpetus. 6) Jätkata Lihula Gümnaasiumis ökoloogia- ja majanduse õppesuuna arendamist. Võimalusel muuta Lihula Gümnaasiumi ökoloogiasuund koostöös Matsalu Looduskaitsealaga üle-eestiliseks. Kasutada koostöös kohalike ettevõtetega Lihula Gümnaasiumi võimalusi täiskasvanute täiendõppeks. 6.4. Kultuur. Vaba aeg. 1) Kõik Lihula valla kultuuriasutused jätkavad tegutsemist. Lihula Kultuurimaja, Lihula, Tuudi, Kirbla ja Metsküla Raamatukogu ning Lihula Muuseum jätkavad oma tegevust. Siduda valla kultuuriasutuste tegevus senisest enam valla haridusasutuste omaga. 2) Leida Lihula raamatukogule uus asukoht. Leida Lihula Linnaraamatukogule uued, võimalikult Lihula linna keskel asuvad, senistest suuremad ruumid. Varustada raamatukogu uue nõuetekohase sisustusega. Luua raamatukogus lugemissaali töötaja ametikoht. 3) Näha valla eelarves ette vahendid kultuuri-, spordi- ning vaba aja sisustamise alase omaalgatuse ning vastavate kohalike ühiskondlike organisatsioonide tegevuse toetamiseks. Eeltoodud vahendid oleksid tarvilikud: – taotletavate projektitoetuste omaosaluste katteks; – iga-aastasteks tegevustoetusteks; – ruumide ning hoonete rentimiste, üürimiste või remontimiste toetuseks; – koolituste korraldamise toetuseks. Kohapealsete huvitatud ühiskondlike organisatsioonide olemasolul anda tasuta Metsküla ja Kirbla rahvamaja nende haldusse ning kasutusse. 4) Kujundada Lihula Linnusemäest koos linnusevaremete, mõisa ja laululavaga kogu Lõuna-Läänemaa kultuuri-, teadus- ja vaba aja veetmise keskus. Seada sisse Lihula Kultuurimaja ja Lihula laululava kasutamise ühtne juhtimine; alustada kultuurimaja konstruktsioonivigade kõrvaldamist; viia Lihula Kultuurimajas toimuv töö osaliselt üle projektijuhtimise põhimõtetele. Suurendada Kultuurimaja rolli kogu valla kultuurielu korraldamises. Jätkata Lihula Muuseumi kasutuses olevate Lihula mõisa ruumide remonti. 5) Ühendada kõik valla kultuuriasutused Interneti püsiühendusega. Kujundada raamatukogudest kohalikud teabekeskused. Varustada raamatukogud paljundustehnika, Interneti püsiühenduse ja raamatukogu külastajate kasutuses oleva arvutiga. 6) Anda Kirbla ja Metsküla rahvamajad ning Kloostri koolimaja mittetulunduslike organisatsioonide kasutusse. 6.5. Tervishoid, sotsiaalhooldus 1) Kujundada Lihula Haiglast valla tervise- ja sotsiaalabikeskus Alustada Lihula Haigla hoonetekompleksi renoveerimist ja osalist ümberehitamist. Lihula haiglast ümberkujundatav Lihula valla tervise- ja sotsiaalabikeskus pakub alljärgnevaid teenuseid: – perearstikeskus; – statsionaarne haiglaravi; – statsionaarne hooldusravi; – päevakeskus; – järelravi ja rehabilitatsioon. Tervise- ja sotsiaalabikeskuses peab olema võimalik muude erinevate tervishoiu- ja sotsiaalabi alaste teenuste osutamine erinevate vastavat õigust ja kompetentsi omavate organisatsioonide või isikute poolt. 2) Täiendada ja laiendada olemasolevat sotsiaalteenuste- ja koduabi süsteemi. 6.6. Teed, tänavad 1) Valla teede ja tänavate remondi- ja hooldustööde maht ei tohi väheneda Muutuda ei tohi teede ja tänavate hoolduse proportsioon Lihula linna ja ülejäänud valla vahel võrreldes Lihula valla ja linna ühinemiseelse ajaga. 2) Remontida valla teede ja tänavate halvimas seisukorras olevad lõigud Remonditööde tulemusena viia järk-järgult Lihula, Kirbla, Tuudi tänavad ja teiste valla asulate tihedalt asustatud osi läbivad teelõigud kõvakatte alla. Saavutada riigi investeeringute suurenemine Lihula vallas asuvatele riigi kohalikele maanteede hooldusse ja remonti, mille tulemusel: – muudetakse Tuudi – Saastna ja Meelva – Matsalu maantee täies ulatuses kõvakattega teeks; – Penijõe – Kloostri – Kirbla ja Kirbla – Rumba–Vana-Vigala maantee saavad tolmuvabaks või kõvakattega teedeks. 3) Korrastada Lihula linna liiklusskeem. Täiendada valla teede ja tänavate varustatust teeviitade, tänavasiltide ning turismialase teabega. Luua täiendavaid parkimiskohti Lihula linnas Tallinna mnt ja Jaama tänava ristmiku piirkonnas. Valla üldplaneeringus näha ette Lihula linna Oja tänava pikendamise võimalus Tallinn-–Virtsu maanteeni. 4) Luua vallateede ja -tänavate ning erateede register. Kanda Maakatastrisse vallateede ja tänavate alune maa 6.7. Vesivarustus ja kanalisatsioon. 1) Ühendada kõik Lihula Kirbla ja Tuudi kanalisatsioonisüsteemid ja reoveeallikad puhastusseadmetega. Muuta Lihula ja Kirbla puhastusseadmete töö tõhusamaks, vältides sademevee sattumist seadmetesse. Sademevee äravoolusüsteemi ehitus Lihulas ja Kirblas. Ehitada Lihula puhastusseadmete jääkmuda ladustamisplats. Taotleda munitsipaalomandisse puhastusseadmete tööks ja nende edasiseks tegevuse vajalik maa. 2) Jätkata Lihula linna vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide remonti. 3) Renoveerida Kirbla ja kanalisatsioonisüsteem. 6.8. Soojavarustus. 1) Lihula linnas arendada välja tsentraalsele Aia 16 katlamajale tuginev, suuremat osa Lihula linnast hõlmav küttesüsteem. Mitte lubada Aia 16 katlamaja tegevuse lõppemist. Ühendada Aia 16 katlamajaga Jaama 1, Lihula Lasteaia, Tallinna mnt 25 hoonete ning Lihula mõisa küttesüsteemid. Lõpetada Tallinna mnt 25 katlamaja tegevus. Alustada koostöös Matsalu Looduskaitseala ning kohalike ettevõtetega kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu Aia 16 katlamajas ning Lihula Lasteaia, Lihula Haigla, Kasari Põhikooli ja Tuudi Algkooli kütmisel. Kaasata erainvestoreid vallale kuuluva Lihula Soojus OÜ tegevusse. 2) Optimeerida Lihula linna soojavarustussüsteem. Renoveerida Lihula linna soojatrassid. Paigaldada Lihula linnas tsentraalse küttesüsteemiga ühendatud hoonetele uued soojussõlmed. 6.9. Arendus 1) Munitsipaliseerimine ja erastamine Munitsipaliseerida kõigi valla omandis olevate hoonete alune maa. Taotleda Lihula linnas ja teistes valla suuremates asulates või muudes soodsa asendiga paikades valla munitsipaalomandisse ehituseks sobivat maad kruntimiseks ning vajadusel kommunikatsioonide ja juurdepääsuteedega varustamiseks ning eesmärgiga see hiljem erastada või seada hoonestusõigus. Eelistatud on: – Lihula linna Oja tänava, Penijõe tee, Sooaluse tee, Aia 16 ja Piiri tänava piirkond tootmise ja laomajanduse sihtotstarbega kruntide moodustamiseks; – Lihula linna Tallinna maantee hoonestamata maa äri- ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks. 2) Vähendada kasutajata maa pindala ja hoonete arvu Aidata leida kasutajaid, eelkõige Lihula linnas ja selle vahetus ümbruses, Tuudi ja Kirbla külas asuvale maale ning hoonetele. Leida rakendus valla omanduses olevatele hoonetele, sealhulgas endisele Tuudi katlamajale. Vajadusel ja võimalusel osta või sundvõõrandada kasutuseta ja lagunevad hooned, eesmärgiga leida neile kasutajad või nende lammutamise abil parandada asulate üldilmet. 3) Elamispinna suurendamine ja selle kvaliteedi tõstmine. Renoveerida järk-järgult munitsipaalomandis olevad, sealhulgas Lihula Tallinna maantee äärsed vanemad, elamud ja korterid, eesmärgiga suurendada kvaliteetse elamispinna hulka Lihula vallas ja eriti Lihula linnas. 4) Valla turismialase infrastruktuuri arendamine Luua koostöös maaomanike, kohalike ettevõtete ja talunikega valla vaatamisväärsuste ja üldkasutatavate turismiobjektide ning nende ümbruse ja juurdepääsude hooldamise süsteem. Sõlmida lepingud eraisikute ja ettevõtetega turismiobjektide korrastustööde ja püsihoolduskulude katmiseks; matkaradade, jalgrattateede rajamiseks; viitade, teabetahvlite paigaldamiseks ja hoolduseks. 5) Planeeringud Algatada planeeringu koostamine 2001. aastal ning kinnitada planeering hiljemalt 2003.a. lõpuks. Koostada valla kalmistute detailplaneeringud. 6) Valla tutvustamine Näha ette iga-aastased vahendid valla reklaamiks ja tutvustuseks: – erinevate valda tutvustavate trükiste tellimine ning trükipinna ostmine iga-aastastes turismikogumikes; – toetus valla ettevõtetele messidel ja teistel samalaadsetel üritustel osalemiseks. 7. TÄHTSAMAD INVESTEERINGUD Jrk. Nr Tegevus, investeeringu kirjeldus Orienteeruv elluviimisaeg I. Haridus 1. Lihula Gümnaasiumi, kooli söökla, spordihoone remont, korvpalliväljaku ehitus 2001–2004 2. Lihula Lasteaia remont, automaatkatlamaja paigaldus 2001–2005 Lihula Lasteaia akende vahetus 2001-2002 Lihula Lasteaia mänguväljaku ehitus 2003–2005 3. Kasari Põhikooli söökla remont 2001–2002 Kasari Põhikooli võimla WC ja pesemisruumide ehitus 2002–2003 4. Haridusasutuste turvavalgustuse ja signalisatsiooni paigaldus 2002–2004 II. Kultuur 1. Lihula Linnaraamatukogu kolimine ja remont 2002–2005 2. Raamatukogude lugejaarvutite ostmine ja Interneti püsiühendusega varustamine 2001–2003 3. Lihula Kultuurimaja konstruktsioonivigade kõrvaldamine 2005–2008 4. Lihula Muuseumi remont 2002–2008 III. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne 1. Lihula Haigla remont ja haigla ümberkorraldamine tervise- ja sotsiaalabi keskuseks 2001–2008 2. Sotsiaalteenuste- ja koduabi süsteemi täiendamine ja laiendamine 2003–2005 IV. Infrastruktuur 1. Lihula, Aia 16 katlamaja üleviimine kohalikule kütusele 2003–2008 2. Lihula Haigla, Lihula Lasteaia, Kasari ja Tuudi kooli kütmise üleviimine kohalikule kütusele 2003–2008 3. Lihula mõisahoone, Lihula Lasteaia, Tallinna mnt 25 ja Jaama 1 ühendamine Aia 16 katlamajaga 2001–2004 4. Lihula soojatrasside renoveerimine, uute soojussõlmede ehitus 2005–2008 5. Lihula linna vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi arengukava koostamine ja süsteemi renoveerimine 2002–2008 6. Kirbla kanalisatsiooni renoveerimine 2001–2002 7. Lihula linna puhastusseadmete jääkmudaplatsi ja purgimissõlme ehitus 2001–2003 8. Lihula linna tänavate remont ja linna haljastuse korrastamine 2001–2008 9. Lihula linna Oja tänava pikenduse ehitus 2006–2008 10. Vallateede remont 2001–2008 V. Muud 1. Vallamaja remont 2001–2002 2. Lihula valla üldplaneeringu koostamine 2001-2003 3. Valla omanduses olevate eluruumide remont 2002-2008 8. LÕPPSÕNA Oma arenguvõimalustelt võib Lihula valda lugeda Eesti keskmiste valdade hulka. Rida valda iseloomustavaid tegureid on nii tugevusteks kui ka samal ajal nõrkusteks. Heaks näiteks on põllumajanduslikult väheväärtusliku maa suur osatähtsus. Ühest küljest on tegemist nõrkusega – omal ajal oli see üheks põhjuseks kogu piirkonna pikaajalisele mahajäämusele – uuemal ajal aga võib sellest hoopis tugevus saada. Järjest hinnatum on inimtegevusest vähe mõjutatud maastik ning rahu ja vaikus. Üha kiiremini muutuvas maailmas on järjest tähtsam informatsiooni kättesaadavus ning inimeste omaalgatusvõime ja oskus reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Siit tulenevalt on valla edukuse aluseks eelkõige tema elanike areng. Loosung «kaader otsustab kõik» on endist viisi aktuaalne. Sellest vajadus investeerida just eelkõige inimesse ning avardada tema ligipääsu teabele. Ei saa unustada asjaolu, et ühe või teise piirkonna areng võib sõltuda väheste, kuid samal ajal ettevõtlike inimeste otsustest ja tegutsemisest, kes suudavad endaga kaasa vedada ka teisi. Selliste kaaskodanike motiveerimine ja hoidmine vallas ning ka ligimeelitamine on väga tähtis.