Haljala Vallavolikogu — Haljala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 35, 648

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 alusel, Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haljala valla jäätmehoolduseeskiri (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 2000. a 1. märtsil. Volikogu esimees Tiit ALTMÄE Kinnitatud Haljala Vallavolikogu 15. veebruari 2000. a määrusega nr 6 HALJALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED 1. Haljala valla jäätmehoolduseeskiri on koostatud vastavuses jäätmeseadusega (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843). 2. Jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Haljala valla territooriumil. 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on kaasa aidata puhta ja tervisliku keskkonna kujundamisele ja säilitamisele piirkonnas. 4. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on: 4.1. tootmis- ja olmejäätmete vähendamisele suunatud tootmis- ja tarbimisahel; 4.2. tekkivate jäätmete keskkonnasäästlik käitlemine; 4.3. jäätmete kui tooraineressursi maksimaalne korduvkasutus tootmisprotsess. 5. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Haljala valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmehooldusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses. 6. Käesolev eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes elavad või viibivad Haljala valla haldusterritooriumil. MÕISTED 7. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldusleping – leping jäätmekäitluse, jäätmekäitluse järelevalve ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse teostamiseks; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed, samuti oma olemuselt nendega samalaadsed jäätmed olenemata nende tekkekohast. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tavajäätmeid kui ohtlikke jäätmeid; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; aiajäätmed – oksad, rohi, taimejäänused, jm aias tekkivad orgaanilist päritolu jäätmed; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, samuti mittekasutatav pinnas; suuregabariidilised jäätmed – mööbel, jalgrattad, telerid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid jne.; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; jäätmekäitlusettevõte – asutamisdokumentides ja jäätmeloas fikseeritud tingimustel ja ulatuses jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja matmisega tegelev ettevõte; jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse vähemalt üheks jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis või selleks otstarbeks eraldatud territoorium jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmetekitaja – isik, kelle otsese või kaudse tegevuse tulemusena tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – isik, kelle valduses on jäätmed; prügila – rajatis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestusplatsid, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 8. Jäätmehooldust Haljala valla territooriumil korraldab Haljala Vallavalitsus lähtudes jäätmeseadusest, jäätmekäitlust reguleerivatest õigusaktidest ning Haljala valla põhimäärusest. 9. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on: 9.1. võimalikult vähendada kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulka; 8.2. käidelda tekkinud jäätmeid jäätmeseaduse ja käesoleva eeskirja alusel; 9.3. pidada jäätmealast arvestust jäätmeseaduse seitsmendas peatükis märgitud korras; 10. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on: 10.1. rakendada tehnoloogilisi meetmeid jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks; 10.2. korraldada ettevõttes jäätmehooldust EV seadustes ja teistes normatiivaktides ning käesolevas eeskirjas sätestatud korras; 10.3. pidada koguselist ja liigilist arvestust ettevõttes tekkinud ja käitlusse suunatud jäätmete osas; 10.4. anda selgitusi ja esitada keskkonnajärelevalve töötaja nõudmisel ettevõtte viimase viie aasta jäätmealast tegevust kajastav dokumentatsioon; 10.5. koostada Haljala Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitleks ettevõtte jäätmehooldusalast tegevust ja perspektiive. 11. Jäätmete valdaja on kohustatud järgima jäätmeseaduse ja teiste seadusaktidega ning käesoleva eeskirjaga kehtestatud nõudeid jäätmekäitlusprotsessi mis tahes etapil. 12. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. JÄÄTMETE KOGUMINE 13. Jäätmete kogumist oma kinnistul korraldab jäätmevaldaja ja/või kinnistu valdaja. 14. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise teostab jäätmevaldaja, kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik. 15. Kinnistu valdaja on kohustatud teavitama kinnistu elanikke ja seal viibivaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest kinnistul. 16. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud. 17. Kogumisvahendi omaniku, haldaja või kinnistu omaniku loata on kõrvalistel isikutel keelatud kogumisvahendi kasutamine, kui see ei tulene tekkinud ohu kõrvaldamise, takistamise või ennetamise vajadusest. 18. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga määratud või kehtestatud tingimustel kooskõlastatult Haljala Vallavalitsusega. 19. Kogumisvahendina võib kasutada: 19.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kotihoidjas; 19.2. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mis on kohandatud konteinerit teenindava veoki laadimismehhanismiga tühjendamiseks; 19.3. spetsiaalseid jäätmekonteinereid ja kogumisvahendeid erinevat liiki jäätmete kogumiseks ja transportimiseks (vanapaber, vanametall, klaasimurd jne). 20. Kogumisvahend peab mahutama tekkivad jäätmed kahe järgneva tühjenduskorra vahel, võimaldades kogu perioodi vältel jäätmete nõuetekohase ladustamise. 21. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldaja. 22. Avalikel üritustel paigaldab ja korraldab kõigi seal tekkivate jäätmete kogumise ja käitluse ürituse korraldaja või tema poolt volitatud isik vastavalt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. 23. Jäätmekonteinerid peavad asetsema selliselt, et need ei takistaks mingil moel liikumist sõidu- ja kõnniteedel ega riivaks kellegi huve objektidele juurdepääsul. 24. Alaliselt paigaldatud jäätmekogumisvahendid peavad olema stabiliseeritud alusel. Lubatud on paigaldada konteinerid spetsiaalsesse jäätmeruumi, varikatuse alla või lahtisele alusele. 25. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdaja ja Haljala Vallavalitsusega. 26. Suuregabariidiliste jäätmete üleandmiseks lepib jäätmevaldaja(d) (soovitav mitmed nimetatud jäätmete omanikud) jäätmekäitlusettevõtte või muu üleantavaid jäätmeid (esemeid) töötleva ettevõttega kokku nende üleandmist puudutavates üksikasjades. 27. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõtmist Haljala valla elanikelt teostab vastavat litsentsi omav ettevõte Haljala Vallavalitsuse ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud hoolduslepingu alusel (vt lisa 1). 28. Juriidiliste isikute omanduses või valduses olevad ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või valdaja kohustatud üle andma vastavat jäätmeliiki koguvale või töötlevale, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele (vt lisa 1). 29. Ohtlikke jäätmeid, mille käitlus ei ole korraldatud, peab ettevõte säilitama Lääne-Viru Maavalitsuse keskkonnaosakonna poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 30. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahendisse ei tohi panna: 30.1. ohtlikke jäätmeid; 30.2. üle 40 °C kuumi materjale ja aineid; 30.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 30.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 30.5. käimlajäätmeid; 30.6. kogumiskaevude setteid; 30.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 30.8. radioaktiivseid jäätmeid; 30.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 30.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid; 30.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 31. Punktis 30 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmete omanik või kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 31.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 31.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 31.3. kompostimisväljakud; 31.4. muud eraldi määratletud kogumiskohad (vt lisa 1). JÄÄTMETE VEDU 32. Olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. Jäätmete vedu, mida kohalik omavalitsus ei korralda, korraldab jäätmete omanik või kinnistu valdaja omal kulul. 33. Jäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Haljala Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. 34. Haljala Vallavalitsus võib korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada jäätmete valdaja, kes korraldab ise jäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru Haljala Vallavalitsusele. 35. Jäätmete veoga võib tegelda füüsiline või juriidiline isik, kellel on jäätmeluba. 36. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 36.1. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid; 36.2. teenindama kogumisvahendit lepingujärgse ajagraafiku alusel; 36.3. teenindama kogumisvahendit viisil, mis ei kahjustaks kogumisvahendit ega riivaks territooriumi valdaja huve; 36.4. paigaldama kogumisvahendi pärast tühjendamist selle endisele kohale; 36.5. kokku korjama kogumisvahendi tühjendamise ja veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse. 37. Jäätmete veoettevõte võib keelduda konteineri tühjendamisest juhul kui: 37.1. konteineris on ladustatud jäätmeid, mille kogumine ja transport jäätmete iseloomu või oleku tõttu on ohtlik (kergestisüttivad ja plahvatusohtlikud ained, põlevad või hõõguvad ained); 37.2. konteinerit ei saa mehhaniseeritult tühjendada või on seda raske teha konteineris ladustatud suuregabariidiliste jäätmete tõttu; 37.3. juurdepääs konteinerile ei ole erinevatest põhjustest tingituna (koristamata lumi, blokeeritud juurdepääs vm) võimalik. JÄÄTMETE ÜLEANDMINE, LADUSTAMINE 38. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib Haljala valla territooriumil ladustada ainult Tatruse külas asuvas prügilas. 39. Prügila kasutamise tasu ja töögraafiku kehtestab Haljala Vallavalitsus prügila lepingujärgse hooldaja ettepanekul. 40. Jäätmete üleandmisel käitlejale või ladustamisel prügilas tuleb täita jäätmete vastuvõtmist kohapeal koordineeriva isiku korraldusi. 41. Jäätmete vastuvõtmine ja/või ladustamine toimub vastuvõtukohas selle lahtiolekuaegadel. Väljaspool lahtiolekuaegu on keelatud jäätmete jätmine vastuvõtukohtadesse või mis tahes selleks mitte ettenähtud kohta. 42. Prügilat haldav või lepingu alusel hooldav isik on kohustatud: 42.1. paigaldama jäätmete vastuvõttu korraldava teabe (jäätmete kogumist koordineeriva ettevõtte kontaktandmed, vastuvõetavate jäätmete liigid, jäätmete vastuvõtuajad ja teised prügila kasutamist koordineerivad sätted); 42.2. vastu võtma ainult nimetatud vastuvõtukohas lubatud jäätmeid; 42.3. mitte lubama prügila territooriumile isikuid jäätmete sorteerimise, põletamise, väljaviimise või väljaveo eesmärgil, kui nimetatud tegevus ei ole jäätmeloaga määratud; 42.4. vältima jäätmete kandumist väljapoole vastuvõtu- või ladustuskoha territooriumi; 42.5. andma järelevalveametnikele informatsiooni jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta; 42.6. andma vajadusel teavet eri liiki jäätmete üleandmisvõimalustest valla territooriumil; 42.7. tagama jäätmete vastuvõtu ja ladustuskohas tuleohutusnõuetest kinnipidamise ja teavitama viivitamatult tekkinud tuleohust tuletõrje järelevalveorganeid; 42.8. korrastama ja hooldama vastuvõtukoha sisse-, sise- ja väljasõiduteid. 43. Jäätmete transpordil, laadimisel ja ladustamisel peab jäätmete omanik või valdaja vältima jäätmete lendumist, pudenemist, välja voolamist või muul viisil keskkonda sattumist. 44. Jäätmete ühekordsel üleandmisel väljastab jäätmete vastuvõtja kviitungi, mida jäätmeid üleandnud füüsiline isik on kohustatud säilitama ühe kalendriaasta jooksul, juriidiline isik vastavalt jäätmeseaduse paragrahvi 44 lõikele 2 vähemalt viie aasta jooksul, ning esitama nõudmisel keskkonnajärelevalveorganitele. 45. Jäätmed, mis ei vasta vastuvõtukohas kogutavate jäätmete omadustele on jäätmete omanik kohustatud tagasi võtma, sorteerima ja suunama käitlusse vastavalt kehtivale korrale. 46. Jäätmete ladustamine ja matmine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud, välja arvatud kompostimine ja ehitusjäätmete kasutamine täiteks aluskihina. 47. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida järgmistel tingimustel: 47.1. kompostimiskoht on valitud selliselt, et kompostimine selle mis tahes etapil ei kujuta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 47.2. eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostimiskoht peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust; 47.3. kompostimiskoht peab asuma kinnistu välispiirist vähemalt 3 m kaugusel. Naaberkinnistule lähemale rajatav kompostimiskoht kooskõlastatakse eelnevalt naaberkinnistu valdajaga. 48. Toiduainetööstuse orgaanilist päritolu tootmisjääkide kompostimine peab olema kooskõlastatud Haljala Vallavalitsusega. 49. Kogumis-, sette- ja filterkaevudest, samuti kuivkäimlatest ja püüduritest pärineva orgaanika kogumist, vedu ja töötlemist reguleerib vee- ja kanalisatsioonihoolduseeskiri. 50. Pinnast, mida käsitletakse jäätmena, tuleb kasutada pinnatäiteks, katte- või tasanduskihina oma kinnistu piires, samuti otstarbel, mis lähtub pinnasekujunduslikust ja keskkonnasäästlikust eesmärgi. 51. Hukkunud, lõpnud või muudel põhjustel töötlemiseks mittekõlblikud loomad, samuti tapajäätmed tuleb matta selleks ettenähtud kohas. 52. Haljala valla territooriumil asub loomade matmispaigaks eraldatud maa Nõtke külas (alus: loomade matmiskoha registreerimiskaart Lääne-Viru maakonnas 15.10.98.a). 53. Punktis 51 toodud juhtudel korraldab jäätmete veo matmisepaika jäätmete valdaja, sõlmides eelnevalt matmise osas kokkuleppe matmisplatsi hooldajaga. 54. Matmistasu loomsete jäätmete matmise eest määrab matmispaiga haldaja kooskõlastatult Haljala Vallavalitsusega. 55. Matmiskoha haldaja või hooldaja on kohustatud: 55.1. korraldama jäätmete vastuvõtu ja matmise kooskõlas kehtestatud sanitaarnormidega; 55.2. võtma matmiseks ainult Haljala valla elanike ja ettevõtete toodud loomi ja loomseid jäätmeid; 55.3. jälgima, et matmispaiga piire ja väravad oleksid terved ja väravad suletavad ning lukustatavad, vältimaks metsloomade ja kõrvaliste isikute sattumist matmispaika; 55.4. paigaldama informatsiooni matmispaiga kasutamise korra ja tingimuste kohta, samuti haldaja ja hooldaja kontaktandmed; 55.5. informeerima tekkivast haigus- või epideemiaohust või nende puhangutest viivitamatult veterinaariajärelevalve organeid ja Haljala Vallavalitsust. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 56. Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini on Haljala valla territooriumil lubatud lahtises tules põletada riisutud kulu, oksi ja lehti. 57. Lahtise tule tegija on kohustatud: 57.1. järgima kõiki tuleohutusnõudeid; 57.2. valima tule tegemiseks aja, mil nimetatud tegevusega ei kahjustata naaber- ja lähikinnistute omanike huve, elu ja tervist. 58. Puidujäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke liimi-, laki-, värvi- ega immutusaineid, samuti kasutuskõlbmatuid paberi- ja papijäätmeid, võib põletada tahkeküttekoldes. 59. Keelatud on: 59.1. jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire; 59.2. tera- ja kaunviljapõhu põletamine, samuti kesapõldude puhastamine põletamise teel; 59.3. mis tahes teiste käesoleva eeskirja punktis 55 toodud jäätmete põletamine, kui see ei ole lubatud kehtiva jäätmeloaga. 60. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Haljala Valla Tuletõrje ja Päästeteenistusega ja Haljala Vallavalitsusega. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 61. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonnajärelevalve asutused ja Haljala Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 62. Haljala Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 63. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad juriidilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil- ja haldusvastutust. 64. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul keskkonnajärelevalve asutuse või ametiisiku otsuse alusel. 65. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 66. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust. Lisa 1 Haljala Vallavolikogu 15. veebruari 2000. a määruse nr 6 juurde HALJALA VALLAS TEGUTSEVAD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED Korraldatud olmejäätmevedu Ragn–Sells Eesti AS Tel 372 33 74 310 Tel 372 50 73 015 Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine; juriidiliste isikute jäätmekoguste (ohtlikud jäätmed) registreerimine. Rakvere mnt 26 (AS Gallon) Reci–Eesti AS Tel 372 63 13 310 Tel 372 51 55 657 Rakvere mnt 26 vastuvõetavate ohtlike jäätmete nimistu: – pliiakud; – patareid; – värvijäätmed; – õlijäätmed; – õlifiltrid; – päevavalguslambid; – filmijäätmed; – vanad ravimid; – mürkkemikaalid; – tundmatud jäätmed. Klaastaara, tetrapakendite, alumiiniumpurkide, plastikpudelite vastuvõtupunkt Võsu mnt 7 Haljala Tel 372 38 34 116 Tel 372 50 68 966 Konteinerid klaasimurru kogumiseks Kpl. Malva Essu Kpl. Maheda Aaspere Aaspere küla Haljala sektsioonelamute raj.