Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna põhikooli ja gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused — KO, 34, 637

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611) paragrahvi 45 lõike 2, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi linna põhikooli ja gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused (lisatud). 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2001. a. Volikogu esimees Avo KIIR Lisa Jõhvi Linnavolikogu 15. veebruari 2001. a määrusele nr 41 JÕHVI LINNA PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIDE PEDAGOOGIDE TÖÖTASUSTAMISE ALUSED 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse Jõhvi linna põhikooli ja gümnaasiumide (edaspidi kool) pedagoogide töötasustamise alused, palgaastmed, palgamäärad ning personalikulu koefitsient ühe õpilase kohta, võttes aluseks Eesti Vabariigi valitsuse vastavad seadused ja määrused. 2. Direktorite palgaastmed ning vahetu õppe- ja kasvatustöö asetäitja palgaaste 2.1. Kooli direktori palgaaste on lähtudes õpilaste arvust koolis järgmine: 1) alla 70 õpilase 22 2) 70 – 120 õpilast 23 3) 121 – 300 õpilast 27 4) 301 – 600 õpilast 29 5) 600 – 800 õpilast 30 6) üle 800 õpilase 31 2.2. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal palgaaste on üks kuni kolm astet madalam direktori palgaastmest. 3. Pedagoogide palgaastmed 3.1. Koolide pedagoogide palgaastmed on järgmised: 3.1.1. nooremõpetaja 19 3.1.2. õpetaja 20 3.1.3. vanemõpetaja 22 3.1.4. õpetaja-metoodik 25 3.2. Riigikeeleõpetaja palgaaste on 30. 4. Palgaastmete rakendamine 4.1. Punktis 3.1 nimetatud palgaastmeid kohaldatakse pedagoogidele, kellel on pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus. 4.2. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi palgaaste on kaks astet madalam sama ametijärguga kõrgharidusega pedagoogi palgaastmest. 4.3. Õpetajana töötava isiku, kelle kvalifikatsioon ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, palgaaste on keskhariduse ja keskerihariduse puhul 14 ning kõrghariduse puhul 16. 5. Lisatasude määramine 5.1. Direktoril on õigus oma käskkirjaga määrata aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires: 5.1.1. lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse töö- või kollektiivlepingus; 5.1.2. ühekordseid erieesmärgilisi toetusi ja preemiaid, kusjuures kooli kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi ja preemiaid makstakse samal alusel ka direktorile. 5.2. Punktis 5.1.1. nimetatud täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest pedagoogile lisatasu maksmise määraks kuus on kuni 50% tema ametikoha palgaastmele vastavast kuupalgamäärast. 6. Lisatasu klassijuhatamise eest 6.1. Klassijuhatajatele, kes ei vasta kvalifikatsiooninõetele, makstakse klassijuhataja ülesannete täitmise eest lisatasu tema ametikoha palgaastmele kuupalgamäärast alljärgnevalt: 1) 15% põhikoolis ja gümnaasiumi põhikooliastme klassis; 2) 5 kuni 10% gümnaasiumiastme klassis. 6.2. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajale tasu tema ametikoha palgamäärale vastavast kuupalgamäärast vähemalt: 6.2.1. põhikoolis ja gümnaasiumis põhikooli astmeklassis nooremõpetajale 645 krooni, õpetajale 690 krooni, vanemõpetajale 785 krooni ja õpetaja-metoodikule 950 krooni; 6.2.2. gümnaasiumi astmeklassis nooremõpetajale 215 krooni, õpetajale 230 krooni, vanemõpetajale 260 krooni ja õpetaja-metoodikule 315 krooni. 7. Palgamäärade suurendamine 7.1. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse eesti keelt kõrgtasemel valdaval eesti keele õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavat palgamäära sõltuvalt kvalifikatsioonist kuni 15%. Samas õpetajale, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, ei maksta lisatasu. 7.2. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse vastavalt kooli õppekavale õppeaineid eesti keeles õpetaval, pedagoogi kvalifikatsiooni omaval, eesti keelt kõrgtasemel valdaval õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavat palgamäära kuni 20%. 7.3. Palgamäärade suurendamisele ei laiene punktis 5.2 nimetatud piirang. 7.4. Palgamäärade suurendamine toimub aastaeelarves töötasudeks määratud summa piires. 8. Tarifitseerimisnimekiri 8.1. Kool koostab õppeaasta alguses tarifitseerimisnimekirja, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava ning kooli aastaeelarves töötasuks määratud summa. 8.2. Kool koostab tarifitseerimisnimekirja alusel koondtarifikatsiooni, mille esitab 10. septembriks Jõhvi Linnavalitsuse abilinnapeale, kes kureerib haridust. 9. Tunnipalga arvutamine 9.1. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust. 9.2. Kuu keskmine töötundide arv on sõltuvalt üldtööaja pikkusest järgmine: 9.2.1. 40-tunnise üldtööaja puhul 168,6; 9.2.2. 35-tunnise üldtööaja puhul 147,7; 9.2.3. 32-tunnise üldtööaja puhul 134,9; 9.2.4. 30-tunnise üldtööaja puhul 126,5. 10. JÕHVI LINNA PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIDE PEDAGOOGIDE PALGAMÄÄRAD Palgaaste Palgamäär Palgaaste Palgamäär Palgaaste Palgamäär 14 2654 21 4920 28 7520 15 2850 22 5230 29 8030 16 3060 23 5580 30 8540 17 3760 24 5940 31 9150 18 4010 25 6340 19 4300 26 6705 20 4600 27 7110 11. Rakendada personalikulu koefitsendid koolide lõikes: Jõhvi Gümnaasium 0,87; Jõhvi Vene Gümnaasium 0,89; Jõhvi Vene Põhikool 0,88.