Halinga Vallavolikogu — Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi arengukava kinnitamine aastateks 2004-2006 — KO, 17, 141

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) §31 lõiked 2 ja 3 ning Halinga Vallavolikogu 8. oktoobri 2003. a määruse nr 14 «Valla õppeasutuste arengukavade kinnitamise kord» (KO 2003, 153, 2274), Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 30. mai 2001. a määrus nr 8 «Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi arengukava kinnitamine aastateks 2001–2004» (KO 2001, 54, 1044). 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Rein PÕLD 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi arengukava 2004–2006 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Halinga valla arengukavast aastateks 2004–2006. Arenguvaldkondade määramisel on võetud aluseks haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määrus nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid», samuti haridusministri 25. jaanuari 2001. a. määrus nr 7 «Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, vormid ja nende täitmise kord». 1.2. Arendustegevuse lähtealused • Arvestada piirkonna huvipoolte ootuseid; • võtta arvesse kooli enesehindamise tulemused; • arvestada kaasaja märksõnu: pidev muutumine; • infotulv, ressursside säästmine, konkurentsivõimelisus globaalses maailmas, mitmedimensiooniline integratsioon; • arengukava määrab kooli strateegilised eesmärgid, õppeaastate 2004–2006 prioriteedid ja tegevuskava; • kooli huvipoolte kaasamine juhtimis- ja arendustegevusse; • meeskonnatöö edendamine; • õpilaste arengu ja toimetuleku mitmekülgne toetamine; • tähtsustada sportliku tegevuse ja tervislike eluviiside vajalikkust kaasaegses ühiskonnas; • humanistlikest ja demokraatlikest põhimõtetest lähtumine kooli arendustegevuses. 1.3. Kooli arengukava valdkonnad • Strateegiline juhtimine; • personali juhtimine ja koostöö; • õpikeskkonna kujundamine; • õpetamine, kasvatamine, õppimine; • õpilaste toetamine; • haridustulemus. 1.4. Üldandmed Pärnu-Jaagupi Gümnaasium asub Pärnumaal Halinga vallas. Kool on piirkonna noortele põhi- ja keskharidust andev õppeasutus. Vanimaks eelkäijaks on 1770. aastal asutatud kihelkonnakool. Esimene koolimaja ehitati 1901. aastal, kahekorruseline juurdeehitus valmis aastal 1913. Kooliastmete järgi oli Pärnu-Jaagupis: • 1934 a 6-klassiline algkool • 1944 a mittetäielik 7-klassiline kool • 1963 a 8-klassiline põhikool • 1952 a keskkool 2002. aastal nimetati kool ümber gümnaasiumiks. Kool töötab kahes hoones, need on valminud: • uus koolimaja 1960. aastal • juurdeehitus 1965. aastal • lasteaiamaja 1972. aastal ja on kooli kasutada alates 1991. aastast. Keskhariduse on omandanud koolis 1270 õpilast. Viimase viie aasta jooksul on õpilaste arv langenud 456-lt 398-le. 2003. a kevadel õppis koolis 442 õpilast ja sügisel 400 õpilast. Kooli arendustegevusega on sihipäraselt tegeletud alates 1991. aastast, siis kujundati välja keskkooli õppesuunad. Esimene arengukava valmis aastal 2001. Arengu eesmärk oli kujundada kool, kus iga õpilane saab ja tahab õppida oma võimete ja vajaduste kohaselt kompetentsete õpetajate juhendamisel. Eriline rõhk oli arvutialase koolituse käivitamisel alates II klassist üks tund nädalas kuni XII klassini. 2003. aastal analüüsiti põhjalikult arengukava 2001–2004 eesmärkide täitmist ja alustati kooli huvipoolte koostööna uute arengusuundade väljatöötamist aastaiks 2004–2006. Muudatusettepanekud tehti 2003. aasta septembris. Et Halinga Vallavolikogu kinnitas valla uue arengukava aastateks 2004–2006 2003. aasta oktoobris, siis alustas kool laiapõhjalist tööd arendusrühmades 26. oktoobrist kuni 2. novembrini 2003. a. Kaasati hoolekogu ja õpilasomavalitsus. Töö põhjal sündis SWOT-analüüs ja 30. oktoobrist kuni 17. novembrini 2003. a viidi koolis läbi kompleksne sisehindamine, selle akti põhjal töötati välja arenguvaldkondade eesmärgid. 1.5. Kooli tegevuse eesmärk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium on Halinga valla ainus keskharidust andev õppeasutus. Kooli ülesanne on tingimuste loomine oma piirkonna lastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks. Kooli õppekasvatustöö eesmärk on isiksuse kujundamine, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku ees. Gümnaasiumiosas on ülesanne valmistada õpilasi ette kõrgkooli astumiseks ja elus toimetulekuks. 1.6. Visioon Pärnu-Jaagupi Gümnaasium on gümnaasiumiharidust ja majanduse algteadmisi andev õppeasutus, kus võimaldatakse õpilasel kujuneda vastutustundlikuks, elus toimetulevaks ja konkurentsivõimeliseks kodanikuks laienevas maailmas. 1.7. Missioon Elukestvalt õppiva, aktiivse, elus toimetuleva, humanismi ja demokraatia põhimõtetest lähtuva, tervislikke eluviise väärtustava inimese kujundamine. 1.8. Kooli arendamise põhisuunad 2004–2006 • Jätkusuutliku gümnaasiumi õppekorralduse täiustamine; • konkurentsivõime suurendamine laienevas maailmas; • kaasajale vastava turvalise töö- ja arengukeskkonna loomine; • rahvusvaheline koostöö arendus; • kutsealane ettevalmistus koolis; • põhihariduse omandamise võimaldamine; • erivajadustega õpilaste õppimisvõimaluste parandamine. 1.9. Kooli arengut soodustavad sise- ja välistegurid 1. Rahuldav mikrokliima õpilane-õpetaja-õpetaja vahel 2. Kaasaegsed IT-vahendid 3. Kutsealaselt pädevad pedagoogid 4. Omavalitsus soosib laiapinnalist huvitegevust koolis 5. Kooli hea strateegiline asukoht 6. Head võimalused sportimiseks 7. Koolis toimib õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteem 8. Õpetajate mitmekülgne täienduskoolitusvõimalus 9. Koolis toimib järjepidev õpilaste koolikohustuse täitmise arvestus 10. Kooli traditsioonid 1.10. Kooli arengut takistavad sise- ja välistegurid 1. Erinevad pedagoogilis-filosoofilised õpikäsitlused 2. Liigne kriitilisus nõudmiste esitamise puhul 3. Tugiõpilasliikumise puudumine 4. Koostöö puudulikkus kodudega 5. Õpilastele pole kättesaadav spetsialisti nõustamine (psühholoog) 6. Suured klassid vanemas astmes pärsivad sotsiaal-pedagoogilist tööd 7. Ülepaisutatud riiklik õppekava ei toeta õpilaste individuaalset arendamist 8. Õppevahendite puudulikkus 9. Kutsenõustamise puudulikkus 10. Vananev, remontimata õppehoone 11. Juhtkonna pidev vahetumine 12. Ebakindlus gümnaasiumi tuleviku suhtes 13. Tervisekaitse ja Päästeameti ettekirjutused (vt lisa) 1.11. Kooli hetkeseis Õpilased: Klass Klassikomplekte Kokku Tüdrukud Poisid 1.–12. kl 17 399 186 213 1.09.2003. a seisuga töötab Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 34 pedagoogi, nendest 28 naissoost, 7 meessoost, nendest kõrgharidusega 30, kesk-eriharidusega 4 (kehalise kasvatuse, saksa keele ja tütarlaste tööõpetuse õpetajad). Õpetajad on atesteeritud järgmiselt: 5 vanemõpetajat, 22 õpetajat, 3 nooremõpetajat. Õpetajate pedagoogiline tööstaaž: 1–5 aastat 6–15 16–25 26–39 40 ja enam 8 11 9 5 1 Õpetajate vanuseline koosseis: Kuni 30 31–40 40–50 Üle 50 3 9 12 5 Üle 50-aastasi õpetajaid on 14,7% Prognoos koolitulevate laste osas: Aasta I klass VII klassi tulevad Libatse ja Vahenurme koolist 2004. a 18, sündinud 1997 19 2005. a 12, sündinud 1998 13 2006. a 20, sündinud 1999 15 2007. a 19, sündinud 2000 16 2008. a 28, sündinud 2001 17 Prognoosist lähtuvalt jääb 2004–2006 aastaks alles 16 klassikomplekti, kui klassi piirtäituvuseks jääb 36 õpilast. Kohaliku omavalitsuse investeeringud kooli alates 2001–2004 on olnud kokku 1 594 295 krooni. Vajalikud investeeringud aastateks 2004–2006 aastateks on järgmised: • Elektrisüsteemi ja valgustuse parandamine 1 150 000 krooni • Akende vahetus 590 000 krooni • Küttesüsteemi vahetus 860 000 krooni • Arvutiklassi ja garderoobide ehitus 3 000 000 krooni • Söökla ümberehitus 1 500 000 krooni • Tööõpetuse klasside sisustus 100 000 krooni KOKKU: 7 200 000 krooni 2. KOOLI ARENGUKAVA VALDKONNAD 2.1. Koolisisene juhtimine Kooli tugevused: • kehtestatud on sisehindamise kord. Probleemid: • infovahetussüsteem ei ole hea; • tunnustamissüsteem ei ole hea; • nõudmiste kehtestamisel puuduvad ühised arusaamad; • puudub töökorraldus noore tööle asunud õpetaja toetamiseks ja vanemõpetaja tööle rakendamiseks. Eesmärk: • Viia koolisisene juhtimine vastavusse õppekasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitele Tegevussuunad: 1. Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv. 2. Juhtkond suunab metoodilist tööd ja planeerib täienduskoolitust. 3. Täiustada sisehindamise süsteemi. 4. Täiustada õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimise süsteemi. 5. Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest, teevad koostööd teiste õpetajate ja kooli juhtkonnaga. 6. Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest. 7. Julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel. 8. Täiustada süsteemi kooli tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks. 9. Luua süsteem õpilaste ja lapsevanemate informeerimiseks. 10. Võimaldada lapsevanematele kursisolekut kooli eesmärkide ja arendustegevusega. 11. Saavutada kooli kodukorra täitmine. 12. Juhtkonnal tuleb arvestada kooli tervisekaitsenõuete täitmist päevakavas, õppekorralduses, samuti tuleohutuseeskirjadele vastavust. 2.2. Kooli töö planeerimine Kooli tugevused: • struktuurijuhtidel olemas tööplaanid; • toimuvad regulaarselt nõupidamised, kolleegiumid, õppenõukogud, hoolekogu ja õpilasomavalitsuse koosolekud. Probleemid: • on määratlemata tööplaanide koostamise põhimõtted; • üldtööplaan ja järgmiste tasandite tööplaanid pole kooskõlas; • täienduskoolitus pole planeeritud; • ressursside kasutamine ei ole planeeritud. Eesmärk: • Kavandada koolitöö lähtuvalt arengukava eesmärkidest. Tegevussuunad: 1. Korraldada haridusuuringuid. 2. Koostada arengukava ja õppekavaga kooskõlas üldtööplaan üheks õppeaastaks. 3. Arvestada arengukava oma tegevuses, eelarve koostamisel ja täienduskoolitust planeerides. 2.3. Õpetamine ja õppimine Kooli tugevused: • õppetöö korraldatud õpilaste arengut ja taset arvestades; • tööle on rakendatud parandusõpperühmad ja rühmad logopeedilist ravi vajavatele õpilastele; • toimib õpiabi väljaspool koolitunde; • tunnijaotusplaan näitab õppe kohustusliku osa ja valikainete osakaalu. Probleemid: Puudub kontrollsüsteem koduõppe- ja individuaalse õppekava rakendamise üle • välja töötamata ainealane eesmärgistatud metoodilise töö süsteem; • valdav on ainekeskne või õpetajakeskne õpetamine; • puudub plaan ja süsteemsus õpitulemuste parandamise osas; • õpilaste väljalangevus põhikooli vanemast ja gümnaasiumiastmest; • hindamisjuhend pole vastuvõetav. Eesmärk: • Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise ja koostööoskusi. Õpetajad valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on tunnis aktiivsed ja hindamise abil motiveeritakse õpilasi õppima. Tegevussuunad: 1. Koostada kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest. 2. Korraldada kooli tasemetöid. 3. Arvestada enam õpilaste võimeid. 4. Täiendada õpetajate töökavasid iga õppeveerandi algul vastavalt õppeprotsessi muutustele. 5. Kujundada ainealase metoodilise töö süsteem. 6. Täiendada õpilaste õpioskusi. 7. Saavutada maakondlikel olümpiaadidel arvestatavaid tulemusi. 8. Arendada suulist eneseväljendus- ja suhtlemisoskust. 9. Teavitada õpilasi ja lapsevanemaid hindamise eesmärkide, aja ja viisi osas. 10. Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõtted õppenõukogus. 11. Saavutada eksami-, üleminekuarvestuste ja tasemetööde tulemuste vastavus kursuse, veerandi- ja aastahinnetega. 12. Analüüsida eksami- ja tasemetööde tulemusi. 2.4. Koolikohustuse täitmine Kooli tugevused: • puudumistest teavitatakse kohe lapsevanemaid ja kooli juhtkonda; • koolikohustuse tagamise osas tehakse koostööd vallavalitsusega Probleemid: • palju on puudumisi gümnaasiumiastmes; • koolil puudub arstitõendite ja lastevanemate teatiste register; • raskusi on koolikohustuse tagamisega põhikooli vanemas astmes Eesmärk: • Saavutada täielik koolikohustuse täitmine, et õpilased ei puuduks põhjuseta üksikutest tundidest. Tegevussuunad: 1. Parandada koostööd kodu ja kooli vahel. 2. kaks korda aastas lastevanematega arenguvestluste läbiviimine. 2.5. Kooli töökeskkond Kooli tugevused: • ainekabinetsüsteem; • 80% kooli mööblist vastab tervisekaitsenõuetele; • olemas töökeskkonna kaardistus ja riskianalüüs; • hea arvutipark ja kaasaegsed IT vahendid Probleemid: • vajadus kaasaegse töökeskkonna järele; • ruumipuudus; • päästeameti, tervisekaitsetalituse ja tööinspektsiooni ettekirjutused; • amortiseerunud elektri-, valgustus- ja küttesüsteemid Eesmärk: • Kujundada õpilastele töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikele erivajadustele. Kujundada personalile füüsiliselt ja vaimselt turvaline töökeskkond. Tegevussuunad: 1. Viia ruumid ja mööbel vastavusse tervisekaitsetalituse ja päästeameti nõuetega. 2. Luua turvaline töökeskkond. 2.6. Huvitegevus Kooli tugevused: • koolil olemas kultuuri- ja sporditraditsioonid; • mitmekesine huviringide valik; • KOV soosib huvitegevust ja pakub kooli huvitegevusele piisavalt väljundeid; • kool on avatud algatuste suhtes; • tugev algklasside ainesektsiooni töö; • kvalifitseeritud ringijuhid; • huvitegevuseks on välja kujunenud tööjaotus; • õpetajaskond on heaks ressursiks huvitegevuse arendamisel. Probleemid: • majanduslike võimaluste piiratus vahendite soetamisel (koolil puudub ürituste läbiviimiseks korralik võimendus, kooliraadio jm) ja väljasõitude osas; • teatud ringijuhtide nappus; • õpilastepoolne rõhuasetus huvitegevusele on meelelahutuslikku laadi; • kooli ja kodu ühisüritused ei ole populaarsed kooli keskmises ja vanemas astmes; • paljude õpetajate passiivne osalemine klassivälises tegevuses. Eesmärk: • Igakülgselt toetada kooli õppekavale vastava hariduse omandamist ja võimaldada iga õppuri huvide ja annete arendamist. Tegevussuunad: 1. Planeerida huvitegevust otstarbekamalt. 2. Õpilaste vaimse, kultuurilise ja füüsilise tegevuse arendamine õpilasürituste kaudu. 3. Koolis väljakujunenud traditsioonide jätkamine. 4. Laste- ja noorsoo organisatsioonide (Kodutütred, Noorkotkad, 4H) töö jätkamine. 5. Rohkem esindada kooli maakondlikel ja vabariiklikel õpilasüritustel. 6. Klassi ühisüritused-ekskursioonid, matkad, klassiõhtud, teatrite ja muuseumide külastused jpm. 7. Huviringid. 8. Õpilaskogu. 9. Osalemine eri projektides. 10. Sõprussidemed. 11. Ainesektsioonide korraldatud ühisüritused, ainenädalad. TEGEVUSKAVA VASTUTAJA Ürituste läbiviimine ja vormistamine projektidena (korraldamise eesmärk, sihtgrupp, analüüs) Huvijuht, õppealajuhataja, õpetajad Noorteorganisatsioonide laiendamine, juhendajate leidmine Huvijuht Traditsioonide hoidmine, uute loomine Huvijuht, õpetajad, õpilaskogu HUVIRINGID Ringidele kindla väljundi leidmine Huvijuht, ringide juhendajad Uute huviringide loomine (väitlusring) Huvijuht, õppealajuhataja Õpilaste huviringides ja huvikoolides osalemise kohta arvestuse pidamine Huvijuht Projektidest osavõtmine Huvijuht, direktsioon ÕPILASKOGU Osalemine üleriigilistel ja maakondlikel üritustel Huvijuht Õpilaskogu ja direktsiooni regulaarsed nõupidamised Õpilaskogu president ja direktsioon HINDAMISKRITEERIUMID MEETOD Koolis töötavate ringide nädalatundide koguarv Arvandmete võrdlemine ja analüüs Koolis tegutsevates ringides osalevate õpilaste % Arvandmete võrdlemine ja analüüs, võrdlus teiste koolidega Huviringide tulemuslikkus Väljundi analüüs Toimunud ürituste õnnestumine Kavandatud eesmärkide täitmise analüüs, osalejate hinnangud Õpilaskogu tegevuse tõhusus Õpilasküsitlused Rahulolu ringidega Küsitlused 2.7. Hoolekogu Kooli tugevused: • hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus Probleemid: • puudub stabiilne koosseis Eesmärk: • Kooli hoolekogu on huvitatud kooli arendusprotsesside suunamisest ja koostööst kooli juhtkonnaga. Tegevussuunad: 1. tihendada koostööd kooli vilistlastega. 2. toekuse ja mõjususe suurendamine koolielu juhtimisel. 3. koostöö kohaliku omavalitsusega. 2.8. Kaader Kooli tugevused: • on olemas õpetajaskond, kes tahab oma tööd hästi teha • head täienduskoolitusvõimalused ja piisav tegevusvabadus Probleemid: • õpetajate madal enesehinnang • tehnilise personali vähene kaasatus õppetöösse • juhtimisstiil pole vastuvõetav • soovitakse ise rohkem osaleda juhtimisprotsessis, aga vastutust võtta ei soovita • ei teadvustata eesmärgistatud töö vajalikkust Eesmärk: • Pedagoogiline personal osaleb kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel ja tehniline personal toetab kooli arengukava eesmärkide elluviimist. Kujundada paindlik, arenev organisatsioon, kus kehtivad kokkulepped. Tegevussuunad ja põhimõtted töös: 1. Täiendada kaadrit erialase kõrgharidusega pedagoogidega. 2. Enesetäiendamise (teemade) prioriteetide väljaselgitamine arvestades kooli arengukava. 3. Töötajate tööalase stimuleerimise süsteemi väljatöötamine. 4. Tööalase motivatsiooni tõstmine 5. Mitterahuldava töö korrigeerimine 6. Võrdsus, õiglus, objektiivsus 7. Juhtkonna tegevuse läbipaistvus 8. Töötajatele eneseteostusvõimaluste ja turvatunde pakkumine 2.9. Infotehnoloogia Kooli tugevused: • kaasaegsed IT vahendid • olemas litsentsid tarkvarale • rahuldav internetiühendus • 16 õpilaskohaga hea arvutipark • arvutiõpetus 2.–12. klassile Probleemid: • vajadus suurema nõuetele vastava arvutiklassi järele • ainekabinettide internetiseerimisvajadus Eesmärk: • Luua kaasaja võimalustele vastavad tingimused infotehnoloogiaalase kirjaoskuse omandamiseks koolis. Tegevussuunad: 1. Sisustada tööruumid arvutitega ja internetiühendusega 2. Uuendada litsentseeritud tarkvara 3. Täiendusõppe läbiviimine 4. Muretseda juurde uut riistvara ja programme 2.10. Õpilaste toetamine 2.10.1. Kutsenõustamine Kooli tugevused: • 9. ja 12. klasside osalemine infomessidel • eri õppeasutuste õppimisvõimaluste tutvustused koolis • külaskäigud eri õppeasutustesse • kutsega seonduvad teemad õppekavas Probleemid: • õpilaste nõustamine ja teavitamisviis pole piisav • karjääriõpetuse alane töö kooli õppekavas ebapiisav • puudub mitmekülgne kutsenõustamise metoodika • koolil puudub psühholoog Eesmärk: • Kutsesuunitluse kui tugisüsteemi loomine koolis õpilastele ja lastevanematele. Tegevussuunad: 1. Käsitleda õppeaineid seoses elukutsetega. 2. Välja selgitada õpilaste kutsesobivus ja võimekus. 3. Tutvustada edasiõppimisvõimalusi. 4. Suunata õpilasi ise infot otsima. 5. Koostöö maakonna kutsenõustamiskeskusega. 6. Spetsialisti nõustamise tagamine 2.10.2. Töö erivajadustega lastega Kooli tugevused: • on käivitunud õpiabisüsteem • olemas kvalifitseeritud töötajad (logopeed, parandusõppe õpetajad) • õpetajate hoiakud soodsad. Probleemid: • töökavad ei kajasta tööd erivajadustega lastega; • erivajadustega laste osakaal suureneb; • erivajadused avastatakse hilja; • parandusõppe rühmad suured; • parandusõppe kontingent raske; • puudub psühholoog, sotsiaalpedagoog; • individuaalne õppekava ei rakendu, sest see on õpetajale lisatöö; • puudub koolitus; • diferentseeritud hindamine ei ole muutnud olukorda. Eesmärk: • Toetada erivajadustega laste kujunemist elus hästi toimetulevaks, kõlbeliseks kodanikuks. Tegevussuunad: 1. Kõigi osapoolte tihe koostöö lapse õpiraskuse olemuse võimalikult varajaseks määratlemiseks ja talle sobiva õppekava kinnitamiseks. 2. Käitumisprobleemidega õpilaste puhul preventatiivne tegevus ja sotsialiseerumise toetamine. 3. Erivajadustega laste tugevate külgede toetamine ja võimaluste leidmine nende tunnustamiseks. 4. Tolerantsete hoiakute süvendamine kaasõpilastes ja õpetajates. Tegevuskava 1. Kõigi osapoolte tihe kooostöö lapse õpiraskuse olemuse võimalikult varajane määratlemine Tegevus 2004 2005 2006 Vastutaja Parandusõppealane koolitus «Õpiraskusega laps ainetunnis» x x koolitajad TÜ Projekti kirjutamine koolituskulude katteks Lastekaitse Liidule x x parandusõppe õpetajad, logopeed Erivajadustega lastele parandusõppe ja ainetundideks sobiva materjali hankimine – aastas 1000 kr kooli eelarvest x x x logopeed ja parandusõppe õpetajad Täpse info saamiseks õpilase tervislikust seisundist, on kooli vastuvõtmisel nõutav tervisekaardi ja arstitõendi esitamine x x x õppealajuhataja, sekretär Parandusõpet saavate õpilaste lastevanematele teabepäeva organiseerimine x x x parandusõppe õpetajad Õpiraskustega lastevanemate koolitus x õppealajuhataja Koolipikenduse vajaduse määratlemine koolieelikutele x x x koostöö «Pesamuna» õpetajate ja lastevanematega 2. Käitumisprobleemidega laste sotsialiseerumise toetamine ja preventatiivne tegevus Aineõpetaja nõustamine õpilaste käitumisprobleemide korral (ka tõrjutud lapsed) x x x lastekaitsespetsialistid, haridusnõunik Käitumisprobleemidega laste II–IX klassi pikapäevarühma või «Tootsi klassi» suunamine x x x õppealajuhataja 3. Erivajadustega laste tugevate külgede toetamine, võimaluste leidmine nende tunnustamiseks Õpetajate hoiakute kujundamine – koolisisesed metoodilised õppused x x x direktor Töökavade analüüs x x x õppealajuhataja 4. Tolerantsete hoiakute süvendamine kaasõpilastes ja õpetajates Koolitused, treeningud x x x koolitaja Hindamiskriteeriumid Meetod 1. Klassikursuse kordamajääjate vähenemine Arvandmete võrdlus 2. Koolikohustuse täitmine Arvandmete võrdlus 3. Kohustusliku põhihariduse omandamine (ei esine väljalangemist põhikooli osast) Arvandmete võrdlus Erivajadust vajavate õpilaste ja nende lastevanemate rahulolu Ankeetküsitlused, vestlused Õpilaste õigusrikkumiste vähendamine Juhtumite võrdlemine aastate lõikes Teiste huvigruppide rahulolu Küsitlused, vestlused 2.11. Traditsioonid, koostöö vilistlastega Kooli tugevused: • traditsioonide alalhoidmine Probleemid: • puudulik koostöö vilistlaskoguga Eesmärk: • Parendada koostööd Tegevussuunad: 1. Korraldada traditsioonilisi üritusi 2. Korraldada vilistlastele kokkutulekuid. 2.12. Avalikud suhted ja reklaam Kooli tugevused: • koolielu tegemistest kirjutatakse regulaarselt kohalikus ajalehes • vilistlaskogumik, infovoldik, almanahh • kooli kodulehekülg Probleemid: • PR-alane töö puudulik • pidev kriitika avalikkuse poolt • maine kujundamine Eesmärk: • Jätkusuutliku gümnaasiumi tegutsemise võimalikkuse tõestamine maakondlikus haridusvõrgustikus. Tegevussuunad: 1. Täiustada kooli kodulehekülge. 2. Tutvustada kooli meedias. 3. Kujundada kooli sümboolika (meened, voldik jne). 2.13. Sotsiaaltöö Kooli tugevused: • on käivitunud õpilaste nõustamine lastekaitsespetsialisti poolt • on viidud läbi küsitlusi õpilaste seas • on kaardistatud sotsiaal-pedagoogilised probleemid koolis • ÕOV on avalikustanud koolivägivallaga seonduvaid probleeme Probleemid: • tõrjutud lapsed ei ole kaardistatud • käitumisraskustega õpilaste arv suureneb • politsei ei aita kaasa probleemide lahendamisele • avalikkuse tolerantne suhtumine noorte väärtegudesse Eesmärk: • Õpilased oskavad käituda vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Tegevussuunad: 1. Süvendada koostööd: kool – valla sotsiaaltöötajad – politsei – naaberkoolid. 2. Arendada tugiõpilaste liikumist koolis. 3. Võimaldada õpilastele ja kooli töötajatele psühholoogilist nõustamist. 4. Temaatilised arutelud ja informatsioon lastevanematele. 2.14. Kooli haridustulemus Kooli tugevused: • enamus asub edasi õppima • olümpiaadidel on saavutatud häid tulemusi Probleemid: • kõik riigieksamite tulemused ei ole riiklike keskmiste eksamitulemuste tasemel • väga häid tulemusi riigieksamite puhul on harva, keskmine tulemus 2002/03. õppeaastal oli 51,9 • õpilaste õpimotivatsioon on väike Eesmärk: • Parendada õpilaste õpijõudlust ja sotsialiseerumist ning tagada kõigile põhikooliharidus. Tegevussuunad: 1. Tõhustada kooli enesehindamist. 3. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Jätkata seniste tugevate külgede arendamist ja täiustamist. Prioriteetidena on välja toodud nõrgad kohad. Tegevuse toimumist märgib x. 3.1. Koolisisene juhtimine 1 Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv 2004 2005 2006 Rahastamine Vastutaja 1 Koolitus – enesekehtestamine, stressiga toimetulek x x x KOV direktor 2 Koolitus – meeskonnatöö RE direktor 3 Ideede genereerimine x x x direktor 4 Kogemused teistest vabariigikoolidest ja koolidest väljastpoolt riiki kooli töökorralduse osas x x x KOV direktor 5 Eri aineõpetajatest töörühmade moodustamine ja nende töö ainekavade täiustamisel x x x õppealajuhataja 2 Juhtkond suunab metoodilist tööd 1 Ainesektsioonide töö planeerimine x x x õppealajuhataja 2 Ainesektsioonide töö sidumine õppekava ja õppeaasta eesmärkide täitmisega x x x direktor 3 Uutele aineõpetajatele ja klassijuhatajatele üheks aastaks tugiõpetajate leidmine x x x direktor 4 Teiste koolide metoodilise töö kogemustega tutvumine x x x KOV õppealajuhataja 5 Metoodiliste konverentside korraldamine x x KOV õppealajuhataja 6 Näitus omavalmistatud õppevahenditest x x õppealajuhataja 7 Õppevahendite ostmine x x x KOV direktor 8 Uuema pedagoogilise ja psühholoogiaalase kirjanduse ostmine x x x KOV õppealajuhataja, direktor 3 Täienduskoolituse prioriteetide kujundamine ja plaanide koostamine 1 Ainesektsioonide ettepanekul koostatakse koolituse plaanid x x x õppealajuhataja 2 Õpioskuste kujundamine – koolitus x x KOV direktor 3 Erivajadustega laps tavakoolis – koolitus x x KOV direktor 4 Enesehindamise oskused – koolitus x x KOV direktor 4 Täiustada sisehindamise süsteemi 1 Ideede genereerimine, arutelud ainesektsioonides x x x õppealajuhataja 2 Sisehindamise süsteemi kirjalik vormistamine ja avalikustamine x x x direktor 3 Rakendamine ja analüüs x x x õppealajuhataja 4 Süsteemi täiustamine x õppealajuhataja 5 Omaalgatuslike töörühmade töö hindamine x x x õppealajuhataja 5 Õpetajate stimuleerimise süsteemi täiustamine 1 Ideede genereerimine x x x direktor 2 Otsuste vormistamine käskkirjaga x x x direktor 6 Personali töö stimuleerimise süsteemi kujundamine ja täiustamine 1 Töötajate üldkoosolek, ettepanekute arutelu x x x majandusjuhataja 2 Ettepanekute kirjalik vormistamine x x x majandusjuhataja 3 Otsuste vormistamine käskkirjaga x x x direktor 7 Õpilaste stimuleerimise süsteemi täiustamine 1 Ideede genereerimine – ÕOV x x x huvijuht 2 Klassijuhatajate ja ainesektsioonide ettepanekud x x x õppealajuhataja 3 Arutelu kollektiivis x x x direktor 4 Otsuste vormistamine ja kinnitamine õppenõukogus x x x direktor 8 Klassijuhatajad lähtuvad oma töös õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest 1 Õppekasvatustöö ülesannete arutelu kollektiivis x x x õppealajuhataja 2 Õppekasvatustöö ülesannete kajastumine klassi üritustes x x x õppealajuhataja 3 Küsitlused klassis x x x klassijuhatajad 4 Individuaalsed vestlused x x x klassijuhatajad 5 Nõudmiste ühtlustamine x x x õppealajuhataja 9 Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest 1 Otsuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine direktor 2 Õppenõukogu otsuste kontroll x x x direktor 3 Õppekava täitmise kontroll x x x õppealajuhataja direktor 4 Arengukava täitmise analüüs x x x direktor 5 Arengukava korrigeerimine x x x direktor 10 Õppenõukogu liikmete osalemine kooliarenduses 1 Kõik materjalid kättesaadavaks õpetajate tuppa x x x KOV direktor 2 Regulaarsed kokkusaamised ideegruppide, töörühmade töö x x x direktor 3 Konkreetsete ülesannete täitmine ainesektsioonides x x x õppealajuhataja 4 Kogemused teistest koolidest x x x KOV direktor 5 Otsuste vormistamine x x x direktor 11 Õpilasomavalitsuse osalemine koolielu probleemide lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel 1 Regulaarsed kohtumised direktsiooniga x x x direktor 2 Info probleemidest x x x huvijuht 3 Ajurünnakud koos õpetajatega x x x huvijuht 4 ÕOV koolitus x x x KOV huvijuht 12 Süsteemi loomine kooli tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks 1 Dokumenteerimist vajavate tegevuste loetelu ja säilitamise vormi koostamine x õppealajuhataja 2 Ideede genereerimine x direktor 3 Ettepanekute arutelu direktsioonis x direktor 4 Otsuse vormistamine käskkirjaga x direktor 13 Süsteemi loomine õpilaste ja lastevanemate informeerimiseks 1 Õpilasomavalitsuse ettepanekud x huvijuht 2 Ideede genereerimine x direktor 3 Kokkuvõte ettepanekutest ja otsus õppenõukogus x direktor 4 Kooli kodulehekülje täiendamine x x x infojuht 5 Info ajakirjanduse kaudu x x x direktor 6 Info kooli astumisel x x x sekretär 7 Olulise info edastamine õpilastele allkirja vastu x x x klassijuhatajad 8 Info hindamise kohta vastavalt koolis kehtivale hindamisjuhendile x x x õppealajuhataja 9 Põhikooli õpilastele antakse iga veerandi keskel hinneteleht x x x klassijuhatajad 10 Lastevanemate klassikoosolekud vähemalt 2x õppeaastas x x x õppealajuhataja 11 Üldinfo õpilaspäeviku kaudu (1.–9. kl) x x x direktor 12 Infovoldikud x x x direktor 14 Võimaldada lastevanematele kursisolekut kooli eesmärkide ja arendustegevusega 1 Info kooli koduleheküljele x x x infojuht 2 Info lastevanemate üldkoosolekutelt x x x direktor 3 Arenguvestlused 2x aastas x x x õppealajuhataja 4 Lapsevanemate osalemine kooli arendustegevuses hoolekogu kaudu x x x direktor 15 Saavutada kooli kodukorra täitmine 1 Mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi arutelu, õpilasomavalitsuse ettepanekud x direktor 2 Mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi vormistamine, kinnitamine õppenõukogus x direktor 3 Klassijuhatajate, töötajate poolt pidev kontroll x x x õppealajuhataja 16 Juhtkonnal arvestada kooli tervisekaitse, elektri- ja tuleohutusnõudeid 1 Pulberkustutite testimine, väljavahetamine x x x KOV majandusjuhataja 2 Paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon x KOV direktor 3 B-korpuse osas põlevmaterjalist põranda likvideerimine x KOV direktor 4 Elektriseadmete pidev hooldamine, remont x x x KOV direktor 5 Elektrisüsteem ja küttesüsteemid välja vahetada x x KOV direktor 6 Vahetada välja aknad x majandusjuhataja 7 Uste väljavahetamine x KOV majandusjuhataja 8 Alustada põhihoone kapitaalremonti x direktor 3.2. Kooli töö planeerimine 1 Korraldada haridusuuringuid 1 Kooli psühholoogil uuringute läbiviimine õpilaste ja õpetajate seas x x x KOV direktor 2 Uuringute tulemuste tutvustus ja analüüs x x x KOV direktor 2 Koostada arengukava ja õppekavaga kooskõlas olev üldtööplaan 1 Ainesektsioonide tööplaanide koostamine x x x õppealajuhataja 2 Ürituste plaani koostamine x x x huvijuht 3 Projekti arutelu kollektiivis x x x direktor 4 Üldtööplaani kinnitamine õppenõukogus x x x direktor 3.3. Õpetamine ja õppimine 1 Koostada kooli arusaam õpetamisest ja õppimisest 1 Õpilasomavalitsuse ettepanekud x huvijuht 2 Arutelud klassijuhatajate koosolekutel x õppealajuhataja 3 Arutelud ainesektsioonides x õppealajuhataja 4 Projektide vormistamine x õppealajuhataja 5 Kinnitamine õppenõukogus x direktor 6 Rakendamise analüüs x direktor 2 Koostada õpetaja töökavad, milles on läbivate teemade käsitlus klassiti 1 Töö ainesektsioonides x õppealajuhataja 2 Töökavade ühtlustamine kooliastmeti x õppealajuhataja 3 Läbivad teemad – töörühmad eri aine õpetajatest x x õppealajuhataja 4 Ainekavade korrigeerimine, täiustamine x x õppealajuhataja 5 Ainekavade kinnitamine x x x direktor 3 Korraldada kooli tasemetöid 1 Ainesektsioonide ettepanekud x x x õppealajuhataja 2 Tasemetööde kalenderplaani koostamine x x x õppealajuhataja 3 Tööde koostamine ja läbiviimine x x x õppealajuhataja 4 Arvestada enam õpilaste võimeid 1 Individuaalõppekavade koostamine x x õppealajuhataja 2 Arvestuslike tööde diferentseerimine x x x õppealajuhataja 3 Edukatele õpilastele lisaülesannete andmine x x x õppealajuhataja 4 Diferentseeritud hindamine x x x õppealajuhataja 5 Täiustada õpetajate töökavasid vastavalt õppeprotsessi muutustele 1 Arutelud ainesektsioonides x x x õppealajuhataja 2 Töökavade täiustamine x x x õppealajuhataja 3 Töökavade täitmise kontroll x x x õppealajuhataja 6 Kujundada ainealase metoodilise töö süsteem 1 Täienduskoolitusel omandatu edastada ainesektsiooni liikmetele x x x õppealajuhataja 2 Koolisisesed koolitused, kus esinejaks oma kooli õpetajad x x x õppealajuhataja 3 Metoodilise töö planeerimine x x x õppealajuhataja 7 Täiendada õpilaste õpioskusi 1 Osalemine õpioskuste olümpiaadil x x x õppealajuhataja 2 Osalemine informaatika olümpiaadil x x arvutiõpetaja 3 Lastevanemate koolitus – laste õpioskuste kujundamine x x KOV direktor 4 Funktsionaalse lugemisoskuse kontroll, testimine 1., 4., 7., 10. kl. x x x õppealajuhataja 5 Õpioskuste arendamine kõigis ainetundides x x x õppealajuhataja 6 Õpioskuste puudumisega seonduvate probleemide analüüs x x x õppealajuhataja 8 Saavutada maakondlikel olümpiaadidel arvestatavaid tulemusi 1 Kooliolümpiaadide korraldamine x õppealajuhataja 2 Koostada metoodilisi materjale tööks, olümpiaadideks valmistumisel x x õppealajuhataja 3 Diferentseeritud töö ainetundides x x x õppealajuhataja 4 Teadusliku kirjanduse ostmine x x x KOV direktor 5 Olümpiaadidel saavutatud tulemusi arvestada kokkuvõtvate hinnete panemisel x x x õppealajuhataja 6 Koolisisesed konkursid – parimate ainetundjate väljaselgitamine x x õppealajuhataja 7 Parimate ainetundjate premeerimine ja tunnustamine x x x KOV direktor 9 Süstemaatiliselt kontrollida hindamist 1 Regulaarne kontroll ainetundides x x x õppealajuhataja 2 Halvast õppeedukusest informeerida lapsevanemaid x x x õppealajuhataja, klassijuhatajad 10 Arendada suulist eneseväljendus- ja suhtlemisoskust 1 Korraldada kõnevõistlus 7.–12. klassi õpilastele x x x õppealajuhataja, ainesektsioon 2 Konkurssidest osavõtmine x x x õppealajuhataja 3 Näiteringi töö x x x KOV huvijuht 4 Ainealaste uurimistööde koostamine x x x õppealajuhataja 5 Korraldada õpilaskonverentse x x x õppealajuhataja 11 Teavitada õpilasi ja lapsevanemaid hindamise eeskirjade, aja ja viisi osas 1 Aineõpetajad tutvustavad iga veerandi esimeses tunnis hindamise põhimõtteid ja eesmärke x x x õppealajuhataja 2 Klassijuhatajad tutvustavad oma klassile kooli hindamisjuhendit x x x õppealajuhataja 3 Põhikooli õpilastele hinneteleht õpilaspäevikusse iga veerandi keskel x x x õppealajuhataja 12 Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõtted õppenõukogus 1 Statistilise kokkuvõtte koostamine (klasside ja ainete kaupa) x x x õppealajuhataja 2 Sisuline analüüs arutelud ainekomisjonides õpilaste küsitlemine ankeetküsimused vanematele x x x õppealajuhataja 3 Uuringud kodutööde tegemise kohta x x x õppealajuhataja 4 Õpimotivatsiooni uuringud x x õppealajuhataja 5 Kokkuvõtted õppenõukogus x x x direktor 13 Saavutada eksamite, üleminekuarvestuste ja tasemetööde tulemuste vastavus veerandi- ja aastahinnetega 1 Töötada välja kõikide ainete raudvara x x õppealajuhataja 2 Tagada ainekavade täitmine x x x õppealajuhataja 3 Korrigeerida töökavasid vastavalt tasemetööde hinnetele x x x õppealajuhataja 4 Arendada analüüsi- ja üldistusoskust kõigis ainetes x x õppealajuhataja 14 Analüüsida eksami- ja tasemetööde tulemusi 1 Tulemuste analüüs ainekomisjonides x x x õppealajuhataja 2 Analüüs klasside kaupa x x x õppealajuhataja 3 Tulemuste seos puudumistega x x x õppealajuhataja 4 Eksamitulemuste seos õpilaste õpimotivatsiooniga x x x õppealajuhataja 3.4. Koolikohustuse täitmine 1 Kontroll üksikutest tundidest puudumiste üle 1 Arvestus puudumiste kohta, teated vanematele x x x klassijuhatajad 2 Mõjutusvahendite rakendamine x x x klassijuhatajad 3 Tunniplaan ilma vabade tundideta (õpilastele) x x x õppealajuhataja 4 Üldjuhul õpilasi tundidest välja ei saadeta x x x õppealajuhataja 2 Saavutada täielik koolikohustuse täitmine 1 Puudumiste kontroll x x x klassijuhatajad 2 Mõjutusvahendite rakendamine x x x klassijuhatajad 3 Kooli omaniku informeerimine pidevast koolikohustuse mittetäitmisest x x x õppealajuhataja 4 Õpilaste suunamine alaealiste asjade komisjoni x x x õppealajuhataja 3.5. Kooli töökeskkond 1 Viia vastavusse tervisekaitse ja päästeameti nõuetega 1 Renoveerida kooli söökla ja viia poiste tööõpetuse ruumid üle algklasside korpusesse x x vastavalt projektile sõltub investeeringutest 2 Vahetada kooli aknad ja elektrisüsteem x 3 Renoveerida kooli garderoobi osa x x x vastavalt projektile 4 Renoveerida õppeklasside valgustus x vastavalt projektile 5 Uste väljavahetamine x 2 Luua turvaline töökeskkond 1 Õpilaste instrueerimine: «Käitumine ohu korral» x x x direktor 2 Instrueerida kooli töötajaid vastavalt tuleohutuse, töökaitse ja tervisekaitse nõuetele x x x majandusjuhataja 3 Õpilaste instrueerimine töötamiseks ainekabinettides x x x direktor 4 Kõikidesse ruumidesse evakuatsiooniplaanid x KOV direktor 5 Regulaarsed evakuatsiooni õppused x x x direktor 6 Tehniliste vahendite kasutamise juhised kasutajatele kättesaadavaks x KOV direktor 3.6. Klassi- ja kooliväline töö 1 Planeerida huvitegevust otstarbekamalt 1 Plaanide koostamine õppeaastate kaupa, ringitundide jagamine x x x huvijuht 2 Õpilaste vaimse, kultuurilise ja füüsilise tegevuse arendamine õpilasürituste kaudu 1 Oma kooli tunde kasvatamine x x x huvijuht, õpetajad 2 Sportlike eluviiside propageerimine x x x kehalise kasvatuse õpetajad 3 Koolis väljakujunenud traditsioonide jätkamine 1 Vastavalt tööplaanile x x x huvijuht 4 Lasteorganisatsioonide töö jätkamine 1 Kodutütarde liikumine x x x huvijuht 2 Noorkotkaste liikumine x x x huvijuht 3. 4H x x x huvijuht 5 Rohkem esindada kooli maakondlikel ja vabariiklikel üritustel 1 Spordiüritustest osavõtt x x x aineõpetajad 2 Olümpiaadidest osavõtt x x x õppealajuhataja 3 Laulu- ja tantsupidudest osavõtt x x x huvijuht 3.7. Hoolekogu 1 Tihendada koostööd vilistlastega 2 Toekuse ja mõjususe suurendamine koolielu juhtimisel x direktor 1 Kooli eelarve põhjendamine x x x hoolekogu esimees 2 Koolikohustuse täitmisega seonduvad probleemid x x x hoolekogu esimees 3 Koostöö kohaliku omavalitsusega 1 Kooli arengukava ja eelarve läbiarutamine ja põhjendamine x x x hoolekogu esimees 3.8. Kaader 1 Täiendada kaadrit erialase kõrgharidusega pedagoogidega 1 Konkursside väljakuulutamine nendele ametikohtadele, kus töötavad kvalifikatsioonile mittevastavad õpetajad x x KOV direktor 2 Enesetäiendamise (teemade) prioriteetide väljaselgitamine, arvestades kooli arengukava 1 Pedagoogilis-psühholoogiline uuring x psühholoog 3 Töötajate tööalase stimuleerimise süsteemi väljatöötamine 1 Ideede genereerimine x direktor 2 Projekti kokkupanek x x direktor 3 Finantseerimisallikate leidmine x direktor 3.9. Infotehnoloogia 1. Sisustada kooli tööruumid arvutite ja internetiühendusega x KOV direktor 2. Arvutialase täienduskoolituse läbiviimine x x x KOV direktor 3. Muretseda juurde riistvara ja programme x x x KOV direktor 4. Välja ehitada uus nõuetele vastav 25-kohaline arvutiklass x KOV direktor 5. Liituda E-kooli projektiga x KOV direktor 6. Sisustada uus arvutikabinet arvutitega (vähemalt 9) x KOV direktor 7. Muretseda muuseumi ja algklasside korpusesse uued arvutid x KOV direktor 8. Uuendada litsentseeritud tarkvara x x KOV direktor 9. Tarkvara legaliseerimine x KOV direktor 3.10. Õpilaste toetamine 1 Käsitleda õppeaineid seoses elukutsetega 1 Ainekavadesse kirjutada seosed elukutsetega x x x õppealajuhataja 2 Välja selgitada õpilaste kutsesobivus ja võimed 1 Testide läbiviimine ja individuaalsed vestlused õpilastega x x x klassijuhatajad 3 Tutvustada edasiõppimisvõimalusi 1 Infopäevadel käimine x x x klassijuhatajad 2 Süstematiseeritud materjalide väljapanek x x x õppealajuhataja 4 Suunata õpilasi ise infot otsima (interneti kaudu) 1 Võimalus kasutada arvutiklassi x x x infojuht 2 Oskused arvutiõpetuse tunnist x x x infojuht 3 Osalemine «Teeviidal» x x x KOV 5 Koostöö maakonna kutsenõustamiskeskusega 1 Info jagamine ja nõustamine x x x klassijuhatajad 3.11. Traditsioonid, koostöö vilistlastega 1 Korraldada traditsioonilisi üritusi 1 Kalenderplaani koostamine x x x huvijuht 2 Korraldajate töö juhendamine x x x huvijuht 2 Korraldada vilistlaste kokkutulek 1 Aktus, näitus, kontsert, pidulik õhtu x KOV direktor 3.12. Avalikud suhted, reklaam 1 Täiustada kooli kodulehekülge 1 Uue materjali sisestamine x x x infojuht 2 Arutelud uute ideede leidmiseks – õpilasomavalitsus ja õpetajad x x x infojuht 2 Tutvustada kooli meedias 1 Artiklite kirjutamine õppe-kasvatustööst x x x õppealajuhataja 2 Artiklite kirjutamine huvitegevusest x x x huvijuht 3 Artiklite kirjutamine kooli vastuvõtust, uuendustest x x x direktor 4 Õpilasomavalitsuse töö tutvustamine x x x huvijuht 3 Kujundada kooli sümboolikaga esemeid 1 Ideede leidmiseks konkursid x x x huvijuht, direktor 2 Ideede teostusvõimaluste leidmine KOV direktor 3.13. Sotsiaaltöö 1 Süvendada koostööd: kool-sotsiaaltöötajad-politsei-naaberkoolid 1 Infovahetus x x x direktor 2 Ideede genereerimine, koosolekud x x x õppealajuhataja 2 Edasi arendada tugiõpilaste liikumist koolis 1 Tugiõpilaste koolitamine x x x õppealajuhataja 2 Tugiõpilaste töö tutvustamine koolis x x x õppealajuhataja 3 Võimaldada õpilastele ja koolitöötajatele psühholoogilist nõustamist 1 Nõustamine kooli vahendusel x x x direktor 4 Temaatilised arutelud ja informatsioon lastevanematele x x x direktor 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava muudatused vaadatakse läbi õppenõukogu ja hoolekogu poolt iga aasta aprillis-mais ning kinnitatakse septembrikuu volikogu istungil.