Noarootsi Vallavolikogu — Noarootsi valla arengukava aastateks 2004-2007 (2010) — KO, 18, 154

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Noarootsi Vallavolikogu 19. veebruari 2000. a määruse nr 2 «Noarootsi valla põhimääruse kinnitamine» § 57 lõikest 2 ning tulenevalt vallavalitsuse ettepanekust, Noarootsi Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Noarootsi valla arengukava aastateks 2004–2007(2010) vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Noarootsi Vallavolikogu 16. novembri 2001. a määrus nr 28 «Noarootsi valla 2001.–2003. aasta arengukava vastuvõtmine». 3. Avaldada määrus ja selle lisa valla interneti kodulehel 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Vladimir BELOVAS Kinnitatud Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määrusega nr 30 NOAROOTSI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 (2010) 1. SISSEJUHATUS Valla arengukava on seadusega ette nähtud dokument, mille eesmärk on määratleda valla majanduslik ja sotsiaalne olukord, hinnata keskkonnaseisundit ning püstitada edasise arengu suunad ja eelistused. Arengukava on valla lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava aitab vältida juhuslikkust, samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel. Arengukava võib pidada erinevate huvigruppide vahel sõlmitud tinglikuks kokkuleppeks, mille on läbi arutanud ja aktsepteerinud ka vallaelanikud. Sellisena hõlbustab ta valla tutvustamist ja sisendab kindlustunnet investoritesse jt. võimalikesse koostööpartneritesse. Arengukava on eelduseks ka projektirahade taotlemisele nii Eesti kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Noarootsi vallal on seni olnud kolm arengukava: • Noarootsi valla arengukava aastateks 1995–1997; • Noarootsi valla arengukava aastateks 1998–2000; • Noarootsi valla arengukava aastateks 2001–2003. Noarootsi Vallavolikogu 27. märtsi 2003. a otsusega nr 24 algatati valla järgmise arengukava koostamine aastateks 2004–2007(2010). Arengukava otsustati koostada kahe valimisperioodi (volikogude valimised 2009. a, 2010. a koostatakse uus arengukava, mis hakkaks kehtima 2011) kohta, täpsem tegevuskava aga neljaks aastaks. Arengukava koostamise projektijuhiks määras vallavolikogu valla maa- ja arendusnõuniku. Marika Meister’i ja arengukava koostamise osaliseks konsulteerimiseks sõlmis vallavalitsus lepingu FIE Ahti Arak’iga. Käesoleva arengukava koostamiseks moodustati viis teemagruppi: 1. looduskeskkond (maakasutus, heakord, haljastus, looduskaitse, muinsuskaitse); 2. sotsiaalne infrastruktuur (haridus, kultuur, sport, vaba aeg, sotsiaalhoolekanne, tervishoid); 3. tehniline infrastruktuur (teed, vesi, kanalisatsioon, energeetika, jäätmemajandus, infotehnoloogia); 4. majandus (elamumajandus, tööhõive, ettevõtlus, põllumajandus, turism); 5. kohalik omavalitsus (haldusjaotus, valla juhtimine, koostöö, turvalisus, korrakaitse). Teemagruppide juhid (Marika Meister, Tiiu Tulvik, Vladimir Belovas, Peeter Pärnaste ja Ülo Kalm) moodustasid arengukomisjoni. Arengukava koostati vahetult pärast valla üldplaneeringu valmimist. Arengukomisjonil olid kasutada üldplaneeringu tegemise ajal toimunud külakoosolekute materjalid – valla elanike poolt tõstatatud probleemid ja võimalikud lahendusettepanekud. Üks käesoleva arengukava ülesanne on määrata, kuidas ja milliste vahenditega hakkab toimuma üldplaneeringu elluviimine. Arengukava ülesehitamisel on lähtutud erinevatest valla tegevusvaldkondadest. Iga valdkonna kohta on toodud olemasoleva olukorra kirjeldus, arengueesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks tegevuskava (rahalisi vahendeid nõudvad tegevused on toodud tabelina, mitterahalised ja veel konkretiseerimata tegevused aga tabeli ees punktidena). Valla arengukava avalik väljapanek toimus 5.–20. novembrini 2003. a. Avaliku väljapaneku jooksul tehti üks täiendusettepanek, mida ei arvestatud (põhines täielikult erahuvil). 2. PÕHIMÕISTED Analüüs – protsess objekti koostisossa kuuluvate elementide või objektide olemuse, tekkepõhjuste jms mõistmiseks ja järelduste tegemiseks; Areng – majanduslike, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess; Eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav; Huvigrupp – grupp ühiste hoiakute, uskumuste, huvide ja/või eesmärkidega inimesi; Investor – isik, kes teeb kulutusi püsiväärtuste loomiseks, eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel; Konsultant – isik, kes annab erapooletut nõu ja osutab sõltumatut abi, toetudes oma kvalifikatsioonile ja kogemustele; Struktuurifondid – Euroopa Liidu struktuuripoliitika elluviimiseks loodud rahastamisvahendid, mis finantseerivad piirkondade arengut vastavalt kokkulepitud dokumentidele; Tegevuskava – konkreetsed ülesanded ja tegevused, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega; Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. 3. OLUKORRA ANALÜÜS 3.1. Valla üldandmed Noarootsi vald asub Eesti mandriosa loodeservas, keskusega Noarootsi poolsaarel Pürksi külas, 37 kilomeetri kaugusel maakonna keskusest Haapsalust (talvel jäätee kasutamisel on Pürksist Haapsalusse 7 km) ja 110 km kaugusel pealinnast Tallinnast. Valla territoorium on 296 km2. Vallal on ligikaudu 100 km rannajoont. Valla üldpindalast moodustab 98% ehk 29 127 ha mandriosa. Saarte pind on kokku 513 ha, millest suuremad on Osmussaar 481 ha, Mõisasaar/Hovsgrundet 15 ha, Umpasaar 8,7 ha ja Ulasrahu 6,8 ha. Noarootsi valla territooriumil asuvad jõgedest täielikult või osaliselt Nõva jõgi (üldpikkus 22 km), Riguldi jõgi (pikkus 12 km), Leidissoo peakraav (pikkus 6 km), Höbringi oja, Uuejõe. Jõgedest kolm esimest on avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirjas. Suurematest järvedest asuvad vallas Sutlepa meri (pindala 202 ha), Vööla meri (74 ha), Karjatsi meri (38 ha), Tuksi järv (20 ha), Kudani järv (13 ha), Allikajärv (8 ha). Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 244 «Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine» kinnitati Noarootsi vallas 22 küla ametlikud nimed ja nende rööpnimed: Aulepa/Dirslätt, Dirhami/Derhamn, Einbi/Enby, Elbiku/Ölbäck, Hara/Harga, Hosby, Höbringi/Höbring, Kudani/Gutanäs, Osmussaare/Odensholm, Paslepa/Pasklep, Pürksi/Birkas, Riguldi/Rickul, Rooslepa/Roslep, Saare/Lyckholm, Spithami/Spithamn, Sutlepa/Sutlep, Suur-Nõmmküla/Klottorp, Tahu/Skåtanäs, Tuksi/Bergsby, Vanaküla/Gambyn, Väike-Nõmmküla/ Persåker, Österby. Valla elanike arv seisuga 01.01.2003 oli 878. Keskmine rahvastiku tihedus Noarootsi vallas 01.01.2003. a seisuga oli ~3 inimest km2-l. Vallas ilmub infoleht (4–5 numbrit aastas) ja vallal on oma internetilehekülg www.noavv.ee. 3.2. Valla juhtimine 3.2.1. Volikogu Volikogu on valla kõrgeim kohalik võimuorgan. Noarootsi valla volikogus on 9 liiget. Volikogu juurde on moodustatud eelarve- ja majanduskomisjon (5 liiget), revisjonikomisjon (3 liiget) ning haridus- ja kultuurikomisjon (6 liiget). Volikogu käib koos kord kuus. 3.2.2. Vallavalitsus Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatev organ. Noarootsi vallavalitsus on viieliikmeline (vallavanem, pearaamatupidaja, sotsiaalspetsialist, maa- ja arendusnõunik, kooli esindaja). Vallavalitsus käib koos kaks korda kuus – igal teisel ja neljandal teisipäeval. Valla-valitsuse ametnikud on veel vallasekretär ja asjaajaja-sekretär. 3.3. Valla eelarvepoliitika Valla eelarve näitajad aastatel 2001–2003 on toodud alljärgnevas tabelis: AASTA 2001 2002 2003 TULUD 12 kuud 12 kuud 10 kuud tuhandetes kroonides 5 870,2 7 838,7 7 219,4 maksud 46,7% 46,4% 48,3% toetusfond koos hariduskuluga 36,3% 30,0% 30,5% sihtotstarbelised eraldised 5,2% 7,9% 3,9% laekumised majandustegevusest, teenused 3,9% 2,6% 1,9% arvlemised teiste valdadega 2,6% 3,8% 2,6% tulu varadelt 2,9% 5,5% 4,9% vaba jääk 2,4% 3,8% 7,9% KULUD tuhandetes kroonides 5 573,2 7 270,8 5 845,9 haridus 59,3% 50,8% 56,9% majandus 4,9% 19,8% 15,3% valitsemine 16,9% 12,9% 12,3% kultuur, sport 6,4% 6,8% 7,1% sotsiaalhoolekanne 7,8% 6,6% 6,7% arvlemised teiste valdadega 3,6% 2,5% 1,1% tervishoid 1,1% 0,6% 0,6% Kõige suurem kuluartikkel valla eelarves on haridus, järgneb valitsemine ja majandus. Valla eelmise arengukavaga kinnitatud investeeringute kava ja selle täitmine on toodud lisas 1. Suur osa investeeringute rahasid on taotletud riigilt või siis erinevatest programmidest või fondidest. Lähitulevikus on planeeritud majanduse valdkonnas tehtavate kulutuste osatähtsust suurendada. Noarootsi vallal laenukoormus praegu puudub, kuid seoses Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuga võib omafinantseeringu tagamiseks tekkida vajadus laenu võtmiseks. 4. VALLA SWOT-ANALÜÜS Valla arengu tagavad valla tugevuste ja võimaluste ärakasutamine ja suurendamine ning nõrkuste vähendamine koos ohtude vältimisega. Järgnevalt on toodud üldisem hinnang valla olukorrale. 4.1. Tugevused: • väljakujunenud vallakeskus (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kauplus, postkontor, raamatukogu, sotsiaalmaja, perearstipunkt); • puhas, inimtegevusest vähe mõjutatud looduskeskkond (kaunid liivarannad ja männimetsad); • rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand (endiste rannarootslaste alad); • võrreldes suuremate keskustega kõrgem turvalisus; • hea tihedusega teedevõrk ja mobiilside; • valla üldplaneeringu olemasolu. 4.2. Nõrkused: • elanikkond vananeb (madal sündivus); • väike elanike arv, hõre asustustihedus (~3 in/km2-l); • kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtlike inimeste vähesus; • vähenõudlike töökohtade puudus; • elanike väikesed sissetulekud; • kruuskattega teed sügisel-kevadel porised, suvel tolmused; • puudulik viidamajandus. 4.3. Võimalused: • interneti püsiühendus ka väljaspoole vallakeskust; • otseühenduse loomine maakonnakeskusega (Tahuküla–Uuemõisa ühendus); • loodusturismi arendamine; • kohaliku energeetilise ressursi (hakkpuit, pilliroog) kasutamise osatähtsuse suurendamine; • vaatamisväärsuste viidastamine; • olemasoleva inimressursi parem ärakasutamine; • projektijuhtide leidmine ja motiveerimine. 4.4. Ohud: • sotsiaalne kihistumine; • pidev teede kvaliteedi halvenemine; • äärekülade tühjenemine; • valla eelarvetulude vähenemine; • kaubanduse ja teeninduse taandareng. 5. VISIOON 2010 Noarootsi vallas on aastal 2010: • turvaline elukeskkond; • toimivate väikeettevõtetega ettevõtluskeskkond; • palju noori ja töökaid elanikke; • kvaliteetsed teenused; • toimiv sihtotstarbeline maakasutus; • toimiv haridussüsteem (lasteaed, põhikool, gümnaasium, täiskasvanute koolitus); • interneti püsiühendus kõikides külades; • hästi toimiv viidamajandus; • toimiv transpordiühendus külade ja vallakeskuse vahel; • kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ja -seadmed; • kala- ja jahisadamana toimiv Dirhami sadam; • kaasaegsed väikesadamad ja külades väljaehitatud lautrikohad; • hästi toimiv sotsiaalhoolekanne (arstiabi, sotsiaalmaja, koduteenus); • sorteeritud jäätmete kogumine; • traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused; • aktiivne külaelu ja seltsitegevus; • hästi säilinud loodus koos matkaradadega; • tihedama liiklusega teed tolmuvabad; • aastaringse tegevuse võimalikkus valla külalistele; • väljakujunenud turismitalude ja telkimiskohtade võrgustik; • hooldatud poollooduslikud kooslused; • ilusad kodud ja asustatud eluruumid. 6. ARENGUEESMÄRGID ja TEGEVUSKAVA 2004–2007 6.1. Sotsiaalne infrastruktuur 6.1.1. Elanikkond ja tööhõive Olukord. Valla elanike arv seisuga 01.01.2003 oli 878, neist naisi 427 ja mehi 451. Lisaks elab 9 kuud aastast vallas ligi 150 gümnaasiumiõpilast üle Eesti. 44% elanikkonnast elab Pürksi või Sutlepa külas. Elanikkonna jagunemine külade kaupa on toodud lisas 2. Keskmine rahvastiku tihedus Noarootsi vallas 01.01.2003 a. seisuga oli ~3 inimest km2-l. Elanikkonna vanuseline struktuur 01.01.2003. a oli järgmine: 0–6 aastat 29 3,3% 7–19 aastat 151 17,2% 20–69 aastat 570 64,9% 70 ja vanemad 128 14,6% Valla elanikest on tööealisi 468 (sh töötuid 25, puudega inimesi 22), pensionäre 230, õpilasi 151, eelkooliealisi 29. Piirkonna suurimad tööandjad on Noarootsi Kool, Noarootsi Gümnaasium, Noarootsi Vallavalitsus, Roosta Puhkeküla, Resvok OÜ, Langham OÜ. Rahvastiku liikumine (sünnid/saabumine ja surmad/lahkumine) eelnevatel aastatel on toimunud alljärgnevalt: elanike arv sündinud/saabunud surnud/lahkunud iive 1991 01 01 913 +3 1992 01 01 916 +26 1993 01 01 942 –38 1994 01 01 904 –8 1995 01 01 896 +3 1996 01 01 899 7/22 19/20 –10 1997 01 01 889 9/15 11/8 +5 1998 01 01 894 6/38 17/12 +15 1999 01 01 909 2/18 6/28 –14 2000 01 01 895 7/16 9/12 +2 2001 01 01 897 3/34 7/60 –30 2002 01 01 867 4/53 15/31 +11 2003 01 01 878 Tabelist on näha, et elanikkonna loomulik iive on olnud pidevalt negatiivne, st sünde on vähem kui surmasid.

Joonis nr 1. Rahvastiku liikumine (iive) aastatel 1991–2002 Piirkonna probleemiks on väike sündivus, kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtlike inimeste vähesus, vähenõudlike töökohtade puudus. Arengueesmärgid • Noorte arv vallas on tõusnud • Positiivne loomulik iive • Töökohad ka vähekvalifitseeritud tööjõule • Tööjõu kvalifikatsiooni tõus Tegevuskava • Vähekvalifitseeritud tööjõule töökohtade leidmine ja vahendamine metsa-, ehitus- ja talutöödel. • Leida võimalused noorte lahkumise pidurdamiseks (töökohtade loomine, täiendavate vaba aja veetmise võimaluste loomine, interneti püsiühenduse loomine jms). Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Koolituste korraldamine 58 10 12 16 20 KOV, programmid 6.1.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Olukord. Pürksis asub arstipunkt (perearst + medõde). Perearsti teenindada on Noarootsi vald ja Nõva vald. Teenindava elanikkonna hulk moodustab umbes 3/4 perearsti normkoormusest. Arstipunkt teenindab ka Noarootsi Kooli ja Noarootsi Gümnaasiumi õpilasi, seda nii profülaktiliselt kui ka nende haigestumisel. Arstipunktist on võimalik osta ravimeid. Valla elanikest on tööealisi 468 (töötuid 25), pensionäre 230, õpilasi 151, eelkooliealisi 29. Vallas elab 13 vanurit, kel puuduvad sugulased ja 38 vanurit, kelle sugulased elavad mujal. Hooldusabi vajavate inimeste arv vallas on 23. Hooldustöötaja osutab koduteenust kaheksale lepingulisele kliendile. Avahooldusteenusena on vallal sotsiaalmaja, kus on 16 tuba, ühisköögid ja vannitoad. Sotsiaalmajas pakutakse eluasemeteenust; samas on saun, arstipunkt, pesupesemine. Riikliku toimetulekutoetuse saajad on üksikvanemad, pensionieelikud, madala haridustasemega pikaajalised töötud. Pikaajaliste töötute puhul on üldjuhul probleemiks tööharjumuste puudumine ja õpitud abituse süvenemine, soovimatus muuta eluviise, alkoholi kuritarvitamine. Arengueesmärgid • Heal tasemel kohalik arstiabi • Kvaliteetsed sotsiaalteenused Tegevuskava • Perearsti poolt 2005. aastal ühe inimese suunamine pereõe kursustele, kuna alates 01.01.2006. a võib koos perearstiga töötada vaid erikoolitusega pereõde. • Vereproovide võtmine kohapeal. • Hooldustöötaja täienduskoolitamine teenuste kvaliteedi parandamiseks. 6.2. Haridus ja kultuur 6.2.1. Eelkooliharidus Olukord. Pürksis asub lasteaed, mis kuulub vallale. Lasteaias on üks liitrühm – lapsed vanuses 1–7 a. Lapsi on 20, õpetajaid 2. Lasteaial on kvalifitseeritud pedagoogiline kaader, kes tagab laste koolieelsete teadmiste tugeva taseme. Traditsiooniliste ürituste järjepidevus. Eelkooliealiste laste arv vallas väheneb, mis võib tingida lasteaiale alternatiivi leidmise vajaduse. Arengueesmärgid • Eelkooliealiste laste hoidmise võimaluse säilitamine • Erinevad töövormid (ettevalmistusrühmad, mängurühmad) Tegevuskava • Lasteaia arengukava koostamine. • Leida võimalusi laste vastuvõtmiseks naabervaldadest. Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Laste mänguväljaku uuendamine 70 70 KOV, programm Tulekahju- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 80 40 40 KOV, era Rühma ruumide remont 70 40 30 KOV Akende vahetus 160 160 KOV, programm Uue aia ehitus 40 40 KOV Sisustuse uuendamine (madratsid) 8 4 4 KOV 6.2.2. Kooliharidus Olukord. Valla territooriumil on kaks üldhariduskooli – munitsipaalomandis olev põhikool Noarootsi Kool (10.09.2003. a seisuga õpilasi 124, õpetajaid 17) ja riiklik Noarootsi Gümnaasium (õpilasi 160, õpetajaid 21). Koolide ühiskasutada on kaks hoonet – koolihoone ja Pürksi mõisahoone. Koolidel on oma arengukavad. Põhikoolis väheneb pidevalt oma valla laste osakaal. Vald võtab põhikooli klassidesse õpilasi mujalt Eestist ja nende tarvis on ehitatud 16-kohaline õpilaskodu. Kavas on luua juurde 12 õpilaskodukohta. Noarootsi Gümnaasium on rootsi keele ja põhjamaade kultuuri kallakuga. Noarootsi Gümnaasiumis õpivad noored kogu Eestist. Gümnaasiumi õpilased elavad Pürksi korruselamute korterites, mis ei vasta tänapäeva õpilaskodu nõuetele. Vajalik on ehitada 140-kohaline õpilaskodu (projekt olemas). Koolide õpilaste veoks on kaks bussi, mis on amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. Koolil on olemas võimla, kuid puudub staadion. Koolihoone vajab ventilatsiooni ja turvavalgustust (päästeteenistuse ettekirjutuse täitmiseks). Arengueesmärgid • Põhikooli säilimine valla territooriumil • Kvaliteetne põhi- ja gümnaasiumiharidus Tegevuskava • Noarootsi Gümnaasiumi investeeringuteks (õpilaskodu ehitus, staadioni ehitus, söökla seadmed, mõisahoone remonttöödeks, abihoone renoveerimiseks jne.) on riiklikust eelarvest kavandatud järgmiseks neljaks aastaks ligi 33 milj krooni (lisa 5). • Põhikooli hoonele ventilatsiooni (2,5 milj krooni) ja turvavalgustuse (60 tuh krooni) väljaehitamine summas (ehitusaasta praegu selguseta). Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Õpilaskodu juurdeehitus 900 900 KOV, riik Noarootsi Kool (koolibussid) 1200 509 691 KOV, riik Koolistaadioni ehitus 1255 400 855 KOV, riik 6.2.3. Kultuur ja raamatukogud Olukord. Valla bilansis on kultuurimaja (Pürksis) ja kaks raamatukogu (Pürksis ja Sutlepas). Lisaks on kooli raamatukogu. Pürksis asuva Noarootsi raamatukogu teeninduspiirkonda kuulub 497 elanikku, fondi kuulub 12 420 teavikut ja lugejaid on 351. Sutlepa raamatukogu teeninduspiirkonda kuulub 370 elanikku, fondis on 6934 teavikut ja lugejaid on 103. Pürksis asuval Noarootsi raamatukogul on 1 töökohaarvuti, 2 lugejaarvutit ja 1 koopiamasin. Sutlepa raamatukogus on 1 töökohaarvuti ja 1 koopiamasin. Raamatukogudel on interneti püsiühendused. Kultuuriüritustest on muutunud traditsioonilisteks mälumäng, jaanipäev, jõulupidu, eakate jõulupidu. Kultuurimajas käib harjutamas naisansambel ja rahvatantsurühm. Oma lavastusi käib tutvustamas Läänemaa rahvateater «Randlane». Sooviks on taastada teatriühiskülastuste tava. Välisürituste korraldamiseks puudub lava. Kultuurimaja vajab remonti. Perspektiivis on Pürksis asuvad raamatukogud ühitada. Saare külas on endisesse mõisa hobusetalli rajatud Lyckholmi muuseum. Avalikud internetipunktid on Noarootsi raamatukogus ja Dirhami sadamas. Arengueesmärgid • Erinevate kultuuriliste võimaluste loomine ja pakkumine valla elanikele • Kultuurielu puudutava info jõudmine kõigisse valla piirkondadesse Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Kultuurimaja kapitaalremont 2400 800 800 800 KOV, riik, programm Kultuuriürituste korraldamine 320 85 75 75 85 KOV, programm, era Sutlepa raamatukogule lugejaarvuti muretsemine 12 12 riik Noarootsi raamatukogu mööbli uuendamine 35 35 KOV Vabaõhulava koos kiigeplatsiga 400 400 KOV, era, programm 6.2.4. Vaba aeg ja sport Olukord. Pürksis on loodud noortekeskus, mis töötab esmaspäevast laupäevani kella 15.00–21.00. See on mõeldud elanikele vanuses 7–26 aastat, et preventiivse eesmärgina vähendada sihipäratut olesklemist, hulkurlust, alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevat kuritegevust, parandada peresuhteid, tõsta õpimotivatsiooni luues tingimused mitteformaalseks õppimiseks. Noortekeskuses on võimalik suhelda ja end arendada läbi erinevate tegevuste: mängida piljardit, koroonat, lauamänge, panna kokku puzlesid, vaadata TV-d ja videot, kuulata muusikat, surfata internetis. Keskust külastab igal õhtul 30–50 noort. Keskuses töötab üks inimene, kes tagab avaliku korra, ruumide ja inventari korrasoleku. Valla territooriumil on võimla (koolil), staadion (Tuksi spordibaas). Välisväljakuid on: korvpall – 2, võrkpall – 5, tennis – 1. Lasteaia ruumides on sisustatud jõusaal, millele tuleb leida seoses õpilaskodu laiendamisega uued ruumid. Probleemiks on staadioni ja teiste spordiväljakute puudumine kooli juures. Staadioni projekt on vallal olemas. Sutlepas puudub vaba aja veetmise koht. Arengueesmärgid • Elanikkonna aktiivsuse tõus kehakultuuriga tegelemisel • Mitmekesised vaba aja veetmise võimalused valla erinevate piirkondade elanikele • Vaba aja veetmiseks vajalike ruumide, rajatiste ja vahendite olemasolu ja korrashoid Tegevuskava • Noarootsi mängude (talvine üritus) traditsiooni taastamine • Sutlepa vabaajakeskuse käivitamine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Noortekeskuse inventari täiendamine 5 2 3 KOV Jõusaalile uute ruumide ehitamine 300 300 KOV, programm Jõusaali inventari täiendamine 25 10 15 KOV Noortekeskusesse arvutite muretsemine 24 12 12 KOV Tenniseväljaku rajamine 200 200 KOV, programm Võimlemislinnaku rajamine 120 120 KOV, programm Laste mänguväljakute rajamine Pürksi ja Sutlepa korruselamute juurde 50 25 25 KOV, programm 6.3. Tehniline infrastruktuur 6.3.1. Soojamajandus Olukord. Noarootsi vallas Pürksi külas on üks tsentraalne tahkel küttel (kasutatakse hakkpuitu, saepuru, tükkturvast) töötav katlamaja, mis kuulub OÜ Noarootsi Soojusele (100% Noarootsi valla omandis). Katlamaja tehniline seisund on rahuldav. Soojatrasside kogupikkus 0,96 km. Mitmetel ettevõtetel on autonoomsed katlamajad, mis rahuldavad konkreetse ettevõtte vajadused. Individuaalküte eramutes on tänapäeval mitmekesine, kus on kasutusel kõikvõimalikke kütuseid. Tsentraalkatlamaja võimsus rahuldab nii elanike kui ka ettevõtluse vajadusi. Katlamaja seadmed on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Arengueesmärgid • Kaugküttepiirkonnas elanike varustamine soojusenergiaga • Soojakadude viimine miinimumini • Kohaliku biokütuse (võsa, pilliroog, saepuru) osakaalu suurendamine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Soojamajanduse arengukava koostamine 20 20 Noarootsi Soojus Katlamaja seadmete rekonstrueerimine 3000 1500 1500 Noarootsi Soojus, programmid Soojatrasside osaline rekonstrueerimine 80 40 40 Noarootsi Soojus, programmid Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine 300 100 100 100 Noarootsi Soojus, programmid 6.3.2. Vee- ja kanalisatsioonimajandus Olukord. Ühisveevarustus baseerub neljal puurkaevul: Pürksis kahel ordoviitsiumi, Sutlepas ja Dirhamis kambroordoviitsiumi veekihist. Vee-erikasutuslubade alusel on veetarbimise ülempiiriks kinnitatud OÜ Noarootsi Soojus puurkaevudest Pürksis 38 tuhat m3/a ja Sutlepas 7 tuhat m3/a, Mellson Grupp OÜ puurkaevust Dirhamis 20 tuhat m3/a. Veetrasside üldpikkus on ligikaudu 6 km. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on registreeritud puurkaeve vallas 81 tükki, nendest üle 50 m sügavusi 24. Suur hulk puurkaeve on registreerimata. Pürksis ja Sutlepas on olemas heitveepuhastid. Dirhami heitveepuhasti ja trassid on täielikult amortiseerunud ja ei tööta. Valla üldplaneeringuga on määratud vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad ja heitvee kogumisalad. Matsalu alamvesikonna omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks planeeritava ISPA projektiga tuleb tõenäoliselt kaaluda omafinantseeringu rahastamiseks laenu võtmist alates aastast 2005. Arengueesmärgid • Elanikkonnale kvaliteetse joogivee tagamine • Loodusreostuse vähendamine ja puhta looduskeskkonna tagamine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Vee- ja kanalisatsioonimajanduse arengukava koostamine 10 10 Noarootsi Soojus Puurkaevude inventariseerimine 50 50 Noarootsi Soojus, KIK Kaasaegsed heitvee-puhastusjaamad Pürksisse ja Dirhamisse 6500 1300 2600 2600 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Kaasaegsed veepuhastusseadmed Pürksi, Sutlepa ja Dirhami külasse 1300 260 520 520 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Pürksis ja Dirhamis 2000 400 800 800 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Veetrasside rekonstrueerimine Pürksis, Sutlepas ja Dirhamis 5000 1000 2000 2000 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Pürksi heitveepuhastile välja ehitada purgimissõlm 500 100 200 200 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus 6.3.3. Elamufond Olukord. Korterelamuid on vallas 13 (Pürksis 7, Sutlepas 4, Dirhamis 2). Korteriomandite seadmine on lõpetatud. Korteriühistuid on moodustatud vaid 2 (Pürksis 1 ja Sutlepas 1 (kahe maja peale ühine)). Vallale kuuluvaid munitsipaalkortereid on 3, munitsipaalelamuid 1. Arengueesmärgid • Korteriühistute moodustamine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Korteriühistute moodustamise nõustamine ja koolitus 5 5 KOV 6.3.4. Energiamajandus Olukord. Noarootsi valla tarbijate varustamine elektrienergiaga toimub Sutlepa 35/10 kV alajaama kaudu, mida vajadusel reserveerivad Taebla I 35/10 kV, Taebla 110/10 kV ja Nõva 110/10 kV alajaamad. Elektrienergiateenuse pakkuja on Fortum Elekter AS. Sutlepa alajaamast on väljaehitatud viis 10 kV liini kogupikkusega 127 km. Valla territooriumil paikneb 85 10/4 kV alajaama. Madalpingevõrgu pikkus on 125 km. Tarbijate elektriga varustamise kindlustus ja pinge kvaliteet on suhteliselt heal tasemel. Aastaks 2010 on Eestis kavandatud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu suurendamine. Kuna Noarootsi vald on sobiv tuuleenergia kasutuselevõtuks, siis valla üldplaneeringuga on määratud võimalikud maa-alad tuuleparkide rajamiseks. Arengueesmärgid • Tarbijate elektriga varustamise kindlus ja elektri kvaliteetne pinge • Tuuleenergia kasutuselevõtmine Tegevuskava • Tarbijate veelgi paremaks elektriga varustamiseks on Fortum Elekter AS planeerinud järgmiseks neljaks aastaks uute liinide (Ramsi poolsaarel) ja uute alajaamade (Metskonna, Lonka, Kollase, Särje, Liivatee, Mõisa alajaamade piirkonda, Spithami külas) rajamist üldmaksumusega 3 miljonit krooni (lisa 5). • Tuuleenergia kasutuselevõtuks teha koostööd asjasthuvitatud firmadega elanikkonna informeerimisel (infopäevade korraldamine jms). 6.3.5. Side Olukord. Valda teenindavad Eesti Posti Läänemaa Postkontori Pürksi ja Linnamäe sidejaoskonnad. Telefonisideteenuseid pakub Elion. Kohalikest telefonijaamadest on Pürksis digitaaljaam, Sutlepas ja Tuksis analoogjaamad. Umbes 75% valla abonomentidest saab kasutada digitaalteenuseid, nende hulgas ka RAS ja Fix-mobiilid. Valla territooriumi läbib rahvusvahelise tähtsusega optiline kaabel, millega on ühendatud Tuksi ja Pürksi telefonijaamad. Lähiaastatel analoogjaamade digitaliseerimist pole ette näha. Valla territooriumil asetsevad EMT tugijaamad Paslepas ja Tuksis, Radiolinja tugijaam Sutlepas ja Tele 2 tugijaam Hosbys. 6.3.6. Teed Olukord. Valla territooriumil asuvad teed on inventariseeritud ja kantud valla teederegistrisse. Vallas asuvate teede üldpikkus on 301,9 km, millest riigimaanteid on 71,6 km, vallateid 123,0 km, erateid 66,7 km ja metsateid 40,6 km. Riigimaanteede (9 tk) maa on kantud maakatastrisse. OÜ Roneco on koostanud kohalike teede digitaalse kaardi. Enamus valla- ja erateid on kruuskattega ja nende korrashoiuks on vallal greider. Teede olukord ligi 50%-l teedest on rahuldav või halb. Kruusateed suvel tolmused, kevadel-sügisel porised. Pea igal talvel on Noarootsil otseühendus Haapsaluga jäätee kaudu (ligikaudne pikkus 3 km Österby sadamast Holmi peale). Probleemiks on vallateede omandiküsimus, sest suur osa vallateedeks planeeritud teedest on mõõdistatud eramaade sisse. Kohalike teede remondi korraldamiseks on volikogu kinnitanud teehoiukava aastateks 2004–2007 (lisa 6 ja 7). Teehoiukava elluviimist finantseeritakse riigi eelarvest. Riigimaantee nr 11230 Nõva–Riguldi teelõigule tolmuvaba katte saamine tuleb päevakorda pärast 2006. a. Perspektiivne on Noarootsi–Uuemõisa ja Noarootsi–Vormsi ühendusteede rajamine lähitulevikus. Arengueesmärgid • Valla arenguks vajalikud teed on munitsipaalomandis • Enamike vallateede seisukord on hea • Kruusateed on tolmuvabad • Jääteel riikliku jäätee staatus Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Valla arenguks vajalike teede väljamõõtmine eramaadest ja munitsipaalomandisse vormistamine 150 50 50 50 KOV Jätkuvalt riigiomandis olevate vallateede munitsipaalomandisse vormistamine 15 15 KOV Külakeskusi läbivate kruusateede tolmuvabaks muutmine (soolatamine jms) 80 20 20 20 20 KOV Jäätee 120 30 30 30 30 KOV, riik Parkimiskohtade rajamine riigimaanteede äärde 125 50 30 25 20 KOV, riik Teede hooldamine 400 100 100 100 100 KOV Teeäärte võsast puhastamine 100 25 25 25 25 KOV 6.3.7. Sadamad Olukord. Valla territooriumil on aastaringselt jäävaba Dirhami sadam akvatooriumiga 6,50 ha. Sadam on eraomandis, varustatud navigatsioonimärgistusega. Valla munitsipaalomandisse taotletakse Österby ja Hara väikesadamate maa-alasid. Paslepa–Viigi väikesadam kuulub Presidendi kantseleile. Vajalik oleks väikesadama ehitus Osmussaarele. Koostamisel on Österby ja Hara väikesadamate maa-alade detailplaneeringud. Noarootsi vald on Eesti Väikesadamate Liidu liige. Rannaäärsetes külades puuduvad lautrikohad. Arengueesmärgid • Dirhami sadam on toimiv kala- ja jahisadam • Regulaarne ühendus Osmussaarega • Österby on puhkerannaga väikesadam • Hara väikesadamast on kujunenud puhkesadam • Igas rannakülas on vähemalt üks lautrikoht Tegevuskava • Osmussaare väikesadama ehitus (finantseeritakse 2004. a riigieelarvest 310 000 krooniga) • Dirhami sadama rekonstrueerimine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Österby väikesadama detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine 200 50 50 50 50 KOV, programm Hara väikesadama detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine 40 10 10 10 10 KOV Lautrikohtade rajamine 120 30 30 30 30 KOV 6.4. Ettevõtlus ja turvalisus 6.4.1. Ettevõtlus Olukord. Suuremad ettevõtted on Resvok OÜ (pehme mööbli tootmine), Langham OÜ (turba töötlemine), AS Andwood (puidudetailide tootmine), Mellson Grupp OÜ (sadamateenused Dirhamis). Suuremad põllumajandustootjad on füüsilisest isikust ettevõtjad Üllar Neemrand (piima- ja lihakarjakasvatus), Aigar Ajaots (piimakarjakasvatus), Enn Rannik (lambakasvatus), Rita Koppel (lambakasvatus), Margus Kask (looma- ja viljakasvatus), Paul Pigul (viljakasvatus). Täpsem info põllumajandustootjate kohta on toodud lisas 3. Hooajaliselt tegelevad vallas roo- ja metsafirmad. Osa vallaelanikke pakuvad FIE-na ehitusteenust. Valla territooriumil tegutseb 2 kauplust – Pürksis Talupood ja Dirhamis Dirhami pood, valla teisi külasid teenindavad 2 busskauplust. Toitlustusteenust pakuvad Noarootsi Kõrts Pürksis ning Roosta Puhkeküla restoran ja baar Elbiku külas. Majutusteenust pakuvad Roosta Puhkeküla ja 3 turismitalu (Bergsby Pansionaat Tuksis; Tuksi Puhkemaja Elbikus, Peeter Pärnaste Turismitalu Aulepas). Täiendav info lisas 4. Probleemiks on erinevate teenuste vähesus. Teeninduse valdkonna arendamine oleks hea võimalus väikeettevõtjatele. Arengueesmärgid • Ettevõtetele info jagamine ja vahendamine • Ettevõtlike inimeste tunnustamine ja toetamine (uute töökohtade loomisel, ettevõtete ja turisminduse arendamisel) • Põllumajandusele alternatiivide leidmine (marjakasvatus vms) Tegevuskava • Projektijuhtide toetamine (teatud % projekti maksumusest) Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Ettevõtlike inimeste tunnustamine 20 5 5 5 5 KOV Infopäevade korraldamine 20 5 5 5 5 KOV 6.4.2. Korrakaitse Olukord. Suurenenud on sissemurdmiste arv maamajadesse ja suvilatesse, mis asuvad asustatud kohtadest kaugel. Valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel, kelle tööpiirkonnaks on ka Nõva ja Oru vallad. Tööle on võetud korrakaitsespetsialist, kelle ülesanne on korrakaitse tagamine vallas. Korrakaitsespetsialisti kasutada on auto. Praegu patrullitakse 3–4 korda nädalas. Puudu on abi-politseinikest. Noarootsi valda teenindab ka turvafirma ESS Falck. Arengueesmärgid • Korrakaitse tagamine valla territooriumil • Varavastaste kuritegude ennetamine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Naabrivalveprojekti käivitamine 15 15 KOV Abipolitseinike töö korraldamine 200 50 50 50 50 KOV, era Ennetav töö elanikkonnaga 20 5 5 5 5 KOV 6.4.3. Päästeteenistus Olukord. Tuleohutusjärelevalve ülesandeid vallas täidab Läänemaa Päästeteenistuse järelevalve- ja planeerimisosakond. Tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks asub Pürksis Haapsalu keskkomando eraldipaiknev meeskond, mis kuulub Läänemaa Päästeteenistuse koosseisu. Meeskond koosneb neljast tuletõrjujast-päästjast. Meeskonna kasutuses on üks suurendatud läbivusega tuletõrjeauto. 2003. a toimus valla territooriumil asuvate tuletõrje-veevõtukohtade inventariseerimine; ees seisab nende korrastamine ja nõuetekohane tähistamine. Arengueesmärgid • Tulekustutus- ja päästetööde korraldamise tõhustamine vallas Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Paakauto muretsemine 200 200 riik Tuletõrje-veevõtukohtade korrastamine ja nõuetekohane tähistus 40 10 10 10 10 KOV 6.5. Maakasutus, heakord ja keskkonnakaitse 6.5.1. Maakasutus Olukord. 2003. a oktoobrikuu seisuga on maakatastris registreeritud 78,3% valla üldpindalast ehk 23 000 ha. Katastris olevast maast moodustab põllumajandusmaa (haritav ja looduslik rohumaa) 20% ja metsamaa 51%. Registreeritud maa kõlvikuline jaotus hektarites on toodud joonisel nr 2.

Joonis nr 2. Katastris registreeritud maa kõlvikuline jaotus hektarites Katastris registreeritud maast kuulub 66% eraomanikele ja 31% riigile. 33% maaomanikest elab väljaspool Eestit (põhiliselt Rootsis, aga ka Soomes, Ameerika Ühendriikides, Kanadas jm), katastrisse kantud maast 20%-l on omanik välismaal. Metsamaast 71% on erasektori kasutada ja 29% metsamaast haldavad Riigimetsa Majandamise Keskuse Piirsalu ja Kullamaa metskond. Erametsade paremaks majandamiseks ja metsasaaduste turustamiseks on loodud Lääne Ranniku Metsaühistu. Valla territooriumi üldised maakasutustingimused on määratud valla üldplaneeringus, mis on kehtestatud vallavolikogu 9. juuli 2003. a määrusega nr 22. Omandis oleva maa maakasutus on puudulik (põllud söötis, metsad risustunud) ja vallal puudub mehhanism eramaade kasutamise suunamiseks. Arengueesmärgid • Maareform on lõpetatud, maal on omanik • Maakasutus toimub vastavalt valla üldplaneeringule • Haritav maa on sihipärases kasutuses • Hooldatud maastikud, avatud vaated veekogudele • Metsade majandamine vastavalt metsakorralduskavadele Tegevuskava • Valla üldplaneeringuga on määratud väärtuslike põllumaade asukohad. Maaomanikel tuleb leida võimalusi kasutuseta seisvate põllumaade niitmiseks vähemalt üks kord aastas. • Metsamaade majandamiseks koostatakse metsamajanduskavasid, mida finantseeritakse riigi eelarvest. • Maa kruntideks jagamine ja ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele. Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Valla reservmaade munitsipaalomandisse vormistamine 20 10 10 KOV Riguldi ranna maastikuhoolduskava tellimine ja täideviimine 80 20 15 20 25 KOV, era 6.5.2. Heakord Olukord. Volikogu 11. oktoobri 2002. a määrusega nr 44 on kinnitatud valla heakorraeeskiri. Kinnitatud on kalmistute kasutamise eeskiri. Vallavalitsuse palgal on heakorratööline ja 3 kalmistutöölist. Koostatud on Pürksi ja Sutlepa keskasulate, Pürksi mõisa pargi, Saare mõisa pargi ja Paslepa mõisa pargi haljastusprojektid. Asutatud on MTÜ Noarootsi Kaunistamise Selts. Seltsi hallata on Lyckholmi muuseum ja seltsi eestvedamisel valitakse igal aastal Noarootsi kauneim kodu. Vallas puuduvad suured keskkonnareostajad (suurpõllumajandust ei eksisteeri, katlamaja kasutab kohalikku kütet (saepuru, turvas, hakkpuit), prügilad puuduvad). Prügi äraveolepingud on sõlmitud Ragn-Sells AS-iga. Pürksis asub ohtlike jäätmete kogumispunkt. Vallal puudub jäätmekava, kuid on kinnitatud valla jäätmehoolduseeskiri. Lähiaastatel on kavas üle minna jäätmete sorteeritud kogumisele ja kohapeal toimuvale orgaaniliste jäätmete komposteerimisele. Arengueesmärgid • Jäätmete sorteeritud kogumine • Heakorrastatud haljasalad ja kalmistud • Elanikkonna kaasamine heakorratöödele (heakorratalgud) • Orgaaniliste jäätmete komposteerimine kohapeal • Ebaseaduslik jäätmete ladustamine loodusesse on vähenenud Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Võtta tööle keskkonnaspetsialist – 0,5 kohta (jäätmemajandus, teed, heakord, keskkonnaprobleemid) 150 50 50 50 KOV Kord aastas heakorranädala korraldamine 60 15 15 15 15 KOV, programm Kord aastas ohtlike ja(või) suuremõõtmeliste jäätmete äraveo korraldamine 60 15 15 15 15 KOV, programm Jäätmekäitluse ja heakorra korraldamine puhkekohtades ja randades 26 6,5 6,5 6,5 6,5 KOV, riik Kompostimiskohtade rajamine ja kompostimise korraldamine 26 6,5 6,5 6,5 6,5 KOV Valla jäätmekava koostamine 20 20 KOV Noarootsi kaunima kodu valimine 4 1 1 1 1 KOV Haljastusprojektide elluviimine 100 10 30 30 30 KOV, era, programm Heakorratalgute läbiviimine 60 15 15 15 15 KOV, programm 6.5.3. Looduskaitse Olukord. Valla territooriumil asub osa 1998. a moodustatud Silma looduskaitsealast (kohaliku madalmere, jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude elustiku kaitse ja säilitamine), 1996. a moodustatud Osmussaare maastikukaitseala (geoloogiliste objektide (pankrannik, rannavallid, bretšad), eluslooduse koosluste kaitse), osa 1997. a moodustatud Nõva maastikukaitsealast (Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitse) ja osa 2002. a moodustatud Leidissoo looduskaitsealast (Sendri soo ja Leidissoo raba ning seal levivate lagemadalsoode kooslustes esinevate kaitsealuste liikide kaitse). Ligi 25% valla territooriumist on riikliku kaitse all. Looduskaitsealuseid üksikobjekte on vallas 12, esitatud on taotlus veel 11 objekti kaitse alla võtmi-seks. Suurt osa valla pinnast hõlmavad perspektiivsed NATURA 2000 eelvalikualad. Arengueesmärgid • Haruldaste looma-, linnu- ja taimeliikide säilitamine ja tutvustamine • Poollooduslike koosluste kaitsmine • Looduskaitsealuste üksikobjektide tutvustamine Tegevuskava • Silma Looduskaitseala Administratsiooni poolt on planeeritud looduskaitsealaseid kulutusi Silma looduskaitsealal ja Osmussaarel järgmiseks neljaks aastaks 4,2 milj krooni eest. Planeeritud on jätkata Silma matkaraja ehitust, loodushoiutööde rahastamist (niitmine, karjatamine, loomade ostmine poollooduslike rannaalade korrashoidmiseks), Silma kaitseala keskuse ja Osmussaare infrastruktuuri arendamiseks, Osmussaare matkakodu ehitamiseks jne. Raha nendeks investeeringuteks on taotletud KIK, GEF, Life-Natura programmidest ja riigi eelarvest (lisa 5). • Leidissoo looduskaitsealale on Läänemaa keskkonnateenistuse poolt planeeritud matkaraja tähistamine. Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Looduskaitsealuste üksikobjektide viidastamine 60 20 20 20 KOV, programm 6.5.4. Muinsuskaitse Olukord. Riikliku kaitse all olevaid arheoloogiamälestisi on valla territooriumil 6, ajaloomälestisi 4 ja arhitektuurimälestisi 30 (nelja mõisa hooned ja rajatised). Noarootsi kalmistu, Sutlepa kalmistu ja Hosby vana kalmistu on mõõdistatud ja inventariseeritud (kalmistute plaanid ja maetute registrid on arvutis). Mõõdistustööd on tegemata Rooslepa kalmistul. Volikogu otsusega on kinnitatud kohaliku ajaloolis-kultuurilise väärtusega objektide (nn vaatamisväärsused) nimekiri. Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek Telise päevamärkide ja Österby sadamamuuli riikliku kaitse alla võtmiseks. 2003. a ehitati Sutlepasse pukktuulik, mille joonised vastavad ajaloolisele Noarootsi tuulikule. Arengueesmärgid • Kultuuri- ja arhitektuuripärandi säilitamine • Vaatamisväärsuste tutvustamine Tegevuskava • Rooslepa kalmistu mõõdistustööd (Muinsuskaitseameti finantseerimisel) • Noarootsi kiriku katuse remont (Muinsuskaitseameti finantseerimisel) • Pukktuulikute ehitamine ka mujale valla territooriumile (huvitatutel on võimalik saada vallast tuuliku ehitusprojekt) • Vaatamisväärsuste tutvustamiseks trükiste väljaandmine Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Rooslepa kabeli taastamine 6000 2000 2000 2000 KOV, riik, era Kalmistute kiviaedade korrastamine 44 19 15 10 riik, programm Noarootsi kiriku valgustamine 35 35 KOV, kogudus, programm Vaatamisväärsuste tähistamine ja kaitse korraldamine 40 10 10 10 10 KOV, riik 6.6. Turism ja puhkemajandus Olukord. Külastatavamad valla turismiobjektid on EELK Noarootsi Püha Katariina kirik koos pastoraadiga, Lyckholmi muuseum, Pürksi mõisahoone, Österby sadamamuul, Osmussaar. Valla territooriumil asub Roosta Puhkeküla koos supelranna, terviseraja ja spordiväljakutega ning kolm turismitalu. Täiendav info majutusteenuse kohta on toodud lisas 4. Roosta Puhkekülal on suur tuntus konverentside korraldajana. Noarootsi vald on assotsiatsiooni Haapsalu Turism liige. Haapsalu Turismi liikmena reklaamib vald end turismimessidel. Sutlepasse on paigutatud suur valla välikaart. Linnuvaatlustornid on rajatud Spithamisse Põõsaspea neemele ja Saare külasse Sutlepa mere äärde. Probleemiks on lühike turismihooaeg ja tegevuse vähesus talvisel ajal. Vallal puudub infopunkt, kust oleks võimalik saada turistile vajalikku infot ja huvipakkuvaid infomaterjale. Vajalik oleks koostada valla internetileheküljel eraldi turistile mõeldud lehekülg. Noarootsi vald on Läänemaa populaarseim suvilaehituspiirkond. Valminud on Loode-Eesti ranniku matkakaart (hõlmab valla põhjapoolset osa) ja Osmussaare matkakaart. Noarootsi valda läbib euro-jalgrattatee (Spithami–Tuksi–Elbiku–Riguldi–Aulepa–Sutlepa). Koostamisel on Nõva puhkeala kasutuskorralduskava. Ehitamisel on Silma matkarada. Planeeritud on tähistada matkarada ka Leidissoo looduskaitsealale. Välja ehitatud on telkimis- ja lõkkekohad Uuejõe ääres, Sutlepa mere ääres, Roosta Puhkekülas ja Osmussaarel. Avalikud supelrannad on Roosta Puhkekülas ja Uuejõe ääres. Valla üldplaneeringus on määratud maa-alad golfiväljaku ja krossiraja tarvis, määratud on Noarootsi poolsaarele planeeritava jalgrattaraja kulgemine. Valla üldplaneeringus on tähistatud perspektiivsed kohad telkimiseks ja suplemiseks, miljööväärtuslikud maa-alad. Arengueesmärgid • Loodusturismi (jahindus, linnuvaatlused jms) propageerimine • Pakutavate teenuste laiendamine ja parem reklaamimine (ka turisti kodumaal) • Turistil on võimalik vallas leida aastaringset tegevust • Mitmekesised keskkonnasõbralikud puhkevõimalused • Väljaehitatud ja tähistatud puhkekohad Tegevuskava • Roosta Puhkekülal valmib lähiajal peahoone juurdeehitus, mis peaks pakkuma võimalusi just talviseks tegevuseks; rekonstrueerimisel on majutushoonete tehnovõrgud, parkimisalad. • Kavas on täiendavate erinevate hindadega ja kasutusajaga (nii aastaringsed kui ka ainult suvised) majutushoonete ning ja rannahoone ehitus. Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Valla turismikava koostamine 10 10 KOV Valla infopunkti avamine 90 30 20 20 20 KOV, kogudus, era Valla kodulehekülje pidev täiendamine 45 15 10 10 10 KOV Valla välikaart Pürksisse, Roostale, Dirhamisse 30 10 10 10 KOV, era Bussioote- ja teabepunktide (22 tk) rajamine 440 110 110 110 110 programm, era Telkimis- ja lõkkekohtade rajamine ja tähistamine 40 10 10 10 10 KOV, riik, era Supluskohtade rajamine 20 5 5 5 5 KOV Jalgrattaraja tähistamine Noarootsi poolsaarel 35 25 5 5 KOV Österby puhkepiirkonna väljaehitamine 300 50 100 100 50 KOV, programm Golfiväljaku projekti koostamine 100 100 KOV, era Sutlepa nõmme (puhkemets) istumiskohtade rajamine 10 5 5 KOV Aulepa teeristi puhkekoha väljaehitamine 20 20 KOV 6.7. Infotehnoloogia Olukord. Vallavalitsusel, Noarootsi Gümnaasiumil ja Pürksi küla korruselamutel on ühine interneti 2 MB raadiolinkpüsiühendus ning ühine server, mis serveerib www-d, e-posti. Server on gümnaasiumi hallata. Ka Sutlepa külas on väljaehitatud interneti püsiühenduse sõlmpunkt. Mujal valla territooriumil on võimalik kasutada modemiga internetiühendust. Arengueesmärgid • Interneti püsiühendus kogu valla territooriumil • Arvutialane baasharidus kõigile soovijaile Tegevuskava • Arvutialane koolitus valla elanikele «Vaata maailma» Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Arvutipargi pidev uuendamine 50 25 25 KOV Valla põhjapoolses osas interneti püsiühenduse rajamine 100 100 KOV 6.8. Koostöö Olukord. Noarootsi vallal on kaks sõprusvalda: Åtvidaberg Rootsi Kuningriigis (koostööleping 17.03.1990) ja Kronoby Soome Vabariigis (koostööleping 27.04.1990). Koostöö sõprusvaldadega toimub hariduse, kultuuri, spordi, omavalitsuse töö, keskkonnakaitse ja planeerimise valdkonnas. Alates 1995. aastast toimuvad iga-aastased sõprusvaldade mängud, korraldajaks järjekorras üks sõprusvaldadest. Noarootsi vald on 14.06.1992. a Läänemaa Omavalitsusliidu (LOVL) liige. 2003. a on Noarootsi vald Eestimaa Omavalitsuste Liidu (EMOL) liige. Vallas on valitud küladele nii eesti- kui ka rootsipoolsed külavanemad. Arengueesmärgid • Jätkuv koostöö sõprusvaldadega • Erinevate funktsioonide (perearst, jurist, arhitekt, ehitusinspektor jne) ühiseks täitmiseks koostöö LOVL-i ja naaberomavalitsuste vahel • Küladele on koostatud arengukavad, mida viiakse ka ellu • Pidev koostöö külavanematega (infovahetus, naabrivalve jne) Tegevuskava • Sõprusvaldadega õpilaste ja õpetajate vahetus • Traditsioonilised sõprusvaldade mängud Tegevus Summa (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 Rahastaja Külavanematele otseste kulutuste kompenseerimine 100 25 25 25 25 KOV Külade arengukavade koostamine 40 10 10 10 10 KOV, era Külade arengukavade elluviimine 200 50 50 50 50 KOV, programm, era 7. INVESTEERINGUD JA LISAKULU NÕUDVAD TEGEVUSED 2004–2007 Valdkond 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr 2007 tuhat kr kokku tuhat kr rahastaja Elanikkond ja tööhõive Koolituste korraldamine 10 12 16 20 58 KOV, programmid Eelkooliharidus Laste mänguväljaku uuendamine 70 70 KOV, programm Tulekahju- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 40 40 80 KOV, era Rühmaruumide remont 40 30 70 KOV Akende vahetus 160 160 KOV, programm Uue aia ehitus 40 40 KOV Sisustuse uuendamine (madratsid) 4 4 8 KOV Kooliharidus Õpilaskodu juurdeehitus 900 900 KOV, riik Noarootsi Kool (koolibussid) 509 691 1200 KOV, riik Koolistaadioni ehitus 400 855 1255 KOV, riik Kultuur ja raamatukogud Kultuurimaja kapitaalremont 800 800 800 2400 KOV, riik, programm Kultuuriürituste korraldamine 85 75 75 85 320 KOV, programm, era Sutlepa raamatukogule lugejaarvuti muretsemine 12 12 riik Noarootsi raamatukogu mööbli uuendamine 35 35 KOV Vabaõhulava koos kiigeplatsiga 400 400 KOV, era, programm Vaba aeg ja sport Noortekeskuse inventari täiendamine 2 3 5 KOV Jõusaali juurdeehitus 300 300 KOV Jõusaali inventari täiendamine 10 15 25 KOV Noortekeskusesse arvutite muretsemine 12 12 24 KOV Tenniseväljaku rajamine 200 200 KOV, programm Võimlemislinnaku rajamine 120 120 KOV, programm Laste mänguväljakute rajamine Pürksi ja Sutlepa korruselamute juurde 25 25 50 KOV, programm Soojamajandus Soojamajanduse arengukava koostamine 20 20 Noarootsi Soojus Katlamaja seadmete rekonstrueerimine 1500 1500 3000 Noarootsi Soojus, programmid Soojatrasside osaline rekonstrueerimine 40 40 80 Noarootsi Soojus, programmid Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine 100 100 100 300 Noarootsi Soojus, programmid Vee- ja kanalisatsioonimajandus Vee- ja kanalisatsioonimajanduse arengukava koostamine 10 10 Noarootsi Soojus Puurkaevude inventariseerimine 50 50 Noarootsi Soojus, KIK Kaasaegsed heitveepuhatusjaamad Pürksisse ja Dirhamisse 1300 2600 2600 6500 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Kaasaegsed veepuhastusseadmed Pürksi, Sutlepa ja Dirhami küladesse 260 520 520 1300 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Pürksis ja Dirhamis 400 800 800 2000 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Veetrasside rekonstrueerimine Pürksis, Sutlepas ja Dirhamis 1000 2000 2000 5000 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Pürksi heitveepuhastile välja ehitada purgimissõlm 100 200 200 500 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Pürksi heitveepuhastile välja ehitada purgimissõlm 100 200 200 500 ISPA, riik, KOV, Noarootsi Soojus Elamumajandus Korteriühistute moodustamise nõustamine ja koolitus 5 5 KOV Teed Valla arenguks vajalike teede väljamõõtmine eramaadest ja munitsipaalomandisse vormistamine 50 50 50 150 KOV Jätkuvalt riigiomandis olevate vallateede munitsipaalomandisse vormistamine 15 15 KOV Külakeskusi läbivate kruusateede tolmuvabaks muutmine (soolatamine) 20 20 20 20 80 KOV Jäätee 30 30 30 30 120 KOV, riik Parkimiskohtade rajamine riigimaanteede äärde 50 30 25 20 125 KOV, riik Teede hooldamine 100 100 100 100 400 KOV Teeäärte võsast puhastamine 25 25 25 25 100 KOV Sadamad Österby väikesadama detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine 50 50 50 50 200 KOV, programm Hara väikesadama detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine 10 10 10 10 40 KOV Lautrikohtade rajamine 30 30 30 30 120 KOV Ettevõtlus Ettevõtlike inimeste tunnustamine 5 5 5 5 20 KOV Infopäevade korraldamine 5 5 5 5 20 KOV Korrakaitse Naabrivalveprojekti käivitamine 15 15 KOV Abipolitseinike töö korraldamine 50 50 50 50 200 KOV, era Ennetav töö elanikkonnaga 5 5 5 5 20 KOV Päästeteenistus Paakauto muretsemine 200 200 riik Tuletõrje-veevõtukohtade korrastamine ja nõuetekohane tähistus 10 10 10 10 40 KOV Maakasutus Valla reservmaade munitsipaalomandisse vormistamine 10 10 20 KOV Riguldi ranna maastikuhoolduskava tellimine ja täideviimine 20 15 20 25 80 KOV, era Heakord Võtta tööle keskkonnaspetsialist – 0,5 kohta (jäätmemajandus, teed, heakord, keskkonnaprobleemid) 50 50 50 150 KOV Kord aastas heakorranädala korraldamine 15 15 15 15 60 KOV, programm Kord aastas ohtlike ja (või) suuremõõtmeliste jäätmete äraveo korraldamine 15 15 15 15 60 KOV, programm Jäätmekäitluse ja heakorra korraldamine puhkekohtades ja randades 6,5 6,5 6,5 6,5 26 KOV, riik Kompostimiskohtade rajamine ja kompostimise korraldamine 6,5 6,5 6,5 6,5 26 KOV Valla jäätmekava koostamine 20 20 KOV Noarootsi kaunima kodu valimine 1 1 1 1 4 KOV Haljastusprojektide elluviimine 10 30 30 30 100 KOV, era, programm Heakorratalgute läbiviimine 15 15 15 15 60 KOV, programm Looduskaitse Looduskaitse aluste üksikobjektide viidastamine 20 20 20 60 KOV, programm Muinsuskaitse Rooslepa kabeli taastamine 2000 2000 2000 6000 KOV, riik, era Kalmistute kiviaedade korrastamine 19 15 10 44 riik, programm Noarootsi kiriku valgustamine 35 35 KOV, kogudus, programm Vaatamisväärsuste tähistamine ja kaitse korraldamine 10 10 10 10 40 KOV, riik Turism Valla turismikava koostamine 10 10 KOV Valla infopunkti avamine pastoraadis 30 20 20 20 90 KOV, kogudus, era Valla kodulehekülje pidev täiendamine 15 10 10 10 45 KOV Valla välikaart Pürksisse, Dirhami, Roostale 10 10 10 30 KOV, era Puhkemajandus Bussioote- ja teabepunktide (22 tk) rajamine 110 110 110 110 440 programm, era Telkimis- ja lõkkekohtade rajamine ja tähistamine 10 10 10 10 40 KOV, riik, era Supluskohtade rajamine 5 5 5 5 20 KOV Jalgrattaraja tähistamine Noarootsi poolsaarel 25 5 5 35 KOV Österby puhkepiirkonna väljaehitamine 50 100 100 50 300 KOV, programm Golfiväljaku projekti koostamine 100 100 KOV, era Sutlepa nõmme (puhkemets) istumiskohtade rajamine 5 5 10 KOV Aulepa teeristi puhkekoha väljaehitamine 20 20 KOV Infotehnoloogia Arvutipargi pidev uuendamine (vallavalitsus, raamatukogud, avalik internetipunkt, kult. maja) 25 25 50 KOV Valla põhjapoolses osas interneti püsiühenduse rajamine 100 100 KOV Koostöö Külavanematele otseste kulutuste kompenseerimine 25 25 25 25 100 KOV Külade arengukavade koostamine 10 10 10 10 40 KOV, era Külade arengukavade elluviimine 50 50 50 50 200 KOV, programm, era Kokku 3038 8700 12 500 13 039 37 277 8. KOKKUVÕTE Vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele vajab arengukava pidevat korrigeerimist. Valla arengukava vaatab vallavolikogu läbi korra aastas 1. oktoobriks ning teeb vajalikud täiendused-parandused. Noarootsi vallal on olemas kaks seadusega kohustuslikku ja samas äärmiselt vajalikku arengudokumenti – arengukava ja üldplaneering. Arengukava ja üldplaneeringu elluviimine peab tagama Noarootsi valla sihipärase, kõiki valla elanikke ja ettevõtteid rahuldava arengu. Noarootsi valla arengukava avalikustatakse Noarootsi ja Sutlepa raamatukogudes, Noarootsi Vallavalitsuses ja valla internetileheküljel www.noavv.ee. Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2001–2003 JA SELLE TÄITMINE Valdkond 2001 2002 2003 Kava Eel- arves Täitmine Kava Eel- arves Täitmine Kava Eel- arves Täitmine* riik vald fond kokku riik vald fond kokku riik vald fond kokku 1. Soojamajandus Pürksi katlamaja remont 100 130 130 40,6 40,6 Puiduhakkur 50 50 50 Soojatrassi rekonstrueerimine 200 90 560 90 93,7 743,7 94,9 94,9 94,9 2. Vee- ja kanalisatsioonimajandus Pürksi puhastusseadmete rekonstr. 500 1000 30 30 30 Sutlepa puhastusseadmete rekonstr. 31 31 Pürksi pumbamaja remont 4,6 4,6 100 19,4 19,4 Sutlepa pumbamaja remont 13,8 13,8 100 Sutlepa kanalisatsioonitrasside rekonstr. 210 24 234 3. Elamufond Vallakorterite remont 30 22,5 22,5 22,5 70 25,2 25,2 25,2 4. Teed Teede remont 50 100 100 450 100 50 600 150 482 409 73 482 Vallateede digikaart 12 16 16 16 Tänavavalgustus 6,9 6,9 6,9 213 213 213 47,7 5. Sadamad Österby sadama ehitus 50 100 26,6 6. Muinsuskaitse Pürksi mõisa pargi projekt 15 15 15 Pürksi mõisa pargi korrastus 20 20 20 30 Ajaloolistele küladele viitade paigaldamine 25 19 19 7. Haridus Noarootsi Kooli klassiruumide remont 40 93 93 93 200 137,5 138 137,5 200 Noarootsi kooli söökla remont 70 70 70 Lastepäevakodu köögi remont 20 500 47,6 47,6 Noarootsi Kooli õpilaskodu ehitus 68,3 68,3 68,3 623,9 505,1 118,8 623,9 Noarootsi Gümnaasiumi internaadi projekt 800 35 35 35 448 448 Koolibuss 500 97,3 97,3 2000 8. Raamatukogud Pürksi raamatukogu+teabekeskuse projekt 200 Pürksi raamatukogu+teabekeskuse ehitus 1000 Sutlepa raamatukogu püsiühendus 50 9. Noortekeskused Sutlepa noortekeskus 50 100 100 Pürksi noortekeskuse remont 70 15 15 15 35,6 35,6 35,6 10. Sport Pürksi korvpalliväljak 150 47,2 90 47,2 137,2 Spordiväljaku projekt ja rekonstrueerimine 200 200 8 8 Jõusaali inventar 14,8 14,8 50 5,9 5,9 5,9 15 11. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Arstipunkti remont 25,1 25,1 25,1 70 12,5 12,5 12,5 Pansionaadi remont 29 29 29 200 12. Kalmistud Hosby vana kalmistu värava ehitus 10 10 10 Sutlepa kabeliaseme korrastamine 5 Sutlepa kalmistu värava ehitus 10 Sutlepa kalmistu kiviaia taastamine 30 20 10 30 Rooslepa kalmistu kaevupump 20 Noarootsi kalmistu mõõdistamine 20 20 13. Politsei ja päästeteenistus Österby tuletõrje-veevõtukoha korrastamine 15 15 15 15 10 10 10 Tuletõrje-veevõtukohtade viidastamine 10 14. Keskkonnakaitse Prügikonteinerite paigaldamine 20 1 1 1 40 15. Turism ja puhkemajandus Reklaamprospektid 10 50 45 45 45 Valla välikaart 20,2 20,2 20,2 Silma loodusrada 200 120 120 200 Sutlepa tuulik 39,2 35,4 35,4 16. Valla üldplaneering 20 93,8 93,8 93,8 50 17. Infotehnoloogia Arvutipargi täiendamine ja võrgu modern. 49 25 25 25 150 100 15 Avalik internetipunkt 250 250 Sutlepa interneti püsiühenduse sõlmpunkt 121,1 121 121,1 18. Sõiduauto KIA ostmine 114,5 114,5 114,5 19. Valla arengukava 25 16,5 16,5 KOKKU 1034 378,2 105 378,2 204 687,4 4907 960,3 1170 960 348,6 2478,9 4850 1620 1695 518,5 29 2242,5 * täitmisel on toodud 10 kuu arvestus Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 2 ELANIKUD SEISUGA 01.01.2003 KÜLADE KAUPA Külad Elanikke Leibkondi Mehed Naised Aulepa/Dirslätt 19 7 8 11 Dirhami/Derhamn 21 13 13 8 Einbi/Enby 29 15 10 19 Elbiku/Ölbäck 36 13 21 15 Hara/Harga 32 15 21 11 Hosby 31 10 15 16 Höbringi/Höbring 14 5 8 6 Kudani/Gutanäs 15 8 9 6 Osmussaare/Odensholm 2 1 1 1 Paslepa/Pasklep 67 41 38 29 Pürksi/Birkas 251 127 126 125 Riguldi/Rickul 25 9 11 14 Rooslepa/Roslep 32 13 17 15 Saare/Lyckholm 22 9 12 10 Spithami/Spithamn 6 4 6 Sutlepa/Sutlep 136 69 65 71 Suur-Nõmmküla/Klottorp 18 5 7 11 Tahu/Skåtanäs 18 11 9 9 Tuksi/Bergsby 22 14 11 11 Vanaküla/Gambyn 13 4 9 4 Väike-Nõmmküla/Persåker 28 12 14 14 Österby 41 21 20 21 KOKKU 878 426 451 427 Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 3 SUUREMAD PÕLLUMAJANDUSTOOTJAD seisuga 23. september 2003. a Loomakasvatus Üllar Neemrand 115 veist (45 lehma + 3 pulli + noorloomad) 5 hobust 25 siga (6 emist + 1 kult) 150 kana Aigar Ajaots 40 veist (20 lehma + 20 pulli) Margus Kask 75 veist (vasikad + noorloomad) Rita Koppel 125 lammast Enn Rannik 55 lammast Voldemar Tõuts 10 veist (5 lehma + 5 noorlooma) Nikolai Feodorov 7 veist 7 lammast Kalev Kotkas 5 veist (neist 2 lehma) Margus Vaikre 35 siga (4 emist + 1 kult +) Viive Kersten 7 veist (4 lehma + 3 pulli) Laine Rajasalu 11 veist (3 lehma + 8 noorlooma) 30 lammast Viljakasvatus Paul Pigul 40 ha Margus Kask 125 ha Margus Vaikre 14 ha Üllar Neemrand 10 ha Heina niitmine Margus Kask 250 ha Üllar Neemrand 300 ha Aigar Ajaots 70 ha Harri Kuinberg 40 ha Kalev Kotkas 50 ha Peeter Kari 10 ha Voldemar Tõuts 15 ha Viive Kersten 15 ha Laine Rajasalu 15 ha Karjatamine Aigar Ajaots 50 ha Rita Koppel 390 ha Margus Kask + Enn Rannik 30 ha Nikolai Feodorov 15 ha Voldemar Tõuts 30 ha Viive Kersten 20 ha Üllar Neemrand 160 ha Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 4 MAJUTUSTEENUS NOAROOTSI VALLAS Roosta Puhkeküla Asukoht: Läänemaa, Noarootsi vald, Elbiku küla 91202 Info 047 97 230 Faks 047 97 245 e-post: roosta@roosta.ee Puhkekülas 32 erineva suurusega maja, millest 2 on kohandatud puuetega inimestele Omanik: Swedest Motel Group AS. Bergsby Pansionaat Asukoht: Läänemaa, Noarootsi vald, Tuksi küla 91202 Info 047 97 290, 050 23 042 Majutus 16 inimesele – 2 tuba x 3 kohta, 1 tuba x 4 kohta, 3 tuba x 2 kohta Omanik: Arne Tennisberg Tuksi Puhkemaja Asukoht: Läänemaa, Noarootsi vald, Elbiku küla 91202 Info 047 97 228, 050 44 115 Majutus 28 inimesele - 2 tuba x 4 kohta, 4 tuba x 3 kohta, 4 tuba x 2 kohta Omanik: Aare Loog Peeter Pärnaste Turismitalu Asukoht: Läänemaa, Noarootsi vald, Aulepa küla 91001 Info 047 29 228, 051 10 796 Majutus 7 inimesele – 2 tuba x 2 kohta, 1 tuba x 3 kohta Omanikud: Aime ja Peeter Pärnaste Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 5 MUUDEST FINANTSALLIKATEST KAVANDATAVAD INVESTEERINGUD Noarootsi Gümnaasium: tegevus 2004 2005 2006 2007 kokku rahastaja Gümnaasiumi mõisahoone renoveerimine 2946 654 3600 riik Gümnaasiumi mõisahoone abihoone renoveerimine 900 1100 2600 4600 riik, abi Gümnaasiumi spordiväljak 400 855 1255 riik Gümnaasiumi söökla 1181 410 1591 riik Gümnaasiumi turvavalgustus 60 60 riik Gümnaasiumi õpilaskodu 12 000 10 000 22 000 riik Silma looduskaitseala: tegevus 2004 2005 2006 2007 kokku rahastaja Loodushoiutööd 360 360 360 360 1440 riik Loomade ost 400 400 800 Life-Natura Matkaraja ehitustööd 80 60 30 30 200 KIK, GEF, Life-Natura Kaitseala keskuse arendamine 100 70 170 KIK, GEF Loodushariduslik tegevus 50 50 50 50 200 KIK Ökogeoloogilised uuringud 150 200 350 KIK, EU Bioloogilise mitmekesisuse monitooring 100 100 100 100 400 KIK, GEF, Life-Natura Osmussaare matkakodu 1000 100 1100 riik Fortum Elekter AS: tegevus 2004 2005 2006 2007 kokku rahastaja Uued alajaamad + Ramsi elektriliin 750 750 750 750 3000 Fortum Elekter AS Teehoiukava: tegevus 2004 2005 2006 2007 kokku rahastaja Teede remont 407 504 600 700 2211 riik Noarootsi kirik: tegevus 2004 2005 2006 2007 kokku rahastaja Katuse remont 1500 1500 Muins.amet Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 6 KINNITATUD: Noarootsi Vallavolikogu 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 28 TEEHOIUKAVA AASTATEKS 2004–2007 jrk. tee nimetus tee number pikkus km laius m maksumus 2004. a 1 Höbringi–Vanaküla–Aulepa 5 200 010 4,000 4 100 000 2 Paslepa mõis–Telise 5 200 033 4,060 3,5 100 000 3 Rooslepa rannatee 5 200 003 1,140 3 40 000 4 Poosi tee 5 200 008 0,385 3 16 000 5 Liiva tee 5 200 051 0,200 3 8 000 6 Jürise tee 5 200 052 0,425 3,5 16 000 7 Roosta tee 5 200 004 0,940 4 80 000 8 Valka tee 5 200 034 1,290 3,5 47 000 KOKKU 12,440 407 000 2005. a 1 Spithami tee 5 200 001 1,765 3 69 000 2 Ilmajaama tee 5 200 066 0,295 3 12 000 3 Spithami uus tee 0,900 3 36 000 4 Riigitee–Ramsi 5 200 048 5,535 4 220 000 5 Österby–Einbi 5 200 045 3,355 4 87 000 6 Riigitee–Suur-Einbi 5 200 046 2,035 4 80 000 KOKKU 13,885 504 000 2006. a 1 Rooslepa külatee 5 200 002 1,430 4 71 500 2 Metskonna–Kareva 5 200 006 0,625 4 31 250 3 Metskonna–Höbringi 5 200 005 2,650 4 122 500 4 Vanaküla–Kivimäe kordon 5 200 012 2,275 4 103 750 5 Maantee 5 200 056 0,990 3 40 000 6 Kopli tee 5 200 061 0,400 4 20 000 7 Surnuaia tee 5 200 062 0,715 4 35 750 8 Sutlepa külatee 5 200 020 1,300 4 65 000 9 Hosby tee 5 200 026 1,230 3,5 50 000 10 Paslepa–Österby 5 200 037 1,235 4 60 250 KOKKU 12,850 600 000 2007. a 1 Hara–Vööla–Kudani 5 200 023 2,740 4 137 000 2 Vööla tee 5 200 024 0,815 3 40 750 3 Hara tee 5 200 022 1,380 3 69 000 4 Vävarsi tee 5 200 060 0,630 3 31 500 5 Sutlepa tee 5 200 018 1,580 3,5 79 000 6 Suur-Nõmmküla tee 5 200 014 1,160 3,5 58 000 7 Sutlepa vana tee 5 200 019 2,030 4 101 500 8 Põlluääre tee 5 200 055 1,465 3 73 250 9 Riguldi objekti tee 5 200 009 1,400 3 70 000 10 Tuksi rannatee 5 200 050 0,960 3 40 000 KOKKU 14,160 700 000 Noarootsi Vallavolikogu 4. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa 7