Tartu Linnavolikogu — Teehoiukulude hüvitis — KO, 16, 138

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2001, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1 ning teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 931; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 32 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse Tartu linna omandis oleva tee või teekaitsevööndi (edaspidi tänav) kahjustamise või risustamise eest teehoiukulude katteks võetava hüvitise (edaspidi hüvitis ) määramise ja arvutamise alused. § 2. Hüvitis (1) Hüvitist võetakse juhul, kui: 1) teehoiuvälise töö (kaevetöö jms) käigus lõhutakse teekatet ning teekatte taastamisega ei ole võimalik saavutada endist teekattekonstruktsiooni homogeensust, millest tulenevalt teekatte edasine lagunemine ei ole välditav; 2) tänaval läbiviidava teehoiuvälise töö või tegevusega kahjustatakse tänava koosseisus oleval haljasalal kasvavaid puid ning tegevuse tingimustes ei olnud eelnevalt kokku lepitud; 3) tänavat kahjustatakse või risustatakse muu käesolevas lõikes nimetamata tegevuse tulemusena. (2) Hüvitist maksab tänava kahjustaja või risustaja. Hüvitise maksmine ei vabasta tänava kahjustajat teekatte ja haljastuse taastamisest. (3) Hüvitise suurus määratakse teehoiukulude hindamise aktis või muus dokumendis, milles fikseeritakse kahjustuse või risustuse ulatus ja kahju suurus. (4) Hüvitis makstakse Tartu linna eelarvesse. Hüvitist kasutatakse teehoiukulude katteks. (5) Hüvitist ei võeta tänava kahjustajalt juhul, kui: 1) tänaval pikisuunaliselt toimuva tegevuse või töö järgselt taastatakse teekate sõiduraja või kõnnitee täies ulatuses, mitme sõiduraja kahjustamisel kõigi kahjustatud sõiduradade täies laiuses; 2) teehoiuvälist tööd tehakse samaaegselt tänava kapitaalremondiga või vahetult enne seda. Linnamajanduse osakond sõlmib tänava kahjustajaga lepingu, milles sätestatakse tänava kahjustaja kohustused tänava taastamise osas ning sanktsioonid lepingu rikkumise eest. Leping sõlmitakse enne loa andmist tänaval vastava tegevuse või töö teostamiseks. § 3. Hüvitis kaevetööde teostamisel (1) Hüvitise suuruse arvestamise aluseks on kaeveloa avalduses märgitud kaevetööde teostamise pindala. (2) Hüvitis arvutatakse järgmise valemi alusel: T = M × S × K, milles M – 1 m2 teekatte remondiks vajalike tööde ja materjalide maksumus. Linnavalitsus kehtestab m2 hinna, võttes aluseks riigihanke «Tartu linna asfaltkattega tänavate aastaringsed jooksvad remonttööd» edukaks tunnistatud pakkumise keskmise m2 hinna sõidu- ja kõnniteede remonttöödeks jooksval aastal; S – taastatava teekatte pindala (m2); K – tänava tüübi ja liigi üldkoefitsient vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. (3) Tänava tüüpide ja liikide nimekirja kehtestab linnavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrust nr 45 «Tee seisundinõuded» (RTL 2003, 1, 2) arvestades. Tänava tüübi ja liigi järgi on koefitsiendid järgmised: Tänava tüüp→ Tänava liik ↓ I tüübi tänav II tüübi tänav III tüübi tänav Põhitänav 1,0 0,75 0,6 Jaotustänav 0,75 0,5 0,35 Kõrvaltänav 0,6 0,35 0,2 Kuni viis (kaasa arvatud) aastat vana asfaltkattega tänavad kuuluvad põhitänava liiki. (4) Kui kaeviku serv möödub puu juurekaelast lähemalt kui kaks meetrit ja eelnev kokkulepe kaevamise tingimuste osas puudub, arvutatakse hüvitis puu ümber mõtteliselt moodustuva nelinurga iga külje eest, kus kaevetöö toimub, järgmiselt: 1) puu rinnasdiameetriga alla 20 cm – 5 krooni/cm; 2) puu rinnasdiameetriga 20–60 cm – 10 krooni/cm; 3) puu rinnasdiameetriga üle 60 cm – 40 krooni/cm. § 4. Hüvitis tänava muu kahjustamise või risustamise korral Tänava muul viisil kahjustamise või risustamise eest on hüvitise suuruseks linna poolt tänava kahjustamise või risustamise tagajärgede kõrvaldamisel kantud teehoiukulud. § 5. Hüvitise arvutamine, maksmine ja kontrollimine (1) Linnamajanduse osakond arvutab hüvitise suuruse kaeveloa avalduses märgitud andmete alusel, avariilise kaevetöö ja muu kahjustamise või risustamise korral dokumentaalselt tõendatud mõõtmiste või analüüside, samuti linna poolt vastavate kulude kandmist tõendavate dokumentide alusel. Hüvitis arvutatakse tänava iga kahjustamise või risustamise koha eraldi. (2) Hüvitis makstakse linnamajanduse osakonna poolt esitatud arve alusel arvel märgitud pangakontole arvel märgitud kuupäevaks. Kaevetöö tegemisega seotud hüvitis tasutakse enne kaeveloa väljastamist. Avariilise kaevetöö korral määratakse hüvitis ühe nädala jooksul arvates tegeliku taastatava teekatte pindala selgumist. (3) Linnamajanduse osakond peab hüvitise arvutamise ja laekumise arvestust ning annab sellest aru Tartu Linnavalitsusele. § 6. Vastutus ja järelevalve (1) Täiendav hüvitis määratakse juhul, kui: 1) kaevetöö tulemusena kahjustatud tänava pindala on suurem kui kaeveloas märgitud; 2) tegelikult kahjustatud puude arv või kaevamise kaugus puust erineb hüvitise arvutamisel aluseks võetud andmetest. (2) Täiendava hüvitise määrab linnamajanduse osakonna teedeteenistuse spetsialist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul ja haljastusteenistuse spetsialist punktis 2 sätestatud juhul. Täiendav hüvitis määratakse ja makstakse enne tööde lõpetamise üleandmist. (3) Hüvitise rakendamise, arvutamise ja maksmise vastavust käesoleva määruse nõuetele kontrollib sisekontrolliteenistus. § 7. Hüvitise vaidlustamine (1) Hüvitise määramise peale võib esitada pretensiooni linnamajanduse osakonnale kolme tööpäeva jooksul arvates hüvitise suuruse teatavakstegemisest. (2) Linnamajanduse osakond lahendab pretensiooni seitsme tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest. Linnamajanduse osakond võib pretensiooni lahendamisel kaasata eksperte ja võtta kontrollproove. Eksperdi kaasamise ja kontrollproovide võtmise kulud tasub pretensiooni esitaja, kui selgub, et hüvitis on määratud õigesti. § 8. Määruse rakendamine (1) Linnavalitsus kehtestab käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud 1 m 2 teekatte remondiks vajalike tööde ja materjalide maksumuse (M) järgmiseks eelarveaastaks hiljemalt eelneva aasta 15. detsembriks. Eelarveaasta jooksul võib linnavalitsus nimetatud maksumust muuta, kui tööde ja materjalide maksumuse moodustavad komponendid on oluliselt kallinenud, kuid mitte sagedamini kui üks kord eelarveaasta jooksul. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Aadu MUST