Nissi Vallavolikogu — Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord olulist vahendit omavale soojusettevõtjale — KO, 15, 126

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1, konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2001, 61, 375; 63, 387, 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) § 17 lõigete 2 ja 4 ning kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154) § 9 lõike 3 alusel. 1. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord olulist vahendit omavale soojusettevõtjale (edaspidi kord) sätestab soojuse piirhinna kooskõlastamise korra kaubaturul olulist vahendit omavale soojusettevõtjale (edaspidi soojusettevõtja), kellele ei laiene kohustus kooskõlastada müüdava soojuse piirhinda Energiaturu Inspektsiooniga seetõttu, et soojuse müük ei ületa 50 000 MWh aastas. 2. Kaubaturuks korra tähenduses on alad Nissi valla Turba ja Riisipere alevikes, millel paikneb soojusettevõtja omandis, valduses või opereerimisel olev võrk (torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks). 3. Mõisteid korras kasutatakse konkurentsiseaduse ja kaugkütteseaduse tähenduses. 4. Soojuse piirhind kujundatakse selliselt, et soojusettevõtjal oleks tagatud: 4.1. vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 4.2. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; 4.3. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4.4. keskkonnanõuete täitmine; 4.5. põhjendatud tulukus. Tulukus loetakse põhjendatuks, kui see ei ületa 5% korra punktides 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 sätestatud nõuete ja tingimuste täitmisega seotud kulusid. 5. Soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ning nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta. Soojusettevõtja peab lubama Nissi Vallavalitsusel (edaspidi valitsus) oma raamatupidamist kontrollida ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. 6. Soojuse piirhinna kooskõlastamiseks esitab soojusettevõtja mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase hinnamuudatuse kehtima hakkamisest valitsusele vastava kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 6.1. teenuse maht; 6.2. teenuse hinna kalkuleeritud põhjendus ja finantsprognoos koos eelmise perioodi tegelike tootmiskulude äranäitamisega. Teenuse hinna kalkulatsioon ja eelmise perioodi tegelikud tootmiskulud tuleb esitada vastavalt käesolevale määrusele lisatud kalkulatsiooni vormile; 6.3. eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne, või kui majandusaasta lõppemisest on möödunud enam kui kuus kuud, siis viimase kuue kuu auditeeritud bilanss; 6.4. laenude tagasimaksete graafik; 6.5. hinnavalem, kui soojusettevõtja taotleb tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel soojuse piirhinna kooskõlastamisel hinnavalemi kasutamist. 7. Valitsusel on õigus nõuda soojusettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis puudutavad soojuse hinna kujunemist. 8. Valitsus otsustab piirhinna kooskõlastamise 30 päeva jooksul (hinnavalemi alusel kümne päeva jooksul) arvates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Kui valitsus nõuab soojusettevõtjalt täiendavaid andmeid, samuti siis, kui on tegemist eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotlusega, võib valitsus pikendada seda tähtaega 60 päevani. Menetluse tähtaeg peatub, kui valitsusele ei ole esitatud tema poolt nõutud teavet. Piirhinna kooskõlastamine või sellest keeldumine peab olema motiveeritud. 9. Et soojuse tarbijad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents, on Nissi Vallavolikogul (edaspidi volikogu) õigus määrata soojusettevõtja poolt kasutatavaid hindu või kehtestada muid tingimusi või kohustusi ka omal algatusel ja nõuda sellise otsuse langetamiseks soojusettevõtjalt korra punktides 6 ja 7 nimetatud andmeid. 10. Valitsusega kooskõlastatud piirhind või volikogu poolt määratud hind avalikustatakse soojusettevõtja poolt vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Uut hinda saab rakendada kalendrikuu algusest. 11. Nissi Vallavolikogu 17. jaanuari 2002. a määrusega nr 4 kinnitatud «Soojusenergia hinna reguleerimise kord olulist vahendit omavale energiaettevõtjale» tunnistatakse kehtetuks. 12. Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. 13. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA Nissi Vallavolikogu 10. detsembri 2003. a määruse nr 24 lisa SOOJUSENERGIA HINNAKALKULATSIOON 1. Muutuvkulud _____________________________________________ 1.1. Kütuse maksumus, kr _____________________________________________ Liik _____________________________________________ Hind, kr/t _____________________________________________ Kogus, t _____________________________________________ 1.2. Elektrienergia _____________________________________________ Hind, kr/MWh _____________________________________________ Kogus, MWh _____________________________________________ 1.3. Vesi ja kanalisatsioon _____________________________________________ Hind, kr/m3 _____________________________________________ Kogus, m3 _____________________________________________ 1.4. Kemikaalid _____________________________________________ Muutuvkulud kokku _____________________________________________ 2. Püsikulud _____________________________________________ 2.1. Finantskulud _____________________________________________ 2.1.1. Laenud _____________________________________________ 2.1.2. Intressid _____________________________________________ 2.1.3. Põhivahendite amortisatsioon _____________________________________________ 2.1.4. Reservfond (kasum) _____________________________________________ 2.1.5. Ettenägematud kulud _____________________________________________ 2.2. Ekspluatatsioonikulud _____________________________________________ 2.2.1. Töötajate töötasu _____________________________________________ 2.2.2. Sotsiaalmaks, 33% _____________________________________________ 2.2.3. Töötuskindlustus, 0,5% _____________________________________________ 2.2.4. Aj. lep.-te töötajate töötasu _____________________________________________ 2.2.5. Sotsiaalmaks, 33% _____________________________________________ 2.2.6. Remondikulud _____________________________________________ sh hooned ja rajatised _____________________________________________ trassid _____________________________________________ seadmed, tööriistad _____________________________________________ materjalid _____________________________________________ 2.2.7. Transpordikulud _____________________________________________ sh veoautod _____________________________________________ – kütus, määrdeained _____________________________________________ – remondikulud _____________________________________________ – ülevaatus, kindlustus _____________________________________________ traktorid _____________________________________________ – kütus, määrdeained _____________________________________________ – remondikulud _____________________________________________ – ülevaatus, kindlustus _____________________________________________ 2.2.8. Kindlustusmaksed _____________________________________________ 2.2.9. Looduskasutusemaks _____________________________________________ 2.2.10. Saastemaks _____________________________________________ 2.2.11. Vee analüüsid _____________________________________________ 2.3. Juhtimiskulud _____________________________________________ 2.3.1. Töötasu (juhataja, prmp) _____________________________________________ 2.3.2. Sotsiaalmaks, 33% _____________________________________________ 2.3.3. Töötuskindlustus, 0,5% _____________________________________________ 2.3.4. Transpordikulud _____________________________________________ – liising + KASKO _____________________________________________ – kütus, määrdeained _____________________________________________ – remondikulud _____________________________________________ – ülevaatus _____________________________________________ 2.3.5. Bürookulud _____________________________________________ sh arvuti, riist- ja tarkvara _____________________________________________ internet _____________________________________________ telefon _____________________________________________ kontoritarbed _____________________________________________ kirjandus _____________________________________________ 2.3.6. Täienduskoolitus _____________________________________________ 2.3.7. Kontori maj. kulud _____________________________________________ küte _____________________________________________ elekter _____________________________________________ vesi ja kanalisatsioon _____________________________________________ maamaks _____________________________________________ jooksev remont _____________________________________________ Püsikulud kokku _____________________________________________ 3. Kulud kokku _____________________________________________ 4. Toodetakse soojusenergiat, MWh _____________________________________________ 5. Toodetud soojusenergia hind, kr/MWh _____________________________________________ 6. Realiseeritakse soojusenergiat, MWh _____________________________________________ 7. Realiseeritud soojusenergia hind, kr/MWh koos käibemaksuga _____________________________________________ Hinnakalkulatsioonis kasutatavad mõisted 1. Muutuvkulud 1) kütuse maksumus – soojusenergia tootmiseks vajaliku kütuse maksumus koos kõigi kütuse ostmiseks, transportimiseks, säilitamiseks ning põletamiseks ettevalmistamisel tehtud kulutustega; 2) elektrienergia maksumus – tehnoloogiliseks otstarbeks kulutatud elektrienergia maksumus vastavalt elektriga varustava ettevõttega sõlmitud lepingule, s.t katla seadmete tööks ja valgustuseks vajaliku elektrienergia maksumus; 3) tehnoloogilise vee ja kanalisatsiooni maksumus – soojusenergia tootmiseks kasutatava vee maksumus koos kulutustega vee keemilisele töötlemisele, (välja arvatud kemikaalide maksumus), s.t soojuse tootmiseks ja personali igapäevaseks tarviduseks vajaliku vee ja selle kanaliseerimise maksumus; 4) kemikaalide maksumus – vee keemiliseks töötlemiseks kulutatavate kemikaalide maksumus. 2. Püsikulud 2.3. Finantskulud 1) laenude intressid ning tagasimaksed – antud perioodile vastavad laenuprotsendid ning vastavad laenude tagasimaksed; 2) põhivahendite amortisatsioon – ehitiste, rajatiste, seadmete, transpordivahendite jm põhivahendite väärtuse langus vastavalt nende vananemisele; 3) reservfond – fond moodustatakse tootmise moderniseerimise ning laiendamise finantseerimiseks tulevikus; 4) ettenägematud kulud – ettevõttest sõltumatutel asjaoludel nn vääramatu jõu toimel tekkida võivate kulude katteks. 2.4. Ekspluatatsioonikulud 1) töötajate töötasu – sisaldab soojusenergia tootmisel vahetult osalevate tööliste töötasu; 2) hoonete ja rajatiste ekspluatatsiooni- ja remondikulud – selleks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 3) soojustrasside ekspluatatsiooni- ja remondikulud – selleks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 4) tootmisseadmete ekspluatatsiooni- ja remondikulud – katelde remondiks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 5) muud ekspluatatsiooni ja remondikulud – kontrollseadmete, inventari, väikevahendite jne ekspluatatsiooniks ja remondiks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 6) transpordikulud – tootmisega seotud transpordivahendite ekspluatatsiooni- ja remondikulud; 7) looduskasutusmaks – loodusvarade kasutusloaga eraldatud varude maksumus; 8) saastemaks – saastemaks heitmeloaga lubatud piires; 9) maamaks – vastavalt kehtivale seadusele. 2.5. Juhtimiskulud 1) juhtivtöötajate töötasu – soojusenergia tootmisega vahetult mitteseotud töötajate töötasu; 2) transpordikulud – otsese tootmistegevusega mitteseotud transpordivahendite ekspluatatsiooni- ja remondikulud; 3) bürookulud – kulud sideteenustele (telefon, post, faks), kontoritarvetele (paber, kirjutusvahendid jne), arvutitele, nende hooldusele, tarkvarale jne; 4) elekter – admin. hoone valgustuseks kasutatava energia maksumus; 5) küte – admin. hoone kütteks kulutatava energia maksumus. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA