Sõmerpalu Vallavolikogu — Sõmerpalu valla arengukava kinnitamine — KO, 33, 624

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9 ja paragrahvi 22 lõikest 1 punktist 7 ja paragrahvi 33 lõigetest 1 ja 2 ning võttes aluseks Sõmerpalu valla põhimääruse paragrahvi 44 lõiked 2, 4 ja 5, Sõmerpalu Vallavolikogu määrab: Kinnitada Sõmerpalu valla arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). Volikogu vanim liige volikogu esimehe ülesannetes Heino SIKK Kinnitatud Sõmerpalu Vallavolikogu 27. veebruari 2001. a määrusega nr 6 SÕMERPALU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 1. LÜHIINFO 1.1. SÕMERPALU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Paiknemine Sõmerpalu vald paikneb Võru maakonna loodeosas Võru linna vahetus naabruses ja piirneb Võru maakonnast Urvaste, Antsla, Rõuge ja Võru vallaga ning Põlva maakonnast Kanepi ja Laheda vallaga. Valla territooriumi suurus on 181,6 ruutkilomeetrit ja vald kujutab endast tervikut. Vallas on 31 väiksemat küla ja neli suuremat keskust 2124 elanikuga. Tihedama asustusega on Sõmerpalu alevik, Osula, Järvere ja Sulbi küla. Vallakeskuse kaugus linnade suhtes on järgmine: Võrust 10 km, Antslast 25 km ja Tartust 65 km. Valda läbivad suhteliselt heas korras Võru–Tartu, Võru–Valga, Võru–Viljandi, Võru–Pärnu maantee ning Orava–Valga raudtee. Valda läbiv tihe teedevõrk on soodne valla arengule. Ajalooline kujunemine Selle sajandi 1939. aastani oli praeguse Sõmerpalu valla territooriumil neli valda: Kärgula, Linnamäe, Sõmerpalu ja Vaabina. Sõmerpalu vald kuulus Urvaste kihelkonda ja valla keskus asus Otepää kõrgustiku äärealal Pühajõe alamjooksu (praegu Võhandu jõgi) põlises Osula külas (1638, Ossula) 1879. a ehitatud vallamajas. Märtsis 1939. aastal ühinesid Kärgula ja Sõmerpalu vald ühtseks Sõmerpalu vallaks. 1944. a jagunes Sõmerpalu vald Sõmerpalu ja Sulbi külanõukoguks. Veel eksisteerisid Linnamäe vald ja Kurenurme vald. 1950. aastal nimetati ka need vallad külanõukogudeks. 1953. a liitusid uuesti Sõmerpalu ja Sulbi külanõukogu. 1959. a liitusid Sõmerpalu külanõukoguga ka Linnamäe ja Kurenurme (osa sellest läks Vaabina alla) külanõukogu. 26. septembril 1991. a omistati Sõmerpalu külanõukogule valla omavalitsuslik staatus. 1994. a oktoobrist asub valla keskus Järvere külas endise Vagula kalamajandi hoones. 1.2. LOODUSOLUD JA RESSURSID Loodus Maastikuline iseloomustus Sõmerpalu valda võib lugeda maastikuliselt Eestimaa üheks kõige vaheldusrikkamaks vallaks. Suurem osa vallast paikneb Kagu-Eesti lavamaal, millele on omane põllustatud lainjas moreentasandik. Ala liigestab Pühajõe org. Palju on metsi ja soid (Kurgsoo jt).Valla lõunaosa ulatub Võru orundisse, piirnedes Vagula järvega ja hõlmates osa Kerreti soost. Valla edelaosa ulatub Karula kõrgustikule, mida iseloomustavad korrapärased metsaga kaetud või põllustatud kuplid ja nende vahel väikesed järved (Keema järvestik).Valla loodeosa paikneb Otepää kõrgustikul. Maastikku iseloomustavad Urvaste ürgorg Lõõdla järvega ja kõrgustikult laskudes suuri lookeid moodustav Pühajõgi. E. Varepi Eesti maastikulise liigestuse 24-st maastikurajoonist paikneb valla territooriumil osaliselt neli. Kaitsealused objektid on Keema järvestik, Sõmerpalu ja Järvere park. Moodustamisel on Kerreti metsakaitseala. Jõed, järved Sõmerpalu valda läbib Riia lahe ja Peipsi vesikondadevaheline veelahkmejoon. Riia lahe vesikonda kuulub valla piiril voolav Mustjõgi. Peipsi vesikonda kuuluvad Pühajõgi (Võhandu) koos lisajõgedega ja valla maa-alalt algavad Väikese-Emajõe lisajõed. Vald piirneb Vagula järvega ja valla territooriumil paiknevad Lõõdla (76,7 ha) ja Keema järv (ca 10 ha) ning Annemõisa (8 ha) ja Sõmerpalu (7 ha) paisjärv. Ranna ja kalda kaitse seadusega reguleeritavaid alasid on ca 70 km. Suhteliselt suurel pinnal on rajatud tiike (end Vagula kalamajand 180 ha). Mullastik, taimkate Tulenevalt pinnaehitusest ja reljeefist on valla maa-ala mullastik ja taimkate väga vahelduv ja mitmekesine. Aluspõhja devoni liivakivi paljandub kohati Pühajõe kaldanõlvadel. Moreenist pinnakatte paksus on 1–70 m. Sood (põhiliselt madalsoo) hõlmavad ca 15% valla maa-alast. Looduslik taimkate, st metsad, sood ja niidud võtavad enda alla ca 60% territooriumist. Metsad (ca 8000 ha) on põhiliselt tootlikud okaspuupuistud. Niidud paiknevad lammialadel ja ülesharimata künkanõlvadel. Põllumaal (ca 6000 ha) on suuremas osas tehtud maaparandustööd. Maavarad Sõmerpalu vald on suhteliselt rikas maavaradest. Leidub kruusliiva- ja liivamaardlaid (Sulbi, Järvere) uuritud varudega 96 000 tuhat m3. Ulatuslikud on turbavarud (Kurgsoo, Kalda, Kerreti). Leidub savi leiukohti. Vagula järve kaldaalal on Kagu-Eesti suurim järvelubja leiukoht 0,5 milj m3). Põhjavett võetakse 17 puurkaevuga kesk-ülemdevoni lademest. Põhjavesi on kaitstud 10–70 m moreenikihiga, on aga ülenormatiivse raudioonide sisaldusega üld Fe-4 ja enam mg/l). Kokkuvõte Sõmerpalu vallal on soodne asend, mitmekesine loodus, ulatuslikud loodusressursid, mis on eelduseks põllumajandusliku ja tööstusliku tootmise ning teeninduse (turism, kaubandus, toitlustamine jne arenguks. Samuti võib oletada, et majandusolude muutused maakonnas soodustavad elanike juurdetulekut Sõmerpalu valda, mis tasakaalustaks negatiivset loomulikku iivet. 1.3. ELANIKKOND Sõmerpalu vald on aastaid olnud suhteliselt stabiilse rahvaarvuga. Sõmerpalu valda võib pidada rahvastiku koostiselt kõige eestilikumaks. Mitteeestlastest on esindatud venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased. Valla territooriumil tegelikult elavate töötajate arv on 647 (mehi ja naisi on enam-vähem võrdselt), neist töötab väljaspool valda asuvas ettevõttes, asutuses või organisatsioonis 180 inimest ja 160 inimest neist Tallinnas, Antslas või Võru linnas. Tööstuse suurenemisega hoiame ära seni suureneva pendelliikumise, st töötamise väljaspool valda. Loomulik iive Sõmerpalu vallas nagu mujalgi Eestis on negatiivne. Sündivuse languse tõttu hakkab järjest vähenema laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvama tööealiste ja tööeast vanemate osakaal. See mõjutab kõigepealt haridussfääri – toimub kooliminejate arvu vähenemine. Kriitiline periood algab kümne aasta pärast, kui tööikka hakkab jõudma 90. aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline tänaste 40–50-aastaste põlvkond. 1.4. SÕMERPALU VALLA KULTUURI- JA SPORDIELU HETKESEIS – Vallas tehti 1995. a detsembri seisuga ümberkorraldused kultuurielu juhtimisel. Koondati rahvamajade juhatajate ametikohad. Sellest ajast tasustatakse ringijuhtide tööd. Nende tööd koordineeris 2000. aastani vallas asevallavanem. Jaanuarist 2000. a teeb seda kultuuritööde spetsialist. – Vallas tegutsevad ringidest puhkpill, rahvatants, vokaalinstrumentaalansambel, naisansambel, rahvapill (täiskasvanud ja koolilaste), segakoor. – Kord kuus toimuvad üritused Sõmerpalu PK, Osula PK, Sulbis. – Kultuuri- ja sporditegevus toimub koolimajades. Suveperioodil toimuvad üritused põhiliselt Harjumäe vabaõhulaval. – Traditsioonilised üritused on isetegevuslaste jõulud, jõulupeod, vabariigi aastapäeva tähistamine, lastekaitsepäeva tähistamine, jaanipäev, spordipäev. – Sporditegevus toimub põhiliselt Sõmerpalu PK spordisaalis, seal asub jõusaal ja täismõõtmetega võimla. Käesolevast aastast tegutseb ka laste judoring. Sportimispaigana on vallas kasutusel ka Osula võrkpalliväljak. – nelja raamatukogu reorganiseerimise järel 2000. aastal jäi valda kaks raamatukogu Osulas ja Sõmerpalus. – Vallas tegutseb kolm mittetulundusühingut: Osula Maanaiste Selts, Sulbi Maanaiste Selts ja Sõmerpalu Motoklubi. 1.5. VALLA VÄLISSUHTED Vallal on sõprusvald Taivassalos Soomes. Kohtumised on toimunud hariduse, kultuuri ja ettevõtluse vallas. Eriti märkimisväärseid sidemeid valdkonniti välja kujunenud ei ole. 1.6. HARIDUS Sõmerpalu valla territooriumil on lastele kooliharidust antud juba sajandeid. Kindlad tõendid Sõmerpalu külakoolist (Sommerpahlen Dorfschule) on aastast 1768. Kahekümnenda sajandi teisel poolel on valla territooriumil elanud lapsed õppinud Vaabina, Kurenurme, Linnamäe, Sõmerpalu, Osula ja Kärgula (Sulbi) koolis. Seitsmekümnendatel aastatel Vaabina, Linnamäe ja Kärgula kool suleti. 1948. aastal avatud algkool Sõmerpalus muudeti 1989. aastal 9-klassiliseks kooliks. 1989. aastal avati Kärgula kooli majas Sulbi algkool, mis suleti taas aastal 2000 laste vähesuse tõttu. Samal aastal muudeti Kurenurme põhikool laste vähesuse tõttu algkooliks. Momendil on Sõmerpalu vallas kaks põhikooli: Sõmerpalus ja Osulas ning algkool Kurenurmes. Õpilaste arv 1. septembril 2000. a oli järgmine: Sõmerpalu Põhikoolis 137 õpilast, Osula Põhikoolis 121 õpilast ja Kurenurme Algkoolis 16 õpilast. Sõmerpalus ja Osulas on koolimajadeks kohandatud endised majandite kontorihooned, ehitatud vastavalt 1987. ja 1990. aastal, Kurenurme koolimaja on ehitatud 1932. aastal ja sellele tehtud juurdeehitus 1968. aastal. Nii Sõmerpalu kui Osula kool asuvad endistes majandikeskustes, neil on oma kindel territoorium ja hea juurdepääs. Enamik Sõmerpalu kooli õpilasi elab koolile küllaltki lähedal. Osula koolis käib suur osa lapsi, kelle koolitee ületab 3 km. Mõlemas põhikoolis on klassiruumideks kohandatud kontori kabinetid, millel ei ole klasside jaoks sobiv suurus ega mahuta üle 15–20 õpilase. Mõlemal põhikoolil on olemas Interneti püsiühendus, arvutiklass, õppetööks vajalik varustus ning õpetajad. Sõmerpalu Lasteaia nimekirjas on 65 last, kellest pidevalt käib kohal 50 last. Lasteaiale õnnestus 1999. aastal RIP-i rahadest teha remont, mis tagab hoone parema soojustuse. Lasteaia kasvatajad on kesk-eri haridusega, kuid vajaksid kindlasti täienduskoolitust. 1.7. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE Tervishoid Vallas töötab perearst, perearstiõde, velsker, hambaarst ja õde. Laborandi teenust osutab lepinguline töötaja üks kord nädalas. Vallaarsti ametikoht on täitmata. Perearsti vastuvõtt on korraldatud kahes keskuses: Osulas ja Sõmerpalu alevikus. Perearstikeskusel on kasutada EKG. Kohapeal saab teha uriinianalüüsi, määrata veresuhkru ja kolesterooli taset veres. Perearstikeskusel on oma transport. Apteegi teenust pakub Hauka Apteek OÜ haruapteegina Osulas. Valla eelarvest kompenseeritakse ambulatooriumi, hambaravi ja velskripunkti kommunaalkulud. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime – lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutised töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed jt. Sõmerpalu valla sotsiaalhoolekande süsteemi kuuluvad: – valla sotsiaaltöö spetsialistid; – Sõmerpalu Hooldekodu; – sotsiaalkorterid; – vabatahtlikud sotsiaalhoolekandes osalevad juriidilised ja füüsilised isikud. Sotsiaalteenustest pakume täna järgmist: – sotsiaalnõustamine; – eakate inimeste hooldus hooldekodus; – koduteenused naabrihooldusena; – hooldamine perekonnas; – eestkoste-hoolduse korraldamine; – puuetega inimeste abistamine; – sotsiaalkorteri kasutamine; – sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. 1.8. INVESTEERINGUD JA LAENUD PROJEKTI NIMI 1995 1996 1997 1998 1999 2000 KOKKU AUTOBUSS 200 000 200 000 ELAMU VÕRUS 85 000 85 000 VALLAMAJA 50 215 57 000 107 215 LASTEAED 293 717 159 085 28 896 691 191 1 172 889 SÕMERPALU PK 155 581 200 000 400 000 233 675 514 000 1 503 256 HOOLDEKODU 431 000 747 558 320 000 1 498 558 KORTER OSULAS 25 000 27 000 52 000 SOTSIAALKORTER 6830 6830 OSULA PK 70 000 70 000 TÖÖKODA 32 100 38 185 70 285 HARJUMÄGI 46 250 13 734 59 984 VALLATEED 133 861 100 000 233 861 KOMMUNAAL 124 000 50 000 75 773 44 000 293 773 KOKKU 1 099 298 1 043 808 1 214 300 404 274 92 0971 671 000 5 353 651 Laenud Laenu nimetus Laenu andja Sõlmimise kuupäev Summa Intress Võlakirjade emiteerimine Eesti Ühispank 16.07.96 800 DEM LIBOR + 14,4537 Võlakirjade emiteerimine Eesti Ühispank 23.04.97 900 DEM LIBOR + 9,7 Laenuleping 3500008449910 Eesti Ühispank 19.02.99 500 DEM LIBOR + 9,7 Laenuleping 3500146679910 Eesti Ühispank 02.08.99 200 EURIBOR + 9,2 Laenuleping 1310094120010 Eesti Ühispank 13.07.00 980 EURIBOR + 6,3 Kapitalirendileping 99250276 Ühisliising 08.12.99 187,5 12 KOKKU 3567,5 Tasumine Summa koos intressiga Jääk 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Kokku 300 300 300 500 100 400 500 425 25 100 100 200 425 180 20 80 80 180 980 169 202,8 202,8 202,8 202,6 980 224 151,3 16,8 67,3 67,2 151,3 224 2536,3 161,8 816,3 750 403 203 203 2536,3 1.9. VALLA SÜMBOLID Valla sümbolid on vapp ja lipp. Valla vapp ja lipp on Sõmerpalu valla omandid, mida käsutab Sõmerpalu Vallavolikogu ja mille kasutamist korraldab Sõmerpalu Vallavalitsus. Nii värvilist kui ka must-valget vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, etikettidel, siltidel, suveniiridel jt trükistel. Vappi võib kasutada vallavalitsuse pitsatil ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Sõmerpalu valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja füüsilised isikud. Valla sümbolite kasutamise kord on kinnitatud valla põhimäärusega. 2. ELANIKKOND 2.1. ELANIKE DÜNAAMIKA Sõmerpalu vald on suhteliselt stabiilse rahvaarvuga olnud viimase üheksa aasta jooksul 1992. a kuni 1. oktoober 2000. a. 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2245 2239 2231 2201 2209 2209 2166 2124 2123

Elanike stabiilset rahvaarvu on reguleerinud suuremad külad: Osula, Sulbi, Linnamäe ja Järvere ning Sõmerpalu alevik. 1. jaanuaril 1998. a muudeti külade piire, millega seoses tuli külasid juurde ja inimeste arv külas vähenes. Küla nimi elanike arv % perede arv elumajade arv tööhõive % Alakülä 41 1,9% 22 27 Alapõdra 14 0,6% 9 11 Haamaste 26 1,2% 11 19 Haava 19 0,8% 10 7 Haidaku 22 1,0% 12 12 Hargi 17 0,8% 7 13 Heeska 6 0,2% 4 6 Horma 12 0,5% 7 6 Hutita 16 0,7% 6 8 Hänike 63 2,9% 23 26 Järvere 250 11,7% 95 45 Kahro 20 0,9% 9 8 Keema 31 1,4% 18 24 Kurenurme 71 3,3% 30 22 Kärgula 55 2,5% 27 36 Lakovitsa 7 0,3% 2 3 Leiso 10 0,4% 5 7 Liiva 57 2,7% 20 29 Lilli-Anne 61 2,8% 29 33 Linnamäe 85 4,0% 40 35 Majala 15 0,7% 5 15 Mustassaare 35 1,6% 16 12 Mustja 43 2,0% 22 23 Mäekülä 41 1,9% 20 25 Osula 391 18,4% 158 63 Pritsi 19 0,8% 10 9 Pulli 6 0,2% 4 5 Punakülä 16 0,7% 5 9 Rauskapalu 10 0,4% 5 8 Rummi 18 0,8% 7 13 Sulbi 117 5,5% 52 41 Sõmerpalu alevik 426 20,0% 166 37 Sõmerpalu küla 36 1,6% 16 16 Udsali 21 0,9% 12 17 Varese 44 2,0% 20 19 Kokku: 35 2123 904 689 Ränne Sõmerpalu vallas Ränne 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Saabunud 86 60 56 52 35 44 Lahkunud 74 67 87 55 62 39 Saldo 12 –7 –31 –3 –27 5 Loomulik iive Sõmerpalu vallas 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Sünnid 28 33 27 27 28 21 Surmad 32 29 42 30 43 28 Loomulik iive – 4 4 –15 –3 –15 –7 Probleemid – Elanikkonna vananemine – Väike sündivus – Ajude äravool – Kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesmärgid ja lahendused – Soodustada uute ettevõtlike inimeste elama asumist Sõmerpalu valda 2.2. ELANIKE SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Alaealisi (kuni 15-aastaseid) on Sõmerpalu vallas 21,8%, tööealisi 30,4%, pensioniealisi 20,2%. Tööealisi mehi on naistega enamvähem võrdselt, pensioniealisi naisi on üle poole võrra rohkem kui mehi (naisi 14,2% , mehi 5,9%). Lapsed 151 Õpilased 454 Töötajad 647 Pensioniealised 429 Lapsehoolduspuhkusel viibijad 79 Töövõimetud 64 Töötud ja tööotsijad 332

Vanus Mehed Naised 95 – 100 90 – 94 –2 4 85 – 89 –4 17 80 – 84 –4 8 75 – 79 –11 46 70 – 74 –60 104 65 – 69 –22 34 60 – 64 –36 35 55 – 59 –31 31 50 – 54 –34 34 45 – 49 –34 34 40 – 44 –58 33 35 – 39 –54 34 30 – 34 –56 42 25 – 29 –48 53 20 – 24 –46 36 15 – 19 –49 43 10...14 –117 80 6...9 –68 73 0...5 –39 56

2.3. RAHVUSLIK KOOSSEIS Eestlasi 93,4% Venelasi 5,1% Muu rahvus 1,5% Rahvastiku haridus Haridus Arv % Kõrgharidus 372 17,5% Kesk-eriharidus 614 28,9% Keskharidus 560 26,3% Algharidus 459 21,6% Alghariduseta 39 1,8% Teadmata 79 3,7%

2.4. ELUKOHT (ELAMUFOND) Hänike külas on kolm kahetoalist korterit, millest kaks on sotsiaalkorterid ja üks kuulub erastamisele. Kurenurmes on 12 korterit ja kõik kuuluvad erastamisele. Linnamäe külas on üks kahetoaline korter erastamata. Osulas kaks korterit, üks on Osula Perearstikeskuse kasutuses ja teine Osula Põhikooli kasutuses. Sõmerpalu alevikus keskküttega majas on AS Toftani kasutuses kolm viietoalist korterit ja üks kahetoaline Sõmerpalu Põhikooli kasutuses. Järvere külas kaupluse majas on kaks erastamata korterit. Sõmerpalu vallas on veel 16 korterit erastamata. 2.5. TÖÖHÕIVE Lapsed 151 Õpilased 454 Töötajad 647 Pensioniealised 429 Lapsehoolduspuhkusel viibijad 79 Töövõimetud 64 Töötud ja tööotsijad 332

3. MAJANDUS 3.2. ENERGIA (KÜTE) Sõmerpalu vallas kasutatavad kütuse liigid 1. Vallamaja – halupuit. 2. Sõmerpalu Põhikool – elekter. 3. Osula Põhikool – elekter. 4. Lasteaed-hooldekodu – küttepetrool. 5. Osula elamud 3, 4, 5, 6 – halupuit. 6. Sõmerpalu Heki tn elamud – elekter. Sõmerpalu vallas puudub tsentraalne keskküte. Igal hoonel on oma küttesüsteem (katlamaja) vastavalt olemasolevale kütuseliigile. Elektrienergia pidev hinnatõus seab edaspidi raskesse olukorda Sõmerpalu Põhikooli, Osula Põhikooli ja Sõmerpalu Heki tn majad. Pidevas hinnatõusus on ka hele vedelküte, mis seab samuti raskesse olukorda Sõmerpalu Lasteaed-hooldekodu. Vajalikud meetmed: – pidevalt jälgida elektriküttel olevate hoonete küttehinda (k.a Sõmerpalus Heki tn hooned); – likvideerida endised tsentraalküttetrassid; – analüüsida Sõmerpalu Lasteaed-hooldekodu kütteliigi muutmise vajadust (küttepetrool – põlevkiviõli); – propageerida vallaelanike seas hoonete soojustamise vajalikkust, mille eesmärk on soojusenergiale tehtavate kulutuste vähendamine. 3.3. TOOTMINE Tööstus OÜ Paadi Pagar – tegeleb leiva- ja saiatoodete valmistamisega ja annab tööd ca 12 inimesele. OÜ Paadi Pagar ehitab uut euronõuetele vastavat tootmishoonet, mis annab võimaluse suurendada toodangut ja laiendada sortimenti. OÜ Hutta – tegeleb mööblitoorikute valmistamisega ja annab tööd ca kuuele inimesele. Suuremad tööandjad on puidutöötlejad ja nendeks on: AS Toftan ca 100 töötajaga; OÜ Aivar ja Merike ca 40 töötajaga; AS Järvere Karu ca 35 töötajaga; OÜ Panels ca 35 töötajaga. Põllumajandus 31% tööhõivest on põllumajandusega tegelejad. Suuremad tööandjad: Võhandu Põllumajanduse OÜ ca 70 töötajaga. Võhandu Põllumajanduse OÜ moodustati 1992. a põllumajanduse reformi käigus; OÜ Merikloon ca 26 töötajaga. Peale traditsioonilise põllumajanduse tegeldakse ka taimekasvatuisega. Suuremad talud: Roosu talu – teravilja- ja maasikakasvatus. Maakasutus ca 100 ha; Mõtusmäe talu – teraviljakasvatus. Maakasutus ca 100 ha; Hapsi talu – piimatootmine ja teraviljakasvatus. Maakasutus ca 60 ha; Väikemetsa talu – teraviljakasvatus. Maakasutus ca 100 ha; Tuti talu – teraviljakasvatus. Maakasutus ca 100 ha. Hinnanguliselt on Sõmerpalu vallas ca 10–12 talu, mis saavad oma põhisissetuleku põllumajandussaaduste tootmisest ja müügist. Väga suureks probleemiks on küttehinna pidev tõus. Teenindus ja kaubandus OÜ Delfi Äri – toidu- ja tööstuskaupade müük OÜ Kelp & Jukk – toidu- ja tööstuskaupade müük Võru Tarbijate Ühistu – toidu- ja tööstuskaupade müük OÜ Aini Kaubad – toidu- ja tööstuskaupade müük OÜ Aivar ja Merike – autokaupluse ring toidukaupade müügiks OÜ Perearstikeskus Anne Ojakäär – meditsiiniline teenindamine OÜ Hauka Apteek – ravimite müük FIE Mati Haavistu – sõiduautode hooldus ja remont Eesti Posti AS Sõmerpalu sidejaoskond – postisaadetiste vastuvõtmine, edastamine ja väljastamine. Perioodiliste väljaannete tellimine, pensionite ja toetuste väljamaksmine, maksete vastuvõtt, Ühispanga sisse- ja väljamaksed, telegrammide saatmine ja teiste postiteenuste osutamine Kokkuvõte Probleemidest kerkib esile kaks märksõna – laenuressursi nappus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Maapiirkondades on kogu aeg olnud probleemiks laenuressursi nappus, mis põhiliselt on seotud tagatise puudumisega, ja liiga kõrge intressimäär. Tööjõu puudus ja kvalifikatsiooni madal tase on esile kerkinud viimaste aastate jooksul tootmise laienemisega ja keerukamate seadmete kasutuselevõtuga. Kohalike ettevõtete laiendamine ja uute ettevõtete juurdetulek soodustab tööhõive kasvu. Vallavalitsus võiks teha tihedamat koostööd ettevõtjatega mõlemapoolse kasulikkuse eesmärgil. 3.4. TURISM Mitmekesine loodus, hea asend ja teedevõrk ning vaatamisväärsused võimaldavad valla maa-alal teatud ulatuses turismiettevõtluse arengut. Lähiaastatel võib siiski prognoosida võimalusi ainult turismitaludele. Turismi arengule mõjuks kindlasti positiivselt vaatamisväärsuste korrastamine, tähistamine ja tegevusvalmis, turismitalude kaasamine turismiorganisatsioonide tegevusse. Sõmerpalu valda tutvustava trükise väljaandmiseks oleks viimane aeg. Mingi turistide kontingendi kindlustab ka Interneti reklaam. Mitteööbivate turistide teenindamiseks oleks vaja leida lahendus toitlustamiseks. Vajalikud meetmed 1. Korrastada valla puhkekohad (Vagula kallas, Harjumägi, paisjärved) ja tagada nende funktsioneerimine elementaarsel tasemel. Nende tööde tegemine vajaks vallaeelarvest minimaalselt 110 000 krooni. 2. Sõmerpalu valda tutvustava trükise väljaandmine ja kodulehekülje avamine Internetis. 3.5. INFO- JA TEHNOVÕRGUD Vesi ja kanalisatsioon Vesi Omavalitsuse ülesanne on vallaelanike varustamine puhta joogiveega. Valla territooriumil asub piisavalt puurkaeve, mis kindlustavad elanikkonna veega. Alati pole vesi kvaliteetne. Valla puurkaevud: Puurkaevu nimetus Keskmine tarbimine kuus m3 Kalamajand 100 Järvere ülemine 300 Järvere alumine 100 Sõmerpalu Pargi tn (AS Ilupuu omandis) Sõmerpalu alumine 1400 Osula keskuse 1000 Osula Põhikool 400 Linnamäe 35 Hänike 30 Kurenurme 40 Linnamäe, Kurenurme ja Hänike puurkaevu vee tarbimine on alla puurkaevude võimsuse, kuna nimetatud piirkondades on töö lõpetanud omaaegsed sovhoosi farmid. Veetrassid on vananenud ja amortiseerunud, mille tagajärjel esineb palju avariisid. Vajalikud meetmed – Linnamäel, Kurenurmes ja Hänikel vahetada välja sügavveepumbad. – Võimalusel vahetada välja veetrasside torustik uue vastu. – Sõlmida leping AS Võru Vesi juhtkonnaga vee kvaliteedi kontrollimiseks. – Leida uus veevõtukoht Hänikel. – Kontrollida veenäitude andmise õigsust. – Plommida veemõõtjad. – Taotleda vahendeid Sõmerpalu pumbamajale vee puhastusseadme paigaldamiseks. – Linnamäe eramajade omanikega sõlmida veekasutuse leping. Kanalisatsioon Kanalisatsioonitrassid on välja ehitatud Sõmerpalus, Osulas, Järveres, kalamajandis. Trassid on üle 30 a vanad. Trasside vanusest tingituna on nendega pidevalt probleeme (vajumised). Pidevad ummistused on tingitud elanikkonna informeerimatusest ja lohakusest. Sõmerpalus ja Osulas on kanalisatsiooni ülepumpamisjaamad, mis pumpavad heitvett ringkanalisse. Veepuhastusjaamad on ehitatud 30 a tagasi ning oma vanuse tõttu on osaliselt amortiseerunud. Kalamajandis ja Järveres on biotiigid. Vajalikud meetmed – Taotleda vahendeid Osula ja Sõmerpalu veepuhastusjaama rekonstrueerimiseks. – Leida vahendeid projekti vallapoolseks finantseerimiseks. – Teavitada elanikkonda kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadest, probleemide tekkimisel pidevalt. – Otsida lahendusi kommunaalmajanduse rendile andmiseks. Elektrivarustus Asukohast tingituna läbivad Sõmerpalu valla maa-ala Võru–Antsla 110 kw ja 35 kw ülekandeliinid. 15 (10) kw liinide ja alajaamade (48 tk) võrk tagab hea elektrivarustuse Sõmerpalu, Osula ja Järvere piirkonnas. Põllumajandusliku tootmise vähenemine on tinginud siin osadele alajaamadele koormuse märgatava vähenemise. Külades on alajaamade kaugusest ja madalpingevõrgu kehvast seisundist tingituna elektrivarustus kohati mittenormatiivne. Viimastel aastatel on mitmed talud saanud oma alajaama. Osaliselt on töid finantseerinud riik, osaliselt tarbijad. ALAJAAM EHITUSAASTA VÕIMSUS TRESI 1995 30 SÕMERA 1985 400 KURENURME 1977 250 SÕRAMETSA 1972 25 PERVE 1991 63 HÄNIKE 1982 100 KEEMA I 1971 60 KEEMA II 1965 100 KASPERI 1980 100 SÕMERPALU RDTJ 1998 50 FORELLI 1975 400 JÄRVERE 1981 150 SEEMNE 1982 100 KREEVALDI 1997 63 SAVIPALU 1968 100 KÄRGULA 1961 60 PÖKSI 1966 30 SULBI I 1958 160 SULBI II 1981 100 TUTI 1971 100 TARENDO 1998 50 RUHINGU 1985 25 ANNEMÕISA 1972 160 HINOMÄE 1983 250 KONGO 1984 25 KUTSARI 1974 400 MUSTJA 1987 60 OSULA I 1989 500 OSULA II 1978 250 PALO 1986 500 SÕMERPALU I 1978 250 ZOPA 1975 160 TAPPOJA 1966 60 TERA 1982 800 VÕHANDU 1975 410 KITSKI 1967 100 HEIMTALI 1996 63 SÕM-PÕHIKOOLI 1997 400 KÜTTE 1995 250 SÕMERPALU KUIV. 1973 250 SÕMERPALU KATL. 1989 400 SÕMERPALU SF 1974 650 UNO 1990 400 HUTTA 1998 100 UTITA 1979 160 RÄÄGO 1985 100 VARESE 1985 250 GRAANULI 1978 400 3.6. POST- JA TELEFONSIDE Postside Postiside teenust pakub Sõmerpalu valla piirkonnas Võrumaa Postkontor Sõmerpalu sõlmsidejaoskonna ning Osula ja Sulbi postileti kaudu. Lähema kahe aasta jooksul ei ole selles osas muutusi ette näha. Telefonside Vallas töötab kolm analoogjaama: Osula, Järvere ja Sõmerpalu. Analoogvõrk ei laiene, kuna uusi liine ei hakata juurde ehitama. Seoses Mõksi masti valmimisega on viimastel aastatel üle mindud raadiotelefonidele. Eesti Telefonil on programmis Mõksi paigaldada uus saatja-vastuvõtja, millega saadakse juurde 100 uut numbrit. Seoses sellega paraneb ka Sõmerpalu vallas levi ja on võimalik paigaldada telefone. Avaldusi on vallast esitatud 29. Neist käsitlemisel on praegu 16, millele on levi olemas. 13 avaldajat asuvad piirkonnas, kuhu levi ei ulatu. Mõksi masti uue saatja paigaldamisega loodetakse lahendada ka need avaldused. Tänavavalgustus Tänavavalgustus on olemas Osulas, Sõmerpalus, Järveres ja kalamajandis. Tänavavalgustus on välja ehitatud endiste majandite ajal. Tänavavalgustuse hooldust ja remonti (lampide vahetus, liinide parandus) teevad kommunaalmajandusega tegelevad töömehed, kes on elektriku kutsega. Vajalikud meetmed – Jälgida pidevalt lampide korrasolekut. – Jälgida lampide õigeaegset süttimist ja kustumist. – Ehitada juurde uusi tänavavalgustuskohti. • Järvere autobussijaam • Sulbi autobussijaam • Osula Põhikooli taga asuv maa-ala • Osula bussijaama ja kaupluse vaheline ala Osula kalmistu Osula kalmistu on asutatud 1833. aastal. 2003. a möödub 170 aastat kalmistu asutamisest. Osula kalmistule on maetud küllap selle kandi kuulsaim teadusemees, üks eesti põlevkivienergeetika ja tehnilise kõrghariduse rajajaid professor Evald Maltenek (1887–1938). Siin puhkavad kultuuritegelased Jakob Paap – koolijuhataja, kes juhatas segakoori, ristis lapsi ja mattis surnuid; Juulius Kostabi – Osula puhkpilliorkestri asutajaliige; Richard Ihher – kooliõpetaja ja kirjamees. Teha kalmistul järgmised tööd: – kellatorni remont (katus, võlvialune) – 2003; – juurdepääsutee rajamine – 2003; – heakorrastustööd (kuivanud puude mahavõtmine, prügihunnikute likvideerimine) – 2001–2002; – koostöös koolidega korraldada vennaskalmistu, Vabadussõjas langenute ja tuntud isikute haudade ning Vabadussõja mälestuskivi pidev hooldamine; – kalmistuplaani koostamine ja valmistamine – 2002. Heakord, haljastus Sõmerpalu valla maa-alal on ulatuslikul pinnal (ca 25 ha) parke ja haljasalasid, mille kuuluvus on alles lahendamisel. Tuleb otsusele jõuda, palju nendest on otstarbekas riigistada, munitsipaliseerida ja erastada. Eeltoodud alade seisund on mitterahuldav. Siiski on märgata tendentsi eraomanduses olevate alade heakorrastamise suunas. Vajalikud meetmed 1. Vastava munitsipaalmaa vormistamine ja iga aastaste heakorratööde planeerimine vastava aasta eelarvesse. 2. Sõmerpalu veskijärve taastamine. Esitada taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele, omafinantseerimine 50 000 krooni. Ettevõtmisse kaasata erainvestorid (AS Ilupuud) ja mittetulundusühingud (Sõmerpalu Motoklubi). Keskkonnakaitse Veekaitse Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja veeseadusest lähtuvalt on vallas välja kujunenud veevarustuse ja heitvee käitlemise kord, mis ei ole normatiivselt (eeskirjadega) fikseeritud, kuid mille funktsioneerimise tagavad vastavasisulised lepingud asjaosaliste vahel. Vallavalitsuse hooldada on 9 puurkaevu, ca 12 km veetrasse, ca 11 km kanalisatsioonitrasse, 6 biopuhastit (kaks ringkanalit, neli biotiikide baasil). Vee erikasutusluba on peale valla veel kolmel ettevõttel. Load on vastavalt seadusele vallavalitsuses kooskõlastatud. Vallavalitsus on enda ülesannetega keskkonnakaitse valdkonnas rahuldavalt toime tulnud, kuid perspektiivis on näha suuri raskusi. Puurkaevud, trassid, biopuhastid on amortiseerumise viimases veerandis ja ei taga normatiivset heitvee puhastust. Rekonstrueerimiseks laekuvatest vee- ja heitveemaksetest ei piisa, ka ei ole viimaseid võimalik tõsta, sest niigi on saavutatud tarbijate maksevõime lagi. Vallavalitsuse eelarve ei võimalda investeeringuid teha ning taotlused keskkonnafondi ei ole tulemusi andnud. Vajalikud meetmed 1. Kohe on vajalik põhjavee reostuse vältimiseks kasutuseta jäänud puurkaevude (Kasperi, Hänike, Lõõdla) tuleviku suhtes langetada otsus (tamponeerida, konserveerida, leida omanik) ja vastavad tööd teha. 2. Osula ja Sõmerpalu asula bioloogiliste puhastusseadmete rekonstrueerimine. Taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele, omafinantseerimisega 50 000 krooni. 3. Järvere asula kanalisatsiooni ja heitveekäitlemise lahendamine. Taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele, omafinantseerimisega 50 000 krooni. 4. Osula, Sõmerpalu, (Järvere) asula joogiveeprobleemide lahendamine. Uuringud on tehtud, finantseerimine eelarvest. Jäätmemajandus Jäätmeseadus, saastekahju hüvitise seadus ja pakendiseadus panevad kohalikule omavalitsusele sellealases tegevuses mitmeid ülesandeid. Sõmerpalu vallas on koostatud heakorraeeskiri, kus ühe osana on fikseeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute õigused, kohustused ja vastutus jäätmete valdkonnas. Ka on fikseeritud vallavalitsuse vastavasisuline tegevus. Sõmerpalu vallas tekib aastas olmest ca 100 t ja tootmisest ca 200 t jäätmeid, mis vajavad käitlemist. Vallal on oma prügila, mis on rajatud A/S Geopakt teostatud uurimis- ja projekteerimistööst lähtuvalt. Prügila asub soodsas asukohas, on hästi juurdepääsetav ja rahuldab valla vajadused Kagu-Eesti ühtse prügila käikuandmiseni. Prügilasse ladustatakse ainult neutraalseid olmejäätmeid. Valla tootmisettevõtetest tekib arvestatav kogus jäätmeid (saepuru) saetööstustest, mida Jäätmeklassifikaator ei loe ohtlikuks ning mis on siiani ladustatud ettevõtete oma territooriumil. Tehnoloogia täienedes võib kasutamist leida kogu tekkiv saetööstuse jäätmekogus. Ohtlike jäätmete väljaselgitamise, kogumise, ajutise säilitamise ja üleandmise probleemistikust on esialgu lahendatud ainult ühekordsete kogumisringide korraldus. Ohtlike jäätmete probleemi ei ole suurem osa elanikkonnast endale veel teadvustanud. Valla koolides õpetatakse keskkonnakaitse ja säästva arengu aluseid. Õpetatava omandamise ja kinnistamise kohta veel ülevaade puudub. Täiskasvanutele jagatakse keskkonnakaitselist informatsiooni põhiliselt valla ajalehe kaudu. Ka selle efektiivsuse kohta puuduvad andmed. Parem on infovahetus ja koostöö keskkonnakaitsega tegelevate riiklike institutsioonidega ja eraettevõtjatega, kelle käekäik on otseses sõltuvuses keskkonnakaitselise seadusandluse tundmisest. Võimalik on kasutada keskkonnaalase informatsiooni levitajaina ja koostööpartneritena tekkivaid organisatsioone ja liikumisi (korteriühistud, veeühistud jne). Lähiaastatel oleks siiski vajalik kogu valla ulatuses jäätmete käitlemisel üle minna lepingulistesse suhetesse jäätmete käitlemise firmadega. Vajalikud meetmed 1. 2001. aastaks koostada jäätmete käitlemise kava. 2. Tsentraalse prügiveoteenuse täielik juurutamine. 3. Valla prügilate (Osula, Järvere, Sulbi) sulgemine. Taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele, omafinantseerimine 50 000 krooni. Õhusaaste Seoses ainult elektrikütte ja kohalike kütuste kasutamisega ei kujuta tekkiv õhusaaste erilist probleemi. Loodusobjektid Kaitsealused objektid vajavad tähistust. Valla maa-ala läbiv Pühajõgi vajab ulatuslikke korrastustöid (lagunenud veskipaisude taastamine või lammutamine, veskijärvede setetest puhastamist, kobraste elutegevusest tingitud kahjustuste likvideerimine, kanaliseeritud jõelõikude loodusliku seisundi taastamine jne). Vajalikud meetmed Jõe heakorrastamise projekt taotlusena Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Vallapoolne osalus mitterahaline. Teed Sõmerpalu valla maa-ala läbivad suhteliselt heas korras riigiteed. Vallateede ja tänavate (97,2 km) olukord on mitterahuldav. Vajalikud meetmed Aastas remontida 10% valla teedest ja tänavatest, olenevalt remonditasemest aasta rahavajadus eelarvest või laenust 100 000 krooni. 4. HALDUSREFORM Kuna vallasisene seotus on kindlalt tugevam kui side naabervaldadega, siis säilitada Sõmerpalu vald iseseisva omavalitsusüksusena. Sõmerpalu vallal on tihe seos Võru valla Vagula külaga. Seoses sellega alustada Võru vallaga läbirääkimisi Vagula küla ühendamiseks Sõmerpalu vallaga. Tugevused: – kompaktne nelja suurema keskuse ja 31 väiksema külaga omavalitsusüksus; – tugev sisemine seotus; – elanike hea ühenduse võimalus vallakeskusega; – elanike informeeritus vallalehe kaudu; – avalike teenuste pakkumine ja kättesaadavus rahuldab elanikkonda; – ettevõtluse areng; – rahvakultuuri traditsioonide säilitamine; – kaasaegsed infotehnoloogiavõimalused; – hariduse reformimine; – lasteaia teenuse olemasolu; – esimese astme arstiabi olemasolu; – eakate ja puuetega isikute hooldus hooldekodu baasil; – tihe riigiteede võrk. Eesmärgid ja prioriteedid: – haldusreformi põhimõtetest lähtudes teha koostööd naaberomavalitsustega eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem kvaliteet; – parandada infovahetust võimuorganite sees ning väljapoole; – suurendada vallavalitsuse mobiilsust ja asjatundlikkust; – konkretiseerida vallaametnike vastutust oma töölõikude eest, täpsustada ametiülesandeid. Omavalitsuse tegevuspõhimõtted: – otsused langetada demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve; – tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne; – vallavalitsuse töö otstarbekas korraldamine; – teha aktiivset koostööd seltside, ühingute jt kodanikeühendustega; – valla juhtimisel lähtuda tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldised huvid ning vältida üksikute huvigruppide domineerimist; – avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks täiendavad ametnikud ennast täienduskoolituse kaudu; – avalike teenuste osutamine vallaelanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik; – kaasaegsel tasemel tegutsemiseks olla avatud uutele ideedele, hankida värsket infot eri kanalite kaudu ning kasutada seda valla arengu huvides. 5. HARIDUS, KULTUUR, SPORT 5.1. KIRIK JA KOGUDUSED Sõmerpalu vallas ei ole kirikut. Vallaelanikud kuuluvad piirkonniti Urvaste, Kanepi ja Võru kirikukoguduste alla. Praegu viib Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets läbi jumalateenistusi Osula koolimajas ja Sõmerpalu Hooldekodus üks kord kuus. 1996. aastal taasavati 1939. a sakslaste lahkumise tõttu pooleli jäänud Heimtali kirik Lilli-Anne külas. Kirik kuulub Urvaste koguduse juurde. Jumalateenistused toimuvad seal praegu ainult suveperioodil 1 – 2 korda. – Vallal toetada kirikut taastamistööde tegemisel iga aasta rahaliselt 5000 krooniga. 5.2. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT Eesmärgid – omaalgatuse toetamine; – lastele ja noortele tingimuste loomine rahvuskultuurialadega tegelemiseks; – valla välisilme kui tugeva kultuurilise mõjutaja kiire parandamine; – rajada valda kaasaegsed reklaamipaigad; – pisiinvesteeringute tegemine külade palliplatside väljaehitamiseks ja korrashoiuks ning spordiinventari soetamiseks (tööde tegemisse kaasata kohalikke elanikke ja ettevõtjaid); – kolmanda sektori toetamine (abi projektide rahastamisel osaliselt); – sõprussidemete loomine; – raamatukogudes luua ühendus Internetiga; – personalikoolituse korraldamine kohapeal ja väljaspool valda; – lõpetada Kurenurme Algkooli tegevus alates 10. juunist 2001. aasta; – ehitada Osulasse võimla; – koolidel luua materiaalne baas kooli- ja klassivälise tegevuse arendamiseks nii kultuuri kui ka spordi valdkondades, kaasates ka lapsevanemaid, ettevõtteid ja sponsoreid. Kultuuri-, haridus- ja spordialased investeeringud (lisatud). 6. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 6.1. TERVISHOID Tugevad küljed: – meditsiiniabi on suhteliselt hästi kättesaadav kõigile vallaelanikele (perearsti vastuvõtt kahes keskuses; Võru ja Antsla linna meditsiiniteenuste kasutamise võimalus); – hädavajalike esmatasandi uuringute, analüüside tegemise võimalus kohapeal ja koduvisiidil. (EKG uriin, suhkur, kolesterool, biokeemia); – vajalik meditsiiniline personal on olemas ja koolitatud; – perearsti ja hambaravi vastuvõturuumid on remonditud ja heas korras; – aruandluse ja igapäevase töö tegemiseks on töötajatel kasutada arvutid; – perearstil on auto; – osula apteegi teenus (2 korda nädalas 3 tundi); – toetatakse kaugemate piirkondade elanike vedu perearstikeskusesse; – hea kontakt valla sotsiaaltöötajatega. Probleemid: – perearsti teenuse jätkamiseks Osula Perearstikeskuses ja Sõmerpalu velskripunktis on vajalik täpsustada Osula PAK osas litsentsi saamisel esitatavaid nõudeid ja võtta tarvitusele vajalikud meetmed, et vältida PAK sulgemist. Litsents lõpeb 2001. a juunis; – leida võimalus apteegiteenuse osutamiseks Sõmerpalu velskripunktis; – hambaravi kabinet on valla elanikkonnale vajalik. Hambaarst vajab rahalist abi mõningate instrumentide (hambaravitool, röntgen) uuendamisel. Kui haigekassa ei sõlmi hambaraviga lepingut, on oht, et see teenus meie vallas kaob. Vajalik teha eeltööd ja otsida võimalusi hambaravi töö jätkamiseks; – profülaktiliste meetmetega (kaitsesüstimised jm) on kindlustatud kõik haigekassa liikmed. Mõned kaitsesüstimised – puukentsefaliidi, gripivastased võivad olla kindlustamata isikutele kättesaamatud vaktsiinipreparaadi kõrge hinna tõttu; – tervisekaitse on paljudes töökohtades halb, mis võibki olla kutsehaiguste põhjuseks; – tervisekaitsenõuete osas on puudusi koolides õppetingimuste korraldamisel – halb ruumide valgustus, kasvule mittevastav koolimööbel, ülerahvastatud klassid. Sõmerpalu ja Osula Põhikooli lapsi toitlustamisega teenindavad ettevõtjad on raskustes köögitehnika uuendamisega. Perearstikeskus tegeleb ja jätkab koolides laste tervise jälgimise ja profülaktilise tööga. Vajalik oleks logopeedi ja psühholoogi teenus õpilastele. Lasteaias on vajalik korraldada meditsiiniline teenindamine; – Toetada edasi kaugemate piirkondade elanike vedu ikohalikku perearstikeskusesse; – ravikindlustuseta isikute ravikulud on kõigil juhtudel seni tasuta. Tasutud ei ole hambaraviteenuseid, mis ei kuulu vältimatu abi alla; – võimalusel sõlmida leping vallaarsti töökohustuste täitmiseks. 6.2. SOTSIAALHOOLEKANNE Eesmärk: – vallaelanike sotsiaalne turvalisus – inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine. Ülesanded: – potentsiaalsete riskirühmadega tehtava ennetustöö arendamine; – sotsiaalhoolekandeasutuste optimaalse võrgustiku kujundamine; – tegusalt toimiva sotsiaalinfosüsteemi loomine; – eestkosteasutuse töö korraldamine; – lastega perede jätkuv toetamine; – tugiisikute ja kasuperede võrgu väljakujunemise toetamine; – avahoolduse arendamine ja vabatahtlike töö soodustamine selles valdkonnas; – riiklike ja valla eelarvest eraldatavate sotsiaaltoetuste maksmise korraldamine; – kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras. Tugevad küljed: – aastaid toimib koduhoolduse süsteemis naabrihooldus. Eakatel ja üksi elavatel puudega isikutel, kes ei vali hooldekodu teenust, on võimalik jätkata elu oma kodus. Abiks on vabatahtlikud; – hooldekodu teenust kasutavad oma valla elanikud ja teenust on ostnud ka teised vallad. Lahendatud ei ole ainult eakate probleeme, hooldust on saanud haiglast koju ravi jätkama suunatud puudega isikud. Hooldustöötajad on läbinud koolitusi ja täiendavad oskusi jätkuvalt, teenuse kvaliteet tõuseb; – võimalus laenutada humanitaarabina saadud invavahendeid; – eluasemeprobleemide lahendamiseks on abiks kaks sotsiaalkorterit; – rakendatud on hoolduspere teenus, eestkoste vormistamine; – valla eelarvest on järjepidevalt toetatud lastega peresid, eakaid, puudega isikuid ja toimetulekuraskustes töötute peresid; – puuetega laste abistamiseks riikliku hoolekandeprogrammi rahast sotsiaalosakonna projekt; – välja on kujunenud meelelahutuslikud traditsioonilised üritused eakatele – jõulupidu, juubelil tervitus. Osulas tegutseb eakate klubi «Kuldne iga». Probleemid: – koduhoolduse süsteemis on naabrihoolduse teenuse puuduseks hooldaja vähene oskus põetusel ja taastusravil. Diagnoosist ja elukohast sõltuvalt on raskusi hooldaja leidmisega. Palgalise, väljaõppe saanud töötajaga on seda probleemi kergem lahendada. Teenuse tase on kvaliteetsem. Võimalus on hooldekodust osta pesu pesemise, valmis sooja toidu, sauna teenust, aga naabrihooldusega see ei ole käivitunud. – hooldekodu ruumid ei võimalda pakkuda päevakeskuse teenust laiale ringile. Paaril inimesel on võimalus oma päeva hooldekodus veeta ja saada sooja toitu; – taastusravi võimalus kohapeal puudub, toimub ainult Võrus haigla taastusravi osakonnas; – alkohol on liiga kergelt, igal kellaajal ja odavalt kättesaadav. Liigtarbimisest tingitult töökohtadest ilmajäämine, pere- ja terviseprobleemid on süvenenud; – noorsootöötaja vajadus: • noorte vaba aja arenduslikuks sisustamiseks; • noorte toimetulekuoskuste tugevdamiseks; • sotsiaalsete probleemide ennetamiseks või ületamiseks (alkoholism, narkomaania jne). Investeeringud ja finantseerimise allikad Jrk nr Ülesanne 2001 2002 Finantseerimise allikad 1. Lastega perede toetamine – sünnitoetus x x vallaeelarve – õpilastele lõunatoidu kompenseerimine x x vallaeelarve – õpilastele kooli ja huviringidesse sõidu kompenseerimine x x vallaeelarve – jõuluks kommipakk lastele 0 aastast kuni 9. klass x x vallaeelarve – paljulapseliste ja toimetulekuraskustes perede toetus x vallaeelarve – toimetulekutoetus x riigieelarve – lasterikaste perede elekterside teenuste toetus x riigieelarve – liikluskindlustuse maksesoodustus x riigieelarve – orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulude katteks, eestkoste x riigieelarve – puuetega laste abistamine riiklik hoolekande programm 2. Eakate inimeste toetamine – hooldekodu 550 000 550 000 vallaeelarve – matusetoetus 40 000 40 000 vallaeelarve – küttepuud (lasteta vanur) 60 000 60 000 vallaeelarve – naabrihooldus avahoolduses 50 000 50 000 vallaeelarve – hooldustöötaja avahoolduses 35 000 35 000 vallaeelarve – 100% puudega isiku toetus 10 000 10 000 vallaeelarve – toetus ravimite ostul 22 000 22 000 vallaeelarve – õnnitlus juubelil 23 000 23 000 vallaeelarve – jõulupidu eakatele 7000 7000 vallaeelarve – reis eakatele 12 000 12 000 vallaeelarve – liikluskindlustuse maksesoodustus riigieelarve 3. Toimetulekuraskustes ja töötu pere toetus – ravikindlustusega hõlmamata isikute raviteenused 40 000 40 000 vallaeelarve – toimetulekutoetus 830 000 830 000 riigieelarve 7. ELANIKE TURVALISUS Sõmerpalu valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Konstaabli tegevuspiirkonda kuulub veel lisaks Sõmerpalu vallale ka osaliselt Võru vald, kokku on konstaabli tegevuspiirkonnas 5200 elanikku. Teatatud kuritegude arv aastal 2000 oli 89, millest 30 on avastatud. Peamised kuriteoliigid on: – õhuliinide vargus; – ebaseaduslik metsaraie; – väiksemad salajased vargused; – perekonnatülid, mis seotud alkoholi liigtarbimisega. Koostöö politsei liinis toimub valla korrakaitsekomisjoniga ning kaitseliiduga (Sulbi). Samade jõududega püütakse korda tagada ka valla suurematel üritustel. Vallas on olemas ka tuletõrjeauto, seda finantseerib Võrumaa Päästeteenistus vastavalt tehtud töötundidele ja sõidetud kilomeetritele. Põhiliselt kasutatakse autot järelkustutustöödel. Talveperioodil hoiab vald lahti kõik teelõigud, kus inimesed elavad, et oleks tagatud pääs taludesse nii tuletõrjeautole kui ka kiirabiautole. Vajalikud meetmed: – politseiametnike töö kaudu tagada volikogu poolt vastuvõetud avaliku korra ja heakorra eeskirjade täitmine ning mittetäitmise korral rakendada sanktsioone; – selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks; – politsei koostöö süvendamine kohaliku omavalitsuse, Kaitseliidu, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega; – luua sotsiaalne kontrollsüsteem (naabrivalve). 8. MAAKASUTUS Pindalaliselt on maareform jõudnud viimasesse kolmandikku. Katastrisse on 18 160 hektarist kantud 11 978 hektarit. Tootmistalude maaküsimus on praktiliselt lahendatud. Probleemne on ühistute maaküsimus. Riigimaast ei ole lahendatud raudteemaa kandmine maakatastrisse (vallavalitsusest mitteolenevatel põhjustel). Vajalik on läbi vaadata senised otsused munitsipaalmaa osas. Käesoleva situatsiooni (normatiivne ja finants-majanduslik) jätkumine tingib maareformi venimise. Kui riigi tasandil midagi olulist ei otsustata, siis on ilmselt vaja maareformi kiiremaks lõpetamiseks eriti rasketes majandusoludes elanikekihile valla toetus. 9. VALLA JUHTIMINE JA HALDUSAPARAAT Vallavolikogu on valla kõrgem kohalik võimuorgan Volikogu on 13-liikmeline ja selle tööd juhib volikogu esimees. Vallavolikogu juurde on moodustatud volikogu eestseisus, millesse kuuluvad volikogu esimees ja kõik komisjonide esimehed. Eestseisuse tööst võtavad osa ka vallavalitsuse liikmed. Volikogu juurde on moodustatud viis alatist komisjoni: revisjoni-, eelarve-, korrakaitse-, kultuuri- ja haridus-, sotsiaalkomisjon. Komisjonide esimehed on vallavolikogu liikmed. Komisjoni liikmeteks on volikogu liikmed, vallaametnikud ja oma ala spetsialistid. Volikogu komisjonide ülesanne on volikogu istungiteks vajalike materjalide ettevalmistamine ja läbitöötamine. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatev organ Sõmerpalu Vallavalitsus on kolmeliikmeline. Liikmeteks on: vallavanem – vallavalitsuse töö juhtimine, valla eelarve, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus; asevallavanem – kommunaal, transport, teed, majandus, ettevõtlus; kultuuritöö spetsialist – kultuur, sport, seltsid. Valla haldusaparaadis on 11 ametnikku ja üks töötaja. Kohaliku omavalitsuse juhid: – vallavanem; – asevallavanem; – vallasekretär. Vanemametnikud: – pearaamatupidaja; – maakorralduse spetsialist; – sotsiaaltöö spetsialist; – kultuuritöö spetsialist; – raamatupidaja; – kassiir-raamatupidaja; – tehniline sekretär. Nooremametnikud: – noorem sotsiaaltöö spetsialist. Töötajad: – tehnik. Vallal on kaheksa asutust: kaks põhikooli, algkool, kaks raamatukogu, lasteaed, hooldekodu, raviasutus «Hambaravi». Valla juhtimise ja vallavalitsuse struktuur (lisatud). Volikogu vanim liige volikogu esimehe ülesannetes Heino SIKK Lisa 1 Sõmerpalu valla arengukava 2001 – 2005 juurde Jrk nr Tehtavad tööd 2001 2002 2003 2004 2005 Finantseerimise allikad Vastutav isik Haridus Osula Põhikool 1. Klassiruumide kohandamine õppetööks (3 klassiruumi suuremaks teha) 100 000 sponsorid vallaeelarve A. Ossis 2. 1 klassi sisustus (inventar 20 õpilasele) 30 000 vallaeelarve A.Ossis 3. Küttesüsteemide kindlustamine (akumulatsioonipaagi soojustamine) 30 000 vallaeelarve A. Ossis 4. Küttesüsteemi projekteerimine X sponsorid vallaeelarve A. Ossis L. Ermel 5. Kooli võimla ehitamine 200 000 50 000 1 000 000 100 000 100 000 50 000 800 000 200 000 RIP projekt vallaeelarve A. Ossis L. Ermel Sõmerpalu Põhikool 1. Koridoride remont 20 000 vallaeelarve G. Haller Osula ja Sõmerpalu Põhikool 1. Keemia- ja füüsikaklasside sisustuse parandamine ja uuendamine 30 000 vallaeelarve A. Ossis G. Haller SPORT 1. Sõmerpalu kultuuri- ja spordikompleks 600 000 70 000 RIP vallaeelarve T. Linnas G. Haller 2. Spordiinventari soetamine: Osula Põhikool Sõmerpalu Põhikool 10 000 10 000 projekt vallaeelarve A. Ossis T. Linnas 3. Osula ja Sõmerpalu spordiväljaku väljaehitamine 90 000 20 000

projekt vallaeelarve A. Ossis T. Linnas A. Kreevald 4. Motospordi toetus 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 vallaeelarve V. Leok L. Ermel 5. Noorsportlaste välisvõistlustest osavõtu toetamine 2000 2000 2000 2000 2000 sponsorid vallaeelarve M. Rosenberg T. Linnas A. Ossis 6. Valla spordiürituste toetamine 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 vallaeelarve A. Hollo 7. Sõmerpalu spordiklubi toetamine 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 vallaeelarve T. Linnas U. Kangro KULTUUR 1. Osula segakoorile esinemisriiete muretsemine 12 000 5000 projekt vallaeelarve T. Vaask M. Rosenberg 2. Osula rahvamaja lava valgustus ja saali remont

vallaeelarve M. Rosenberg L. Ermel A. Ossis 3. Sõmerpalu klubiruumi inventari soetamine 100 000 10 000

projekt eelarve G. Haller L. Ermel M. Rosenberg 4. Harjumäe vabaõhulava remont 10 000

vallaeelarve A. Hollo M. Rosenberg 5. Valla muuseumi sisustamine 27 000 3000 27 000 3000 27 000 3000 27 000 3000 27 000 3000 projekt vallaeelarve H. Saar G. Haller 6. Osula rahvapilliansamblile akordioni ostmine 5000 1000

projekt vallaeelarve M. Rosenberg S. Puusepp A. Kreevald 7. Sõmerpalu raamatukogule arvuti ostmine X projekt K. Järvpõld M. Rosenberg 8. Raamatukogudesse Interneti-ühenduse sisseviimine X projekt Ü. Ermel A. Anzov M. Rosenberg 9. Valla isetegevuskollektiivide, rahvakultuuriga tegelevate gruppide ja üksikisikute toetamine X X X X X projektid vallaeelarve M. Rosenberg A. Hollo 10. Personalikoolituse võimaldamine kultuuritöötajatele 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 vallaeelarve M. Rosenberg SELTSID 1. Võimaldada ürituste korraldamiseks ja kooskäimiseks tasuta ruumid X X X X X vallaeelarve M. Rosenberg R. Käär M. Soon A. Kängsepp 2. Toetada seltside tegevust Osula ja Sulbi naisselts. Kuldne iga 6000 6000 6000 6000 6000 vallaeelarve M. Rosenberg RAHVAKULTUUR 1. Traditsiooniliste ürituste korraldamise toetamine (vastlapäev, jaanipäev, kihelkonnapäev, puhkeõhtud jm) 70 000 75 000 80 000 85 000 90 000 projektid vallaeelarve M. Rosenberg A. Hollo T. Linnas REKLAAM 1. Paigaldada suurematesse valla asulatesse kaasaegsed reklaamialused (6 tk) 6000

sponsorid vallaeelarve A. Hollo L. Ermel M. Rosenberg 2. Toetada valda tutvustava fotoalbumi väljaandmist 10 000 10 000 10 000 projekt sponsorid vallaeelarve M. Rosenberg A. Pai M. Müürsepp LASTEAED 1. Lasteaia maa munitsipaliseerimine 5000 vallaeelarve H. Lindmets A. Pai 2. Lasteaia tee pindamine ja aukude parandamine 25 000 vallaeelarve H. Lindmets A. Hollo 3. Lasteaia territooriumi piiramine aiaga 80 000 laen H. Lindmets L. Ermel 4. Köögi pliidi uuendamine 20 000 projekt vallaeelarve H. Lindmets 5. Köögitarvete uuendamine 10 000 vallaeelarve H. Lindmets 6. Mänguväljakute uuendamine 7500 7500 7500 7500 projekt vallaeelarve H. Lindmets Volikogu vanim liige volikogu esimehe ülesannetes Heino SIKK Lisa 2 Sõmerpalu valla arengukava 2001 – 2005 juurde SÕMERPALU VALLA JUHTIMINE

Volikogu vanim liige volikogu esimehe ülesannetes Heino SIKK Lisa 3 Sõmerpalu valla arengukava 2001–2005 juurde SÕMERPALU VALLAVALITSUSE STRUKTUUR

Volikogu vanim liige volikogu esimehe ülesannetes Heino SIKK