Toila Vallavolikogu — Toila Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 15, 128

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 37 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 3¹ lõikest 3 ning lähtudes Toila Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määruse nr 5 «Toila Gümnaasiumi ja Toila valla lasteaedade arengukava ning põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord» (KO 2002, 22, 558) punktist 1.4 ning hariduskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekutest, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Toila Gümnaasiumi arengukava 2003–2007 (lisatud 43 lehel). 2. Määrus jõustub 22. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Tiit SALVAN Kinnitatud Toila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 22 TOILA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2003–2007 I. SISSEJUHATUS Toila Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava aastani 2007 ning arengukava uuendamise korra. Toila Gümnaasiumi arengukava lähtub Toila Gümnaasiumi põhimäärusest ja Toila valla arengukavast. Arengukava koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus tegeldi hetkeolukorra kaardistamise, SWOT-analüüsi, tuleviku stsenaariumide hindamise ja tegevuskava kujundamisega. Nendes tegevustes osales kogu personal, sest planeerimisprotsessist osavõtjatel on lihtsam mõista organisatsiooni ühiseid eesmärke ja väärtusi. Samuti toimus õpilaste osavõtul arutelu kooli hetkeolukorra ja tuleviku teemal. Õpilaste esitatud kirjalikke ettepanekuid on arvestatud arengukava koostamisel. Arengukava on aluseks õppeaasta üldtööplaani ning teiste koolielu reguleerivate dokumentide koostamisel. Tegemist ei ole muutumatu dogmaga, vaid regulaarselt toimub arengukava analüüsimine ja täiendamine. Käesoleva arengukava eesmärk on kujundada organisatsioonikultuur, kus • põhiprintsiibid suunavad organisatsiooni arengut • töötajad seavad ise endale eesmärke ja oskavad oma tegevusi analüüsida • nii õpetajad kui õppijad mõistavad elukestva õppimise vajadust. Kool kui organisatsioon toimib efektiivselt ja tulemuslikult, kui personal tegutseb üksmeeles, moodustades tugeva meeskonna. Kooskõlastatud funktsioneerimiseks on tarvilik kõigi poolt aktsepteeritud visiooni ja missiooni olemasolu, põhjendatud protseduurireeglid, varustatus vajalike ressurssidega jm. Kaasaegne hästi toimiv organisatsioon peab pakkuma igale selle liikmele turvalist ja arendavat õpi- ning töökeskkonda. Selline olukord saavutatakse pikaajalise kooskõlastatud töö tulemusena. Arengukava ülesanne on fokuseerida kõik tegevused sellise eesmärgi saavutamiseks. II. HETKEOLUKORD 1. ÜLEVAADE KOOLI AJALOOST Esimene teade kooli olemasolust Toila vallas on aastast 1788, mil töötas Pühajõe kiriku juures kool ja eeldatavalt oli koolmeister köster Sankmann. Kool töötas aastani 1861. 1790. aastal alustas tööd Valaste külakool, 1822 Konju ning 1841 Toila ja Päite külakool, kaks aastat hiljem veel külakool Vokas. Tol ajal õpetati neis koolides lugemist, laulmist ja usuõpetust. Kirjutamist ja arvutamist õpetati üksikjuhtumeil siis, kui koolmeister seda oskas. Neile koolidele lisandus veel Vaivina külakool, mis töötas 1848–1850. Õppeaeg külakoolis kestis kolm õppeaastat. 19. sajandi teisel poolel õpetati ka kirjutamist ja rehkendamist, millele peagi lisandus vene keel ja geograafia. 1864. aastal avati Toila külakooli asemele saksa õppekeelega Toila elementaarkool, mis töötas kuni venestamise aja alguseni 80ndatel aastatel. Eelnimetatud koolid olid 19. sajandi lõpul 3-klassilised vallakoolid. 20. sajandil lisandusid Oru mõisakool (1907–1915), Toila Hariduse Seltsi Ülemalgkool (1917–1919), Toila vene emigrantide eraalgkool (1920–1926) ja Voka vene emigrantide eraalgkool (1921–1923). 1938–1941 töötas Oru Kodunduskeskkool, kus valmistati ette perenaisi toitlustamise, koduhoiu, aianduse ja kodukäsitöö alal. Pärast 1944-ndat aastat töötasid algkoolid Konjus aastani 1963 ning Päites ja Vokas aastani 1966. Toila kool paigutati Oru parki endisesse kasarmusse 1957ndal aastal, koolile tehti 1974-ndal aastal juurdeehitus ja nüüd asub nendes hoonetes Toila Gümnaasium, mis mahutab 350 õpilast. 2. PEDAGOOGILISE JA TEENINDAVA PERSONALI ÜLDISELOOMUSTUS Toila Gümnaasiumis töötab 2003/2004. õppeaastal 32 pedagoogi, neist 27 naist ja 5 meest. Pedagoogide jaotus hariduse järgi Magistrikraad Kõrgharidus Keskeriharidus/omandamisel kõrgharidus 1 26 5 Magistriõppes õpib hetkel kolm õpetajat. 160-tunnistel erialakoolitustel osaleb üks õpetaja ja õpetajakutset omandab üks õpetaja. Kogu pedagoogilisele kollektiivile korraldatakse sügis- ja kevadvaheajal koolitusi külalislektoriga kohapeal. Lisaks sellele osalevad õpetajad juhtkonna poolt heaks kiidetud ja neile vajalikel koolitustel õpetajate täienduskoolituse plaani alusel. Õpetajate jaotus neile omistatud ametijärkude järgi Noorempedagoog Pedagoog Vanempedagoog Pedagoog-metoodik 6 20 4 2 Pedagoogilise personali vanuseline jaotus Kuni 35 9

36–50 11 51–65 7 üle 65 5 Pensioniealisi õpetajaid on kuus. Kool vajab hetkel või lähiaastatel järgmiste ainete spetsialiste: matemaatika, poiste tööõpetus, logopeed, loodusained, kunstiõpetus, inglise keel, saksa keel. Toila Gümnaasiumi pedagoogilist kollektiivi iseloomustab arenemisvõimelisus, töökus ja hea ainetundmine, kursisolek kaasaegse pedagoogika ja metoodikaga. Õpetajad osalevad aktiivselt vabariiklike aineliitude ja -seltside töös ja on valitud ka seltside juhatustesse. Mitmed pedagoogid on tegevad valla, maakonna ja riigi tasandil. Toila Vallavolikogu hariduskomisjoni töös osaleb neli õpetajat, halduskomisjoni kuulub üks õpetaja. Õpetajad võtavad osa maakondlike ainesektsioonide tööst ning korraldavad üritusi maakonna õpilastele ja õpetajatele. Toila kooli matemaatika ja saksa keele õpetaja kuuluvad juba mitmeid aastaid riiklikke riigieksameid ettevalmistavatesse töögruppidesse. Koolisiseselt on õpetajad jaotunud kolme ainesektsiooni: algõpetus, keeled ja üldained. Ainesektsioonides toimub kogemustevahetus, ainealase töö koordineerimine, arutelud koolielu parendamisest, tegeletakse kooli õppe- ja ainekavade koostamise ja täiustamisega. Kooli metoodikanõukogusse kuuluvad vanemõpetajad ja metoodikud. Lisaks pedagoogilisele personalile on koolis huvijuht, infojuht, raamatukogu juhataja, majandusjuhataja, ringijuhid, arvutipargi tehniline hooldaja, sekretär, kokk, kaks koka abilist, remondimees, majahoidja, viis koristajat. 3. ÕPILASKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 2003/2004. õppeaastal on Toila Gümnaasiumis 313 õpilast, kes õpivad 18. klassikomplektis. Õppurite vanuseks on 6.–19. aastat. Õpilastest on 173 tüdrukud ja 140 poisid. Kodunt käivaid õpilasi 297, Voka lastekodust 16 õpilast.

Toila valla territooriumil elavaid Toila Gümnaasiumi õpilasi on 293, muudest omavalitsustest õpib Toila Gümnaasiumis 20 õpilast: Kohtla-Järve linn 3 õpilast

Lohusuu vald 1 õpilane Kiviõli linn 1 õpilane Illuka vald 1 õpilane Tallinna linn 2 õpilast Kohtla vald 10 õpilast Ridala vald 1 õpilane Mäetaguse vald 1 õpilane Jõhvi linn 4 õpilast Kohtla-Nõmme vald 1 õpilane Lihula vald 1 õpilane Sõmeru vald 1 õpilane Õpilaste vanuseline koosseis Aasta Õpilasi 1984 1 1985 13 1986 12 1987 24 1988 33 1989 38 1990 34 1991 31 1992 28 1993 31 1994 19 1995 23 1996 21 1997 5 KOKKU: 313 Nendest koduõppel on kaks õpilast, klassikursuse kordajaid viis õpilast. Õpilaste arv klasside järgi 2003/2004. õppeaastal: Klass Õpilasi 1 24 2 26 3 16 4 29 5 32 6 36 7 32 8 44 9 21 10 16 11 17 12 20 KOKKU: 313 Toila valla elanikeregistrisse kantud koolikohustuslikest õpilastest on teiste omavalitsuste õppeasutustes õppimas 56 õpilast põhikooliastmes ja 35 õpilast gümnaasiumiastmes. KOOL PÕHIKOOLIASTMES GÜMNAASIUMIASTMES Harjumaa Kiili Kool 1 Tallinna koolid 4 – Ida-Virumaa Iisaku Gümnaasium 4 – Jõhvi Gümnaasium 16 11 Kohtla Põhikool 1 – Kohtla-Järve Gümnaasium 5 2 Kohtla-Järve Õhtukeskkool 1 – Kohtla-Järve Ühisgümnaasium – 1 Sillamäe Eesti põhikool 2 – Sinimäe põhikool 1 – Tudulinna Põhikool 1 – Jõgevamaa Jõgeva Gümnaasium – 1 Raplamaa Kohila Gümnaasium 1 – Tartumaa Tartu Descartes’i Lütseum – 2 Elva Gümnaasium 1 1 H. Treffneri Gümnaasium – 1 Tartu Tamme Gümnaasium – 1 Tartu Ülenurme Gümnaasium – 2 Abikoolid Jõhvi Gümnaasiumi abiklassid 3 – Kiigemetsa kool (Jõgevamaa) 1 – Vaeküla põhikool (Lääne–Virumaa) 3 – Riigikoolid Noarootsi Gümnaasium (Läänemaa) – 8 Nõo Gümnaasium (Tartumaa) – 3 Vene õppekeelega koolid Jõhvi Vene Gümnaasium 8 2 Narva Juhkentali Kool 1 – Sillamäe Kannuka põhikool 2 – KOKKU 56 õpilast 35 õpilast Arengusuunana: Kohtla – Järve linna Oru Põhikooli eesti osakonna 1.– 3. klassi liitklassis õpib 2003/2004. õppeaastal üheksa õpilast, kellest viis astusid 2003. a septembrikuus 1. klassi. 2004. a astuvad Oru Kohtla-Järve linnaosas 1. klassi kaks õpilast. 4. KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED Toila Gümnaasium on eesti rahva kultuuritraditsioone ja -väärtusi kandev institutsioon, mis seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise eest Ida-Virumaal. Toila Gümnaasium on Toila valla haridusasutus, mis väärtustab eesti rahvuse ja kultuuri säilimist ning arengut Toila vallas. Toila Gümnaasium lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja Toila Gümnaasiumi õppekavast ning tugineb Toila valla ja Toila Gümnaasiumi arengukavale. Meie eesmärk on: • anda konkurentsivõimelist haridust; • luua võimalused ja tingimused mitmekülgse isiksuse kujundamiseks ning arenguks; • kujundada eetiline, elus toimetulev inimene ning anda alus elukestvaks õppeks; • arendada iseseisva töö oskust ja loovust; • anda kõigile kooli töötajatele ja õpilastele võimalus liikuda enesetäiendamise teel, arendades organisatsiooni kultuuri ning pakkudes mitmekülgset enesearendamise võimalust. Iga kooli töötaja ülesanne on toetada õppeprotsessi, soodustada turvalist õpikeskkonda, aidata kaasa noore inimese kujunemisele. Toila Gümnaasium on avatud kõigele uuele, paindlik õppeprotsessi kujundamisel ning kindel põhiväärtuste elluviimisel. Toila Gümnaasium tegutseb üldõppe õppekava alusel. Toila Gümnaasiumi ülesanne on kooli õppekava elluviimine • Toila Gümnaasiumi õppekava on Toila Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. • Toila Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kooli raamatukogus köidetuna kättesaadav. Toila Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav veebilehel http://toila.edu.ee. • Õpetaja koostab Toila Gümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd. • Toila Gümnaasiumi õppekavas on üldosa ja ainekavad. Toila Gümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse: • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; • õppesuunad; • läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted; • tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustöö korralduse alused; • valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted; • hindamise korraldus; • nõuded õpetaja töökavale; • õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine; • õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Ainekavades esitatakse klassiti: • aine õppe-eesmärgid; • õppetegevus; • aine õpitulemused ja õppesisu ning nendevahelised seosed; • aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega; • ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid; • kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid. Toila Gümnaasiumi õppekava lisades esitatakse gümnaasiumi valikainete loend ja ainekavad. Valikainetena õpetatakse võõrkeeli, matemaatikat, informaatikat, tekstiõpetust, joonestamist, filosoofiat, usundiõpetust ja majandust. Gümnaasiumi ainekavad on koostatud kursustena. Kursuse pikkus on 35 tundi. Parema akadeemilise hariduse andmise eesmärgil on plaanis gümnaasiumiharus hakata õpetust läbi viima eri tasemetega õppegruppides. Plaanis on alustada gümnaasiumis kutse-eelse õppega. 5. HUVIPOOLED Kooli partneriks-huvipooleks on kooli omanik Toila vald. Kooli õppe- ja kasvatustööga seotud huvipoolteks on lasteasutused, kust õpilased meie kooli tulevad, need on Toila Lasteaed, Voka Lasteaed «Naksitrallid» ja Voka Lastekodu. Eriti tähtsaid otsuseid kooli arendamise seisukohalt arutab ja aitab ellu viia Toila Gümnaasiumi hoolekogu. Samuti on meie koostööpartnerid lapsevanemad, kellele korraldatakse loenguid ja koosolekuid, töötab lastevanemate ühendus. Ühendusse kuuluvad iga klassi esindajana 1–2 lapsevanemat. Ühenduse eesmärk on tihendada sidet kooli ja kodu vahel, kaasata lapsevanemaid kooli arenguprotsessi ja vahetada infot kodu-kooli vahel. Õppetööga seotud partneriteks on Toila Rahvaraamatukogu, Voka Rahvaraamatukogu, Toila Vallavolikogu hariduskomisjon ning Tartu Ülikooli Teaduskool, mille töös osalevad meie kooli gümnaasiumiõpilased. Mitmed kooli partnereid-huvipooled (Toila Vallavalitsus, Kris Kütus, Toila Sanatoorium, Ekspress Auto L, Agdec, Viru Joogid, Toila Ruut, Voka Veod, Jõhvi Auto, Kauplus Merit) on toetanud nii rahaliselt kui materiaalselt õpilaste ekskursioone-õppekäike, ühiskülastusi ja õpilasüritusi. 6. RAHASTAMINE Kooli finantseerimine riigieelarvest on viimastel aastatel toimunud pearaha põhimõttel. Õpilaskonna vähenemine lähiaastatel ei sisenda lootust eelarve suurenemise suunas. Üha tähtsamaks muutub valla osa kooli koondeelarves. Toila Gümnaasiumi kulutused riigieelarvest 1999–2003 1999 2000 2001 2002 2003 Tegevuskulu 2 325 995 2 495 052 2 951 898 3 133 332 3 435 000 Personalikulu 2 188 696 2 349 452 2 795 085 2 966 783 3 272 580 Õppevahendid 104 400 99 800 105 205 98 580 90 420 Personalikoolituskulu 32 900 45 800 51 609 66 670 72 000 Viimaste aastate vallapoolne finantseerimine on olnud stabiilne. Arengusse investeeritud ei ole, tagatud on minimaalsed vajadused. Murelikuks teeb vallast väljaminevate hariduskulude järjekindel märgatav kasv. Iga aastaga on suurenenud õpilaste hulk, kes vallaelanikena käivad vallast väljas koolis. Kooli arengu prioriteet on pakkuda võimalikult suurele osale vallaelanikest haridusteenust. Arengukava edukuse tähtsam mõõdik on vallast väljas õppivate õpilaste arvu vähendamine. Seda eesmärki kannab kogu tegevuskava aastani 2007. Toila Gümnaasiumi kulud valla eelarvest 1999–2002 Hariduskulud valla eelarves aastate lõikes Aasta 1999 2000 2001 2002 Töötasu 989 413 926 483 1 041 700 1147 990 Maksud 327 339 275 739 345 439 385 753 Kantseleikulu 71 786 84 161 94 174 107 903 Majanduskulu 685 054 662 968 612 994 642 228 Inventar 125 133 172 018 174 143 49 572 Sõiduki ülalpidamine 83 105 65 675 101 650 70 033 Lähetused 31 062 36 558 37 414 21 692 Muud-koolitus… 61 418 214 994 76 834 111 313 Infotehnoloogia 223 843 122 600 160 104 74 024 Õppevahendid 287 837 140 496 63 401 141 809 Raamatud 19 874 28 040 12 491 19 489 Toitlustamine 216 361 238 609 229 390 182 493 Ravimid 981 2 089 1 569 3 509 Kap. remont 799 999 360 000 509 709 939 950 Õpilaskulud 271 183 247 624 263 096 360 812 Kokku: 4 226 100 3 578 054 3 724 108 4 258 570 7. ÕPIKESKKOND Õpikeskkonna üheks osaks on ruumid, milles õpilane suurema osa oma päevast veedab. Ümbritsev keskkond peab soodustama õpilase tahet õppida. Mida vähem on häirivaid tegureid, seda soodsam on õpikeskkond. Häirivateks teguriteks võivad osutuda puudulik valgus, ebamugav isteasend, mis on tingitud mööbli valest suurusest, liiga tumedates toonides klassid, puudulik ventilatsioon ja veel mitmed pisiasjad. Vanas majas on 13 klassiruumi, millest 7 on algklasside kasutada. Nendes ruumides veedavad õpilased suurema osa oma päevast. Viies ruumis toimib kabinetsüsteem, kus õpilased vahetuvad iga tund. Vanas majas asuvad ka tütarlaste käsitööklass, raamatukogu ja kooli muuseum. Uues majas on 9 klassi-kabinetti, arvutiklass, pikapäevarühma ruum, poiste tööõpetuse töökoda ja võimla. Oma suuruselt on klassid väga erinevad. Nad võivad mahutada 10 kuni 32 õpilast. Muuseum leiab rakendust vähe. Raamatukogus pole piisavalt kohti lugemiseks. Õppida on seal raske, kuna laudadel puudub kohtvalgustus, laevalgustusest ei piisa. Raamatukogu põrand vajab kapitaalremonti. Võimla, mida kasutatakse ka saalina, vajab suuri investeeringuid. Seinad vajavad värvimist, kardinad ja lavavalgustus väljavahetamist. Saali väljanägemine peab toetama seal läbiviidavatele üritustele seatud kasvatuslikke eesmärke. Koolil puudub staadion ja korrastatud pallimänguväljak. Vaja oleks korralikult väljaehitatud alade sektoreid ja jooksuradu. Üldfüüsilist treeningut ja vastupidavusharjutusi tehakse pargis, kasutades sealolevaid võimalusi. Koolil on oma jõusaal. Ajast maha jäänud ja lootusetult vananenud on poiste tööõpetuse kabinet, mille sisustus pärineb 1974. aastast. 8. KOOLI STRUKTUUR Alluvussuhted

Struktuuri alluvussuhted, vastutusvaldkonnad ja põhilised töökohustused sätestatakse ametijuhenditega. 9. SENISED ARENGUD Toila Gümnaasium on kujunenud head õpetamist ja õppimist ning enesetäiendamist väärtustavaks õppeasutuseks. Koolis toimib sisehindamise süsteem, mis tagab adekvaatse hinnangu andmise kõikidele protsessidele ning võimaldab tegutseda eesmärgistatult. Kooli metoodilist tööd juhib metoodikanõukogu, töötavad ainesektsioonid, õpetajad osalevad täienduskursustel vastavalt täienduskoolituse plaanile, kursustel kuuldut tutvustatakse kolleegidele, viiakse läbi arenguvestlusi, toimuvad õpetajate õppepäevad. Õpetamisel arvestatakse õpilaste erivajadusi, toimuvad parandusõppe tunnid eri võimekusega lastele ning tugiõppe süsteem õpetajate konsultatsioonitundide kaudu. Õpilased osalevad rahvusvahelises loodus- ja keskkonnateemalises «Männiokka» programmis ning PHARE finantseerimisel toimuvas «Läänemere projektis», pikka aega toimusid õpilasvahetused Saksamaa Liitvabariigi Norderstedti Reaalkooliga. Jätkub pikaajaline koostöö vabariigi noorgeoloogidega, võetakse osa maakondlikest ja vabariiklikest esseekonkurssidest ning J. Kunderi Seltsi korraldatud kirjandus- ja kunstiüritustest, osaletakse Tartu Ülikooli Teaduskooli töös. Piiratud ressursside tingimustes on jõudumööda kaasajastatud kooliruume. Remonditud on poiste ja tütarlaste riietusruumid, neli klassiruumi, söögisaal ja köögiplokk, uuendatud ühe korruse valgustus, vahetatud uue maja aknad, parandatud majade katused ning värvitud fassaadid. Vallas peetakse tähtsaks õpilaste huvitegevust, kooli ruumides töötab Toila Muusika- ja Kunstikool ning kategooriaga koolikoorid, õpilastel on võimalus osa võtta paljude huviringide tööst. Oluline koht on õpilaste tunnustamisel ning heade suhete loomisel kodu ja kooli vahel. Õppeaasta alguses antakse nimelised õpilaspäevikud väga hea õppeedukusega õpilastele, õppeaasta lõpul aga tublimatele olümpiaadidel, konkurssidel ning spordivõistlustel esinenud õpilastele tänukirjad ja meened, oivikutele korraldatakse pidulik vastuvõtt. Iga õppeveerandi lõpul saavad väga hea ja hea õppeedukuse ning meeldiva käitumisega õpilased kiituskaardi. Koolielu tegemisi kajastatakse maakonna, valla ja koolilehes. III. PROGNOOSID JA STSENAARIUMID 1. EESTI RIIKLIK ARENGUKAVA 2003–2006 Peatükk 3.1.2 Meede 1: Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestavat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem Eesmärgid Meetme üldine eesmärk on inimressursi arendamine ja konkurentsivõime suurendamine tööturul haridussüsteemi täiustamise ning elukestva õppe keskkonna loomise kaudu. Meetme spetsiifilised eesmärgid on: • õppe kvaliteedi tagamine • võimaluste ja tingimuste loomine elukestvaks õppeks • võrdsete võimaluste tagamine haridusele juurdepääsuks Sisu Eesti ühiskonna ja majanduse arengu tagab peamiselt kõrgelt haritud ning muutustega kiiresti kohanev konkurentsivõimeline tööjõud. Eesti haridussüsteem pole suutnud piisavalt kohaneda kiiresti muutuva tööjõunõudlusega ning tagada kõigile tööturule suunduvatele noortele piisavat haridustaset. Õppekeskkond tuleb viia vastavusse tänapäevaste nõuetega. Toetatavate tegevuste üldiseloomustus Toetatakse tegevusi, mis vastavad järgmistele üldisematele suundadele: • Õppe kvaliteedi tõstmine õppeasutuste personaliarenduse, õppeasutuse varustamise kaasaegsete õppevahenditega, õppekavade arendamise ja rakendamise kaudu. • Elukestva õppe võimaldamiseks vajalikud tegevused, sh võrdse juurdepääsu kindlustamine tööalasele koolitusele ning täiendavate paindlike õppevormide kasutuselevõtmine. Horisontaalsete (läbivatena) kavandatakse järgmisi tegevussuundi: • paindlike õppimisvõimaluste kindlustamine erivajadustega inimestele; • võimaluste loomine uute baasoskuste ning tehnoloogiate omandamiseks, sh EL keeled, kodanikukasvatus, infotehnoloogia, keskkonnahoid. 2. HARIDUSSTRATEEGIA «ÕPI-EESTI» Peatükk 1.3 Haridussüsteemi missioon ja arengu eesmärgid Eesti haridussüsteemi missioon on luua eeldused ja tingimused, et kõigist ühiskonna liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad väärikalt toime tulla isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus. Haridussüsteemi arengu esmased eesmärgid on: 1) suurendada õppe sisu vastavust üksikisiku, organisatsiooni ja ühiskonna arengu vajadustele; 2) tagada õppe kvaliteet, muutes haridussüsteem avatumaks ja soodustades konkurentsi; 3) tõsta haridussüsteemi tõhusust; 4) tagada sotsiaalne õiglus, luues tingimused kvaliteetse õppe kättesaadavuseks kõigile õppuritele, vaatamata soolistele, piirkondlikele ja majanduslikele erinevustele; 5) tagada eesti keele ja kultuuri säilimine ning luua eeldused nende arenguks, samas soodustada rahvusvähemuste omakultuuri ning keele säilimist ja arengut; 6) detsentraliseerida haridussüsteemi juhtimine ning suurendada õppeasutuste iseseisvust ja vastutust, suurendades Haridus- ja Teadusministeeriumi rolli; 7) luua tingimused pidevateks haridusuuendusteks, tuginedes hariduspoliitilistes otsustes haridussüsteemi seisundi regulaarsele hindamisele ja professionaalsele analüüsile. Peatükk 2.3. Õppeasutused Eestimaa eri õppeasutuste hulgas on palju koole, mida saab seada teistele eeskujuks kõrgel tasemel õppetöö, õppurite sõbralikkuse, õpetajate kõrge kvalifikatsiooni ning tubli koostöö eest lastevanemate ja kogukonnaga. Nende kogemuste edasiandmist tuleb riiklikult igati toetada, et head ideed ning kogemused jõuaksid suurema hulga õppuriteni. Õppeasutusel on õigus • koostada ja realiseerida haridusstandardile vastavat õppeasutuse õppekava; • valida õppeviise, -vorme ja meetodeid; • kujundada õigusakte järgiv optimaalne töö- ja palgakorraldus; • kujundada välja oma traditsioonid ning missioon. Õppeasutusel on kohustus • korraldada oma tegevust nii, et kõigile õppuritele oleks tagatud tingimused õppekavale vastava hariduse omandamiseks; • täita kõik nõuded, mis tulenevad haridusstandardist ja asutuse õppekavast; • arendada välja ja rakendada õppeasutuse enesehindamissüsteem; • võimaldada lastevanematele juurdepääs informatsioonile, mis käsitleb nende lapse koolis edasijõudmist alus-, põhi- ja kesktaseme õppeasutustes; • avalikustada operatiivselt akrediteerimiskomisjoni hinnangud kõigi asutuses õpetatavate kõrgtaseme õppekavade kohta; • kasutama kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid suhtlemisel lastevanemate ning kogukonna esindajatega; • kujuneda õppivaks organisatsiooniks, mille oluliseks omaduseks on pidev tagasisidestatud uuenemisprotsess, senise kogemuse kriitiline hindamine ning sidumine uute teadmiste ja arusaamadega kõigil organisatsiooni tasanditel, leidmaks uusi arenguteid. 3. EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Eesti Haridusstsenaariumid 2015 on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. On loodud neli Eesti ühiskonna ja hariduse tulevikupilti: A. «Rahvuskeskne Eesti» ehk «Rahvakoolide Eesti», B. «Korporatiivne Eesti» ehk «Pidevalt algavate haridusreformide Eesti», C. «Rikaste ja vaeste Eesti» ehk «Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti» ning D. «Interaktiivne Eesti» ehk «Õpi-Eesti». Põhijäreldused stsenaariumidest 1. Kõigist neljast stsenaariumist võib Eesti jätkusuutliku arengu tagada vaid üks – «Interaktiivne Eesti» ehk «Õpi-Eesti». Kui kõrvutada siin esitatud stsenaariume Eesti 2010 stsenaariumidega, siis tuleks paralleele otsida eelkõige «Ülevedaja» ja «Suure mänguga». «Rikaste ja vaeste Eesti» ja «Interaktiivne Eesti» on «Suure mängu» eri variandid. «Rikaste ja vaeste Eesti» stsenaariumi teostumise korral võib Eesti saavutada kiiret majandusedu, kuid jätkusuutlikkuse tõttu väärib Suure Mängu nime vaid «Interaktiivne Eesti». 2. Põhieeldused «Õpi-Eesti» suunas liikumiseks on: A. Ühiskonnas: • Eestimaal elavate inimeste püüdluste kõrge tase: soov koos midagi suurt korda saata, maailmas silma paista, teistele teed näidata – ühiskondliku «mobilisatsiooni» aluseks on kõiki ühendavad tulevikuvisioonid, ikka ja jälle taasloodav atraktiivne Eesti image (identiteet); • uute väärtuste, uue Eesti identiteedi artikuleerimine eesti moraalse ja intellektuaalse eliidi poolt, uute väärtuste kriitika ja nende aktsepteerimine ning edasikujundamine rahva poolt – teise ja teistsuguse austamine on selle uue väärtussüsteemi tingimatu koostisosa; multikulturaalse ühiskonna kui Eesti arenguressursi teadvustamine ja väärtustamine samuti; • ühiskonna hästi väljaarenenud ja tasakaalustatud sisemine struktuur: innovaatiline ja efektiivne avalik sektor, kelle koordineerimisel ja eestvedamisel kujundatakse ühiskonna võtmestrateegiad; kõrgtehnoloogilisele toodangule orienteeritud erasektor (majandus); arenenud «kolmas sektor» – (tekivad) arvukad kodanikeühendused teadvustavad ja realiseerivad oma (otse)demokraatiat loova ja laiendava rolli, tagavad ühiskonna kui terviku innovaatilisuse; • eri sotsiaalsete struktuuride ja isikute vahel nii Eesti-siseselt kui globaalsel tasandil toimuv pidev interaktsioon ja kommunikatsioon, mis loob eeldused sünergia (ühiskondliku «mobilisatsiooni») tekkeks, võimaldab efektiivset ja ressursisäästlikku ühiskonna toimimist kõigil tasandeil, tema kõigis sektorites; Eesti ühiskond peab olema avatud; • arendustegevussõlmede teke paindlike koostöömallide alusel, mis haaraksid kõrgkooli (õppejõud + üliõpilased), teadlaste rühmi, ettevõtjaid, professionaalseid ühendusi jms. B. Hariduses: • ühiskonda tuleb õppida nägema õppiva «organisatsioonina», ühiskond tuleb teadlikult muuta pidevalt õppivate indiviidide ja organisatsioonide võrgustikeks (loomulikult ei tähenda see seda, et kõik õpivad ikka ja jälle üks-kord-üht – õpitakse pidevalt uusi asju ja tehtavat paremini tegema); • 1997. a alanud uue riikliku õppekava juurutamine põhi- ja keskkoolides tuleb muuta uute õppimis- ja õpetamisfilosoofiate, uute õpetamistehnoloogiate, uute haridusparadigmade juurutamise pidevalt toimivaks süsteemiks; • õppekavaarenduse eesmärk peaks olema alus-, põhi- ja keskhariduse eesmärkide ja sisu kooskõlla viimine isiksuse arengupsühholoogia ja kiiresti tekkiva ja muutuva infoühiskonna (tööturu) nõudmistega; • õppekavaarenduse sõlmküsimus on see, kas Eesti põhikooli lõpetaja aastal 2010(?) on võimeline eluaaegseks iseseisvaks (pidev)õppeks, st kas ta on võimeline teadvustama, planeerima oma õppimist ning planeeritut ka teostama või ei; • koolide lülitamise kõrval internetti peaks esiplaanile tõusma ja jääma uute õpikeskkondade ja uue koolide administreerimise logistika loomine ning juurutamine uute infotehnoloogiate baasil; • õpetajate professionaalsed ühendused, kõrgkoolid ja teised organisatsioonid (Haridusfoorum) peaksid initseerima Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel Eesti ühtse uutele infotehnoloogiatele orienteeritud «õppimise tugivõrgu» loomise; õppimise tugivõrgu moodustavad kõik koolid, ülikoolid, raamatukogud, koolitus- ja konsultatsioonifirmad jt; Eesti õppimise tugivõrk peab tagama «ekspordivõimelise» õpetamise kõigile õppijatele Eestis ning soovijatele väljaspool Eestit; • õppimise tugivõrgu väljaarendamine eeldab efektiivsete innovatsiooni- ja inventsioonimehhanismide (sh õpetajate ümber- ja täiendusõppesüsteemi) käivitamist ülikoolide, koolide, ettevõtete, professionaalsete ühingute jt organisatsioonide ühistöös; • hariduse kvaliteedi tagamise süsteemi (akrediteerimine, kontroll) arendamine ja käitamine tuleb anda sinna, kuhu ta tegelikult kuulub – mitteriiklike organisatsioonide, ühiskonna kolmanda sektori pädevusse. 3. Ühiskonna seisundi pidevast analüüsist ja võimalike tulevike kavandamisest avalikkuse osavõtul võiks kujuneda oluline sotsiaalne tehnoloogia liikumisel «Õpi-Eesti» suunas. Uusi sotsiaalseid tehnoloogiaid arendava ja valdava ühiskonna tekkimist võiks oodata mitte varem kui aastal 2010. Kirjeldatud arenguprotsesside käivitamiseks peab olema tagatud Vabariigi Presidendi ja peaministri isiklik ning Riigikogu ja valitsuse kollektiivne toetus. 4. TOILA VALLA ARENGUKAVA 2007 Peatükk 2.5.3 2.5.3. Konkurentsivõimeline haridus 2.5.3.1. Haridus Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Väljatöötatud õppekava ja õppesuunad: ○ arendada välja turismi-infotehnoloogia õppesuund logistika lisaharuga, mida tuldaks õppima ka väljastpoolt Toila valda, ○ arvestada kohalike ettevõtete vajadusi. • Kvalifitseeritud õpetajate kaader: ○ viia läbi süsteemseid täienduskoolitusi koostöös teiste koolidega, ○ kaadri uuenduslikkuse säilimiseks kutsuda tööle uusi õpetajaid (abistada neid elamispinna leidmisel, maksta lisasoodustusi, teha lobitööd Pedagoogikaülikooli juures). • Kvaliteetne muusika- ja kunstiharidus: ○ säilitada Muusika- ja Kunstikool või vormistada Muusika- ja Kunstikool huviringideks. • Õpilasomavalitsuse töö soodustamine. • Koostöö teiste koolidega nii Eestis kui ka välismaal. • Regulaarne kooli infoleht. • Logopeedi ja psühholoogi ametikoht vastavalt Toila Gümnaasiumi ning Toila ja Voka lasteaia ühissoovile. • Koolide abistamine info hankimisel olemasolevate rahastamisprojektide kohta. • Kooli maine parandamine ja Toila Gümnaasiumi propageerimine Eesti mastaabis: ○ kaasata edukaid vilistlasi, ○ tutvustada gümnaasiumi eri õppesuundade võimalusi kohalikes omavalitsustes, koolides, infomessidel («Teeviit»). • Täiskasvanute koolitused, mis hõlmaks nii taseme-, tööalast kui ka vabahariduslikku kooliharidust: ○ teha koostööd tööhõiveameti ja noorsootöötajatega, ○ täienduskoolituses kasutada kooli aia ja arvutiklasside võimalusi ja ○ viia läbi giidiõpet. • Õppetöö ja huvihariduse arendamisel koostöö kohalike ettevõtjatega: ○ kasutada Toila sanatooriumi ujulat ujumise algõppe andmisel. • Jätkuvad investeeringud kooli ja lasteaedade materiaalsesse baasi. Olemasolevate andmete ning prognooside põhjal võib öelda, et kaheksa aasta jooksul väheneb õpilaste arv koolis 313-lt 281-le. Õpilaste arvu prognoos lähiaastatel põhineb olevasolevatele sündide arvule ja ei arvesta Toila valda kolivate perekondadega. Õpilaste arvu prognoos kuni 2010. a • 2003. a – 313 • 2004. a – 310 • 2005. a – 310 • 2006. a – 302 • 2007. a – 296 • 2008. a – 278 • 2009. a – 272 • 2010. a – 281 Viimastel aastatel on valla maksumaksjate arv kasvanud. Sellest võib järeldada ka kooli lisanduvaid õpilasi. Täpsema prognoosi jaoks puuduvad andmed. I klassi astujate arv kuni 2010. a • 2003. a – 24 • 2004. a – 13 • 2005. a – 25 • 2006. a – 23 • 2007. a – 24 • 2008. a – 15 • 2009. a – 24 • 2010. a – 24 IV. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD 1. MISSIOON TOILA GÜMNAASIUMI MISSIOON ON PAKKUDA KVALITEETSET ÕPILASEKESKSET ÕPIKESKKONDA PÕHIHARIDUSE JA GÜMNAASIUMIHARIDUSE OMANDAMISEKS KÕIGILE IDA-VIRUMAA KESKREGIOONI ÕPILASTELE. 2. VISIOON AASTAKS 2007 ON TOILA GÜMNAASIUMIS • KVALIFIKATSIOONINÕUETELE VASTAV PEDAGOOGIDE KAADER; • PAINDLIK ÕPPEKAVA, MIDA MUUDETAKSE VASTAVALT SOTSIAALSELE TELLIMUSELE; • TOIMIV DIFERENTSEERITUD ÕPE NII PÕHIKOOLIS KUI GÜMNAASIUMIASTMES; • ÕPPETÖÖ JA TUNNIVÄLINE TEGEVUS, MILLEGA KUJUNDATAKSE ÕPILASTEL VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED EDUKAKS TOIMETULEKUKS; • KAASAJA NÕUETELE VASTAVAD ÕPPERUUMID JA ÕPPEVAHENDID; • TAGATUD TURVALINE ÕPIKESKKOND; • PERSONAL, KES TEAB, MIS ON KOOLI MISSIOON JA VISIOON, NING TÖÖTAB ÜHISTE EESMÄRKIDE NIMEL; • HUVIPOOLED, KES ON INFORMEERITUD KOOLI TEGEVUSEST JA KAASATUD EESMÄRKIDE TÄITMISESSE. 3. PÕHIPRINTSIIBID • USALDUSVÄÄRSUS KOGUKONNA ERI HUVIGRUPPIDE USALDUSE VÕITMISEKS TULEB OLLA USALDUSVÄÄRNE JA NÄIDA USALDUSVÄÄRSENA. • AVATUS PÕHIPROTSESSID PEAVAD OLEMA KERGESTI JÄLGITAVAD JA EELDUSED ARENGUKS ON ORGANISATSIOONIL, KUS TÕSIASJADEST AUSALT RÄÄGITAKSE. • HOOLIVUS HOOLIVUS PRINTSIIBINA TÄHENDAB, ET IGA ÜKSIKU INIMESE KÄEKÄIK ORGANISATSIOONIS ON OLULINE. • ÕPILASEKESKSUS KOOL ON LOODUD JA TÖÖTAB ÕPILASE JAOKS. KESKSEMATE OTSUSTE VASTUVÕTMISESSE KAASATAKSE LAPSEVANEMAD. 4. KRIITILISED EDUFAKTORID Kooliarenduses võib välja tuua niisuguseid tingimusi, ilma milleta edu saavutamine võimalik ei ole. Käesolevas arengukavas kajastuval perioodil on meie jaoks erilise tähtsusega järgmised faktorid: KLIENDIKESKSUS on avatud kogukonnas organisatsiooni töö tulemuslikkuse garantii. Koolituses tähendab kliendi teenimine, et pedagoogilise personali ülesanne on soodustada õppeprotsessis õppijate teadmiste, oskuste, iseloomuomaduste, vastutustunde, õpioskuste jne kujunemist. SELGELT PÜSTITATUD EESMÄRGID nii organisatsioonile tervikuna kui ka selle liikmetele iseloomustavad kaasaegse organisatsiooni juhtimise stiili. Kui töötajatel on eesmärgid arusaadavad, siis saavad ja tahavad nad anda oma panuse tulemuslikuks tegevuseks. EESTVEDAMINE JA EESMÄRGIÜHTSUS toimib siis, kui organisatsiooni liidrite tegevus ja isiklik eeskuju loovad organisatsiooni eesmärkide selguse ja ühtsuse. ORGANISATSIOONI TEGEVUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE on järgmine oluline faktor, mis annab võimaluse tööprotsessi pidevaks analüüsimiseks ja täiustamiseks. Selline töökorraldus tagab kvaliteetse tagasiside, mis omakorda on edasise arengu eelduseks. EFEKTIIVSED KOMMUNIKATSIOONIKANALID on vajalikud infoühiskonnas vabalt liikuva suure hulga informatsiooni tõttu, et olla mõistetav oma olulistele sihtrühmadele. Sellest tulenevalt on üheks kriitiliseks edufaktoriks süsteemne suhtekorraldus. TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KAASAMINE on oluline faktor, sest organisatsiooni töötajate kogupotentsiaal ilmneb kõige paremini ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise toel. PIDEV ÕPPIMINE, INNOVATSIOON JA PARENDAMINE võimaldavad organisatsiooni tegevuse tulemuslikkust maksimeerida, kui see põhineb teadmiste juhtimisel ja jagamisel. PARTNERLUSE ARENDAMINE võimaldab organisatsioonil töötada mõjusamalt, sest usaldusel, teadmiste vahetamisel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud suhted. VASTUTUS ÜHISKONNA EES võimaldab organisatsiooni ja tema töötajate pikaajalisi huve kõige paremini teenida, võttes omaks eetilise lähenemise ning täites ühiskonna ootusi ja juhiseid. Põhiprotsess koolis on õpetamine ja õppimine, sellest tulenevalt on võtmeisikuks professionaalne õpetaja. Õpikeskkonna loomisel peab eesmärgiks olema õpilaste areng. Ülejäänud protsessid on tugiprotsessid. Suure tähtsusega on ka juhtimine, sest juhtimise kvaliteet ja kaasaegsus mõjutab kogu organisatsiooni arengut. Juhtimine on ennekõike eesmärkide seadmine nii tervele organisatsioonile kui igale liikmele eraldi. V. TEGEVUSKAVA AASTANI 2007 Tegevuskavas toodud maksumuste peamisteks rahalisteks katteallikateks on riigieelarve, vallaeelarve ja projektide alusel rahastatu. Vallaeelarvest kooliarengusse laekuvad summad fikseeritakse igal aastal volikogu otsustega. 1. SÜSTEEMNE JA TULEMUSLIK JUHTIMINE 1.1. KOGU PERSONAL TÖÖTAB ÜHISE EESMÄRGI NIMEL TEGEVUSED MÕÕDIK AEG 1. Eelarvelised otsused tehakse arengukava alusel Kooli hoolekogu poolt kinnitatud arengukava 2003 2. Protseduurireeglite koostamine ja kaasajastamine Kinnitatud normdokumendid 2004 3. Juhtkonna ja töötajate tööjaotuse, õiguste ja kohustuste fikseerimine Kinnitatud ametikohustuste muudatused 2004 4. Kooli personal lähtub oma töös arengukava eesmärkidest Kinnitatud õppeaasta üldtööplaan 2003–2007 5. Sisehindamise valdkondade määratlemine Kinnitatud sisehindamise kord 2004 1.2. INFOVAHETUS ON SÜSTEEMNE, KIIRE JA TÄPNE TEGEVUSED MÕÕDIK AEG Informatsiooni liikumise kanalite, edastajate, vastuvõtjate, otsuste langetajate määratlemine Fikseeritud asjaajamise kord 2004 Kaasaegse kommunikatsioonisüsteemi kujundamine infotehnoloogia abil Kinnitatud infotehnoloogia arengukava 2006 Kroonika pidamine Määratud kroonikapidaja 2004 Lastevanemate ja üldsuse teavitamise süsteem Toimiv süsteem 2004 2. PROFESSIONAALNE PEDAGOOGIDE KAADER, ASJATUNDLIK TEENINDAV PERSONAL 2.1. KOOLIS ON KVALIFIKATSIOONINÕUETELE VASTAV PEDAGOOGILINE PERSONAL TEGEVUS MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Matemaatikaõpetaja otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav matemaatikaõpetaja on tööle vormistatud 2004 stardiabi 20 000 Kunstiõpetaja otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav kunstiõpetaja on tööle vormistatud 2004 stardiabi 20 000 Loodusainete õpetaja otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav loodusainete õpetaja on tööle vormistatud 2004 stardiabi 20 000 Inglise/saksa keele õpetaja otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav võõrkeelte õpetaja on tööle vormistatud 2004 stardiabi 20 000 Poiste tööõpetuse õpetaja otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav poiste tööõpetuse õpetaja on tööle vormistatud 2007 stardiabi 20 000 Logopeedi otsimine Kvalifikatsiooninõuetele vastav logopeed on tööle vormistatud 2004 stardiabi 20 000 2.2. PEDAGOOGIDE TÄIENDUSKOOLITUS JA KVALIFIKATSIOONINÕUETELE VASTAVA HARIDUSE OMANDAMINE TEGEVUSED MÕÕDIK AEG Muusikaõpetaja kõrghariduse omandamine Muusikaõpetaja on omandanud kõrghariduse ja vastab kvalifikatsiooninõuetele 2004 Inglise keele / muusikaõpetaja õpetajakutse omandamine Õpetaja on omandanud õpetajakutse ja vastab kvalifikatsiooninõuetele 2004 Kahe algklassiõpetaja klassiõpetaja kutse omandamine Algklassiõpetajad on omandanud klassiõpetaja kutse ja võivad õpetada kuni 6. klassini 2005 Inglise keele õpetaja magistriõpingud Inglise keele õpetaja on omandanud magistrikraadi ja võib õpetada gümnaasiumiastmes 2005 Eripedagoog-nõustaja magistriõpingud Õpetaja on omandanud magistrikraadi 2005 Informaatikaõpetaja magistriõpingud Informaatikaõpetaja on omandanud magistrikraadi 2005 2.3. METOODILINE TÖÖ JA PROJEKTID TEGEVUS MÕÕDIK AEG Vanemõpetajate rakendamine lisaülesannete täitmisel kooli metoodilises töös Iga-aastase konkreetse ülesande/eesmärgi täitmine 2004–2007 Eri projektitaotluste kirjutamine Finantseeritud projektid 2004–2007 2.4. ALGKLASSIÕPETAJAD ON OMANDANUD KOOLILE VAJALIKUD LISAERIALAD TEGEVUSED MÕÕDIK AEG Loodusainete lisaeriala omandamine Algklassiõpetaja on omandanud loodusainete lisaeriala ja võib õpetada kuni 9. klassini 2005 Emakeeleõpetaja lisaeriala omandamine Algklassiõpetaja on omandanud emakeeleõpetaja lisaeriala ja võib õpetada kuni 9. klassini 2005 2.5. KOOLITATUD JA ASJATUNDLIK TEENINDAV PERSONAL TEGEVUS MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Koristajate täienduskoolitus Koristajad tunnevad ja kasutavad kaasaegseid töövahendeid ja -võtteid 2004 4 000 Sekretäri täienduskoolitus Läbitud koolitus 2005 1 500 Raamatukogu juhataja täienduskoolitus Raamatukogus toimub elektrooniline arvestus 2005 1 500 Majandusjuhataja täienduskoolitus Läbitud koolitus 2004 1 500 Koka täienduskoolitus Kokk vastab tervisekaitse nõuetele 2005 1 500 Huvijuhi täienduskoolitus Läbitud koolitus 2005 2 000 3. ÕPILASTE ISIKSUSLIKKU ARENGUT TOETAV ÕPPEKAVA EESMÄRGID: 3.1. AINEALASE TÖÖ PLANEERIMINE Töö planeerimisel lähtuvad õpetajad kooli õppekavast. TEGEVUSED MÕÕDIK AEG 1. Õpetajate töökavade koostamine, kooli õppekava korrigeerimine Valminud töökavad, kinnitatud kooli õppekava 2003–2007 2. Pädevused kooli õppekavas Valminud kooli õppekava osa 2004 3. Ainekavade korrigeerimine, täiustamine Valminud kooli õppekava ainekavade osa 2005 4. Ainetevaheline integratsioon Õpetajate töökavad 2005 5. Gümnaasiumiosas õpetus eri tasemetega õppegruppides, kutseeelne õpe Valminud kooli õppekava osa 2004 3.2. ÕPITULEMUSED Õpitulemused on kooli õppetöö efektiivsuse näitajad. TEGEVUSED MÕÕDIK AEG 1. Õpilased on saavutanud oma võimetele vastavaid tulemusi tasemetöödes ja lõpueksamitel Tasemetööde, üleminekuarvestuste ja lõpueksamite tulemused 2003–2007 2. Õpitulemuste analüüsi kajastumine Õppenõukogu protokollid 2003–2007 3. Valikained kooli õppekavas lähtuvad õpilase isiklikest vajadustest, vajadusest arendada eri võimeid Valikainete kavad kooli õppekavas 2003–2007 4. Efektiivne õppetöö Minimaalne väljalangevuse protsent 2004–2007 3.3. AINEALASE TÖÖ KORRALDUS Ainealase töö korraldus toetab õpilase isiksuslikku arengut. Aineõpetamisel arvestatakse õpilaste erivajadusi. TEGEVUSED MÕÕDIK AEG 1. Õppimisstrateegiate ja õppemeetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestatakse õpilaste võimekust, eripärasid ning olemasolevaid vahendeid Kinnitatud töökavad 2003–2007 2. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata, enesehindamist tunnetatakse võimalusena saada tagasisidet ja areneda Kinnitatud enesehindamise kava, arenguvestluste aruanded 2004–2007 3. Osa õppest toimub veebipõhise õppena, loodud on interaktiivne õppekeskkond Kinnitatud infotehnoloogia õppekava 2005 4. Õpilaste aktiivne osalemine õppetöös aktiivõppe meetodite kasutamise tulemusena Kinnitatud õppekavad 2003–2007 5. Maakondlike ja vabariiklike konkursside korraldamine ja neis osalemine Kinnitatud kooli õppekava 2003–2007 6. Õppekeskkond on puhas, vaimset ja füüsilist tervist mittekahjustav ning turvaline Küsitluste tulemused 2003–2007 7. Pädevuste kujundamine. Oluliseks peetakse isiksuse omaduste kujundamist, enda arendamise vajadust. Õpilane peab oskama võtta vastutust oma õppimise tulemuslikkuse eest Kinnitatud kooli õppekava 2005 8. Hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja pädevusi vastavalt õppekavale. Tehakse vahet protsessi ning arvestusliku hindamise vahel. Tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev Kinnitatud hindamisjuhend Hinnetelehed Kiituskaardid Klassitunnistuse lisad 2003–2007 3.4. ÕPILASTE UURIMISTÖÖ Uurimistöö toetab õpilaste süvahuvi eri õppeainete osas. TEGEVUSED MÕÕDIK AEG 1. Kursuse- ja lõputööde koostamine Uurimistööde koostamise juhend 2004 4. ÕPILASTE ARENGUVÕIMALUSED ÕPPEVÄLISES TÖÖS Kasvatustöö eesmärk on alati olnud mitmekülgselt arenenud isiksuse kujundamine. Koolil on selleks mitmeid eri võimalusi. Tunniväliselt pakutakse õpilastele võimalusi oma annete edasiarendamiseks. Selleks töötavad kooli ruumides Toila Muusika- ja Kunstikooli klassid ning tegutsevad spordiringid. Peale selle on kooli juures hulk ringe, mis pakuvad õpilastele huvi ja mille tööst võetakse osa. Ringide ja kogu huvitegevuse tööd planeeritakse kaks korda aastas, septembris ja jaanuaris. 4.1. ÕPPETÖÖD OTSESELT TOETAVAD RINGID TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Töötav ainering Arvutiring 9 t, tekstiõpetus 1 t, häälikuõpetus 2 t, TÜ Teaduskool (informaatika) Vastavalt tunniplaanile toimuvad tunnid, sooritatud kontrolltööd 2003–2007 0,55 ringijuhi kohta 4.2. ÕPPETÖÖD KAUDSELT TOETAVAD RINGID TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Töötavad taidlusringid Esinemised koolis, vallas lastevanematele, maakonna laulu- ja tantsupeol. Eelvoorude eduka läbimise korral osalemine vabariiklikul laste laulu- ja tantsupeol Pidev 26 tundi nädalas 1,18 ringijuhi kohta (kategooriaga kooride juhtidele Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Kooriühingu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse soovitusel I kat. 8 tundi, II kat. 4 tundi nädalas) Huvialaringid (spordi- ja ainekesksed ringid) Näituste korraldamine, turniiridel osalemine, kokkutulekutel käimine, jalgratturi eksam Pidev 10 tundi nädalas e. 0,45 ringijuhi kohta 4.3. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Riigipühade ja riiklike tähtpäevade äramärkimine Aktused, viktoriinid, kohtumised, stendid Vastavalt kalendri tähtpäevadele Kooli traditsioonidega seotud üritused Puhkeõhtute, kontsertide, võistluste (ka lauluvõistluse) korraldamine Üritused toimuvad vastavalt huvijuhi tööplaanile Aastas 12 500 Rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritused Puhkeõhtute korraldamine, stendide ülespanemine Rahvakalendri tähtpäevad Spordiüritused Koolivõistluste ja klassidevaheliste turniiride korraldamine, osalemine maakondlikel ja eduka esinemise korral ka vabariiklikel võistlustel Aluseks on maakondlike ja vabariiklike võistluste juhendid 4.4. KOOLI JA HARIDUSELU AJALOOGA SEOTUD ÜRITUSED TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS 30. a uue koolimaja valmimisest Õpilaskonkurss «Laps hoiab oma kooli» 11.2004 5000 50. a valla koolide ühendamisest ja kooli ületoomisest praegusesse asukohta Kõikide valla koolides töötanud õpetajate kokkusaamine 10.2007 (kui on õpetajate päev) 5000 Vilistlaste kokkutulek Ühine koosviibimine kevad 2006 5000 4.5. ÕPPE- JA LÕPU- NING PREEMIAEKSKURSIOONID TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Klasside õppeekskursioonid (eriplaanialusel) Õppekavaga seotud kohtade külastamine Vastavalt tööplaanile klassiti 2003–2007 15 000 aastas Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuekskursioonid Klass valib marsuudi ja korraldab ekskursiooni Tavaliselt pärast kooli lõppu 2004–2007 Kool toetab ekskurssiooni 100,00 krooniga õpilase kohta Klassiekskursiooni toetus aktiivsematele klassidele Aastaringselt konkurssidel aktiivselt kaasalöönud ja parimateks osutunud klasside väljaselgitamine 2004–2007 4500,00 krooni aastas (kolmele klassile á 1500,00 krooni) 4.6. ÕPILASORGANISATSIOONID JA KOOLILEHT TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS ÕOV Koosolekud ja üritused Vastavalt koosoleku otsustele Koolilehe toimetus Ilmuv koolileht Leht ilmub kord veerandis ÕOV uute liikmete ja lehe toimetajate koolitus Kursustel osalemine Koolitus pakkumised 2004–2007 2500 4.7. ÕPILASPROJEKTID TEGEVUSED MÕÕDIK AEG MAKSUMUS Käimasolevates projektides osalemise jätkamine Osalemine kokkutulekutel, konverentsidel esinemine 2004–2007 Osalustasu 1500–2000 krooni Ida-Virumaa eesti keskkoolide ja gümnaasiumide kokkutulek Kokkutuleku korraldamine Toila Gümnaasiumis 2006 8000 Projektis «Tule metsa, tunne metsa» jätkuv osalemine Arvutipõhise viktoriini eduka läbimise korral osalemine vabariiklikus mängus 2004–2007 kevaditi 5. EESMÄRK ÕPIKESKKONNA KAASAJASTAMINE 5.1. ÕPPEVAHENDID JA KLASSIDE MÖÖBEL OBJEKT AEG MAKSUMUS Füüsika laboratoorsete seadmete komplektid 2004 50 000,00 Esitlustehnika 2004 58 000,00 Kuus arvutikomplekti 2004 78 000,00 Arvutiprogrammid 2004 100 000,00 Tüdrukute käsitöö seadmed 2004 31 000,00 Tüdrukute käsitöö mööbel 2004 18 000,00 Poiste käsitöö seadmed 2004 25 000,00 Keemiaklassi mööbel 2004 28 000,00 Loodusainete õppevahendid 2005 60 000,00 Loodusainete klassi mööbel 2005 30 000,00 Humanitaarainete õppevahendid 2005 20 000,00 Esitlustehnika 2005 22 000,00 IT klassi õppevahendid 2006 250 000,00 IT klassi mööbel 2006 60 000,00 Reaalainete õppevahendid 2007 30 000,00 Keelteklasside mööbel 2007 90 000,00 5.2. ÕPPE - JA ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE KAASAJASTAMINE OBJEKT AEG MAKSUMUS Keemiaklassi remont 2004 110 000,00 Uue maja II korruse klasside valgustus 2004 45 000,00 Vana maja õppe- ja üldkasutatavad ruumid 2004 1 000 000,00 Vana maja torn 2004 700 000,00 Eesti keele klassid 2005 200 000,00 Uue maja tüdrukute hügieeniruum 2005 50 000,00 Uue maja ventilatsioon 2005 250 000,00 III korruse IT klass 2006 200 000,00 Uue maja II korruse matemaatikaklass 2006 110 000,00 Ruumid vastavad tuleohutusnõuetele 2007 110 000,00 Saal, võimla remont 2007 350 000,00 Saali lava kardinate komplekt 2007 73 000,00 5.3. ÕPPEPROTSESSI KAASATUD VÄLIOBJEKTID OBJEKT AEG MAKSUMUS Väliklassi ettevalmistus põranda valamine 2004 100 000,00 Kergejõustikurajatiste I etapp 2005 250 000,00 Väliklassi katusealune koos pinkidega 2005 50 000,00 Kergejõustikurajatiste valmimine 2006 300 000,00 Jalgpalliväljak koos pinkidega 2007 150 000,00 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse iga õppeaasta lõpul. Arengukava kinnitab Toila Vallavolikogu.