Rapla Vallavolikogu — Rapla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 31, 584

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21, vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada lisatud Rapla valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 7. detsembri 2000. a määrusega nr 14 RAPLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmekäitluse üldise korra Rapla valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Rapla vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile isikutele Rapla valla haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehooldust Rapla vallas korraldab Rapla Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Rapla valla põhimäärusele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja või kinnisasja omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitlusettevõte võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega jäätmekäitlusettevõte muutub üleantud jäätmete omanikuks; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või nendes sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks; ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; reovee puhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. 3. Jäätmekäitluse üldprintsiibid 3.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. 3.2. Kõik isikud peavad Rapla valla haldusterritooriumil rakendama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.3. Iga tegevuse juures tuleb rakendada loodusvarasid ja tooret võimalikult palju säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat. 3.4. Valmistada ja kasutada võimaluse korral neid tooteid, mis on pikaealised, korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3.5. Rapla Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 3.6. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rapla Vallavalitsuse poolt kehtestatavaid nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda eraldi. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest. 3.7. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult kogutavat tüüpi jäätmeid. 3.8. Kinnisasja omanik või tema volitatud isik on kohustatud: 3.8.1. korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist, määrates kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid; 3.8.2. tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale; 3.8.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutamist või kõrvaldamist vastavalt kehtivatele nõuetele; 3.8.4. võimalikult vältima kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendama nende hulka ning käitlema jäätmeid (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. 3.9. Jäätmetekitaja on kohustatud: 3.9.1. toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta; 3.9.2. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.9.3. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.9.4. tagama jäätmete kogumisvahendite puhtuse ja õige kasutamise. 3.10. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. 4. Jäätmete kogumisele ja sortimisele esitatavad nõuded 4.1. Jäätmete kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – võimaliku lekke vältimist. 4.2. Kogumisvahendina on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol neid laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 4.3. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne, terve ja korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 4.4. Jäätmete kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 4.5. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 4.6. Jäätmed tuleb paigutada kogumisvahendisse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 4.7. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad) korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamist territooriumi valdav isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab olema jäätmete kogumisvahend. 4.8. Avaliku ürituse korraldaja varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse paiga ja tagab selle koristamise 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppu. 4.9. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele kohale, kuhu jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 4.10. Täidetud jäätmete kogumisvahendi suurim lubatud mass on: kuni 0,1 m3 mahu korral kuni 50 kg; 0,1 kuni 0,8 m3 mahu korral kuni 400 kg. 4.11. Kinnisasjal tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnisasja piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse või antakse üle jäätmekäitlejale. 4.12. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 4.13. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist, 4.14. Asulates, kuhu on paigutatud klaastaara kogumise mahutid, tuleb kasutuselt kõrvaldatav klaastaara panna nendesse mahutitesse. Klaastaara kogumise mahutitesse pandavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned. 4.15. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 4.16. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.17. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta või taaskasutada. 4.18. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.19. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendi olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse. 4.20. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma jäätmeid; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 4.21. Punktis 4.20 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – komposteerimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad ja mille mõned Rapla valla jäätmevaldajatele sobivad asukohad on toodud lisas 1. 5. Jäätmete vedu ja käitlemine 5.1. Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse (edaspidi korraldatud olmejäätmevedu). 5.2. Rapla Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid. 5.3. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava veoettevõtjaga. 5.4. Rapla Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada väljaspool tiheasustusega ala oleva olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete vedu või käitlust, andes sellest nõudmisel aru Rapla Vallavalitsusele. 5.5. Punktis 5.4 nimetatud olmejäätmete valdaja on kohustatud alles hoidma jäätmete prügilasse üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 5.6. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais teket. 5.7. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. 5.8. Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol jäätmed vedamiseks üle andnud isiku, vallavalitsuse või pädeva riigiametniku määratud jäätmekäitluskohta. 5.9. Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud: – eemaldama kogumisvahendisse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku või jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu kohaselt; – koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; – oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahutit; – paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; – kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; – korraldama jäätmevedu elanikke vähim häirival viisil; – jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–7.00. 5.10. Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: – konteineri mass ületab punktis 27 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb jäätmevaldajal kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; – konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 5.11. Jäätmeid võib konteinerist eemaldada ainult jäätmekäitlusettevõtte töötaja või jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 5.12. Kui punktis 5.8 nimetatud jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. 5.13. Jäätmetekitaja või kinnistu omanik on kohustatud: – kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; – jäätmete vedamisel järgima kõiki käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid. 5.14. Orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistes kompostihoidlates kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 5.15. Sõnnikut võib kompostida kompostorites või Rapla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 5.16. Sõnnikut ei tohi laotada külmunud maale ja lumele ning see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. 5.17. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 5.18. Kogumiskaeve ja püüdureid tühjendab vastavat teenust osutav ettevõte. Seda tuleb lasta teha vähemalt üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult selleks lubatud kogumispunktidesse. 5.19. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmelaoga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 5.20. Kogumis- ja settekaevude sisu tohib kompostida ainult Rapla Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 5.21. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 5.22. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.23. Puidu- ja paberijäätmeid võib põletada hoonete küttesüsteemis. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 5.24. Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 5.25. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool jäätmevaldaja kinnisasja piire on keelatud. 5.26. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. 5.27. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. 5.28. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (va kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga oma kinnistul) on keelatud. 5.29. Prügilas võivad sinna ladestatud jäätmeid käidelda, sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada ainult jäätmekäitlusettevõtte töötajad. 5.30. Prügilasse tohib ladestada ainult prügila valdajale väljaantud jäätmeloas loetletud jäätmeid. 5.31. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid ja aineid; – nakkusttekitavaid haigla- ja loomseid jäätmeid; – radioaktiivseid aineid ja nende jäätmeid; – selles prügilas ladestamisele kuuluvate ainete nimekirjas loetlemata jäätmeid. 5.32. Prügila valdaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 5.33. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada. 5.34. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel. 5.35. Prügilat valdav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljaspoole prügila territooriumi. 5.36. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 5.37. Jäätmete sorteerimine pügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. 5.38. Rapla Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. Elanikud võivad ohtlikke jäätmeid tasuta üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktidesse (kogumiskonteineritesse). Mõned Raplamaa kogumiskonteinerite asukohad on toodud jäätmehoolduseeskirja lisas 1. 5.39. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 5.40. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 5.41. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 5.42. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehiva korra kohaselt märgistama. 5.43. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. 5.44. Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja (mõned jäätmekäitlejate asukohad on toodud jäätmehoolduseeskirja lisas 2). Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi mitteomavale isikule on keelatud. 5.45. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 5.46. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 5.47. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 5.48. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 5.49. Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalgustuslambid jmt) tuleb viia spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Rapla valla territooriumil määrab need punktid Rapla Vallavalitsus. 5.50. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võib juriidilisest isikust jäätmetekitajatel olla ettevõttesisene ohtlike jäätmete hoiuruum, mis kooskõlastatakse Rapla Vallavalitusega. 5.51. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 5.52. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 5.53. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta. 5.54. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 5.55. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Jäätmeluba ja aruandlus 6.1. Jäätmeloa taotlemine on kohustuslik jäätmeseaduses toodud juhtudel. 6.2. Jäätmeloa taotlus tuleb esitada Rapla Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ja edastab need loa väljaandjale (maakonna keskkonnateenistusele). 6.3. Jäätmeluba väljastatakse seaduses ettenähtud korras. 6.4. Kõik Rapla valla haldusterritooriumil asuvad jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule. 6.5. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 6.6. Jäätmeloakohuslane peab esitama jäätmearuanded jäätmeseaduses ettenähtud korras. 7. Jäätmekäitluse arenguperspektiivid Rapla vallas 7.1. Juhindudes Rapla maakonna jäätmekavast koostab Rapla Vallavalitsus Rapla valla jäätmekava oma arengukava osana. 7.2. Rapla valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtjad on kohustatud koostama Rapla Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. 8. Järelevalve ja vastutus 8.1. Rapla Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtjatele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 8.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 8.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekitatud keskkonnareostused ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. Kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes sellega seotud kulutused.