Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 30, 574

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 lõike 4 alusel, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Linnavolikogu 30. septembri 1994. a määruse nr 25 «Veevarustuse ja kanalisatsiooni eeskirja kinnitamine» punkt 1. 2.2. Viljandi Linnavolikogu 28. detsembri 1995. a määrus nr 89 «Veevarustuse ja kanalisatsiooni eeskirja muutmine». 3. Määrus jõustub 28. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 23. veebruari 2001. a määrusega nr 66 VILJANDI LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldosa 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuded ja korra Viljandi linna territooriumil. 1.1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Viljandi linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.2. Mõisted: 1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.3. ehitis – hoone või rajatis; 1.2.4. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 1.2.5. haldaja – suhete korraldaja; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.7. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsioonitorustike kaudu; 1.2.9. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus; 1.2.10. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja rajatised kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.11. kinnistu omanik või valdaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik või kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa kasutaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.12. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja rajatised kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.13. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 1.2.14. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooniga; 1.2.15. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.16. lubatud piirkontsentratsioon (LPK) – määratud normatiivsuurused, mida saasteainete kontsentratsioonid heitvees ei tohi ületada; 1.2.17. paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud heitvee äravool üleujutusriskita; 1.2.18. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.19. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee ärajuhtimine; 1.2.20. purgimine – tekkekohast äraveetava heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.21. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.22. reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; 1.2.23. reovesi – olmes või tootmises rikutud vesi, mille omadused on esialgsetega võrreldes rikutud (heitvee alaliik); 1.2.24. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.25. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (tinglikult puhta heitvee) kanaliseerimiseks; 1.2.26. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.27. teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ostu-müügileping kliendile veevarustuse ja heitvee kanaliseerimise teenuse müügiks; 1.2.28. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.29. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.30. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle omanduses olev veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga; 1.2.31. vee- või heitvee mõõdusõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja selle juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.32. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitvee mõõtesõlm; 1.2.33. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.34. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.35. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadme kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.36. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks; 1.2.37. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.38. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ning nõuetekohase toimimise ja korrashoiu eest vastutab vastavalt selle omanik või valdaja ja vee-ettevõtja. 1.3.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liituja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.4. Ühisveevärgist vee võtmine, v.a kahjutule kustutamiseks, ning heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 1.3.5. Liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni ärajuhitud heitvee eest maksab klient linnavalitsuse kehtestatud hinna kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu, kusjuures hinna reguleerimise korra kinnitab volikogu. 1.3.6. Sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise kinnistuväliseid ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Liitumispunkt määratakse liitumislepingus. 1.4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Kui peatoru läbib kinnistut, siis ühisveevärgiga liitumispunktiks on peakraan ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks on viimane vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 2.1. Teenusleping 2.1.1. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja/või heitvee ärajuhtimine ning muudel lepingupoolte vahel kokkulepitud juhtudel. 2.1.2. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale avaldus ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 2.1.3. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. 2.1.4. Teenusleping lõpetatakse: 2.1.4.1. kliendi taotlusel; 2.1.4.2. kinnistu omandi- või haldusõiguse üleminekul teisele isikule. Sellisel juhul on klient kohustatud kirjalikult teatama teenuslepingu lõpetamisest vähemalt 14 päeva ette. Teenuse kasutamise jätkamiseks peab teine isik seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda vee kasutuse ja heitvee ärajuhtimise omavoliliseks; 2.1.4.3. juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine ja heitvee ärajuhtimine lõpetatud; 2.1.4.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2.1.4.5. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 2.1.5. Teenuslepingu lõpetamine vormistatakse kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 2.1.6. Teenuslepingu lõpetamisel suleb vee-ettevõtja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni. Sulgemiskulud tasub klient vee-ettevõtjale viimase koostatud kalkulatsiooni alusel. 2.1.7. Käesoleva eeskirja punkti 2.1.6 alusel suletud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni taasühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb kliendil sõlmida teenusleping käesoleva eeskirja punkti 2.1.2 kohaselt ning eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale viimase koostatud kalkulatsiooni alusel taasühendamiseks tehtud kulutuste eest. 2.1.8. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Kinnistul vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid kliendiks olev omaniku, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 2.1.9. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 2.1.10. Linnavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ja ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele. 2.1.11. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee ärajuhtimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning selles sisalduvate reoainete kohta. 2.1.12. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas parandustööde, vigastusega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja ja volikogu poolt volitatud isik. 2.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt joogivee standardi kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. 2.2.2. Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja oma kulul. 2.2.3. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. 2.2.4. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoid korraldatakse vastavalt omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal teenuslepingu alusel, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 2.2.5. Sisendustorul asuva tuletõrjehüdrandi tehnilise korrasoleku ja plommide olemasolu eest vastutab klient. 2.2.6. Sisendustorul ei tohi olla vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu võimaldavat ühendust. 2.2.7. Klient peab sisendustoru kontrollimiseks ja remondiks hoidma selle kohal oleva maa-ala juurdepääsetavana. 2.2.8. Sisendustoru nähtava lekke avastamisel või vastava kahtluse tekkimisel peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale, vastasel korral samastatakse juhus omavolilise veekasutusega ja veearvestus toimub eeskirja punkt 2.5.3 alusel. 2.2.9. Eeskirja punktides 2.2.6 ja 2.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostavad ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja ja linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule, eeskirja punkti 2.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 2.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 2.3.1. Kanalisatsiooni jaotatakse: 2.3.1.1. ühisvoolne kanalisatsioon, mis on ette nähtud heitvee ärajuhtimiseks; 2.3.1.2. sademevee kanalisatsioon, mis on ettenähtud sademe- ja drenaaživee, muu pinnase- ja pinnavee ning muu tinglikult puhta heitvee ärajuhtimiseks. 2.3.2. Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks oleva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul. 2.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 2.3.2, 2.9.8 ja 2.9.9 toodud juhtudel. 2.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõttega vastavat lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 2.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 2.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab vastavates EV normatiivaktides märgitud ohtlikke aineid või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 2.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 2.3.6.4. radioaktiivseid aineid; 2.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 2.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 2.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 2.3.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 5,0 ning kõrgem kui 10,5. 2.3.8. Klient on kohustatud vee-ettevõtja nõudmisel teavitama teda kinnistult ärajuhitava heitvee saasteainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ainetest, mida ei tohi eeskirja punkti 2.3.6 alusel ühiskanalisatsiooni juhtida, kuid millel võib olla teoreetiline võimalus kuidagi sinna sattuda. 2.3.9. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. 2.3.10. Heitvee ärajuhtimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis hüdraulilisi või reostuslikke löökkoormusi. 2.3.11. Klient on vastutav oma kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee saasteainete kontsentratsioonide eest. 2.4. Omavolilised ühendused 2.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 2.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 2.4.2.1. koostab linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohe sulgemisele; 2.4.2.2. kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 2.5.3, 2.5.4 ja 2.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 2.4.3. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti, kuid mitte üle 183 päeva. Kui ei ole usaldusväärseid tõendeid omavolilise ühenduse tegemise aja kohta, siis loetakse kestuseks 183 päeva ja tuletõrjehüdrantide puhul 30 päeva. 2.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 2.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 2.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 2.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 2.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 2.8.8 toodud juhud; 2.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 2.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud, arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 2.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 2.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 2.5.1.7. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni; 2.5.1.8. klient kasutab vee-ettevõtja loata tuletõrjehüdrandist vett mitte kahjutule tõrjumisel või teistel päästetöödel; 2.5.1.9. klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustoru nähtavast lekkest. 2.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee ärajuhtimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee ärajuhtimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 2.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist ühendustoru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes 1,0 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitist arvutatakse lähtudes talle sellel perioodil kehtestatud teenustasust vee võtmise ja heitvee ärajuhtimise eest. 2.5.4. Omavolilise heitvee ärajuhtimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist: 2.5.4.1. ühisveevärgist saadava vee puhul arvestatava perioodi jooksul veearvesti järgi tarbitud vee viie-kordse tariifiga; 2.5.4.2. muust veeallikast saadud vee puhul arvestusega 3 m3/d; 2.5.4.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.6.5.2 toodud arvestuskorrale; 2.5.4.4. vaatluskaevu kaudu toimuva heitvee või fekaalide purgimise korral vastavalt eeskirja punktile 2.4.4. 2.5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise kestust arvutatakse päevani, millal linnavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle 183 päeva tagasi. 2.5.6. Lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest võib vee-ettevõtja eeskirja punktides 2.5.3 ja 2.5.4 toodud hüvitise määrasid vähendada. 2.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee ärajuhtimine, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee ärajuhtimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 2.5.3 ja 2.5.4 toodu alla, määrab hüvitise vee-ettevõtja poolt volikogu volitatud isiku tehniliste arvestuste alusel. 2.5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.2.4 ja 2.8.8 toodud juhtumeid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 2.8.8 toodud juhtudel kannab klient. 2.6. Keelatud ühendused 2.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välditud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 2.6.2. Keelatud ühendusteks on ka: 2.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega, kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 2.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 2.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 2.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostb ülevaatust teostanud linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti. 2.6.4. Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või tema muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient. 2.6.5. Eeskirja punkti 2.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 2.6.5.1. eeskirja punktis 2.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 2.5.4.1 toodud arvestuskorrale; 2.6.5.2. eeskirja punktis 2.6.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt reoveekanalisatsiooniga (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 25 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 2.6.6. Eeskirja punktis 2.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestust määratakse eeskirja punkti 2.4.3 kohaselt. 2.7. Ajutised torustikud 2.7.1. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele ja teenuslepingule. 2.7.2. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.7.3. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 2.7.4. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused. 2.7.5. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, paigaldab vee-ettevõte teenuste tähtajalise lepingu taotlejale veekasutuse üle arvestuse pidamiseks taotleja kulul veemõõtesõlme, mille säilivuse eest vastutab taotleja. 2.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 2.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 2.8.2. Klient on kohustatud: 2.8.2.1. tagama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele juurdepääsetavuse, nende korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2.8.2.2. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 2.8.2.3. tagama linnavolikogu volitatud isikule esindajale juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 2.8.3. Klient peab vastavalt linna heakorraeeskirjale hoidma puhtana oma kohusterritooriumil ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid, hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.8.4. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest koheselt vee-ettevõtjale ja vastutades vastavalt punktile 2.1.12, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 2.8.5. Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse, ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 2.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 2.8.6.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2.8.6.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 2.8.6.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 2.8.6.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 2.8.7. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest, vastasel korral võib lugeda seda omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee ärajuhtimiseks. 2.8.8. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 2.8.8.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2.8.8.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 2.9. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamise kord 2.9.1. Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuste kasutamise lepingus pole ette nähtud teisiti. 2.9.2. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muus seadusandluses ettenähtud juhtudel. 2.9.3. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või heitvee ärajuhtimine neilt: 2.9.3.1. loodusõnnetuse korral; 2.9.3.2. energiavarustuse katkemisel; 2.9.3.3. veevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 2.9.3.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele; 2.9.3.5. kui ilmneb omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 2.9.3.6. kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele. 2.9.4. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu ühisveevärgi- või kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud linnavalitsuse määratud teabevahendite kaudu informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kolm päeva ette. 2.9.5. Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud klientidele ajutise veevõtu võimaluse juhul kui katkestuse kestus ületab punktis 2.9.4 kirjeldatud tööde korral 24 tundi ja avariiliste tööde korral 8 tundi. 2.9.6. Vee-ettevõtjal on õigus pärast kirjalikus hoiatuses esitatud nõuete mittetäitmist peatada kliendile vee andmine või temalt heitvee ärajuhtimine kas osaliselt või täielikult: 2.9.6.1. kui klient on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle ühe kuu alates maksetähtaja saabumisest; 2.9.6.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida ja vahetada veemõõdusõlme ja panna plomme; 2.9.6.3. vee-ettevõtja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel. 2.9.7. Vee andmist ja heitvee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist vee-ettevõtjale. 2.9.8. Juhtudel, mis on kirjeldatud punktides 2.9.3.1, 2.9.3.5 ja 2.9.3.6, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. 2.9.9. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatust jõust või kliendi tegevusest tingitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 2.9.10. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt linnavalitsuse korraldustele. 3. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus 3.1. Vee mõõtmine 3.1.1. Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. 3.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 3.1.3. Veemõõdusõlm peab asuma üldjuhul hoones kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 3.1.4. Veemõõdusõlme võib vee-ettevõtja otsusel paigutada veemõõtekaevu, kui: 3.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 3.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek; 3.1.4.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 30 m; 3.1.4.4. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut teise kinnistu kaudu. 3.1.5. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 3.1.6. Võimalused veemõõdusõlme paigaldamiseks (ka mõõtekaevu olemasolu), kui need nõutaval kujul puuduvad, peab tagama klient, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 3.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, tehes ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja. 3.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja mõõdusõlme juurde kuuluva toruarmatuuri ning plommide üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel klient vastutab nende säilivuse eest. 3.1.9. Klient peab tagama: 3.1.9.1. veearvesti, selle juurde kuuluva toruarmatuuri säilimise vigastamatuna ja kaitsmise vandalismi, külmumise ning ülekuumenemise eest; 3.1.9.2. veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3.1.9.3. kliendi poolt veemõõdusõlme paigaldatud armatuuri töökorras oleku; 3.1.9.4. veemõõdusõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. 3.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta. 3.1.11. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust mitte kinnipidamisel võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.5.3 toodud hüvitist. 3.1.12. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.1.13. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme. 3.2. Veearvestus 3.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 3.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus linnavolikogu poolt kinnitatud vee kasutamise normide järgi vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. 3.2.3. Veearvesti tehnilise rikke korral või lubatust suurema mõõtevea puhul või veekatkestusest tuleneva ülekulu korral, kui klient ei ole nende esinemises süüdi, arvestatakse arvestusperioodil, millal avastati rike, tarbitud vett sellele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskorda, mis kehtib kuni uue arvesti paigaldamiseni, ei tohi rakendada tarbijakahjulikult. 3.2.4. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 3.2.5. Ühekordsed veetarvitused ilma veemõõdusõlme arvestit läbimata (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 3.2.6. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 3.2.7. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest, sh tuletõrjemahutite täitmiseks, tasub klient veearvesti näidu või vee-ettevõtja kuluarvestuse järgi üldistel alustel. 3.3. Heitvee mõõtmine 3.3.1. Heitvee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 toodud juhtudel. 3.3.2. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 3.3.3. Heitvee mõõdusõlme ehitab klient oma kulul. 3.3.4. Heitvee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 3.3.5. Heitvee mõõdusõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja punktis 3.1.9 toodud nõuetest. 3.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. 3.4. Heitvee arvestus 3.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti, või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 3.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. 3.4.3. Heitveearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus tarvitatud vee koguse järgi. 3.4.4. Klient on kohustatud lubama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu heitveearvestile viimase korrasoleku kontrollimiseks. 3.4.5. Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 3.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määravad vee-ettevõtja ja volikogu poolt volitatud isik tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse. 4. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 4.1. Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma tähtaegselt. 4.2. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh. vee- (heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. 4.3. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 4.4. Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt kümme päeva enne maksetähtaega. 4.5. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus. 4.6. Kui vee-ettevõttel puudub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest sularahas tasujatelt maksete vastuvõtmise võimalus, korraldab vee-ettevõtja nende maksete vastuvõtmise pangaasutustes, tasudes panga poolt nõutavad teeninduskulud. 5. Lõppsätted 5.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid ning linnavalitsus ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. 5.2. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks. 5.3. Vee-ettevõte paigaldab 31. detsembriks 2001. a vee mõõtmiseks arvestid. 5.4. Käesoleva eeskirja rakendamisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel õigusaktidega sätestatud korras.