Jõhvi Linnavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 30, 566

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 5 lõike 21 ja paragrahvi 8 lõike 4, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 16. juuni 1999. a määrusega nr 68 kinnitatud Jõhvi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. 3. Määrus jõustub 18. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Avo KIIR Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 15. veebruari 2001. a määrusega nr 42 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA KASUTAMISE EESKIRI I. ÜLDOSA 1.1. Käesolev Eeskiri reguleerib suhteid veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutava ettevõtte (edaspidi VK-ettevõte) ja Jõhvi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud klientide vahel ning kehtestab nende võrkudega liitumise korra. Eeskiri põhineb Eesti õigusaktidel (lisa 1). 1.2. Käesolev Eeskiri kehtib Jõhvi linna haldusterritooriumil ja selle täitmine on VK-ettevõttele ja klientidele kohustuslik. 1.3. Terminid ja määratlused Ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste, seadmete ja seadiste süsteem klientide varustamiseks veega allikatest (vajaduse korral vett puhastades), samuti edasisele puhastamisele suunatava reovee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. VK-ettevõte – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. Klient (abonent) – VK-ettevõttega selle teenuste (VK-teenuste) kasutamiseks lepingu sõlminud füüsiline või juriidiline isik. Allklient (allabonent) – VK-teenuse tarbija VK-ettevõtte kliendi kaudu vastavalt nendevahelisele lepingule. Joogivesi (puhas) – vesi, mida võib tervist kahjustamata kasutada olmevajadusteks: joomiseks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, samuti pesemiseks. Tehnovesi – vesi tehnovajadusteks ja tulekustutuseks. Reovesi (heitvesi) – keemiliselt, mikrobioloogiliselt, füüsikaliselt või muul viisil saastatud ja kanalisatsioonivõrku suunatav kasutatud vesi. Sademevesi – maapinnalt, majakatustelt ja muudest kohtadest ärajuhitav vihma- või sulavesi. Torutusvesi (pinnasevesi) – kanalisatsioonivõrku või muusse suunatud voolusesse ärajuhitav vesi pinnasest. Kliendi veearvesti – mõõtur, mille näitude alusel toimub arveldus kliendi ja VK-ettevõtte vahel, sõltumata arvesti kuuluvusest. Veevarustusobjekt või kanalisatsiooniobjekt (edaspidi VK-objekt) – kliendi kinnistu, kuhu antakse vett ja/või kust juhitakse ära reovett. Välisveevarustusvõrk – VK-ettevõttele kuuluv veetorustik joogivee andmiseks VK-objekti veetorustikku. Väliskanalisatsioonivõrk – VK-ettevõttele kuuluv kanalisatsioonitorustik reovee kogumiseks ja VK-objektilt ärajuhtimiseks. Peakraan – sulgurseadis välisveevarustusvõrgu ja VK-objekti veetorustiku vahel. Pesaava – ava välistorustikus, mis puuritakse pärast pesa paigaldamist vee laskmiseks VK-objekti veetorustikku. Kontrollkaev – seadis väliskanalisatsioonivõrgu ja VK-objekti kanalisatsioonitorustiku vahel. Liitumiskoht – välisveevarustus- ja kanalisatsioonivõrgu külgnemiskoht kliendi kinnisvara veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidega (VK-objektiga). VK-objekti veetorustik – VK-objektil paiknev veetorustik välisveevarustusvõrgu peakraanini. Veemõõtesõlm – VK-objekti veetorustik, millel paikneb veearvesti selle juurde kuuluvate seadmetega. Veetorustiku sisestus – veetorustiku sisenemiskoht VK-objekti hoonesse. VK-objekti kanalisatsioonitorustik – VK-objektil paiknev kanalisatsioonitorustik väliskanalisatsioonivõrgu viimase kontrollkaevuni. Sademevee (vihmavee) kanalisatsioon – ehitiste, seadmete ja seadiste süsteem vihma-, sula- ja torutusvee vastuvõtuks ja ärajuhtimiseks. Reovee üldkanalisatsioon – ehitiste, seadmete ja seadiste süsteem reo-, sademe- (vihma-) ja torutusvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Seadmed – seadised veevoogude avamiseks ja sulgemiseks, mis takistavad nende tagasivoolu ja segunemist, samuti nende rõhu muutumist (siibrid, ventiilid, kraanid, segurid, klapid jne). Lokaalne puhastusseade – kohalik seade heitvee puhastamiseks liivast, rasvast, õlist, naftasaadustest, põletus- ja heljuvainetest jm (liivapüüdurid, õli-, nafta- ja rasvakogurid, restid, filtrid, setitid, kogurid, neutraliseerijad, ühtlustajad jne). 1.4. VK-ettevõtte talitlused: – hoida kõik tema haldusele kuuluvad veetorustike ja kanalisatsiooni süsteemid, rajatised, seadeldised, seadmed, mõõtevahendid puutumatutena, komplekteeritutena, töökorras ja normaalses tööseisundis olevatena ja õigesti neid käitada; – tagada klientide katkematu varustamine kvaliteetse joogiveega ja heitvee ärajuhtimine; – kontrollida süstemaatiliselt joogivee kvaliteeti ja heitvee (reovee) saastatust; – arveldada klientidega VK-teenuste eest. 1.5. Kliendi talitlused: – hoida kõik talle kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, sulgeseadmed, mõõtevahendid, olemasolevad kohalikud puhastusseadmed puutumatutena ja korrasolevatena ja neid õigesti käitada; – täita heitveele kehtestatud nõudeid; – tasuda VK-teenuste eest ettenähtud tähtaegadeks. 1.6. Joogivee kasutamine 1.6.1. Üldkasutatava veevärgi vesi on ette nähtud olmevajadusteks ja tule kustutamiseks, vesi peab vastama joogivee Eesti standardi normidele. 1.6.2. Üldkasutatava veevärgi vett võib tehnotarbeks kasutada vaid sanitaartalituse või tervisekaitsetalituse eriettekirjutuste olemasolul ja selleks on vaja VK-ettevõtte luba. VK-ettevõttel on õigus piirata vee kulutamist ja kehtestada veetarbimisrežiimi. 1.6.3. Aedade ja aiamaa kastmiseks võib kasutada üldkasutatava veevõrgu vett VK-ettevõtte loal lepingu alusel. 1.7. Kanalisatsiooni kasutamine 1.7.1. Linna ühiskanalisatsioon on ette nähtud reovee ärasuunamiseks jäätmete osalise utiliseerimisega ja reovee edasiseks saatmiseks puhastusse. Kanalisatsiooni lubatakse suunata reovett, mis ei riku torustikke ega puhastusseadmetega töörežiimi ja mis on puhastusseadmetel puhastatav. 1.7.2. Kanalisatsiooni on keelatud suunata vett, mis sisaldab: – plahvatusohtlikke ja põlevaid aineid; – torustiku kleepuvust ja ummistumist põhjustavaid aineid; – inimestele, loomadele ja keskkonnale ohtlikke mürgiseid aineid; – radioaktiivseid aineid; – biopuhastust pidurdavaid aineid; – bakteriaalselt keskkonda saastavaid aineid; – keskkonnas bioloogiliselt raskesti lagunevaid aineid; – suurtes kogustes (1000 liitrit) temperatuuriga üle 40 °C. 1.7.3. Kanalisatsiooni on keelatud lasta olme- ja ehitusprügi, tootmisjäätmeid, kohalike puhastusseadmete jäätmeid. 1.7.4. Reovee laskmisel kanalisatsiooni tuleb ära hoida hüdraulilisi lööke või tekitada saasteainete löökkoormusi. 1.7.5. Kanalisatsiooni suunatavate jäätmete peenendusseadmeid võib ühendada vaid VK-ettevõtte loal. 1.7.6. Kanalisatsiooni heitveega mahuteid mahuga üle 1000 liitri võib tühjendada vaid VK-ettevõtte loal tähistatud kohas. 1.7.7. Kanalisatsiooni ei tohi suunata tinglikult puhast vett, sademe- (vihma-) ja torutusvett, kui see pole VK-ettevõttega kooskõlastatud. 1.7.8. Tootmisreovee suunamisel ühiskanalisatsiooni tuleb järgida VK-ettevõtte poolt kooskõlastatult linnavalitsusega kehtestatud lubatud piirkontsentratsiooni (LPK) (lisa). 1.7.9. Kui reovesi ei vasta ülaltoodud nõuetele, tuleb seda enne kanalisatsiooni suunamist kohalikul seadmes eelnevalt puhastada. 1.7.10. Saasteainekoguste suure ebaühtluse puhul reovees tuleb ehitada keskmistav mahuti. 1.7.11. Reovee heitmine pärast kohalikku puhastusseadet keskkonda (ühiskanalisatsioonist mööda) on võimalik vaid keskkonnatalituse loal, kes kehtestatab saasteainete LPK heitvees. 1.7.12. Kohaliku puhastusseadme olemasolu korral on klient kohustatud seda korras hoidma. 1.7.13. Kliendi kohaliku puhastusseadme töö tõhusust on õigus kontrollida: – VK-ettevõttel, kui heitvesi pärast kohalikku puhastust suunatakse ühiskanalisatsiooni; – Keskkonnatalitusel, kui heitvesi pärast kohalikku seadet suunatakse ümbritsevasse keskkonda. 1.8. Piiritlemine 1.8.1. Piiriks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja kliendi kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide (VK-objekti) vahel on liitumiskoht. See võib asuda kuni kaks meetrit väljaspool kliendi kinnistu (VK-objekti) piiri, kui VK-ettevõtte ja kliendi vahel pole muud lepet. 1.8.2. VK-ettevõtte omandi piiriks on: – välisveevõrgu puhul – peakraan või pesaava (kaasa arvatud); – väliskanalisatsioonivõrgu puhul – viimane kontrollkaev (kaasa arvatud). 1.8.3. Kliendi omandiks on: – kliendi objekti veetorustik liitumiskohani välisveevõrguga (peakraanini või pesaavani); – kliendi objekti kanalisatsioonitorustik kontrollkaevuni. 1.8.4. VK-ettevõtte ja kliendi omandi piir määratletakse piiritlusaktis (see võib erineda eeskirja punktides 1.8.2 ja 1.8.3 toodust), mis on VK-ettevõtte poolt osutatavate VK-teenuste lepingu lahutamatu osa. See piiritlemine võimaldab mõlemal poolel teenindada ja hooldada konkreetseid veevarustus- ja kanalisatsioonivõrke ning seadmeid, mille eest nad vastutavad ja mille korrashoiuks teevad vastavaid kulutusi. 1.8.5. Omandi piiri määratlemisel võetakse aluseks käesolev Eeskiri, VK-objekti veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise skeem, kinnistu või maavalduse plaan ja kokkulepe VK-ettevõtte ja kliendi vahel. Piiritlusakti koostab VK-ettevõte. 1.8.6. Kui VK-ettevõtte veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik läbib teiste valdajate kinnistut (näiteks riigi, kohaliku omavalitsuse, eraisiku oma) ja seda pole võimalik sealt välja viia, on valdajad kohustatud võimaldama VK-ettevõttele ligipääsu oma torustikele nende kontrollimiseks, hoolduseks ja remondiks (kaasa arvatud mehhaniseeritud kaevetööd). Torustike peale on keelatud püstitada ehitisi, istutada puid ja põõsaid ning ladustada materjale. 1.9. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine 1.9.1. Vee müüki klientidele ja nende reovee ärajuhtimist teostatakse VK-ettevõtte ja klientide vahel sõlmitud lepingute alusel. 1.9.2. Klient (nii füüsiline kui ka juriidiline isik) teeb VK-ettevõttele kirjaliku avalduse/taotluse liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 1.9.3. Allklient (nii füüsiline kui ka juriidiline isik) sõlmib vee kasutamise ja reovee ärajuhtimise küsimustes leppeid kliendiga. 1.9.4. Ühisveevõrgu vee tarbimine ja/või reovee suunamine ühiskanalisatsiooni kehtiva lepinguta loetakse VK-teenuste omavoliliseks tarbimiseks. Selle eest on VK-ettevõttel õigus kasutada VK-teenuste omavolilise tarbija suhtes sanktsioone vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevate eeskirjale. 1.9.5. Ei ole lubatud ilma VK-ettevõtte loata märgatavalt suurendada kliendi veetarbimist ja ärajuhitava reovee hulka, suurendada saasteainete kontsentratsiooni ja hulka ärajuhitavas reovees. VK-objekti veemõõtesõlme ja ühendustoru võib võrreldes projektilise liitumisega võib muuta ainult VK-ettevõtte loal ja kooskõlas selle tehnotingimustega. 1.10. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad 1.10.1. VK-teenuste hinnad koosnevad mitmest osast: – abonenttasust; – tasust võetud vee eest; – tasust heitvee ärajuhtimise eest. 1.10.2. VK-teenuste hinnad (tariifid) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise eest kinnitab linnavalitsus. 1.10.3. Kliendi poolt tellitavate täiendavate VK-teenuste hinnad kehtestab VK-ettevõte. 1.10.4. Uuesti ehitatud või kapitaalselt remonditud VK-objektide ühendamisel ühisveevõrku ja -kanalisatsiooni on linnavalitsusel õigus kehtestada selleks vastavad piirhinnad. 1.10.5. Üldkasutatavasse kanalisatsioonivõrku suunatavad või sattuvad vihma- ja torutusveed arvestatakse reoveena ja nende eest tasutakse reoveele kehtivate hindade alusel, võidakse arvestada väiksemat saastatust. 1.10.6. Vihma- ja torutusvee linna avalikelt teedelt, tänavatelt ärajuhtimise ja puhastamise eest tasutakse VK-ettevõtte ja linnavalitsuse vahelise lepingu alusel. 1.10.7. Tulekahjude kustutamise ja tuletõrjeõppuste vee eest tasutakse VK-ettevõtte ja linnavalitsuse vahelise lepingu alusel. 1.11. Kõigist avariijuhtumitest ja vigastustest veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis tuleb VK-teenuste kasutajal teatada VK-ettevõttele esimesel võimalusel. II. LIITUMISTINGIMUSED ÜLDKASUTATAVA VEEVARUSTUS- JA KANALISATSIOONISÕLMEGA NING LIITUMISTAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KORD 2.1. Taotluse esitamine 2.1.1. VK-objekti omanik täidab vormikohase avalduse vajalike lähteandmetega (vee üldine tarbimine ööpäevas, maksimaalne veetarbimine tunnis, eemaldatava reovee maht ja koostis, andmed olemasoleva ja projekteeritava hoonestuse kohta). Avaldusele tuleb lisada kinnistu või maavalduse plaan (mõõtkavas 1:500), millel on näidatud kõik olemasolevad tehnovõrgud ja rajatised ning nende seotus tänavate või muu kinnistu või alaga piirneva maaga. VK-ettevõttel on õigus nõuda muid lisaandmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 2.2. Taotluse läbivaatamine 2.2.1. VK-ettevõte vaatab liitumistaotluse läbi kuni 30 päeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast. Nõusoleku korral väljastatakse taotlejale tehnilised tingimused (TT). 2.2.2. Keeldumise puhul esitab VK-ettevõte taotlejale keeldumise põhjused. 2.3. Tehnilised tingimused (TT) 2.3.1. Liitumisel ühisveevõrgu ja/või -kanalisatsiooniga märgitakse TTs ära: – liitumiskoht koos toru ristlõike ja muude andmetega; – projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; – tehnilised eritingimused; – TT kehtivusaeg. Vajaduse korral võivad TTs olla näidatud: – veesisestuste arv; – liitumiskoha vaba rõhk; – erinõuded veemõõtmissõlme ehituse ja kontrolli ning mõõteriistade kohta; – maksimaalselt antav vee hulk ööpäevas ja tarbimisrežiim ööpäevas; erinõuded ärajuhitava reovee vastuvõtuks (maht, koostis, vastuvõturežiim); – ärajuhitava heitvee proovivõtu ja mahu mõõtmisele nõuded. 2.3.2. TT on kohustuslikud täitmiseks nii VK-objekti omanikule kui ka projekteerijale ning ehituse käigus võib neid muuta. 2.3.3. TT mittetäitmisel võib VK-ettevõte keelduda taotleja VK-objekti liitumisest veevarustuse ja/või kanalisatsiooni üldvõrkudega. 2.3.4. TT kehtivusaeg on kaks aastat, kui väljastatud tingimustes pole muud tähtaega. 2.3.5. TT pikendamine on kohustuslik, kui TT kehtivusaja jooksul VK-objekti ehitust ei lõpetatud. 2.3.6. TT pikendamisel on VK-ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 2.3.7. TT kaotavad kehtivuse, kui aasta jooksul pärast TT väljastamist taotleja ei kooskõlastanud ehitusprojekti või kahe aasta jooksul pärast viimast kooskõlastust pole ehitamist alustatud. 2.3.8. VK-ettevõttel on õigus võtta liitumistaotluse läbivaatamise ja TT koostamise eest tasu vastavalt linnavalitsuse kinnitatud korrale ja tingimustele. 2.4. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine 2.4.1. VK-ettevõtte poolt väljastatud TT alusel koostab liitumisprojekti vastavat tegevuslitsentsi omav projekteerija. Projekt peab vastama ehitusnormidele, eeskirjale ja muude ettenähtud normdokumentide nõuetele. Projekteerija vastutab vastavuse eest. Vajaduse korral on VK-ettevõttel õigus nõuda liitumisprojekti ekspertiisi. 2.4.2. Liitumisprojekt peab sisaldama (kui TT ei nõua muud või kui liitumist taotlev VK-ettevõte ja projekteerija pole teisiti kokku leppinud): – kinnistu või maavalduse (krundi) üldplaani mõõtkavas vähemalt 1:500 kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude näitamisega; – projekteeritavate torustike pikiprofiile ehitusgeoloogia andmete ja ristuvate tehnovõrkude näitamisega; – peavad olema näidatud torude ristlõiked, maapinna ning projekteeritavate ja olemasolevate torustike kõrgusmärgid, ristumiskohad muude allmaarajatistega koos nende kõrgusmärkide ja ristlõikega, hoonete ja rajatiste kõige madalamate punktide kõrgusmärgid; – veemõõtesõlme korruse plaani mõõtkavas 1:50 – 1:100 koos sellele kantud torustikega; – veemõõtesõlme ning vee- ja kanalisatsioonitorustikega ühendamise tööjooniseid; – materjalide ja seadmete loetelu; – seletuskirja andmetega vee tarbimise, reovee hulga ja saastenäitajate kohta, samuti meetmetega kanalisatsiooni tulva puhul; – situatsiooniplaani (linna plaani koopia) mõõtkavas vähemalt 1:2000. 2.4.3. Vajaduse korral võib VK-ettevõte küsida täielikku liitumisprojekti kõigi eeskirja punktis 2.4.2 toodud osadega. 2.4.4. Lihtsate objektide puhul võib liitumisprojekt kokkuleppel VK-ettevõttega sisaldada vähem koostisosi. 2.4.5. Liitumisprojekti kaks eksemplari esitatakse VK-ettevõttele kooskõlastamiseks. Pärast kooskõlastamist jääb projekti üks eksemplar VK-ettevõttele. 2.4.6. Kõik liitumisprojekti muudatused, samuti projektist väljaarvamised ehituse ajal tuleb kooskõlastada VK-ettevõttega. 2.5. VK-objekti ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning vastuvõtmine 2.5.1. VK-objekti ehitamise ja ühendamise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võib teostada VK-ettevõte taotleja soovil liituda pärast töö eest kehtestatud või kalkulatsiooni alusel arvutatud summa tasumist. 2.5.2. VK-objekti võib ehitada ja ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga taotleja/ehitaja ise kooskõlastatult VK-ettevõttega ja selle esindaja järelevalve all VK-ettevõttega kooskõlastatud tähtajaks. Vigade või projektist kõrvalekallete avastamisel on VK-ettevõtte esindajal õigus nõuda tööde ümbertegemist või vajaduse korral peatamist. 2.5.3. Ühenduste valmimisel ja pärast nende kontrollimist (eeskirja punkt 2.5.1) võib VK-ettevõte lubada nimetatud ühenduste kasutamist enne kogu VK-objekti valmisolekut (ehituse lõpetamist). Nimetatud ühendustorusid hooldab VK-ettevõte, kui pole kokku lepitud teisiti. 2.5.4. Kui ehitataval VK-objektil nimetatud ühenduste valmimisel (eeskirja punkt 2.5.3) pole valmis ehitatud veemõõtesõlm, tuleb paigaldada ajutine veearvesti ja registreerida taotleja VK-ettevõtte kliendina. 2.5.5. Veetorud ja rajatised tuleb enne käitusse andmist läbi pesta ja desinfitseerida. Läbipesemist ja desinfitseerimist korraldab VK-objekti ehitaja või taotleja. 2.5.6. Läbipesemise ja desinfitseerimise kohta koostatakse akt, mille allkirjastavad VK-objekti ehitaja või taotleja (klient), samuti tervisekaitsetalituse juhataja. 2.5.7. Käitusloa alusel sõlmivad VK-ettevõte ja taotleja veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu. Vastasel juhul on VK-ettevõttel õigus keelduda vee andmisest VK-objektile. 2.5.8. Tehnoseadmete (rõhutõsteseadmete) ühendamine toimub kooskõlastatult VK-ettevõttega. 2.6. Omavolilised ühendused ja omavoliline tarbimine 2.6.1. Omavolilised ühendused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja omavoliline vee tarbimine koos kanalisatsiooni suunamisega on keelatud. 2.6.2. Omavoliliseks ühenduseks loetakse: – liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga VK-ettevõtte nõusolekuta; – VK-objekti ühendustoru, veetorustiku ja veemõõtesõlme ümberehitus või veearvesti vahetamine VK-ettevõtte nõusolekuta. 2.6.3. Omavoliliseks tarbimiseks loetakse: 2.6.3.1. tarbimist omavolilise ühenduse kaudu; 2.6.3.2. vee tarbimist ja/või reovee väljalasku lepingut VK-ettevõttega sõlmimata; 2.6.3.3. vee kasutamist aia, aiamaa, muru, peenarde, tänavate ja muu kastmiseks VK-ettevõttega lepingut sõlmimata (välja arvatud juhud, kui kasutatakse veearvestit); 2.6.3.4. teadlikult valeandmete esitamist VK-ettevõttele veekulu arvestamiseks; 2.6.3.5. veemõõturi näidu ettekavatsetud moonutamist ja/või plommi eemaldamist veemõõtesõlmelt ja/või veearvesti näidu rikkumisi selle moonutamiseks; 2.6.3.6. vee tarbimist tuletõrjehüdrantidest muudeks vajadusteks (peale tulekahjude kustutamise ja tuletõrjeõppuste korraldamise). 2.6.4. Teate saamisel vee omavolilisel sisselülitamisel ja tarbimisel peab VK-ettevõte sellele reageerima ja võimaluse korral ühenduse välja lülitama. 2.6.5. Omavolilise sisselülitamise kohta koostab akti VK-ettevõte kahes eksemplaris, millest üks jääb omavolilise sisselülituse omanikule/täitjale ja teine VK-ettevõttele. Akt on aluseks omaniku vastutuse määra kindlakstegemiseks omavolilise sisselülitamise eest ja sanktsioonide määramisel (lisa 3). 2.6.6. Omavolilise ühenduse eest veevarustus- ja kanalisatsioonivõrkudega vastutab omanik/täitja, kes tegi omavolilise sisselülituse. Omavolilise ühenduse eest kliendi veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga vastutab allklient. 2.6.7. VK-ettevõtte kulud ühenduse väljalülitamiseks katab ühenduse omanik/valdaja või klient. 2.6.8. Omavoliliselt tarbitud vee maht ja ühiskanalisatsiooni suunatud vee maht määratakse käesoleva eeskirja punkti 4.1.5 alusel. 2.6.9. Vee tarbimist tuletõrjehüdrantidest tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppusteks (ükskõik kummalt poolt) ei loeta omavoliliseks tarbimiseks. 2.7. Lekete avastamisel VK-objekti ühendustorul või VK-objektil endal on VK-ettevõttel õigus katkestada vee andmine kliendile. Olenevalt lekke suurusest toimub väljalülitamine kohe või lekke kõrvaldamiseks antud aja möödumisel. Kaotatud vee hulk arvutatakse vastavalt eeskirja punktile 4.1.6. III. VEEMÕÕTESÕLM 3.1. Üldosa 3.1.1. VK-ettevõte paigaldab veemõõtesõlme veearvesti. 3.1.2. Arvestita vett tarbiv klient peab esitama VK-ettevõttele taotluse ja sellega kokku leppima tarbitava vee hulga ja/või kanalisatsiooni suunatava reovee hulga osas. 3.1.3. Kogu vesi peab läbima üht veemõõtesõlme. Üle ühe veemõõtesõlme võib VK-objektil olla vaid VK-ettevõtte loal erijuhtudel (suured veekogused, suur vee andmise maksumus VK-objektile ühe veemõõtesõlme puhul, tehniliselt raskesti lahendatav ülesanne jne). Sel juhul tuleb rakendada abinõusid, et läbi veemõõtesõlme VK-objektile antav vesi ei kataks tagasirõhuga teist veearvestit. 3.1.4. Uute ja kapitaalselt remonditud VK-objektide ühendamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ilma veearvestita on ebasoovitatav ja on lubatud vaid seadusega kehtestatud tähtaja jooksul (lisa 1). 3.2. Veemõõtesõlm 3.2.1. Veemõõtesõlme asukoht määratakse VK-ettevõtte ja kliendi vahelise kokkuleppega. 3.2.2. VK-objekti omanik valmistab ette veemõõtesõlme asukoha ja tagab sinna juurdepääsu, samuti kannab sellega seotud kulud. 3.3. Veearvesti 3.3.1. Veearvesti, selle paigaldus ja käitus peavad vastama Eesti Vabariigi seadustele mõõtevahendite ja nende kasutamise kohta (lisa 1), valmistajatehase väljastatud tehnotingimustele, VK-ettevõtte nõuetele ja käesolevale eeskirjale. 3.3.2. Veearvesti võib paigaldada sanitaartehniliste tööde litsentsi omav ettevõte või isik. Veearvesti paigaldaja koostab akti-täitejoonise kolmes eksemplaris: kaks eksemplari jätab VK-objekti omanikule, ühe paigaldajale. 3.3.3. VK-objekti omanik/klient teatab veearvesti paigaldamisest VK-ettevõttele ja annab sellele ühe akti eksemplari (v.a juhul, kui paigaldajaks on VK-ettevõte). VK-ettevõte on kohustatud hiljemalt kümne päeva jooksul arvestades teate saamisest veearvesti paigaldamise kohta, saatma oma esindaja paigaldatud veearvesti kontrollimiseks ja plommimiseks. Plommimise eest võib VK-ettevõte võtta tasu. 3.3.4. VK-ettevõtte esindaja koostab akti paigaldatud veearvesti vastuvõtu kohta ja/või akti plommimisest kliendi juuresolekul kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile ja teine VK-ettevõttele. 3.3.5. Kui veearvesti ja/või veemõõtesõlm ei vasta käesoleva eeskirja punktidele 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, veearvestit vastu ei võeta ega plommita. VK-ettevõtte esindaja koostab leitud mittevastavuste kohta akti kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile ja teine VK-ettevõttele (kui pole kokku lepitud teisiti). Veearvesti plommitakse pärast mittevastavuste kõrvaldamist. 3.3.6. VK-ettevõte võib keelduda veearvesti plommimisest, kui klient ei tasunud plommimise eest. 3.3.7. Vee tarbimist veearvesti näitude järgi hakatakse arvestama peale veearvesti vastuvõtmist ja plommimist VK-ettevõtte poolt. 3.3.8. Veearvesti plommimisel peab VK-ettevõtte esindaja selgitama kliendile veearvestile ja selle käitusele esitatavaid nõudeid, kuidas näitusid üles kirjutada, kuidas teha arvutusi tarbitud vee kohta jm. 3.3.9. Klient peab VK-ettevõttega sõlmima või muutma lepingut VK-teenuste osutamise kohta kolme päeva jooksul pärast veearvesti plommimist. 3.3.10. Kulutusi veearvesti omandamiseks ja paigaldamiseks võivad vastavalt kokkuleppele kanda VK-ettevõte või klient/omanik. Veearvesti jääb selle omandiks, kes kandis kulud, kui pole kokku lepitud teisiti. Kulud allkliendi veearvesti omandamiseks, paigaldamiseks ja käituseks tasub klient või allklient vastavalt kokkuleppele. 3.3.11. Klient vastutab oma kinnistul asuva veearvesti eest (sõltumata selle kuuluvusest), veemõõtesõlme täiendava varustatuse (filtrid, kraanid, ventiilid jm) eest, taatlemist kinnitava nurgatempli ja plommide olemasolu ja säilimise eest. Kliendi territooriumil veearvesti rikkumisest ja kadumisest tekkinud kahju korvab süüdlane. 3.3.12. VK-ettevõte jälgib endale kuuluvate veearvestite taatlemise tähtaegu, korraldab nende toimetamist taatluslitsentsi omavasse erifirmasse taatlemiseks ja tasub taatlemise eest. 3.3.13. Veearvesti jooksvat kontrolli teostab VK-ettevõtte esindaja. 3.3.14. Veearvesti häirete puhul võib seda ennetähtaegselt taadelda. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti on korras, kannab ennetähtaegse taatlemise kulud seda nõudnud pool. Vastasel juhul (veearvesti rikke puhul) kannab kulud teine pool. 3.3.15. Klient peab otsekohe teatama VK-ettevõttele veearvesti kaotsiminekust, vigastustest ja riketest selle töös, taatluse nurgatempli ja plommide puudumisest ja muudest rikkumistest. Teate saamisel peab VK-ettevõte kohe oma esindaja kohale saatma. Ta koostab vastava akti kahes eksemplaris, mille allkirjastavad mõlema poole esindajad. Üks akti eksemplar jääb kliendile, teine – VK-ettevõttele. 3.3.16. Taatlemisele või remonti saadetud veearvesti vahetatakse veearvesti vastu VK-ettevõtte reservfondist. 3.3.17. Veearvesti näitude fikseerimisel peab VK-ettevõtte esindaja kontrollima veearvesti ja kogu veemõõtesõlme korrasolekut ning vastavust kehtivatele nõuetele. 3.3.18. Klient peab tagama VK-ettevõtte esindajatele töötõendi esitamisel vaba juurdepääsu VK-objektile. Vastasel juhul on kliendil õigus keelduda VK-ettevõtte esindaja lubamisest VK-objektile. 3.3.19. Töötamisest VK-objektil peab VK-ettevõte teavitama klienti vähemalt viis päeva ette (välja arvatud reovee proovivõtt laboratoorseks analüüsiks). Saabumisel töökohale peab VK-ettevõte esitama töötõendi. Vastasel juhul on kliendil õigus keelduda VK-ettevõtte esindaja lubamisest VK-objektile. Avariiolukordades pole etteteatamine kohustuslik, kuid võimaluse korral soovituslik. 3.3.20. VK-ettevõtte esindajal pole õigust anda kolmandatele isikutele teavet kliendist ja tema objektist. IV. KLIENTIDELE ANTAVA VEE JA ÄRAJUHITAVA HEITVEE HULGA ARVESTUS NING HEITVEE KVALITEEDI ARVESTUS 4.1. Vee hulga määramine tasu arvestamiseks 4.1.1. Kliendi (ja/või allkliendi) tarbitud vee hulka arvestatakse tema veearvesti näitude alusel. Veearvesti puudumisel toimub arvestus tarbimisnormide alusel. Selleks peab klient esitama VK-ettevõttele ja allklient kliendile viimased andmed elanike või töötajate arvu ja VK-objekti kliendi (ja/või allkliendi) poolt kasutatavate pindade mõõtmete kohta. 4.1.2. Veearvesti puudumisel kuni kaks nädalat: – kui veearvesti enne seda töötas 2–12 kuud, toimub vee hulga arvutus lähtudes kuu keskmisest veetarbimisest; – kui veearvesti enne seda töötas alla kahe kuu, toimub vee hulga arvutus tarbimisnormide alusel. 4.1.3. Veearvesti puudumisel üle kahe nädala arvutatakse tarbitud vee hulk lähtudes tarbimisnormidest, arvestades kalendripäevade hulka veearvesti puudumise ajal kokkuleppel kliendiga. 4.1.4. Tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppusteks kulutatud vee hulka arvestab Päästeamet, kes esitab VK-ettevõttele iga kuus vastavad andmed. 4.1.5. Omavoliliselt tarbitud vee hulka ja omavolilise tarbimise kestust (eeskirja punkt 2.6.3) määratakse VK-ettevõtte arvutuste alusel ühenduse maksimaalse läbilaskevõime ja kestuse järgi (alates omavolilise ühenduse päevast avastamise päevani). Kui on raske kindlaks määrata omavolilise ühenduse alguspäeva, lähtutakse alljärgnevast korrast: 4.1.5.1. üks kuu tagasi ühenduse avastamise päevast (eeskirja punktides 2.6.3.1, 2.6.3.2, 2.6.3.6 toodud juhtudel); 4.1.5.2. linnavalitsuse kehtestatud hooajalise kastmise algusest (eeskirja punkt 2.6.3.3); 4.1.5.3. veearvesti viimase kontrolli andmetest või näitude viimasest võtmisest VK-ettevõtte esindaja poolt või veearvesti paigaldamise kuupäevast (kuid mitte üle kahe kuu), kui veearvestit pärast paigaldamist VK-ettevõtte esindaja ei ole kontrollinud (eeskirja punkt 2.6.3.5), 4.1.5.4. kogu valeandmeid haarava perioodi eest (eeskirja punkt 2.6.3.4). 4.1.6. Vee hulga arvestus lekke avastamisel VK-objekti ühendustorul või veearvestita VK-objektil toimub VK-ettevõtte arvutuse alusel (lähtudes voolutoru läbilaskevõimest ja lekke kestusest (lekke tekkimise päevast selle kõrvaldamise päevani või vee andmise lõpetamiseni). Kui on raske kindlaks teha lekke tekkimispäeva, loetakse alguskuupäevaks üks kuu tagasi lekke avastamise kuupäevast (eeskirja punkt 2.7). 4.1.7. Vee hulga arvestus aedade, aiamaade, muru, peenarde, tänavate kastmiseks toimub veemõõturi näitude alusel või kehtestatud kastmisnormide, kastetavate väljakute pindala ja kastmisaja alusel. 4.1.8. Kliendid, kelle veetarbimist arvutatakse veetarbimisnormide alusel, peavad kohe teavitama VK-ettevõtet elanike, allklientide, rentnike arvu ja nende poolt hõivatud pindade suuruse muutustest. 4.1.9. VK-ettevõttel on õigus paigaldada kontrollveearvesteid vee õigeks arvestamiseks kahtluste ja lahkhelide puhul kliendiga. 4.1.10. Kui klient ei taganud VK-ettevõtte esindajale ligipääsu oma veearvesti juurde selle kontrollimiseks ja/või näidu fikseerimiseks kahe kuu jooksul, on VK-ettevõttel õigus arvestada vee tarbimist eeskirja punkti 4.1.1 kohaselt. 4.1.11. Kui klient teistkordselt ei taganud ligipääsu, loetakse see kliendi omavoliliseks veetarbimiseks. VK-ettevõttel on õigus katkestada vee andmine kliendile eeskirja punkti 2.6.4 kohaselt ja minna üle vee tarbimise arvestusele normide alusel või rakendada sanktsioone omavolilise veetarbimise eest (lisa 3). 4.1.12. Tarbitud vee hulga fikseerib VK-ettevõtja esindaja või klient veearvesti näitude järgi nende vahel sõlmitud lepingus näidatud tingimuste ja tähtaegade alusel. Kliendi esindaja kinnitab oma allkirjaga fikseeritud näitude õigsust. Tarbitud vee hulka võib fikseerida ka kliendi esindaja kokkuleppel VK-ettevõttega. Sel juhul tuleb veearvesti andmed edastada VK-ettevõttele hiljemalt näitude fikseerimisele järgneval päeval. 4.1.13. Veearvesti näitude fikseerimisel kliendi poolt on VK-ettevõttel õigus kontrollida fikseeritud näite ja veearvestit ennast. VK-ettevõtte esindaja kirjutab kontrollnäidud üles kliendi või mõne täiskasvanud pereliikme juuresolekul, kes kinnitavad näitusid oma allkirjaga. 4.1.14. VK-ettevõtte esindaja võib eelnevalt teatada kliendile või temaga kokku leppida kontrollnäitude aja fikseerimise suhtes. Klient peab sel ajal kodus olema. 4.1.15. VK-ettevõtte esindajal pole õigust nõuda sisselaskmist majja või korterisse, kui kodus on vaid alaealised lapsed. 4.1.16. Veearvesti näidud tuleb alati ümardada täisarvuni. 4.1.17. Kliendi ja allkliendi veearvestite näidud tuleb fikseerida ühel ja samal päeval vaheajaga mitte üle kolme tunni. 4.1.18. Ühisveevärgist võetava vee hulga mõõtmiseks paigaldatud mõõturite näitude moonutamine toob juriidilistele isikutele trahvi (eeskirja lisa 3). 4.2. Reovee hulga määramine tasu arvestamiseks 4.2.1. Üldjuhul võrdub reovee hulk kliendi tarbitud puhta vee hulgaga. 4.2.2. Kui reovee ja kliendi tarbitud puhta vee hulk on tema tegevuse iseloomust tingituna erinevad, on vajalik nende eraldi arvestus arvestite või arvutuse abil. Selleks kirjutab klient VK-ettevõttele avalduse reovee hulga eraldi arvestamiseks, esitades andmed, mille alusel on arvutused tehtud. 4.2.3. Klient, kes ei saa vett linna ühisveevärgist (muudest veeallikatest), kuid suunab reovee ühiskanalisatsiooni, peab sõlmima VK-ettevõttega kanalisatsiooniteenuste lepingu. Selles näidatakse reovee hulga määramise tingimused. 4.2.4. Klient on kohustatud tagama VK-ettevõtte esindajale vaba ligipääsu reoveearvestile selle kontrollimiseks või kontrollnäitude fikseerimiseks. Arvesti puudumisel esitatakse andmed ärajuhitava veehulga arvutamiseks. 4.2.5. Kui kliendil on paigaldatud reoveearvesti, siis näitude fikseerimine, kontroll ja reovee hulga arvestus (arvesti rikke või puudumise puhul) toimub vastavalt eeskirja punktidele 4.1.2, 4.1.3, 4.1.10 – 4.1.17 4.2.6. Ebaõigete andmete esitamisel reovee hulga kohta (arvesti näitude järgi või selle puudumisel arvutuse teel) teeb VK-ettevõte ümberarvestuse alates ebaõigete andmete esitamise kuupäevast vea avastamise kuupäevani. Kui ebaõigete andmete esitamise algkuupäeva on raske tuvastada, toimub arvestus eeskirja punkti 4.1.5.4 järgi. 4.2.7. Ühiskanalisatsiooni suunatavate reo-, sademe-, torutusvee ja muude pinnase- ja pinnavete hulga mõõtmiseks paigaldatud mõõteriistade näitude moonutamine põhjustab juriidilistele isikutele trahvi (eeskirja lisa 3). 4.2.8. Ühiskanalisatsiooni suunatava vihma- ja torutusvee hulga ühist arvestust peab VK-ettevõte, seejuures eraldi arvestatakse linna avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt kogutud vihma- ja torutusvee hulka. 4.2.9. Klientidelt ärajuhitava vihma- ja torutusvee hulka arvutatakse või mõõdetakse. 4.3. Heitvee (reovee) kvaliteedi arvestus 4.3.1. Ühiskanalisatsiooni suunatava reovee saastatuse kindlaksmääramiseks võtab VK-ettevõte regulaarselt või valikuliselt reovee proove laboratoorseks analüüsiks (plaaniline reovee proovivõtt). Tavaliselt ei võeta proove harvemini kui üks kord kvartalis, kui pole kokku lepitud teisiti. Olmereoveest või sellele lähedasest reoveest laboratoorseks analüüsiks proove ei võeta. 4.3.2. VK-ettevõttel on õigus muuta reovee proovivõtu sagedust vee hulga ja selles saasteaine sisalduse muutumisel, samuti kui klient varjab andmeid reovee kohta jne. 4.3.3. Reovee proovivõtu koht ja sagedus määratakse VK-ettevõtte ja kliendi kokkuleppel, mis fikseeritakse VK-teenuste lepingu koostisosaks olevas kooskõlastusaktis. 4.3.4. Kui VK-objektil on mitu reovee väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis võetakse proovi eraldi igast väljalasust. 4.3.5. Kui VK-objektil pole sobivat proovivõtukohta, peab klient selle kooskõlas VK-ettevõtte nõuetega rajama. 4.3.6. Reovee proove võtab atesteeritud proovivõtja VK-ettevõtte esindaja ja kliendi esindaja juuresolekul. 4.3.7. Reovett analüüsib sõltumatu VK-ettevõte ja (kliendi tegevusalal mittetöötav) tunnustatud labor. 4.3.8. VK-ettevõte tasub proovivõtu ja reovee analüüsi eest. 4.3.9. Vaidlusküsimused kliendi reovee kvaliteedi kohta lahendab neutraalne tunnustatud keskkonnalabor (VK-ettevõtte või kliendi tegevusalal mittetöötav). Kliendil on õigus (reovee plaanilisel proovivõtul VK-ettevõtte poolt) paralleelselt tellida oma reovee analüüs neutraalselt tunnustatud keskkonnalaborilt (kliendi tegevusalal mittetöötav). Klient räägib sellest (enne plaanilist proovivõttu) VK-ettevõtte esindajale ja atesteeritud proovivõtjale, kes võtab ja toimetab paralleelse proovi ülalnimetatud neutraalsesse laboratooriumisse (kliendi tegevusalal mittetöötav). Kliendil pole õigust viivitada VK-ettevõtte plaanilise reovee proovivõtuga teise kõrvalise labori kaasamise tõttu vaidlustatud küsimuste lahendamiseks või teistel põhjustel. 4.3.10. Viivitus või keeld lubada VK-ettevõtte esindaja ja proovivõtja reovee proovi võtmiseks VK-objekti territooriumile võrdsustatakse looduskeskkonnale kahjulike ainete arvestusele kehtestatud nõuete haldusrikkumisega vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 53 (eeskirja lisa 3). 4.3.11. Reovee analüüside kvartalitulemuste põhjal esitab VK-ettevõte kliendile reoveega saastamise eest arve. 4.3.12. Reovee saastatuse hindamiseks on VK-ettevõttel õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, tema kohalike puhastusseadmete, reovee laboratoorsete analüüside, reovett saastavate ainete ja kliendi juures säilitatavate ainetega, mille kanalisatsiooni suunamine on keelatud. 4.3.13. Kliendi reovee kvaliteedi objektiivseks hindamiseks ja operatiivseks (viivituseta) proovivõtmiseks teavitab VK-ettevõtte esindaja klienti oma väljasõidust VK-objektile reovee plaaniliseks proovivõtuks. Seejuures võtab atesteeritud proovivõtja vaidlusküsimuste lahendamisel reovee proove kaheks laboratoorseks analüüsiks: – esimene proov sõltumatule (kliendist erineval alal töötavale) tunnustatud laborile; – teine proov kliendi nõudmisel neutraalsele tunnustatud keskkonnalaborile (kliendi tegevusalal mittetöötav). 4.3.14. Kliendi nõudmine (reovee plaanilisel proovivõtul) muu kõrvalise labori juuresolekuks (kliendi reovee proovivõtuks analüüsi jaoks) pole õiguspädev. Viivitust sel põhjusel või kliendi keeldumist reovee plaanilisest proovivõtust hinnatakse eeskirja punkti 4.3.10 kohaselt. V. ARVELDAMINE KLIENTIGA VK-TEENUSTE EEST (TASUMISE KORD) 5.1. Põhisätted 5.1.1. Arveldamine klientidega toimub linnavalitsuse poolt kinnitatud hindade/tariifide alusel tarnitud vee, vastuvõetud reovee eest ja abonenttasu alusel arvestades veearvestite näite. Veearvesti puudumisel toimub kulu arvestus vee kulunormide järgi arvestades elanike arvu (või hõivatud pinda). 5.1.2. Klientide eri rühmadele on VK-teenuste eest kehtestatud eri hinnad/tariifid. 5.1.3. Arveldused VK-teenuste eest toimuvad VK-ettevõtte ja klientide vahel. Kui kliendiks on VK-teenuste kollektiivne kasutaja (näiteks paljukorteriline elumaja), siis lepingu alusel kollektiivse kasutajaga peab selle maja omanik või haldaja tagama VK-teenuste tasumise, kui ei ole teistsugust kokkulepet. Klient töötab koos allkliendiga, kes on lülitunud tema veevärgi- ja kanalisatsioonivõrku (eeskirja punkti 1.9.3). Analoogiliselt töötab elumaja omanik koos oma üürnikega. Kui allkliendil on veearvesti, võib ta otse tasuda VK-ettevõttele vastavalt kokkuleppele kliendi ja VK-ettevõtte vahel. 5.1.4. VK-teenuste eest tasutakse üks kord kuus, kui leping ei sätesta teisiti. Tasutakse hiljemalt järgmise kuu viimaseks tööpäevaks. 5.1.5. Kui arveldatakse arvete alusel, peab klient tasuma VK-teenuste eest lepingus näidatud tähtajaks. Kui lepingus pole arve tasumise tähtaega märgitud, on arve tasumise tähtaeg kümme päeva selle saatmise päevast alates. 5.1.6. VK-teenuste eest tasutakse VK-ettevõtte arvete (teatiste) alusel või kliendi poolt iseseisvalt arveldusraamatu (maksukäsundi) alusel. 5.1.7. Kliendi palvel võib VK-teenuste eest kokkuleppel VK-ettevõttega tasuda ositi. 5.1.8. Pretensioonid valesti esitatud arve või maksetingimuste kohta tuleb kirjalikult esitada VK-ettevõttele kümne päeva jooksul alates arve saamise päevast. Hilisemaid pretensioone võidakse arvesse mitte võtta. Esitatud pretensioonid ei ole põhjuseks arvel näidatud summa tähtajaks maksmata jätmiseks. 5.1.9. VK-ettevõte peab pretensiooni läbi vaatama kümne päeva jooksul selle saamisest alates, kui pretensioonid on põhjendatud, võetakse rohkem võetud summa järgmisest arvest maha. Tulemustest teavitatakse klienti. 5.1.10. Kui klient tegi makse arvutamisel või selle märkimisel arveldusraamatusse vea, peab VK-ettevõte vea leidmisel tegema ümberarvestuse viimase arveldusperioodi eest või alates veearvesti näitude eelmise kontrollimise päevast. Vähem makstud summa peab klient tasuma VK-ettevõtte väljastatud teatise alusel eeskirja punktis 5.1.4 sätestatud tähtajaks. Rohkem makstud summa loetakse ettemaksuks järgneva arveldusperioodi eest. 5.1.11. Summa arvutamisel, mis tuleb tasuda omavoliliselt tarbitud vee ja/või reovee kanalisatsiooni juhtimise eest (eeskirja punkt 2.6.3), kasutatakse: – vastava kliendirühma VK-teenuste hindu/tariife, kuhu kuulub omavoliline tarbija; – arvutatud vee ja/või reovee koguseid (eeskirja punkt 4.1.5). 5.1.12. Linnavalitsus tasub lepingu alusel VK-ettevõttega: – vee eest tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppusteks; – sademe- ja torutusvee ärajuhtimise ja puhastamise eest linna avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt. 5.1.13. VK-ettevõttel on õigus arvestada viivist tähtajaks tasumata jätmise eest. Viivise täpne suurus näidatakse VK-teenuste lepingus. VK-ettevõttel on õigus tasu VK-teenuste eest (võlgnevuse puhul üle 1000 krooni) kohtu kaudu tsiviilprotsessiseadustiku alusel sisse nõuda, samal ajal lülitades kliendi välja VK-teenustest. 5.2. Arveldus VK-teenuste eest mitmekorterilise maja omanikega 5.2.1. Üldise veearvesti paigaldamisel majja on arvelduse aluseks kulutatud veekogused. Tasu VK-teenuste eest tagab maja omanik (kooperatiivi, korteriühistu esimees või majavaldaja/majavalitseja või elanike volitatud esindaja). 5.2.2. Üldise veearvesti ja üksikutes korterites olevate veearvestite puhul: – iga elanik ja/või muu majas asuv allklient, kellel on korteris veearvesti, tasub arvesti näitude järgi; – ülejäänud, veearvestita kliendid (ja/või teised majas asuvad allkliendid) tasuvad neile arvutatud veekoguse eest. Arvutatakse maja üldise veearvesti ja korterite veearvestite näitude vahe ja saadud kogus jagatakse elanike arvuga (ja/või muudel majas asuvate allklientidega). 5.2.3. Maja üldvajadusteks kasutatud veekogused (veearvestiga mõõdetud või arvutuslikud) jaotatakse elanike vahel (ja/või maja muude allklientide vahel) sõltumata veearvestite olemasolust ja teavitab neid sellest. 5.2.4. Iga elanik (ja/või muu majas asuv allklient) tasub VK-teenuste eest tarbitud veekoguse ja talle maja üldvajadustest tingitud täiendava koguse eest. 5.3. Tasu arvutus sademevee ärajuhtimise eest 5.3.1. Tasu arvutuse aluseks sademevee ärajuhtimise eest on selle eeskirja punktide 4.2.7 ja 4.2.9 alusel määratav kogus ja eeskirja punktile 1.10.5 vastav hind/tariif. Võidakse kasutada saaste vähendamise koefitsienti. 5.3.2. Sademetasu makstakse üks kord kvartalis VK-ettevõtte esitatud arve alusel. 5.4. Tasu reovee saaste eest 5.4.1. Tasu reovee saaste eest makstakse üks kord kvartalis vastavalt seadusele. Tasutakse VK-ettevõtte esitatud arve alusel. 5.4.2. Saastemaksu arvutamise aluseks on saasteainete sisaldus kvartali keskmise laboratoorse analüüsi põhjal vastavalt eeskirja punktile 4.3. 5.4.3. Klient tasub selle saasteainete koguse eest reovees, mis ületab lubatud norme keskkonda juhtimisel. Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide (LPK) kehtestamine Jõhvi linna reoveele on vajalik biopuhastuse normaalseks tööks ja saasteainete lubatud normide tagamiseks reovee juhtimisel Soome lahte. 5.4.4. Kui kliendi reovees saasteainete sisaldus ei ületa lubatud norme ümbritsevasse keskkonda juhtimisel, siis ta ei maksa keskkonna saastamise eest. 5.4.5. Kui kliendi reovees saasteainete sisaldus ületab saasteainete LPK Jõhvi linna jaoks ja keskkonda juhtimisel pärast puhastusseadmeid on lubatud normid ületatud, tasub klient vastavalt seadusele oma saasteaine normi ületamise eest kümnekordselt. 5.4.6. Kui kliendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis maksab ta kõige kõrgema saasteainete sisaldusega väljalasu näitajate põhjal, kui kogused ei ole määratletavad. 5.4.7. Kui klient suunas reovett saasteainetega, mis rikkusid puhastusseadmete tööd, siis korvab ta VK-ettevõttele kulutused rikkumise kõrvaldamiseks ja keskkonna saastamise eest nimetatud rikkumise tõttu. 5.4.8. Saastemaksu tasumisega viivitamisel või mittetasumisel kehtivad eeskirja punktid 5.1.5 ja 5.1.13. 5.4.9. Klientide väheste saasteainetega reoveele võib kehtestada püsiva kvartalitasu kliendi ja VK-ettevõtte vastastikuse leppe alusel. 5.5. Klientide ja allklientide arveldused 5.5.1. Kui kliendil on allklient, siis võib allklient VK-teenuste eest arveldada kliendiga või otse VK-ettevõttega kooskõlas kokkuleppega kliendi ja VK-ettevõtte vahel (eeskirja punkt 5.1.3). 5.5.2. VK-ettevõttele tasutakse kogu teenuse eest: VK-objektile antud vee eest, sh VK-objekti vajadusteks ja leketeks (kui need esinesid) ja ärajuhitud reovee, sh sademevee (vihma- või torutusvee) eest. 5.5.3. Klient on kohustatud jaotama kogu veekoguse eeskirja punkti 5.5.2 alusel VK-objektil allklientide vahel, teavitama neid sellest ja tagama tasumise VK-ettevõttele. 5.5.4. Õigeks arveldamiseks peab klient ja/või allklient kohe teatama VK-ettevõttele muudatustest nende allklientide arvus, kellel pole VK-objektil veearvestit, või allkliendi ilmumisest, kes kuulub VK-teenuste tarbijate teise rühma. 5.5.5. Kui klient ja/või allklient ei teatanud eeskirja punkti 5.5.4 muutustest, siis võrdsustatakse see VK-teenuste omavolilise kasutamisega (eeskirja punkt 2.6.3.4) ja arveldus nende eest toimub eeskirja punkti 4.1.5.4 alusel. VI. VEE VK-OBJEKTILE ANDMISE JA/VÕI REOVEE ÄRAJUHTIMISE ALGUS; VK-TEENUSTE LEPINGUTE SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 6.1. VK-objekti omanik peab VK-teenuste lepingu sõlmimiseks esitama VK-ettevõttele vormikohase avalduse/taotluse koos omanikuõigust kinnitava dokumendiga, uute ja/või rekonstrueeritavate VK-objektide puhul – avalduse koos käitusloaga (eeskirja punkt 2.5.9). 6.2. Pärast avalduse esitamist kutsub VK-objekti omanik kohale VK-ettevõtte esindaja. Kui VK-ettevõtte esindaja määratud ajaks kohale ei ilmu, on omanikul õigus teha lülitus iseseisvalt, seejuures peab ta enne ühenduse ja/või peakraani avamist veearvesti näidud üles kirjutama. 6.3. Kui eeskirja punktis 6.1 näidatud avaldust ja dokumenti lepingu sõlmimiseks pole esitatud, on VK-ettevõttel õigus keelduda vee andmise alustamisest VK-objektile ja/või reovee ärajuhtimisest. 6.4. Kui omanik alustas vee tarbimist ja/või reovee ärajuhtimist omavoliliselt, kutsumata kohale VK-ettevõtte esindajat, siis selline tarbimine loetakse omavoliliseks (eeskirja punkt 2.6.4.2). VK-ettevõttel on õigus katkestada vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine. Tarbitud vee hulka arvutatakse vastavalt eeskirja punktile 4.1.5.1 (kui pole kokku lepitud teisiti). 6.5. Mitte hiljem kui kümne päeva pärast avalduse esitamist lepingu sõlmimiseks peavad pooled sõlmima lepingu. Kui ülalnäidatud aja jooksul VK-objekti omaniku süül pole lepingut sõlmitud, on VK-ettevõttel õigus katkestada vee andmine ja reovee ärajuhtimine. Kui leping pole sõlmitud VK-ettevõtte süül, siis pole sellel õigust katkestada vee andmist ja reovee ärajuhtimist või rakendada muid sanktsioone. 6.6. Kui klient soovib lõpetada VK-teenuste lepingu, peab sellest VK-ettevõtet teavitama vähemalt 30 päeva ette. Lepingu lõpetamise päevaks tuleb kohale kutsuda VK-ettevõtte esindaja, kes fikseerib veearvesti näidud, suleb ja plommib ühendus- või peakraani (välja arvatud siis, kui VK-objekti hakkab otsekohe kasutama uus klient). VK-ettevõte esitab kliendile lõpliku arve, mille klient peab tasuma kümne päeva jooksul. 6.7. Kui VK-objekt läheb üle uuele omanikule samast päevast, kui eelmine klient lõpetas VK-teenuste lepingu, on VK-objekti uus omanik kohustatud viie päeva jooksul üleminekupäevast alates esitama VK-ettevõttele avalduse ja dokumendid lepingu sõlmimiseks vastavalt eeskirja punktile 6.1. Vastasel korral on VK-ettevõttel õigus VK-teenuste tarbimine lugeda omavoliliseks (eeskirja punkt 2.6.4.2) ja peatada vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine ja tarbitud vee hulka arvestada vastavalt eeskirja punktile 4.1.5.1 (kui pole kokku lepitud teisiti). 6.8. Kui VK-objekt peale lepingu katkestamist kohe ei lähe üle uuele omanikule, siis vastutab peakraani sulgemise, sellel ja veearvestil plommide säilimise eest kinnistu, krundi või hoone omanik, kus asub VK-objekt. Kui lepingu sõlmimisel uue kasutajaga selgub, et vahepeal (alates lepingu lõpetamisest eelmise VK-teenuste kliendiga vee andmise alguseni uuele kliendile) on tarbitud vett, maksab VK-teenuste eest kinnistu, krundi või hoone omanik. 6.9. Kinnistu omanik, kes andis rendile ruumid, kus on VK-objekt, peab sellest kohe teatama VK-ettevõttele, rentnik aga saama VK-ettevõtte kliendiks. 6.10. VK-ettevõttel on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud VK-teenuste osutamise leping ja katkestada talle vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine pärast kliendi kirjalikku hoiatust järgmistel põhjustel: 6.10.1. kõigil juhtudel, kui klient määratud tähtajaks ei kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu eeskirja alusel katkestati VK-objektile vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine; 6.10.2. kui klient süstemaatiliselt rikub VK-teenuste osutamiseks sõlmitud lepingu või eeskirja tingimusi; 6.10.3. ehitise lammutamisel; 6.10.4. kui klient mingil põhjusel muutus VK-ettevõtte suhtes allkliendiks; 6.10.5. muudel lepingust tulenevatel põhjustel. 6.11. Pärast lepingu lõppemist on VK-ettevõttel õigus vastavalt eeskirja punktile 6.10 veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud kanalisatsiooni- ja veevarustuse välisvõrgust lahti ühendada. 6.12. Lepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. 6.13. Kliendi kirjaliku avalduse alusel ja tema arvel võib VK-ettevõte kliendiga kokkulepitud ajaks (kuid mitte kauem kui kaheks aastaks) ta ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist välja lülitada. Ülaltoodud juhul lepingut ei lõpetata, vaid ainult peatatakse. VII. VEE ANDMISE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE PEATAMINE 7.1. Vee andmine ja reovee ärajuhtimine toimub pidevalt (kui pole teisiti kokku lepitud). Vee andmise ja reovee ärajuhtimise piiramine on lubatud ainult käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 7.2. VK-ettevõttel on õigus hoiatamata täielikult või osaliselt peatada vee andmine kliendile ja/või reovee ärajuhtimine alljärgnevatel juhtudel: – loodusõnnetus; – avarii veevarustus- ja kanalisatsioonirajatistel (võimaluse korral teavitatakse sellest klienti); – vee andmise suurendamiseks tulekahju kustutamiseks. Kui peatamine kestab üle 24 tunni, peab VK-ettevõte sellel ajal väljalülitatud elumaju selleks ajaks varustama joogiveega ja teisaldatavate käimlatega. 7.3. VK-ettevõttel on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmist ja/või reovee ärajuhtimist, kui see on vajalik veevarustus- ja kanalisatsioonivõrkude, sealse seadmestiku remondiks, samuti liitumistöödeks, või vee kasutamise erirežiimi kehtestamisel. Sellest teavitab VK-ettevõte kliente eelnevalt kirja teel. 7.4. VK-ettevõttel on õigus peatada vee andmine kliendile ja/või reovee ärajuhtimine täielikult või osaliselt klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades järgmistel juhtudel: 7.4.1. kliendi viivitamisel tasumisega osutatud VK-teenuste eest kolm kuud; 7.4.2. keeldumisel lubamaks VK-ettevõtte esindajat kontrollima veemõõtesõlme, veearvestit ja selle näitusid, plommide olemasolu, veearvesti taatlemise tähtaegu; võtma reovee proove laboratoorseks analüüsiks ja teistes eeskirjaga ettenähtud olukordades; 7.4.3. VK-ettevõtte ettekirjutiste täitmata jätmisel ilma mõjuva põhjuseta; 7.4.4. vee tarbimiskoguste ületamisel, kui sellele on kehtestatud piiravad normid, või reovee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. 7.5. VK-teenuste uuendamine, mis olid peatatud eeskirja punkti 7.4 kohaselt, on võimalik pärast peatamise põhjuste kõrvaldamist ja tasumist VK-ettevõttele kulude eest sulgearmatuuri avamisel ja sulgemisel. 7.6. VK-ettevõttel on õigus lõpetada VK-teenused kliendi eelneva teavitamiseta, kui viimase juures on avastatud omavoliline liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 7.7. Kui VK-ettevõte suleb kliendi omavolilise liitumise, on korduv liitumine välistatud enne trahvisanktsioonide täitmist. VIII. VK-ETTEVÕTTE, KLIENTIDE JA VEEALLIKATE OMANIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1. VK-ettevõtte õigused ja kohustused: 8.1.1. on kohustatud pidevalt varustama kliente kvaliteetse joogiveega ja pidevalt ära juhtima reovett vastavalt kliendi ja VK-ettevõtte vahel sõlmitud lepingule, käesolevale eeskirjale ja nende poolt kehtestatud normidele; 8.1.2. on kohustatud tema omanduses olevaid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, rajatisi, seadiseid, seadmeid, mõõtevahendeid säilitama, hoidma komplektis ja töökorras ning neid õigesti käitama; 8.1.3. on kohustatud kontrollima joogivee kvaliteeti ja heitvee (reovee) saastatust; 8.1.4. on kohustatud arveldama klientidega VK-teenuste eest; 8.1.5. VK-ettevõtte esindaja on kohustatud VK-objektile saabumisel esitama töötõendi; 8.1.6. omab õigust kontrollida väljas paiknevaid vee- ja kanalisatsioonitorustikke, veemõõtesõlme, veearvestit ja nende näitusid, VK-objekti sademekanalisatsiooni (vihma- ja torutuskanalisatsiooni) ja teha ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks; 8.1.7. ei oma õigust avaldada klienti või VK-objekti puudutavat ja talle teadaolevat infot, mis pole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise korraga; 8.1.8. omab õigust kokkulepete rikkumisel kliendi poolt lülitada VK-objekt välja ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, arvutada viivist, koostada akte rikkumiste kohta ja saata neid linnavalitsusse ja/või kohtusse. 8.2. Kliendi kohustused ja õigused: 8.2.1. on kohustatud talle kuuluvaid veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikke, nende sulgearmatuuri, mõõtevahendeid, olemasolevaid kohalikke puhastusseadmeid säilitama, töökorras hoidma ja õigesti käitama; 8.2.2. on kohustatud täitma eeskirjaga reoveele kehtestatud nõudeid; 8.2.3. on kohustatud tasuma ettenähtud tähtajaks VK-teenuste eest; 8.2.4. on kohustatud võimaldama VK-ettevõtte esindaja juurdepääsu veemõõtesõlme, veearvesti ja selle näitude, plommide olemasolu ja veearvesti taatlemistähtaegade kontrollimiseks, reovee proovivõtuks laboratoorseks analüüsiks, kohalike puhastusseadmete töö tõhususe hindamiseks; 8.2.5. on kohustatud kohe teatama kõigist tema VK-objektil toimunud avariidest, mis võivad olla ohtlikud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile, põhjustada uputust, häirida puhastusseadmete tööd, saastata keskkonda ja osalema nende kõrvaldamisel; 8.2.6. on kohustatud hoidma oma VK-objekti territooriumil (või teenindusterritooriumil) asuvad tuletõrjehüdrandid ja pea- või ühenduskraanide maapealsed kaaned lumest ja jääst puhtad ja tagama igal ajal juurdepääsu neile; 8.2.7. tal on õigus nõuda VK-ettevõttelt punktis 8.1 toodud kohustuste täitmist; 8.2.8. tal ei ole õigust puude ja põõsaste istutamiseks, ehitiste püstitamiseks, pikaajaliseks materjalide ladustamiseks veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike kohal + -2 m; 8.2.9. tal on õigus kõrvaldada plomme tuletõrjehüdrantidelt ja sulgemisarmatuurilt: – tulekahju kustutamiseks; – tuletõrje veevarustussüsteemide ja sulgearmatuuri kontrollimiseks. Plommide kõrvaldamisest peab klient teavitama VK-ettevõtet 24 tunni jooksul kõrvaldamisest alates. 8.3. Veeallikate omanike kohustused 8.3.1. Tagada kord veehaardepunktides, seejuures hoidma korras restkaevud, ärajooksurennid ja läbikäigud veehaardepunktide juurde, samuti täita tervisekaitse nõudeid. 8.3.2. Mitte lubada rikkuda sanitaarkaitsetsooni nõudeid veehaardepunktide juures (pesta pesu, autosid, nõusid, loomi, omada õueaiamaad, teha prügilaid jm.). IX. VASTUTUS HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE EEST 9.1. Vastutus haldusõiguserikkumiste eest veevarustus- ja kanalisatsioonivõrkude pidamisel ja kasutamisel kehtestatakse vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule – HÕS (lisa 3). Haldusvastutust kannavad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes on toime pannud haldusõiguserikkumisi. 9.2. Halduskaristust võib haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilisele isikule rakendada mitte hiljem kui kahe kuu jooksul rikkumisest alates (HÕS § 30). 9.3. Haldusõiguserikkumise toime pannud juriidilisele isikule võib halduskaristuse määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamisest, kuid mitte hiljem kui aasta õiguserikkumise toimepanekust (seaduse § 22 muudatus). 9.4. VK-ettevõte, kellele on tekitatud kahju ja/või materiaalset kahju (nii füüsilise kui ka juriidilise isiku poolt), koostab akti haldusõiguserikkumise kohta kahes eksemplaris ja edastab ühe eksemplari linnavalitsusse protokolli koostamiseks haldusõiguserikkumiste kohta. 9.5. Linnavalitsuse ametiisikute nimekiri, kellel on õigus haldusõiguserikkumiste protokolli koostada ja seda läbi vaadata, on toodud lisas 4. 9.6. Linnavalitsuse ametiisik koostab protokolli ja saadab selle hiljemalt kolme päeva jooksul läbivaatamiseks: – füüsiliste isikute haldusõiguserikkumiste puhul – linnavalitsuse vastavale isikule (HÕS § 230); – juriidiliste isikute puhul – halduskohtunikule (seaduse § 20 muudatus). 9.7. Füüsilise isiku haldusõigusrikkumist arutatakse linnavalitsuses 15 päeva jooksul, mille kohta tehakse otsus (HÕS-d § 253 ja § 265). 9.8. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumist arutab kohtunik haldusõiguserikkumise seadustikus sätestatud korras (Seaduse 18 ja 20 muudatus). 9.9. Kui haldusõiguserikkumine kutsub esile trahvi määramise, märgitakse otsuses trahvi tasumise kord ja tähtaeg, asutuse nimetus ja arvelduskonto number, millele trahv üle kantakse [HÕS-d § 266 (4)]. 9.10. Kui küsimuse lahendamisega trahvi määramisest haldusõiguserikkumiste eest samaaegselt otsustatakse küsimus süüdlase poolt varalise kahju korvamisest, siis näidatakse otsuses kahju suurus, selle korvamise kord ja tähtaeg, asutuse nimetus ja arvelduskonto number, millele kantakse üle sissenõutav summa. 9.11. Halduskaristuse määramise otsus kuulub täitmisele selle tegemise hetkest (HÕS § 330). Trahvi määramise otsus kuulub sundkorras sissenõudmisele pärast kehtestatud tähtaja möödumist, kui süüdlane seda vabatahtlikult ei täitnud. 9.12. Kui füüsiline isik pani toime haldusõiguserikkumise, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, siis antud rikkumise asjas võib samaaegselt karistust rakendada nii füüsilise kui ka juriidilise isiku suhtes (seaduse § 21 muudatus). Eeskirja lisa 1 EESKIRJAS KASUTATAVAD EESTI ÕIGUSAKTID 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (2. märtsi 1999. a otsus nr 525; RT I 1999, 25, 363). 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seadus (11. mai 2000. a otsus nr 794; RT I 2000, 39, 238). 3. Eesti standard EVS 663:1995 Joogivesi. Üldnõuded. 4. Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded (21. detsembri 1998. a määrus nr 290; RT I 1999, 15, 237). 5. Saastetasu seadus (2. märtsi 1999. a otsus nr 524; RT I 1999, 24, 361). 6. Haldusõiguserikkumiste seadustik (RT I 1999, 41, 496). 7. Kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2000, 56, 369). 8. Mõõteseadus (RT I 2000, 71, 442). Eeskirja lisa 2 SAASTEAINETE LUBATUD PIIRKONTSENTRATSIOONID JÕHVI LINNA REOVEELE (MG/L) pH 6,0 – 9,0 BHT7 280 Heljum 250 Püld (üldfosfor) 12 Nüld (üldlämmastik) 40 SO4 (sulfaadid) 110 Naftasaadused 2,1 Fenoolid ühealuselised 0,5 kahealuselised 5,0 Eeskirja lisa 3 HALDUSÕIGUSERIKKUMISED VEEKASUTUSE JA KANALISATSIOONI ALAL NING KARISTUSED NENDE EEST FÜÜSILISTELE JA JURIIDILISTELE ISIKUTELE SEISUGA 11. MAI 2000. A Veeomandiõiguse rikkumine (HÕS § 41) – trahv kuni 50 päevapalga ulatuses; Maa rikkumine või selle saastamine jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega (HÕS § 45) – trahv kuni 200 päevapalga ulatuses; Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine (HÕS § 52) – trahv kuni 200 päevapalga ulatuses; Inimese tervisele ja keskkonnale kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse nõuete rikkumine (HÕS § 53) – trahv 10–150 päevapalga ulatuses; – trahv 100–200 päevapalga ulatuses; Veekaitse-, veevõtuehitiste või -seadmete kahjustamine (HÕS § 54) – trahv kuni 200 päevapalga ulatuses; Ühisveevärgist omavoliline veevõtt või ühiskanalisatsiooni omavoliline reo-, sademe- või torutusvee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine või ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni normi ületavates kogustes juhtimine (seaduse § 17 muudatus) – trahv juriidilistele isikutele kuni 30 000 krooni; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamine, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee, sademe- või torutusvee või muu pinnase- ja pinnavee mõõtmiseks paigaldatud mõõteseadmete näitude moonutamine (seaduse § 17 muudatus) – trahv juriidilistele isikutele kuni 50 000 krooni; Kohaliku omavalitsuse volitatud isiku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmine (seaduse § 17 muudatus) – trahv juriidilistele isikutele kuni 20 000 krooni; Jäätmehoolduse nõuete rikkumine (HÕS § 59) – trahv kuni 80 päevapalga ulatuses; Ehituseeskirjade ja normide rikkumine (HÕS § 731) – trahv kuni 200 päevapalga ulatuses; Tegutsemine ehitusalal vastavat tegutsemislitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes (HÕS § 732) – trahv kuni 100 päevapalga ulatuses; Ehitusjärelevalve eest vastutava isiku ettekirjutuste täitmata jätmine (HÕS § 74) – trahv kuni 100 päevapalga ulatuses; Veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste käituseeskirjade rikkumine ning nende süsteemide ja rajatiste kahjustamine (HÕS § 79) – trahv kuni 100 päevapalga ulatuses; Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine (HÕS § 925) – trahv 10–100 päevapalga ulatuses; – trahv kuni 50 päevapalga ulatuses. * HÕS – haldusõiguserikkumiste seadustik Eeskirja lisa 4 AMETIISIKUTE NIMISTU, KELLEL ON ÕIGUS KOOSTADA HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE PROTOKOLLE JA NEID ARUTADA (VÄLJAVÕTE JÕHVI LINNAVALITSUSE 16. MÄRTSI 2000. A PROTOKOLLIST NR 14) § 44. Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine a) protokolli koostama – maakorraldaja, linnaarhitekt, haljastuse peaspetsialist; b) õiguserikkumist arutama – maakorraldaja, ehituse ja keskkonna peaspetsialist § 52. Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine ja § 54. Veekaitse- ja veevõturajatiste või seadmete kahjustamine a) protokolli koostama – linnamajanduse peaspetsialist, ehituse ja keskkonna peaspetsialist; b) õiguserikkumist arutama – abilinnapea majandusalal, linnamajanduse peaspetsialist