Viljandi Linnavolikogu — Detailplaneeringute koostamise reguleerimine — KO, 28, 547

Võttes aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõike 2, paragrahvi 9 lõike 8, paragrahvi 10 lõike 5, paragrahvi 18 lõike 7 ning paragrahvi 28 lõike 2, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada detailplaneeringute koosseisu ja vormistamise nõuded (lisatud). 2. Määrus jõustub 28. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 23. veebruari 2001. a määrusega nr 62 DETAILPLANEERINGUTE KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED 1. Üldosa 1.1. Käesolevad juhend määrab esitatavad nõuded Viljandi linna poolt vastu võetavate detailplaneeringute koosseisule ja vormistamisele ning materjalid ja dokumendid, mis kuuluvad detailplaneeringu koostamisel säilitamisele. 1.2. Detailplaneering tuleb linnavalitsusele esitada sellises vormis, mastaabis ja mahus, mis annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja detailplaneeringu lahendusest ning võimaldab detailplaneeringut menetleda. 1.3. Detailplaneeringu koosseisus olevad materjalid tuleb siduda ühtseks lahendust väljendavaks dokumendiks. Detailplaneeringu seletuskirja ja jooniste nõuded peavad olema vastavuses ja kehtima kompleksselt. Kasutatud tingmärgid ning võõrad mõisted peavad olema varustatud seletusega. Pikemad kirjeldavad tingimused on otstarbekas anda tekstilises osas, keskkonna ja linnaruumi kavandatud muudatused ning ruumiliste mõõtmetega seotud tingimused joonistel. 1.4. Detailplaneeringu teksti ja jooniste maht olgu lahenduse arusaadavust minetamata minimaalne. Juhul kui on tegemist lihtsamate detailplaneeringutega, on vajalik koostada vaid joonis OLEMASOLEV OLUKORD ja joonis PÕHIJOONIS, kuhu on kantud kogu planeerimislahendus. Planeeringu avalikustatavasse ja kehtestatavasse köitesse ei või lisada materjale, mida ei kehtestata või mis ei ole planeeringu lisad. 1.5. Planeeritavaks alaks tuleb võtta ala, mille kohta on aadressi äranäitamisega tehtud detailplaneeringu algatamise otsus koos seda piiravate teede (kogu tee maa-ala laiuses) ja avalike platside maa-alaga (mitte vähem kui maa-ala 10 m ulatuses kruntidest). 1.6. Olemasolevat olukorda ja detailplaneeringu lahendust kirjeldavad joonised tuleb esitada aktualiseeritud ehitusgeodeetilisel alusplaanil (alusplaani täpsusaste 1:500). Kui aktualiseeritud ehitusgeodeetiline alusplaan puudub, on enne koostamist vajalik see koostada ja kontrollida vastavuses geodeetiliste ja katastrimõõdistuste tegemiseks kehtestatud korrale. 1.7. Detailplaneeringu tiitelleht, seletuskiri ja kõik joonised tuleb varustada koostaja andmetega ja allkirjadega. 2. Detailplaneeringu koostamiseks vajalik informatsioon 2.1. Detailplaneeringu koostamiseks vajaliku informatsiooni kogumise õigus ja kohustus on Viljandi LV arhitektuuriametil (edaspidi arhitektuuriamet) ja planeeringu koostajal. Vajadusel väljastab linnavalitsus koostajale registritest informatsiooni taotlemiseks planeeringu koostamise kohta tõendi. 2.2. Detailplaneeringu koostamise aluseks tuleb koguda ja analüüsida järgmist informatsiooni: 2.2.1. olemasolev maakasutus ja omand; 2.2.2. planeeringu koostamisel kasutatava geodeetilise alusplaani ja teostatud ehitusgeoloogiliste uurimiste olemasolu; 2.2.3. kehtiva üldplaneeringu nõuded, linnaehituslikud põhimõtted; 2.2.4. koostatud, koostamisel olevad ja kehtivad detailplaneeringud; 2.2.5. keskkonnaseisundi ja kavandatud tegevuse poolt keskkonnale avaldatav mõju; 2.2.6. kaitsealused objektid ning nende kaitserežiim. 2.3. Kehtivate planeeringutega saab tutvuda ja vajadusel tellida koopiaid arhitektuuriametis. 2.4. Juhul kui planeeritakse uusi kvartaleid või krunte, kooskõlastada uute kvartalite ja kruntide numbrid ja aadressid Viljandi Linnavalitsuse maakorraldusametiga. 2.5. Koostamiseks on vajalik taotleda informatsiooni tehnovõrkude kohta (veevarustus, kanalisatsioon, sademevee kanalisatsioon, elekter, gaas, soojavarustus, side) tehnovõrkude valdajatelt ja innavalitsuselt, selgitades välja: – kas planeeritava maa-ala kohta on linnaliste tehnovõrkude arendamise huvi; – kas koostamist tinginud ehitussoovi või muu huvi elluviimiseks piisab olemasolevate tehnovõrkude võimsusest. Juhul kui planeeritakse rajada täiendavaid tehnorajatisi, tuleb nende asukoht koostamise käigus kooskõlastada arhitektuuriametiga. 3. Vastuvõtmiseks (avalikustamiseks sobivaks tunnistamiseks) esitatava detailplaneeringu koosseis 3.1. Detailplaneering peab vastuvõtmiseks olema esitatud järgmises koosseisus: tiitelleht, sisukord, tekstiline osa, graafiline osa. Detailplaneeringu kehtestatavatele materjalidele tuleb samas köites lisada lahenduse koostamise alused (algatamise otsus, lähteülesanne, lahenduse kohta tehtud otsustused) ja kooskõlastuste kokkuvõte (koos viitega originaal kooskõlastuste asukohale). 3.1.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema: – planeeringu nimetus (kvartali numbri ja tänavanimede ning vajadusel krundi numbrite ja aadresside äranäitamisega); – tellija andmed; – koostaja andmed; – koostamise aeg; – koostaja allkiri. 3.1.2. Sisukord Sisukord peab andma kõigi planeeringu koosseisus olevate materjalide loetelu ja järjestuse. 3.1.3. Tekstiline osa Tekstilise osa ülesehitus sõltub detailplaneeringu keerukuse astmest. Vajalik on, et detailplaneering käsitleks alljärgnevaid küsimusi: 3.1.3.1. eesmärk; 3.1.3.2. nõuete kehtivus ja ulatus. 3.1.3.3. Koostamise alused: – kehtiva üldplaneeringu nõuded; – detailplaneeringu algatamisel teada olevad lähteseisukohad ja huvid; – õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused; – kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nende nõuete kavandatav muutmine; – uuringud (geodeetiline mõõdistus, ehitusgeoloogiline uuring jm.). 3.1.3.4. Planeeritava ala linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed, situatsiooni kirjeldus. 3.1.3.5. Lahenduse linnaehitusliku idee kirjeldus: – linna piirkonna omapära ja sellega arvestamine; – üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul kehtiva üldplaneeringu tekstilise osa muudatused vastavalt üldplaneeringu ülesehitusele. 3.1.3.6. Krundijaotus: – olemasolev krundijaotus, olemasoleva krundi aadress, kvartali ja krundi number, krundi maakasutuse sihtotstarve ning pind; – tagastatava maa puhul endine krundijaotus, endise kinnistu aadress, kvartali ja krundi number ning pind; – planeeritud krundijaotus, planeeritud aadress, kvartali ja krundi number, krundi kasutamise sihtotstarve ning ligikaudne pind. Krundi kasutamise sihtotstarbena anda katastriüksuse sihtotstarvete alamliikidega üks-üheselt seostatavad sihtotstarbed vastavuses käesolevate nõuete lisaga 1. Krundi kasutamise sihtotstarvete esitamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringu lahendusest peab selguma, milliseid muudatusi kavatsetakse planeeritaval maa-alal ette võtta (mida kavatsetakse ehitada või rajada) ning millised on muudatuste tegijale esitatavad tingimused. Sihtotstarbed tuleb esitada põhilise sihtotstarbena ja kõrvalsihtotstarbe lubatud ulatusena. Näiteks: Äk (kauplus), Ät (toitlustus, olmeteenindus) ≥ 30%, Äb (pank, büroo) ≥ 10%, mille puhul võib krundile rajada kauplusehoone, milles maksimaalselt 30% kasulikust pinnast võib olla kasutatud toitlustuse ja olmeteeninduse poolt ning maksimaalselt 10% kasulikust pinnast võib olla kasutatud panga ja büroo poolt. 3.1.3.7. Linnaehituslikud nõuded: – ehitusalade määramise põhimõtted; – ehitusjooned ja nende tähendus; – ehituskeelualad ja nende tähendus; – kujad koos viitega seadusandlikule aktile; – hoonete korruselisus. 3.1.3.8. Kruntide ehitusõigus: – kasutamise sihtotstarve; – lubatud ehitiste arv krundil; – ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind (krundi maksimaalne täisehitusprotsent); – ehitiste lubatud kõrgus (suurim kõrgus katuseharja või parapeti absoluutkõrgusena, maapinna kõrgus või kõrguste vahemik). 3.1.3.9. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: – ehitise põhimahu või harjajoone suund; – olemasolevate ehitiste mahu, vormi ja kujunduse lubatud muutused ja nende ulatus; – katusekalle või selle vahemik; – muinsuskaitseliselt väärtuslike hoonete ja piirkondade puhul katusekatte ja välisviimistluse lubatud materjal, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele; (Kruntide ehitusõigus ning linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded anda krunthaaval loeteluna või tabelina.) 3.1.3.10. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted: – tee maa-ala ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja ligikaudsed laiused; – tee maa-alad, kus on lubatud väikeehitised ja ajutised ehitised ning nõuded neile ehitistele; – krundile pääsu asukoht ja/või piiri osa, kust ei rajata väljasõite; – liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukiliikluse ja kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus); – kruntide planeeritud sihtotstarvet ja võimalikku hoonestust arvesse võtva parkimisnormatiivi tagamine, parkimiskord; – liiklusrajatised (sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid); – ristmike põhimõtteline lahendus (sõiduradade arv ja lubatavad manöövrid). 3.1.3.11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: – säilitatav, linnaliselt väärtuslik ja muu haljastus; – kohustuslik kõrg- ja madalhaljastuse rajamine; – territooriumi heakorrastuse põhimõtted; – väikevormid; – kruntide piirded; – vertikaalplaneerimine (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine). 3.1.3.12. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus: – Olemasoleva olukorra iseloomustus, planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse maksimaalsed võimsusnäitajad ja põhimõtteline lahendus (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, gaasivarustus, sidevarustus, välisvalgustus); – lubatud ja keelatud lahendused ehitiste tehnovarustuse tagamisel, lokaalsete lahenduste lubatavus ja tingimused; – tehnovõrkudele reserveeritud maa-alad (tehnovõrgukoridorid) lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsuse kasvust ja kehtivatest normatiividest (EPN 17 Linnatänavad Tehnovõrgud Osa 8); – vajadusel maksimaalsed võimsusnäitajad planeeritud lahenduse kohta. 3.1.3.13. Tuleohutuse tagamine: – hoonete tulepüsivus ja kujad; – hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine. 3.1.3.14. Keskkonnakaitse abinõud: – planeeritud lahenduse mõju keskkonnale; – keskkonnamõjude hindamise tulemused. 3.1.3.15. Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel: – looduskaitsealade ja looduse kaitstavate üksikobjektide loetelu, iga objekti registri number, kaitsevööndi ulatus, viide kaitse-eeskirjadele või muule kasutamistingimusi kehtestavale dokumendile; – muinsuskaitseobjektide loetelu, iga objekti registri number, kaitsevööndi ulatus ja viide põhimäärusele, kaitsekohustuse teatistele või muule kasutamistingimusi kehtestavatele dokumendile, arheoloogiliste uuringute vajadus; – vajadusel muud kaitsealad ja kaitsealused objektid koos viitega seadusandlikele aktidele ja nendega kehtestatud kasutamistingimusi kehtestavale dokumendile; – vajadusel ettepanekud kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks. 3.1.3.16. Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks. 3.1.3.17. Servituutide vajadus. 3.1.3.18. Riigikaitselised maa-alad. 3.1.3.19. Muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. Seletuskirjas on ruumiliste tingimuste kirjeldamisel soovitatav viidata tingimusi ja nende mõõtmeid kujutavatele vastavatele joonistele. 3.2. Graafiline osa Detailplaneeringu lahendust kirjeldav(ad) joonis(ed) tuleb esitada mõõtkavas, mille puhul olemasoleva olukorra mõõdistus ja lahenduse kirjeldus on loetav ja arusaadav. Eelistada tuleb mõõtkava 1:500. Graafilise osa ülesehitus sõltub detailplaneeringu keerukuse astmest. Vajalik on, et detailplaneeringu joonised sisaldaksid järgmist: 3.2.1. SITUATSIOONISKEEM 3.2.1.1. planeeritava ala asukoht, 3.2.1.2. linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed; 3.2.2. OLEMASOLEV OLUKORD (TUGIPLAAN) 3.2.2.1. planeeritava ala piir, 3.2.2.2. olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid, 3.2.2.3. kaitsealad ja kaitsealused objektid registri numbri ja kaitsevööndi ulatusega, 3.2.2.4. kehtivate detailplaneeringute nõuded (varem kehtestatud detailplaneeringute mõjud), 3.2.2.5. viited uuringutele (ehitusgeodeetilise alusplaani andmed). 3.3. EHITUSÕIGUSE PLAAN, LINNAEHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED 3.3.1. planeeritava ala piir, 3.3.2. planeeritud krundi aadress, kvartali ja krundi number ning pind, 3.3.3. linnaehituslikud nõuded ehitistele, kruntide ehitusõigus: – ehitusalad (koos mõõtmete ja krundi piiridega sidumisega); – ehituskeelualad ja kujad; – ehitusjooned ja nende tähendus; – maakasutuse sihtotstarve või sihtotstarbed; (Krundi kasutamise sihtotstarbena anda katastriüksuse sihtotstarvete alamliikidega üks-üheselt seostatavad sihtotstarbed vastavuses käesolevate nõuete lisaga 1.) – lubatud ehitiste arv krundil; – ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind (krundi maksimaalne täisehitusprotsent); – ehitiste lubatud suurim kõrgus või kõrguste vahemik (katuseharja abs. kõrgusena); – hoonete korruselisus. 3.3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: – ehitise põhimahu või harjajoone suund; – katusekalle või selle vahemik; – vajadusel räästa kõrgus ja +/– 0,00 kõrgus; – nõuded kruntide piiretele. 3.3.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: – kohustuslik kõrg- ja madalhaljastuse rajamine; – säilitatav haljastus ja linnaliselt väärtuslik haljastus. 3.3.6. Hoonete tulepüsivus. 3.3.7. Keskkonnakaitse abinõud: – kaitsealad ja kaitsealused objektid; – ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks. 3.3.8 Muinsuskaitse abinõud: – kaitsealad ja kaitsealused objektid, – ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks. 3.4. KRUNDIJAOTUSPLAAN 3.4.1. krundijaotus, planeeritud kruntide andmed: – planeeritava ala piir; – olemasolev krundipiir; – endise kinnistu piir; – planeeritud krundipiir, piiri mõõtmed ja sidumine, planeeritud krundi pind ja aadress; – planeeritud maakasutuse sihtotstarve; 3.4.2. servituutide vajadus (koos mõõtude ja sidumisega). 3.4.3. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 3.5. LIIKLUSSKEEM 3.5.1. Teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted: – planeeritava ala piir; – tee maa-ala ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) ligikaudsed laiused ja mõõtude sidumine; – tänavate põhimõttelised ristprofiilid; – teede maa-alad, kus on lubatud väikeehitised ja ajutised ehitised ning nõuded neile; – krundile pääsu asukoht või piiri osa kust ei rajata väljasõite; – liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukiliikluse ja kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus); – kruntide planeeritud sihtotstarvet ja võimaliku hoonestuse parkimisnormatiivi arvesse võttev parkimiskord; – liiklusrajatiste asukoht (sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid); – ristmike põhimõtteline lahendus (sõiduradade arv ja lubatavad manöövrid). 3.6. TEHNOVÕRGUD 3.6.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus: – planeeritava ala piir; – tehnovõrkudele reserveeritud maa-alad mõõtmete ja sidumisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsuse kasvust ja kehtivatest normatiividest; – planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesivarustus, heitvee kanalisatsioon, sademevee kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, gaasivarustus, sidevarustus, välisvalgustus); – hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine. 3.7. ÜLDPLANEERINGU GRAAFILISE OSA MUUDATUSED jooniste väljavõtetena (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul) vastavalt üldplaneeringu ülesehitusele; 3.8. Detailplaneeringu graafilises osas näidata: 3.8.1. naaberkruntide numbrid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed; 3.8.2. naabrite ehitiste ja muud mõjud krundil ja krundilt väljuvad ehitiste ja muud mõjud; 3.8.3. piirnevate maa-alade ehitusõigus vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele (juhul, kui planeeritava alaga piirnevate maa-alade kohta on koostatud detailplaneeringuid). 4. Kooskõlastamine ja esitamine 4.1. Detailplaneeringu projekt tuleb esitada arhitektuuriametile kahes eksemplaris kooskõlastamiseks Viljandi LV projektide läbivaatamise komisjoniga ja pärast komisjoni märkuste parandamist neljas eksemplaris vastuvõtmise ja kehtestamise korraldamiseks. 4.2. Detailplaneeringu koostaja peab enne esitamist detailplaneeringu arhitektuuriametile selle kooskõlastama: 4.2.1. Viljandimaa Päästeteenistusega; 4.2.2. Viljandimaa keskkonnateenistusega; 4.2.3. Riikliku Muinsuskaitseinspektsiooniga, kui planeeritavale alale jääb muinsuskaitse all olevaid objekte või alasid või kui ala asub nende kaitsetsoonis; 4.2.4. Viljandi maastikukaitseala valitsejaga juhul, kui planeeritav ala haarab maastikukaitseala; 4.2.5. EV Maanteeameti Viljandimaa Teedevalitsusega juhul, kui planeeritav ala haarab riigimaantee või tugimaantee või nende kaitsevööndi; 4.2.6. EV Raudteeametiga juhul, kui planeeritav ala haarab raudtee või raudtee kaitsetsooni; 4.2.7. planeeritava ala olemasolevate ja perspektiivsete tehnovõrkude valdajatega. 4.3. Viljandi linna projektide läbivaatamise komisjonile kooskõlastamiseks esitatud detailplaneering peab olema koostatud II peatükis antud mahus ja minimaalselt kahes identses eksemplaris (neist üks eelnevalt võetud originaalkooskõlastustega). 4.4. Kui Viljandi LV projektide läbivaatamise komisjonil on detailplaneeringu projekti kohta selles tehtavaid märkusi, tuleb planeeringu projekt parandada enne planeeringu vastuvõtmist. 5. Komplekteeritavad ja säilitatavad dokumendid 5.1. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamisel peab tellija linnavalitsusele üle andma järgmised koostatud materjalid: – detailplaneeringu lahendus II peatükis antud koosseisus neljas eksemplaris; – vajadusel riigi vastava teenistuse või inspektsiooni originaalkooskõlastus planeeringu koostamiseks (juhul, kui planeeritaval alal on kaitsealused objektid või -alad); – planeeringuga seotud kirjavahetus; – lahenduse võimalusi illustreerivad materjalid; – lahenduse originaalkooskõlastused ja kooskõlastuste kokkuvõte; – juhul, kui lahendus on koostatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis digitaalselt (*.dgn formaadis failina); – juhul, kui lahendus on koostatud digitaalselt põhijoonis või ehitusõiguse plaan trükituna kilele A-4 formaadis. 5.2. Linnavalitsus peab iga detailplaneeringu menetlemise korrektsuse kontrollimiseks säilitama kuni detailplaneeringu kehtivuse lõppemiseni järgmised materjalid: – detailplaneeringu lahendus II peatükis antud koosseisus kahes eksemplaris; – planeeringu lähteülesande taotlus; – väljavõtted planeeringu algatamisest, eesmärgist, avalikust väljapanekust, avalikust arutelust avaliku väljapaneku tulemustest ja kehtestamisest teabevahendites teatamise kohta; – vajadusel riigi vastava teenistuse kooskõlastus planeeringu koostamiseks (juhul, kui planeeritaval alal on kaitsealused objektid või -alad); – Viljandi Linnavalitsuse korraldus või Viljandi Linnavolikogu otsus planeeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta koos planeeringu lähteülesandega; – koopiad kirjadest kinnisasjaomanikele planeeringu algatamisest, eesmärgist, avalikust väljapanekust, avalikust arutelust, avaliku väljapaneku tulemustest ja kehtestamisest teatamise kohta; – eellepingud planeeringu elluviimiseks ja/või kahjude hüvitamiseks; – planeeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üle andmise leping; – riigi vastava teenistuse või inspektsiooni kooskõlastus lahendusele (juhul, kui planeeritaval alal on kaitsealused objektid või -alad); – linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamise kohta; – detailplaneeringu koostamise ettepaneku teinud isiku huve ja planeeringu lahenduse võimalusi illustreerivad materjalid; – linnavalitsuse protokolliline otsus avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute arvestamise kohta (juhul, kui laekus ettepanekuid); – planeeringu protsessis vastu võetud vaheotsused planeeringu järelevalvele esitamise kohta); – planeeringu avaliku arutelu protokoll; – koopiad avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid teinud isikutele ettepanekute arvestamisest informeerimise kohta (juhul, kui laekus ettepanekuid); – maavanema heakskiit planeeringule (juhul, kui planeering esitatakse riiklikule järelevalvele); – maavanema seisukohad planeeringuvaidluse kohta (juhul, kui planeeringu avalikustamisel jäi lahendamata planeeringuvaidlusi); – koopiad kirjadest isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud; – originaalkooskõlastused ja kooskõlastuste kokkuvõte; – detailplaneeringu lahendust täpsustavad väljastatud projekteerimistingimused; – detailplaneeringu kehtestamise otsus; – planeeringuga seotud muu kirjavahetus; – muud planeeringuga kaasnevad dokumendid. 5.3. Vastuvõtmise ja kehtestamise korraldamiseks koostatud planeeringu projektidest kaks (üks originaalkooskõlastustega) jäävad pärast planeeringu kehtestamist Viljandi Linnavalitsusele (üks eksemplar arhiivi, teine arhitektuuriameti avariiulile). Linnavalitsus edastab ühe eksemplari Viljandi Maakatastrile ja ühe eksemplari järelevalvet teostavale maavalitsusele. 5.4. Õiguslike toimingute aluseks saab olla vaid detailplaneeringu eksemplar, mille kõik lehed ja joonised on linnavalitsus varustanud originaaleksemplarile vastavust tõendavate templijäljenditega. Lisa Viljandi Linnavolikogu 23. veebruari 2001. a määrusele nr 62 KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED Juhtfunktsioon ÜLDPLANEERINGUS Maakasutuse sihtotstarve DETAILPLANEERINGUS Numberkood, sihtotstarve Tähistus Selgitus Tähistus Selgitus 001. Elamumaa E Elamud Ee – pereelamu (kuni 2 korterit), kaksikelamu Er – ridaelamu Ek – korterelamu (3 ja enam korterit) Ajamajad, suvilad Es – aiamaja, suvila Garaažid Eg – garaaž sõiduauto(de)le 002. Ärimaa Ä Bürood Äb – pank, büroo Ärid Äk – kauplus, turg, hulgimüük, kokkuost Teenindusasutused Ät – toitlustus, majutus, näitused, olmeteenindus, side Äp – kasumit taotlev haridus- kultuuri ja/või sotsiaalasutus kasumit taotlev parkla või parkimishoone (~ Ee või Lp) Tanklad Äa – autohooldus, bensiinijaam Sadamad Äs – sadamahoone Äl – lennuvälja hoone 003. Tootmismaa T Tootmishoone ja rajatis, tööstusettevõte, ladu, elektrijaam, -alajaam Th – tööstus, ehitusmaterjalide ladu Tk – keskkonda mittehäiriv tööstus Ta – autobaas, automajandi liiklusvahendite remondikompleks Tl – ladu, külmhoone, elevaator Tm – metsatööstus, saekaater Tr – trafoalajaam, katlamaja vm tehnorajatis Ph – katmikala 004. Mäetööstusmaa K Karjäär Kr – mäetööstuse karjäär Turbaväljakud Kt – turbaväljakud 005. Sotsiaalmaa Ü Sotsiaalsfääri ja riigikaitse eesmärke teeniv asutus Üh – kasumit mittetaotlev kultuuri-, spordi-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, sakraal- või valitsusasutus Avaliku puhkuse ja vaba aja veetmine Üm – supelrand, staadion, vabaõhumuuseum, lauluväljak, park, haljasala vm vaba aja veetmise koht, kallasrada, kalmistu, Üp väikeujuvvahendite sadam, rannalauter 006. Veekogude maa V Veekogud, nende teenindusmaa Ve – looduslik ja tehisveekogu Vm – veekogu teenindusmaa 007. Transpordimaa L Tänav, maantee, raudtee, vee-, õhu- ja torutransport Lt – teed ja tänavad, sõidukite liikluseks ette nähtud väljakud ja platsid Lr – raudtee Ll – lennuväli Lp – kasumit mittetaotlev autoparkla Lh – kasumit mittetaotlev transpordimaa korrashoiuks ja/või navigatsiooniks ettenähtud ehitis Lj – joonrajatised 008. Jäätmehoidla maa J Olme- ja tootmisjäätmete ladustamine Jh – prügila Sanitaartsoon Js – ettevõtte sanitaartsoon Puhastusseadmed Jp – puhastusseadmed 009. Riigikaitsemaa R Kaitsejõud, piirivalve, toll, politsei, kinnipidamiskoht, päästeamet Rh – Siseministeeriumi, või Kaitseministeeriumi hoone Rv – vangla, kinnipidamiskoht Rt – tuletõrjeasutus 010. Kaitsealade maa H Maa-ala, millel majandustegevus on keelatud Hl – loodukaitse objekt Ha – arheoloogiline ja ajalooline kaitseobjekt 011. Maa-tulundusmaa M Põllumajandussaaduste kasvatamiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa Mp – põllumaa, puuviljaaed, puukool Mm – metsamaa Mh – õuemaa (~ Ee) Mu – muu maa 012. Sihtotstarbeta maa S Sr – reserv- ja tagavaramaa (ei kasutata planeeringualal)