Paikuse Vallavolikogu — Valla 2004 - 2006. aasta arengukava vastuvõtmine — KO, 13, 108

Valla 2004.–2006. aasta arengukava vastuvõtmine Paikuse Vallavolikogu 15. detsembri 2003. a määrus nr 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 alusel Paikuse Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu ja kinnitada Paikuse valla arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud) ning täiendada sellega (lisada lisaks nr 1) Paikuse Vallavolikogu poolt 13. septembri 2001. a määrusega nr 10 kinnitatud arengukava. 2. Määrus jõustub 19. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS PAIKUSE VALLA ARENGUKAVA 2004–2006 EESSÕNA Paikuse valla arengukava on Paikuse valla tegevuse aluseks. Sellega määratakse ära valla pikaajalised eesmärgid ja selle elluviimine on vallavalitsuse olulisim ülesanne. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse kohaliku omavalitsuse tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (investorid, ettevõtjad, kohalik omavalitsus, riigi keskvalitsus), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärk on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava võib pidada tinglikuks kokkuleppeks erinevate huvigruppide vahel, mis on läbi arutatud ja aktsepteeritud ka valla elanike poolt. Sellisena hõlbustab ta valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet investoritesse jt võimalikesse partneritesse. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Arengukava vaatab Paikuse Vallavolikogu läbi iga-aastaselt. Tehakse parandused, täpsustatakse finantsid, tööde järjekord. Paikuse valla arengukava on suunatud Paikuse valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. Käesolevas arengukavas ei ole välja toodud eraldi olemasolevat olukorda ega arengu aluseid ja eeltingimusi, kuna need on põhjalikult kajastatud 2001. aastal vastu võetud arengukavas. Esitatud on küll elanikkonna areng viimastel aastatel. Põhirõhk on pööratud konkreetsete projektide ja nende prioriteetsuse järjestamisele valdkondade kaupa. Strateegilised eesmärgid on tuletatud läbi viidud SWOT-analüüsi kaudu. 2003. aastal on valminud ka Seljametsa, Põlendmaa, Tammuru ja Vaskrääma külade piirkonna arengukava. See on heaks kiidetud ja vastu võetud külade üldkoosolekul 29. märtsil 2003. a. Külade arengukava kaust asub eraldi kaustas nr 7-2.2. Arengukava kokkupanemiseks korraldati kolm suuremat avalikku arengupäeva. Nende päevade kohta koostatud protokollid ja osalejate nimekirjad ei kuulu käesoleva kausta koosseisu, vaid see on samuti eraldi kaustas nr 7-2.2. Elanikkonna muutumine 01.01.2000–01.01.2003 Paikuse valla rahvastik seisuga 01.01.2000. a: eelkooliealised ehk 0–6-a 8% põhikooliealised ehk 7–15-a 15% gümnaasiumiealised ehk 16–18-a 6% tööealised ehk 19–63-a 59% Pensioniealised ehk 63 ja vanemad 12%

Paikuse valla rahvastik seisuga 01.01.2003. a: eelkooliealised ehk 0–6-a 7% põhikooliealised ehk 7–15-a 14% gümnaasiumiealised ehk 16–18-a 4% tööealised ehk 19–63-a 63% pensioniealised ehk 63 ja vanemad 12%

VÕRDLUS: 2000 2003 suund eelkooliealised ehk 0–6-a 234 in 8% 7% 238 in –1% põhikooliealised ehk 7–15-a 436 in 15% 14% 463 in –1% gümnaasiumiealised ehk 16–18-a 169 in 6% 4% 145 in –2% tööealised ehk 19–63-a 1656 in 59% 63% 2100 in 4% pensioniealised ehk 63 ja vanemad 338 in 12% 12% 390 in püsiv Sünnid, surmad, elukoha muutmised: Paikuse vald 2000. a 2001. a 2002. a Algseis 2833 2962 3128 Sündinud 25 31 35 Surnud 21 29 21 Tulnud 249 ei tea 406 Lahkunud 143 ei tea 212 Lõppseis 2962 3128 3336 Elanike arvu muutumine asustusüksuste lõikes 01.01.2000. a 01.01.2001. a Paikuse alevik 71% Paikuse alevik 72% Silla küla 9% Silla küla 9% Seljametsa küla 11% Seljametsa küla 10% Tammuru küla 5% Tammuru küla 5% Vaskrääma küla 3% Vaskrääma küla 3% Põlendmaa küla 1% Põlendmaa küla 1% 01.01.2002. a 01.01.2003. a Paikuse alevik 73% Paikuse alevik 74% Silla küla 8% Silla küla 8% Seljametsa küla 10% Seljametsa küla 9% Tammuru küla 5% Tammuru küla 5% Vaskrääma küla 3% Vaskrääma küla 3% Põlendmaa küla 1% Põlendmaa küla 1% Muutuste graafik: Paikuse alevik 71% 72% 73% 74% Silla küla 9% 9% 8% 8% Seljametsa küla 11% 10% 10% 9% Tammuru küla 5% 5% 5% 5% Vaskrääma küla 3% 3% 3% 3% Põlendmaa küla 1% 1% 1% 1%

Muutuste graafik: Paikuse alevik Silla Seljametsa Tammuru Vaskrääma Põlendmaa 2009 256 313 154 72 39 2000 2144 257 303 148 73 37 2001 2286 262 296 159 74 38 2002 2475 277 307 165 78 34 2003 19% e +466 8% e 21 2% e –6 7% e +11 8% e +6 13% e –5 suund

Paikuse valla elanike hõivatus majandusvaldkondade lõikes: Tööstusettevõtetes 34% Eelarvelistes asutustes 21% Põllumajandusettevõtetes 17% Teenindusettevõtetes 12% Kaubandusettevõtetes 9% Metsamajanduses 7%

SWOT-ANALÜÜS TEEMADE KAUPA 1. TÖÖGRUPP Elamumajandus. Kommunikatsioonid. Infrastruktuurid. Teed. Heakord. Keskkond. Töögrupi juht A. Jakobson. TUGEVUSED: 1. Puudub tagastatud majade üürnike probleem 2. Olemas piisavalt palju elamumaad 3. Pea kõigis korterelamutes moodustatud korteriühistud 4. Uued elanikud, kes suudavad osta Paikusele maad või korterit, on arvatavasti ka maksujõulised 5. Kuna olemas on üldplaneering, siis on selle järgi saadud juhinduda ja arendada uusi elamupiirkondi 6. Tsentraalne vesi alevikus ja osades külades olemas ning vee hind vastab kvaliteedile 7. Tarbijatel olemas veemõõtjad 8. Kõik korterelamud tsentraalse kanalisatsiooniga 9. Paikuse alevikus tänu kaugküttele õhk puhtam 10. Kaugkütte hind on hea 11. Viimastel aastatel ehitatud ca 800 m uusi soojatrasse 12. Tugev soojatootja 13. Aastaringselt soe vesi 14. Soojasõlmede ja -mõõtjate olemasolu 15. Tänavavalgustusega piirkonnad suurenevad iga aastaga 16. Põhimaanteed heas korras (Paide maantee, Jõekalda tee, Seljametsa tee) 17. Parkide ja haljasalade väljaarendamine 18. Vallas tervikuna palju metsi ja ilusat loodust 19. Alevikus riigimets hästi hooldatud 20. Vaskrääma küla plats on hea näide teistele NÕRKUSED: 1. Alevikus puuduvad munitsipaalkorterid 2. Külades korterühistute tegevus puudulik – puudub ühtne haldusfirma 3. Veetrassid on vanad, mis raskendab läbipesu 4. Vee kvaliteet ei vasta nõuetele 5. Palju väikseid puurkaeve 6. Uutes elamupiirkondades ei jõua trasside ehitus järele 7. Tammurus ja Silla külas puurkaevude omandisuhted keerulised 8. Sademevesi jookseb kanalisatsioonitorudesse 9. Puhastusseade asub kaugel 10. Külade puhastusseadmed töötavad ebaefektiivselt 11. Hinnakonflikt Pärnu linnaga 12. Väga suur piirkond kanaliseerimata (alevik, külad) 13. nn Linnuriigis välja ehitatud individuaalkütted – ei olda huvitatud kaugküttest 14. Soojamajandusse vajalik investeering ca 10 milj krooni 15. Palju vanu soojatrasse suure soojakaoga 16. Suur osa tänavavalgustusest AS Eesti Energia liinidel 17. Külades tänavavalgustus ebapiisav ja vanade valgustitega 18. Hõreda asustuse tõttu on tänavavalgustust vaja väga suurel alal 19. Elamiskvaliteet ei lange kokku teede kvaliteediga – palju kruusateid, tolmune 20. Teede väljaehitamise investeerimisplaan puudub 21. Kõnniteed on lõpuni väljaehitamata (asfalteerimata) 22. Külateede pervede ja kraavide hooldus olematu 23. Hulkuvate koerte probleem 24. Prügi mahapanek metsa alla 25. Paljudel elanikel puudub prügiveoleping VÕIMALUSED: 1. Läbi valla hakkavad korterühistud toetust saama (leping KredEx’iga) 2. Reiu–Sindi veetrassiga sidumine lahendaks aleviku ja Silla küla veevarustuse 3. Läbi ISPA projekti lahendada vee- ja kanalisatsiooni harutorustikud 4. Kehva veega puurkaevude sulgemine 5. Anda vee- ja kanalisatsioonihaldus üle AS-ile Pärnu Vesi 6. Jäätmekäitluskeskuse nõrgveekollektori väljaehitamisega laheneb mitme piirkonna kanalisatsioon (Seljametsa, alevik osaliselt) 7. Oma puhastusseadme ehitamine 8. Silla küla puhastusseadme rekonstrueerimine 9. Võimalus minna üle bioküttele 10. Uute elamupiirkondade ühendamine kaugküttega 11. Vaadata üle aleviku väikekatlamajadega hooned, suunata kaugküttega liituma 12. Tänavavalgustuse lülitussüsteemi rekonstrueerimine – kokkuhoid 13. Valmistada ette kõnniteede asfalteerimiskava, mille 1. järjekorras oleks kõnnitee Paikuse Põhikoolist nn Linnuriigini 14. Valmistada ette valla tänavate ja teede asfalteerimiskava 15. Kõnniteede ehitamise edasine plaan Silla küla, Linnuriik 16. EPT ja Pärnu jõe vahelise haljasala väljaarendamine 17. Väikesadamate rajamine Pärnu ja Reiu jõgedele 18. Rajada noortele rohkem spordiväljakuid 19. Kalmistu käivitamine 20. Orgaanika komposteerimise vajalikkuse teadvustamine OHUD: 1. Veetrasside väljaehitamisel ISPA rahadest raskused omafinantseeringute leidmisel 2. Veehind tõuseb kõrgeks 3. Euroopa Liiduga liitumisel karmistuvad kanaliseerimise nõuded 4. Vanad kanalisatsioonitrassid võivad tekitada keskkonnareostuse (nt tüüker Pärnu jões) 5. Kütusehoidlad kaovad ära põhikooli staadioni väljaehitamisel 6. Kütuse hinna tõus, saastemaks 7. Tänavavalgustuse haldus kallineb «tänu» suurele lõhkumisele 8. Osadel teedel hooldamatuse ja remondi piiratuse tõttu probleemid läbipääsetavusega kevadel ja sügisel 9. Kulupõletamise aja piiramise vajalikkus kevadel 2. TÖÖGRUPP Juhtimine, majandus, ettevõtlus, turism, eelarveküsimused, välissidemed, territoriaalplaneerimine. Töögrupi juht K. Erkmann. TUGEVUSED: 1. Valla soodne geograafiline asukoht 2. Hea demograafiline olukord 3. Soositud elupaik ja oma valla tunne 4. Atraktiivne investeerimis- ja ettevõtluskeskkond 5. Elujõulised ettevõtjad 6. Suhteliselt hea teedevõrk 7. Koostöö naabritega on hea 8. Laiapõhjalise kokkulepitud arengukava ja üldplaneeringu olemasolu NÕRKUSED: 1. Rasketranspordi suur osakaal alevikku läbivatel teedel 2. Külade arengu nõrk intensiivsus 3. Lõpuni on välja arendamata aleviku keskus Paide mnt ääres 4. Noortekeskuse puudumine 5. Turismi- ja kultuuriobjektide tähistamise ja eksponeerimise komplektsse ideoloogia puudumine VÕIMALUSED: 1. Elamuehituse arendamine 2. Roheliste koridoride ja parkide võrgustiku loomine 3. Puhke- ja turismimajanduse arendamine 4. Investeerimisvõimaluste järjepidev kajastamine 5. Soodsa infovõrgu kujundamine 6. Külakeskuste arendamine 7. Maakonna jäätmekäitluskeskus 8. Arendada keskkonnasõbralikku ettevõtlust 9. Läbi Paikuse–Reiu vabaõhulava maine reklaam kogu vallale 10. Kasutada ära ilusate jõgede olemasolu ja nende eripära OHUD: 1. Keskkonda saastava tööstuse tungimine elamute vahetusse lähedusse 2. Elamistingimuste valik – kas linn või küla 3. Surve suurenemine looduskeskkonnale 4. Liikluskoormuste tõus valla teedel 5. Mitmetes eluvaldkondades konkreetse tegevuskava puudumine 6. Arengutempo aeglustumine 7. Nõudluste ja vajaduste kasv ületab võimalused 3. TÖÖGRUPP Haridus, kultuur, sport, vaba aeg, noorsootöö. Töögrupi juht H. Reisenbuk. TUGEVUSED: 1. Traditsioonide säilitamine ja uute loomine nii kultuuri kui spordi vallas (üritused) 2. Hea tasemega kultuurikollektiivide olemasolu 3. Hea koostöö valla asutuste ja koolide vahel – vald hariduse arengut soosiv 4. Keskkond soosib tervislikke eluviise 5. Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu 6. Toimiva õpilasomavalitsuse olemasolu 7. Hea koostöö teiste valdade, maakondade ja riikidega 8. Suur laste arv vallas 9. Hea ja kvaliteedinõuetele vastav pedagoogide kaader 10. Hea õpikeskkond ja õpitingimused 11. Soosiv keskkond uuendustele 12. Õpilaste veo hea korraldus valla territooriumil asuvatesse koolidesse 13. Heal tasemel raamatukogu ja infotehnoloogiline teenus 14. Head täienduskoolituse võimalused 15. Pärnu linna lähedus – kaadri valik kergem 16. Alus- ja põhiharidus konkurentsivõimeline NÕRKUSED: 1. Puudus kaasaja nõuetele vastavatest tegevuskohtadest (rahvusvahelistele standarditele vastav võimla, staadion, Seljametsa võimla, Noortekeskus, huvimaja, mänguväljakud) 2. Vahendite vähesus (rahvariided, klaver, lava valgustus, garderoobid, jõusaali varustus vana, kergejõustiku varustus) 3. Väljaehitatud ujumiskohtade puudumine 4. Spordialade ühekülgsus (puudub kergejõustik) 5. Külades kooskäimiskohtade puudus 6. Vallas spordijuhi puudumine (rahvasport, traditsioonilised üritused külades, noortele midagi jne.) 7. Ringijuhtide madal töötasu 8. Saunateenuse puudumine vallas 9. Oma korraliku reklaamtahvli puudumine 10. Erinevate noorsooliikumiste puudumine (4H, gaidid, skaudid jne) 11. Lastekaitse- või kooli sotsiaaltöötaja puudumine 12. Õpilasveo transport puudub väljaspool valda õppijatele 13. Lasteaia kohtade nappus 14. Huviringide vähesus (valikut pole, puudub tegevuskoht) 15. Transport oma vallas huviringides käijatele 16. Põhikoolis aula puudumine VÕIMALUSED: 1. Külaliikumise elavnemine, uute seltside ja spordiühenduste tekkimine 2. Rahvaspordirajatised igasse külasse ja elamurajoonidesse 3. Seljametsa huvimaja edasiarendamine 4. Tegevusvaldkondade laiendamine 5. Baasi kaasajastamine 6. Seljametsa karjäärist suvine puhkuse- ja vaba aja keskus 7. Tiigi tänava tiigist talvine liuväli muusika ja tuledega 8. Olemasolevate vabaõhu spordirajatiste korrashoid (korvpall, ramp, jalgpall) – prügikastid, pingid 9. Erinevate noorsooliikumiste teke – vabatahtliku aktiivi ärakasutamine 10. Tihendada koostööd ja mitmekesistada koostöövorme valla haridusasutuste vahel 11. Lastevanemate koolitamine ja nõustamine laste arengu tagamiseks 12. Koostöö sõprusvaldade haridusasutustega 13. Koostöö tõhustamine Politseikooliga 14. Tänu Pärnu linna lähedusele kõrgkultuuri kättesaadavus, huvihariduse võimalused 15. Uute tegevuspaikade kasutuselevõtt huvi- ja ringitegevuse ning sporditegevuse mitmekesistamiseks (põhikooli käsitöömaja, võimlemislinnak, terviserajad, Põlendmaa koolimaja, Seljametsa huvimaja) 16. Valla raamatukogu edasiarendamine ühtseks teabekeskuseks OHUD: 1. Pärnu linna lähedus (kultuuri tarbimine, ringijuhtide äravool, linna ohud narkootikumide ja alkoholi näol, laps pannakse kohe linna gümnaasiumi) 2. Elanikud töötavad vallast väljas 3. Teenuste kvaliteediga ajast mahajäämine 4. Oma valla noored ei saa õhtuti kasutada meie spordikeskuse teenuseid 5. Välisspordirajatiste lühiajaline kasutuse võimalus (valgustus puudub) 6. Eestvedajate puudus 7. Läbimõtlematud reformid riigi tasemel 8. Huvitegevuse suuremad võimalused linnas 9. Haridusasutuste kaasajastamiseks suur koormus valla eelarvele 4. TÖÖGRUPP Sotsiaalhoolekanne, tervishoid. Töögrupi juht A. Käärats. TUGEVUSED: 1. Hea rahvastiku vanuseline koosseis 2. Personali ja baasi olemasolu (Tiigi tn 2 päevakeskus) 3. Võrgustik loodud – pereabikomisjon, vabatahtlikud 4. Lasteaia, koolide ja spordibaaside olemasolu annab võimaluse ennetavaks tööks 5. Tänu vallaarstile – abi saavad ka kindlustamata isikud, määratakse õigeaegselt puue, vaktsineeritakse, töötervishoid, laste terviseprojektid 6. Väljakujunenud avahooldus, koduteenused 7. Lastelaagrite korraldamine suviti 8. Valla leht on hea info levitaja NÕRKUSED: 1. Osadel inimestel omavastutuse langus ehk kätteõpitud abitus 2. Finantseerimise prognoosimatus 3. Erivajadustega inimeste ja juhtude süsteem reformide tulemusel «niru» 4. Töötute ja tööotsijate statistika on eksitav ja puudulik. Kohapeal napib rakendusvõimalusi 5. Avalikele ja ühiskondlikele hoonetele (poed, side, vallamaja) halb ligipääs lapsevankri ja ratastooliga – puuduvad kaldteed, käsipuud 6. Tõrjutud ja probleemsete laste järelevalve puudulik (koostöö lasteasutuste, peredega ei toimi). Nn tänavakultuur 7. Töö krooniliste toimetulematutega – võlglased, alalised toetuste taotlejad 8. Kaadri puudus (lastekaitsespetsialist, sotsiaalpedagoog) VÕIMALUSED: 1. Sotsiaalvõrgustiku kujundamine (koostöö valla allüksuste, ühenduste, üksikisikute jne kaudu) 2. Preventiivne tegevus – sport, vaba aeg, vaba loodus 3. Tervist hindav hoiak – lasteaias, koolis, töökohal, kodus 4. Teenuste laiendamine sotsiaalvallas, nõuandeteenistus 5. Riiklike võimaluste ärakasutamine – puudega isikute hooldamine, toetused 6. Tugiisikute süsteemi laiendamine ca 7 piirkonda. Vabatahtlike motiveerimine, koolitamine 7. Munitsipaaleluruumid küladesse 8. Kriisiabi osutamine (surm, raske haigus, töötus, majanduslik krahh) 9. Kalmistu järkjärguline käivitamine 10. Turvatunde tähtsustamine (vabatahtlikud, Politseikool, volikogu korrakaitsekomisjon) 11. Sotsiaaltervishoiuga tegeleva meeskonna pidev pädevuse tõus – struktuur ei tohi hajuda 12. Laste sünni väärtustamine – noorte perede nõustamine 13. Tihendada koostööd naaberomavalitsuste ja sõprusvaldadega OHUD: 1. Riskirühmade kuhjumine teatud piirkondadesse 2. Abivajajate arvu kasv 3. Elanike füüsilise ja psühholoogilise vastupanu pidev langus – stress 4. Noorte inimeste madal elukvaliteet – hinnangud kujundatakse tänaval seiklejate järgi 5. Tervishoid kui äri – kallid vaktsiinid, ravimid, hambaravi, haiglad hotelli tasule jne 6. Riiklike toimetulekutoetuste järsk vähenemine tingib omavahendite kasvu, et säilitada saavutatud taset 7. Traditsioonilise perekonna puudumine 8. Rohelise vööndi taganemine elamuehituse ees 9. Ravikindlustamata isikute probleemid PAIKUSE VALLA VISIOON 2010 Paikuse vald pakub parimat elukeskkonda Pärnumaal – Parim paik kus elada (nii täna kui tulevikus, koos ettevõtluse arendamise ning hariduse kvaliteedi ning mitmekülgsuse kasvuga). Paikuse vald on inimsõbralik looduslähedane elamispaik igas vanuses inimestele Paikuse on koht, kuhu tulla, kus olla ja mitte tahta ära minna Paikuse vald on ettevõtlust soosiv, investeerijaile avatud, inimese tervist ja turvalist elukeskkonda väärtustav, konkurentsivõimelist haridust pakkuv, kaasaegse elukeskkonnaga soositud elupaik. PAIKUSE VALLA ARENGUEESMÄRGID AASTAKS 2006 1. Elanike arv 4000 Ülesanded: • Elanike vajaduste väljaselgitamine ja prognoosimine • Miks Paikusel ja miks Paikusele (motivatsiooni analüüs ja motiveerimiskava – nii olijad kui tulijad) • Tulevikuvajadustele vastava sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamine • Agressiivse maapoliitika kujundamine • Tehnilise infrastruktuuri kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks muutmine • Valla kaasaegse ühiskondliku keskuse väljaarendamine Paikuse alevikus • Võimaliku sünergiaefekti analüüs – kõiki arengueesmärke silmas pidades • Elanikele pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine 2. Atraktiivne elu- ja puhkekeskkond Ülesanded: • Vald puhtaks ja värvid valda! • Tunnussõnaks looduslähedane elukeskkond • Vald turismimagnetiks (värav Soomaale; jõeprojekt koos esiajaloo, laevade, rippsildade ja Tindi saarte muutmisega turismimagnetiks; Seljametsa karjäär suviseks vaba aja veetmise keskuseks koos kämpingu ja karavanikohtadega) • Vald tuntuks (Paikuse–Reiu etendused ja kontserdid, veekeskus, teleshowd, tunnusüritused, teadlik mainekujundus jne) • Vald turvalisemaks (Politseikooli kaasamine ja naabrivalve rakendumine, noortevalve) • Aita nõrgemat (uute võimaluste loomine nii noortele kui vanuritele) 3. Maakonna parim põhiharidus Paikuselt Ülesanded: • Materiaalse baasi lõplik väljaarendamine (vorm) • Kvaliteedi ja mitmekülgsuse tagamine (sisu) • Tunnussõnaks oma kooli uhke tunne (teadlik mainekujundus) • Kooli oma nägu (prioriteediks kas reaal- või humanitaarained, kutseõpe jne) 4. Pärnumaa kõige ettevõtjasõbralikum vald, parim PPP näide (private – public – partnership) Ülesanded: • Koostöös ettevõtjatega luua vähemalt 200 uut töökohta • Maksimaalne heade investeerimisvõimaluste loomine ja tutvustamine (tulemuslik marketing) • Tehnilise infrastruktuuri väljaarendamise tugi ettevõtjale (avaliku- ja erasektori koostöös) • Tööstusparkide edasiarendamine ja inkubaatori loomine alustavatele ettevõtjatele • Suurinvesteeringute soodustamine (graanulitehas, tekstiilitehas jne) • Ettevõtjast hoolimine (konkursid «Parim ettevõtja», «Parim põllumees»; «Valmistatud Paikusel» jne) Kõigi eeltoodud ülesannete elluviimiseks tuleb kavandada edasised tegevused, mille kogum moodustabki vallaeelarvega seotud lähiaastate tegevuskava PAIKUSE VALLA PÕHIMÕTTED ARENGU EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS ■ Uuenduslikkus ■ Säästlikkus ■ Avatus ja koostöövalmidus Arengueesmärkide realiseerimise RAUDREEGEL ehk vallasisene kokkulepe: ■ Vallaeelarvest investeeritakse arengueesmärkidest tulenevate ülesannete täitmiseks igal aastal vähemalt 30%; ■ Laenu võetakse ainult oma osaluse katmiseks välisosalust taotletavates projektides (sunnib pingutama, et 20%-le oma rahale vastu saada 80%, samas võimaldab võimsat edasiliikumist).