Vinni Vallavolikogu — Vinni valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 27, 525

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Vinni valla põhimääruse» ja põhimääruse lisade «Vinni Vallavolikogu töökord» ja «Vinni Vallavalitsuse töökord» uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Vinni Vallavolikogu 26. augusti 1998. a istungi pp nr 8 kinnitatud «Vinni valla põhimäärus» koos lisadega «Vinni Vallavolikogu töökord» ja «Vinni Vallavalitsuse töökord»; 2.2. Vinni Vallavolikogu 21. aprilli 1999. a määrus nr 30 «Muudatuste ja täienduste tegemine Vinni valla põhimääruses»; 2.3. Vinni Vallavolikogu 22. märtsi 2000. a määrus nr 13 «Vinni valla põhimääruse muudatused». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 21. veebruari 2001. a määrusega nr 3 VINNI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Vinni valla põhimääruse eesmärk Vinni valla põhimääruses sätestatakse Vinni valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Vinni valla kohalik omavalitsus 1. Vinni valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse ja rahvaalgatuse teel. § 3. Vinni valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Vinni vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 2. Vinni vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Vinni valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3. Vinni valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla esindamise kord») sätestatud korras Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), volikogu esimees, Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. § 4. Vinni valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Vinni vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 5. Vinni valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 1. Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. 2. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumi ja spordibaaside, raamatukogude, muuseumi ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Omavalitsusüksuse ülesanne on valla strateegiliste arengusuundade ja nendest lähtuva arengukava väljatöötamine. Arengusuundade ja nende saavutamise võimalike viiside määratlemisel võetakse arvesse valla võimalusi ja ajaloolis-kultuurilisi iseärasusi. 5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. § 6. Vinni valla eelarve Vinni vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Vinni valla omavalitsusorganid 1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 2. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 8. Vinni valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega 1. Vinni valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 2. Vallavolikogu valib Lääne-Viru Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. 3. Vinni valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 9. Vinni valla sümbolid Vinni valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla sümbolite kasutamise kord»). § 10. Asjaajamiskeel Vinni valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Vinni valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 11. Vinni valla piir 1. Vinni valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 12. Vinni valla aukodanik Vinni vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule Vinni valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt Vinni valla aukodaniku statuudile, mis on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla aukodaniku statuut»). § 13. Vinni valla vapimärk Vinni valla vapimärk on rinnamärk, mis antakse vallapoolse erilise austusavaldusena füüsilistele isikutele. Valla vapimärgi kirjeldus ja andmise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruses lisas (lisa «Vinni vapimärgi statuut»). II. VINNI VALLAVOLIKOGU § 14. Vinni Vallavolikogu tegutsemine 1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi. 2. Vallavolikogu töökord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). § 15. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Vinni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees kutsub valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 16. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest, Vinni valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 8. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 9. Käesoleva paragrahvi punktis 8 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. § 17. Vallavolikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. kohtukaasistujate valimine; 1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 18. Vinni valla elanike küsitluste läbiviimine 1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. § 19. Vallavolikogu töökorraldus 1. Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu komisjonide ja osavaldade halduskogude kaudu. 2. Vallavolikogu tööd korraldab esimees. 3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 4. Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu ning kus korraldatakse vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). 2. Vallavolikogu esimehele või aseesimehele määratakse volikogu otsusel töötasu või hüvitis. § 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 2. Vallavolikogul on üks aseesimees. 3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 5.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 5.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 5.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 6. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 8. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 22. Vallavolikogu komisjon 1. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget ja mitte suurem kui üheksa liiget. Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva komisjoni esimehe või/ja aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal volikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjoni esimeeste ja aseesimeeste arvule. 3. Komisjoni liikmetest üle poole peavad olema vallavolikogu liikmed. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse ametnik. 4. Revisjonikomisjoni liikmed võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 6. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva ja komisjoni sellekohasel otsusel elektroonilisel kujul valla koduleheküljel. 7. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on täpsemalt sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») ja komisjoni põhimääruses. § 23. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse ja osavalla tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt viieliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 2.1. vallavalitsuse ja osavaldade tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 2.3. vallavalitsuse raamatupidamise õigsust, vallavara sihipärast kasutamist; 2.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 2.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste ning osavaldade tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 6. Revisjonikomisjonile laienevad lisaks käesolevale põhimääruse lisa (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») punkti 4 alapunktides sätestatud õigused ja kohustused ning töökord. § 24. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») sätestatud korras. § 25. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 1.1. vallavolikogu komisjonil; 1.2. vallavolikogu liikmel; 1.3. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 1.4. vallavalitsusel; 1.5. vähemalt 1% hääleõiguslikel Vinni valla elanikel seaduses sätestatud alustel ja korras; 1.6. osavalla halduskogul käesolevas põhimääruses sätestatud alusel ja korras. 2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 4. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 5. Vallavolikogu määrused ja otsused kuuluvad avalikustamisele. Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallamajas stendil ja volikogu sellekohasel otsusel elektroonilisel kujul valla koduleheküljel. Avalikustamise aja fikseerib volikogu sekretär määruse originaaleksemplari tagumisel küljel, kinnitades selle oma allkirjaga. 6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu ja osavaldade kantseleides. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse nädala jooksul pärast allakirjutamist Riigikantseleile avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 7. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 8. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 9. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. 10. Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 11. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). III. VINNI VALLAVALITSUS § 26. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. § 27. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Vallavanem saab valituks osutamise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 2. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri ning vallavalitsuse koosseisu kohta. 3. Vallavalitsusse kuuluvad ametkoha järgselt vallavanem, osavalla vanemad ja teised vallavalitsuse liikmed vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile. 4. Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes valla ametiasutuses. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. 5. Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavolikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. 6. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 7. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 8. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 9. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni § 28. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 2. Vallavalitsuse töökord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavalitsuse töökord»). § 29. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine 1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta korraldusi. Vallavanem annab oma pädevuse piires käskkirju. 2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavalitsuse töökord») sätestatud korras. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal pärast avalikustamist. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused kuuluvad avalikustamisele. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallavalitsuse üldosakonnas ja valitsuse sellekohasel otsusel elektroonilisel kujul valla koduleheküljel. Avalikustamise aja fikseerib vallasekretär määruse originaaleksemplari tagumisel küljel, kinnitades selle oma allkirjaga. 5. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse üldosakonnas. Määruses sätestatud juhul avaldatakse määrus valla infolehes. 6. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab üldosakond kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 7. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele – istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 8. Vallavalitsuse üldosakond korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. § 30. Vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vinni valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Vinni valla esindamise korrale. 2. Vallavanem: 2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2.3. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele. Korraldab vallavalitsuse õigusaktide täitmist; 2.6. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri; 2.7. esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest; 2.8. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta; 2.9. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema antud volituste piires. 4. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 6. Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 31. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine 3.1. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 7. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 32. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse üldosakonna ehk vallavalitsuse kantselei tegevust. 3. Vallasekretär osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel, korraldab vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist ning korraldab vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta. 5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse alusel, vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud seaduslikke ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. 7. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. IV. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 33. Valla asutused 1. Valla asutused on: 1.1. valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 1.2. valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. 2. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja osavalla valitsused. Valla ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord on sätestatakse käesolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses ning teistes õigusaktides. 3. Vallavalitsuse üldosakond e valla kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. 4. Valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. 5. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametis vallavanema ettepanekul vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 34. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 2. Valla avalik teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, osavalla valitsuses, vallavalitsuse ja osavalla struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 3. Valla avalikku teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 4. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused. V. VINNI VALLA VARA § 35. Vallavara mõiste 1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses registrit. 4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 36. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud vallavolikogu kinnitatud «Vinni vallavara eeskirjas» (RTL 1998, 125/126, 482). § 37. Vallavara valitsemine 1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. 3. Vallavara valitsema volitatud ametiasutuse hallatavad asutused on valla asutused, kellele vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara on valdusesse andnud. 4. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. § 38. Vallavara kasutamine majandustegevuses 1. Valla majandustegevus on: 1.1. teenuste osutamine valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 1.2. osalemine äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes; 1.3. tehingud vallavaraga; 1.4. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 2. Vald, kui omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 3. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 4. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 39. Vinni valla kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VI. VINNI VALLA ARENGUKAVA § 40. Vinni valla arengukava mõiste 1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab Vinni valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. 5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 6. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 41. Vinni valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 2. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 42. Vinni valla kultuuriväärtuste kaitse 1. Vinni omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 43. Keskkonnakaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 2. Vinni vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. VII. OSAVALD § 44. Osavalla õigusseisund 1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 3. Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 1) osavalla nimi ja sümboolika; 2) osavalla piiride kirjeldus; 3) osavalla halduskogu ja osavalla valitsuse moodustamise põhimõtted ja pädevus; 4) osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord; 5) osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. § 45. Osavalla pädevus 1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 2. Osavalla pädevus määratakse osavalla põhimäärusega, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. § 46. Osavalla omavalitsusorgan 1. Osavalla omavalitsusorganiteks on osavalla halduskogu ja osavalla valitsus. 2. Osavalla halduskogu moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses. § 47. Osavalla halduskogu 1. Osavalla halduskogu on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. 2. Osavalla halduskogu moodustatakse vallavolikogu poolt. Osavalla halduskogu liikmete arvu ning halduskogu koosseisus tehtavad muudatused kinnitab vallavolikogu oma otsusega. 3. Osavalla halduskogu liikmeks võib olla ainult selles osavallas hääleõiguslike Eesti kodanike registrisse kantud ning selles osavallas vallavolikogusse kandideerinud isik. 4. Halduskogu moodustamisel lähtutakse punktis 3 sätestatust, kodaniku soovist osaleda halduskogu töös ning järgmistest põhimõtetest: 4.1. halduskogusse kuuluvad antud osavallast vallavolikogusse valitud isikud, nende loobumisel, samuti halduskogu liikmeks oleku tingimustele mittevastavuse korral järgmised samas valimisringkonnas antud kandidaatide nimekirjas kandideerinud isikud vastavalt personaalselt saadud häältele, sõltumata sellest, millises kandidaatide nimekirjas (või üksikkandidaadina) nad kandideerisid. 5. Osavalla halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe salajase hääletuse teel. § 48. Osavalla valitsus 1. Osavalla valitsus on valla ametiasutus, mille teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Vastava ettepaneku, mis on eelnevalt kooskõlastatud halduskoguga, esitab vallavalitsusele osavalla vanem. 2. Osavalla valitsus on üheliikmeline, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Osavalla valitsuse koosseisu kuulub ametikoha järgi osavalla vanem. § 49. Osavalla kantselei 1. Osavalla vanem moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 2. Osavalla kantselei: 2.1. korraldab osavalla asjaajamist; 2.2. saadab kümne päeva jooksul vallavalitsusele halduskogu otsuste ja osavalla vanema korralduste ärakirjad; 2.3. saadab asjaosalistele korralduste ärakirjad; 2.4. hoiab osavalla pitsatit; 2.5. tagab osavalla halduskogu ja osavalla valitsuse tehnilise teenindamise; 2.6. täidab teisi seaduses, osavalla põhimääruses, halduskogu, osavalla valitsuse vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. § 50. Osavalla vanem 1. Osavalla halduskogu valib osavalla vanema kandidaadi. Halduskogu esitab valitud osavalla vanema kandidaadi vallavanemale. Vallavanem esitab osavalla vanema kandidaadi volikogule kinnitamiseks osavalla vanema ametikohale ja vallavalitsuse koosseisu. 2. Kui vallavanem ei aktsepteeri halduskogu poolt esitatud osavalla vanema kandidaati, palub vallavanem esitada halduskogul uus kandidaat. Vallavanem ei saa tagasi lükata üle kahe kandidaadi. 3. Osavalla vanem: 1) esindab osavalda seaduses, Vinni valla põhimääruses, ja õigusaktides antud pädevusele; 2) nimetab ametisse osavalla ametnikud; 3) kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 4) kuulub vallavalitsuse koosseisu; 5) võib anda oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktidena korraldusi; 6) annab käskkirju osavallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks; 7) kirjutab alla teistele osavallavalitsuse dokumentidele; 8) täidab osavalla halduskogu ja vallavanema poolt talle pandud ülesandeid; 9) korraldab seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest, Vinni valla põhimäärusest, osavalla põhimäärusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist; 10) on aruandekohustuslik vallavalitsuse ja osavalla halduskogu ees. § 51. Osavalla halduskogu otsus ja osavalla vanema korraldus 1. Osavalla halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Vinni valla õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees. 2. Halduskogu otsus ei kuulu Vinni valla õigusaktide hulka ning tal on vallavalitsusele ja vallavolikogule soovituslik iseloom. 3. Osavalla vanem annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks korraldusi. Osavalla vanema antud korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Korraldused peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 52. Osavalla vanema tegevuse järelevalve 1. Kontrolli osavalla vanema korralduste üle teostab vallavanem. 2. Kui vallavanem leiab, et osavalla vanema korraldus on vastuolus seaduste või teiste õigusaktidega, teeb ta osavalla vanemale ettepaneku vastav korraldus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla viia. 3. Vallavolikogu alatine revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas halduskogu ja osavalla vanema tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. § 53. Osavalla likvideerimise alused ja kord 1. Osavalla tegevus lõpetatakse vallavolikogu otsusel. 2. Osavalla tegevust saab lõpetada valla eelarveaasta algusest, kusjuures osavalla tegevuse lõpetamise otsus peab olema vastu võetud kolm kuud enne eelarveaasta algust. 3. Osavalla tegevuse lõpetamise võivad algatada: 3.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 3.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest osavalla elanikest; 3.3. vallavalitsus. VIII. VINNI VALLA VÄLISSUHTED § 54. Vinni valla välissuhete korraldamise alused 1. Vinni vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 3. Vinni omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. § 55. Vinni valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 1. Vinni vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Vinni valla arengu ja elanike huvides. 2. Vinni valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Vinni valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 3. Vinni valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. Lisa Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 21. veebruari 2001. a määrusega nr 3 VINNI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Vinni Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Vinni valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning osavaldade halduskogud. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Vinni Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Vinni valla põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega, valla põhimäärusega, Vinni valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu ja kantselei sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Vinni valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale ning vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 3. Volikogu liige 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.4. kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu; 3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 3.1.7. kuuluda halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 3.2. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsusele, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele. 4. Komisjon 4.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 4.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 23. 4.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 4.4. Volikogu alatine komisjon: 4.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 4.4.2. töötab välja tegevuskavad; 4.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 4.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 4.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 4.4.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 4.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 4.6. Komisjoni esimees: 4.6.1. juhib komisjoni tööd; 4.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 4.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 4.6.6. juhatab komisjoni koosolekut. 4.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 4.8. Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosolek võidakse kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete nõudel. 4.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös komisjoni sekretäriga. 4.11. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 4.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 4.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 5. Juhtivkomisjon 5.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 5.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 5.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 5.3.1. eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 5.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 5.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 5.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 5.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 5.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 5.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 6. Osavalla halduskogu 6.1. Osavalla halduskogu moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 47. 6.2. Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Vinni valla õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.3. Volikogu poolt halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul. 6.4. Konkreetset osavalda puudutava küsimuse arutamisel kuulab volikogu ära vastava osavalla halduskogu seisukoha. 6.5. Halduskogul on õigus teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 7. Volikogu õigusaktide algatamine 7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 7.1.1. volikogu liikmel; 7.1.2. volikogu komisjonil; 7.1.3. vallavalitsusel; 7.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 7.1.5. osavalla halduskogul valla põhimääruses sätestatud alusel ja korras; 7.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 7.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 7.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Vinni valla asjaajamise juhendile» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 7.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 7.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 7.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, osavalla(-valdade) halduskogu(de)le. 7.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 7.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 7.10. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 7.12. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 8. Volikogu istungi kokkukutsumine 8.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 8.3. Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Eelinformatsioon järgmise volikogu istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. 8.4. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 8.5. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.6. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 9. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 9.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 9.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär või tema asendaja ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 9.4. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 10. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 10.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 10.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 10.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. 10.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 11. Küsimuse arutamine istungil 11.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 11.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 11.2.1. valla eelarvet; 11.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 11.2.3. arengukava; 11.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 11.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 11.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 11.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 11.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 11.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 11.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 11.7.1. ettekanne 15 minutit; 11.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 11.7.3. sõnavõtt 5 minutit; 11.7.4. repliik 2 minutit; 11.7.5. lõppsõna 3 minutit. 11.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 11.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 11.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 11.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 11.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 12. Hääletamine volikogu istungil 12.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. 12.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 12.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 12.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Vinni valla põhimääruse paragrahvi 17 punktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18, 1.24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 12.5. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 12.6. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 13. Istungi lõpetamine 13.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 13.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 14. Õigus saada teavet 14.1. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 14.2. Kirjalik taotlus vastava teabe saamiseks tuleb esitada vastavalt volikogule või valitsusele. 15. Umbusalduse avaldamine 15.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsusele, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele. 15.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 15.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. 15.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 15.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 15.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. 15.7. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 15.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 15.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 15.10. Umbusaldamise avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest vabastamise. 15.11. Umbusaldamise avaldamine on aluseks vallavanema ametist või vallavalitsuse liikme tema kohustustest vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 16. Volikogu liikme enesetaandamine 16.1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 16.2. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17. Volikogu istungi protokoll 17.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 17.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 17.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 17.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. 17.5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Lisa Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 21. veebruari 2001. a määrusega nr 3 VINNI VALLAVALITSUSE TÖÖKORD I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1. Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Vinni valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast korrast. 2. Vallavalitsuse istungid toimuvad üle nädala kolmapäeviti, kui vallavanem ei otsusta teisiti. Eelinformatsioon järgmise vallavalitsuse istungi aja kohta teatatakse istungi lõpus. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 3. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 3.1. vallavalitsuse liikmel; 3.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 3.3. vallavanemal; 3.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 3.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 3.6. volikogul; 3.7. osavalla halduskogul. 4. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 4.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 4.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 4.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4.4. informatsioon. 5. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavad materjalid vormistab üldosakond. 6. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 7. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 8. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul üldosakond. 9. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsustuse eelnõu. 10. Enne õigusakti eelnõu esitamist vallavalitsusele tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) jurist; 5) vallasekretär. 11. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 12. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 13. Seletuskiri peab sisaldama: 13.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 13.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 13.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 13.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 13.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 13.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 14. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 15. Üldosakond ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 15.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 15.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 15.3. vajavad kooskõlastamist. 16. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse üldosakonnale üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 17. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 18. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele üldosakonnas üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 14 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 19. Esitatud ettepanekute alusel koostab üldosakond istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks. Täiendava istungi päevakorra esitab üldosakond vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib üldosakond esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 20. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 21. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist saadab üldosakond vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 22. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 23. Vastavalt Vinni Vallavolikogu töökorra punktile 7.8 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 24. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 25. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraoleku tema määratud vallavalitsuse liige. 26. Vallavalitsuse istungil viibib ettekandega esinev isik (vastavalt päevakorrapunkti arutelule), samuti vallavanema kutsel teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 27. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 28. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 29. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. 30. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 31. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 32. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 33. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 34. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 35. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 36. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 37. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 38. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel kolme tööpäeva jooksul üldosakonnale lõplikuks vormistamiseks. 39. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 40. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel üldosakonnale üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse üldosakonnas vallavalitsuse esituskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 41. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 42. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, annab vallasekretär oma kaasallkirja ning saadab õigusakti viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 43. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 44. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 45. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 46. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 47. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 48. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 49. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 50. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 51. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.