Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 26, 515

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 21. juuli 1994. a otsuse nr 1 «Jõgeva linna põhimääruse kinnitamine» punktid 1 ja 2. 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Vello MÄESEPP Lisa Jõgeva Linnavolikogu 7. detsembri 2000. a määrusele nr 35 JÕGEVA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Jõgeva linna põhimäärus Jõgeva linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Jõgeva linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Jõgeva linna kohalik omavalitsus 1. Jõgeva linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Jõgeva linna arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus Jõgeva linnas: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Jõgeva linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Jõgeva linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Jõgeva linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Kohalik omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Jõgeva linna õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Jõgeva linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3. Jõgeva linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduse ja Jõgeva linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Jõgeva Linnavalitsus ja linnapea. Jõgeva linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Jõgeva linna omavalitsusorganid Jõgeva linna omavalitsusorganid on: 1) Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) Jõgeva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linnavolikogu moodustatud täitevorgan. § 6. Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 1. Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada Jõgeva linnas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) linnatänavate korrashoidu. 2. Jõgeva linna ülesanne on korraldada linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse, spordikeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Jõgeva linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Jõgeva linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Jõgeva linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 1. Jõgeva linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 2. Jõgeva linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 8. Jõgeva linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Jõgeva linna omavalitsusorganid võivad Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 9. Jõgeva linna sümbolid 1. Jõgeva linna sümbolid on vapp ja lipp, mis registreeritakse seaduse alusel sätestatud korras. 2. Jõgeva linna vapp (edaspidi linnavapp) on rohelisel kilbil hõbedane lainelõikeline palk, millest üleval on kaks ja all üks kuldne ristikuleht. 3. Jõgeva linna lipp on ristkülik, mis koosneb neljast võrdse laiusega horisontaalsest värvilainest: kollane, roheline, kollane, roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 105x165 cm. § 10. Jõgeva linna sümbolite kasutamise kord 1. Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linnavalitsus. 2. Linnavapi kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud viisist erinevalt on lubatud üksnes Jõgeva Linnavalitsuse loal. 3. Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel. 4. Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 5. Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 6. Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. 7. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 8. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. 9. Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. 10. Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. 11. Jõgeva linna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 11. Asjaajamiskeel 1. Jõgeva linna omavalitsusorganites ja linna asutustes on asjaajamiskeel eesti keel. 2. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kord linna kohalikes omavalitsusorganites toimub keeleseadusega sätestatud korras. § 12. Jõgeva linna piir 1. Jõgeva linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. 2. Jõgeva linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Jõgeva linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 3. Jõgeva linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. II. LINNAELANIK § 13. Jõgeva linna elanik Jõgeva linna elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Jõgeva linnas. § 14. Muude isikute õiguslik seisund Jõgeva linnas Muudel isikutel on Jõgeva linnas viibides Jõgeva linna elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud piirangud. § 15. Jõgeva linna aukodanik Jõgeva linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Jõgeva linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse annab linnavolikogu vastavalt «Jõgeva linna aukodaniku statuudile» ja aukodanikud saavad vastava tunnistuse. III. LINNAVOLIKOGU § 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Linnavolikogu on Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. 3. Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 4. Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees. § 17. Linnavolikogu moodustamine 1. Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Linnavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vähemalt 90 päeva enne volikogu valimiste päeva. 3. Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 18. Linnavolikogu liige 1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Jõgeva linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 4. Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Jõgeva linna õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 5. Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 6. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 7. Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. 8. Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 9. Käesoleva paragrahvi punktis 8 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 19. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Jõgeva linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Jõgeva linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. § 20. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 1. Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 3. Käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunkti 3 piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni. § 21. Linnavolikogu asendusliige 1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. 2. Jõgeva linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. 3. Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4. Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Jõgeva linna valimiskomisjon. 5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 6. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastava linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 7. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 8. Kui linnavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 22. Linnavolikogu pädevus 1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Jõgeva linna valimiskomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning asutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. § 23. Jõgeva linna elanike küsitluse korraldamine 1. Linnavolikogul on õigus korraldada Jõgeva linna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. 2. Linnavolikogu otsustab küsitluse vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. 3. Küsitlus korraldatakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 24. Linnavolikogu struktuur 1. Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 2. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei. § 25. Linnavolikogu esimees 1. Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Jõgeva linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees. § 26. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 2. Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 4. Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 5. Kui kandidaate on rohkem kui kaks ja ükski neist ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kuni kahe kandidaadi hääletamisel või kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. 6. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 7. Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 27. Linnavolikogu komisjon 1. Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni ning vajadusel teisi alatisi ja ajutisi komisjone. Igal komisjonil on oma põhimäärus, mille kinnitab linnavolikogu. 2. Linnavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. 3. Komisjonid moodustab ning nende esimehed ja aseesimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. 4. Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb sellesse muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildise alusel. 5. Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu kantselei. 6. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnakantseleis ja linnavolikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 7. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru linnavolikogu ees tehtud tööst. 8. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 9. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 10. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. § 28. Linnavolikogu revisjonikomisjon Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 lõigetes 5–9 sätestatud alustel ja korras. 4. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 ja muude Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. 6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 7. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 29. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord 1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 28 lõikes 4 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd linnavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse linnavolikogu esimehega. 2. Kontrollimisi korraldavad revisjonikomisjoni liikmed või linnarevident ja koosseisuvälised eksperdid ning erialaspetsialistid (edaspidi kontrollijad). 3. Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse vastava teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse. 4. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli ajal organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 5. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. 6. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. Kontrollija kannab oma teenistuskohustuste täitmisel vastutust seadustes sätestatud korras. 7. Kontrollimise käigus tekkinud eriarvamused lahendatakse riigi ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. 8. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse lähtudes püstitatud ülesandest. 9. Kontrollija korraldatud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 10. Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimi ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrolli aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja Jõgeva linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) linnavara kasutamise õigsust; 3) linna eelarvetulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust. 11. Aktis peab sisalduma: 1) viide õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja mis osas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. 12. Majandusliku kahju ilmnemisel näidatakse aktis selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad. 13. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. 14. Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste objektiivse ja õige kajastamise eest aktis. 15. Akt esitatakse kontrollitud asutuse juhile allkirja vastu. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul kontrollijale. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda linnavolikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. 16. Kontrollija esitab ühe akti koopia koos lisatud dokumentide ja omapoolsete ettepanekutega kontrollitava asutuse töö parandamiseks linnavalitsusele. § 30. Linnavolikogu eestseisus 1. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 2. Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. 3. Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. 4. Eestseisuse ettepanekud linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. § 31. Linnavolikogu fraktsioon 1. Vähemalt neli linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 2. Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. 3. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. 4. Ühte fraktsiooni kuuluvate fraktsiooni liikmete enamuse otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. 5. Fraktsiooni tegevuse tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. § 32. Linnavolikogu kokkukutsumine 1. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. 2. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees, aseesimees või tema asendaja. 3. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Jõgeva linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 4. Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 5. Linnavolikogu kokkukutsumise kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 33. Küsimuste arutelu linnavolikogus 1. Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 2. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul või enesetaandusel juhatab linnavolikogu istungit istungist osavõttev vanim linnavolikogu liige. 3. Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 4. Linnavolikogu arutab istungi päevakorras märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 5. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 6. Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed või nende asendajad ja teised linnavolikogu reglemendis sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 7. Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. 8. Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine, mis toimuvad salajasel hääletamisel. 9. Igal linnavolikogu liikmel on õigus taotleda nimelist või salajast hääletamist. Alternatiivsete hääletamisprotseduuride ettepaneku korral otsustatakse küsimus poolthäälteenamusega. 10. Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 11. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 12. Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistab ja avalikustab eesti keeles linnavolikogu kantselei. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 13. Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 34. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 1. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, linnavolikogu komisjoni esimehele, aseesimehele või liikmele. 2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või liikme tema kohustustest vabastamise. 4. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 35. Linnavolikogu õigusaktide algatamine 1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu komisjonil; 2) linnavolikogu fraktsioonil; 3) linnavolikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud korras. 2. Linnavolikogu võib teha oma otsusega linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 36. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud ametisse kinnitada linnavalitsuse isikulist koosseisu. 2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. IV. LINNAVALITSUS § 37. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Jõgeva linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 2. Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 3. Linnavalitsus töötab välja linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 4. Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. § 38. Linnapea valimise kord 1. Linnapeaks võib linnavolikogu valida vähemalt 18-aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. 2. Linnapea valimine korraldatakse kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 5. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 7. Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 8. Kui kandidaate on rohkem kui kaks ja ükski neist ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kuni kahe kandidaadi hääletamisel või kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. 9. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 39. Linnapea 1. Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse kui linna ametiasutuse tööd ning linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Jõgeva linna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linna ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse kui linna ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistujatega; 10) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. 3. Kui isik, kes on linnapea asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. 4. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. 5. Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. § 40. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. 2. Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. 3. Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed. 4. Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. 5. Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolt häälteenamust, määrab linnapeale uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitamise tähtaja linnavolikogu. 6. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 7. Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega. 8. Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse linnapea esildisel linnavolikogu oma volituste ajaks. § 41. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 1. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 4. Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. § 42. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise enne tähtaega otsustab linnavolikogu: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 2. Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused ning talle makstakse hüvitist linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 43. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 40 sätestatud korras. § 44. Linnavalitsuse pädevus 1. Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus. 2. Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 45. Linnavalitsuse töökord 1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhib linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 2. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. 3. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 4. Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 5. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. § 46. Linnavalitsuse komisjonid 1. Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 5. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. § 47. Linnasekretär 1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 3. Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. 4. Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 5. Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. V. LINNA AMETIASUTUS JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 48. Linna ametiasutused 1. Linna ametiasutused on linnavalitsus ja linnavolikogu kantselei. 2. Linnavalitsus moodustab linnavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud linnavalitsuse struktuuriüksused. 3. Linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksused on linnakantselei ja linnavalitsuse ametid. 4. Linnakantselei on linnavalitsuse kui linna ametiasutuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. 5. Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise ja teenindamise vastavalt oma põhimäärusele. § 49. Linna avalik teenistus 1. Linna avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse linna eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. 2. Linna teenistus toimub vahetult linna ametiasutustes ja nende struktuuriüksustes. 3. Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 4. Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 5. Ametnik on linna ametiasutuste ja nende struktuuriüksuste koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 6. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 7. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 8. Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. VI. LINNA EELARVE JA MAJANDUSTEGEVUS § 50. Linnaeelarve sisu 1. Jõgeva linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 51. Eelarve avalikustamine Jõgeva linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse seadusega sätestatud korras. § 52. Jõgeva linna tulud ja kulud 1. Jõgeva linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 2. Jõgeva linna kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 53. Jõgeva linna eelarve projekti koostamine Jõgeva linna eelarve projekti koostamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 54. Jõgeva linna eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 2. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 3. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 4. Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. § 55. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 1. Eelarve muutmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 2. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. 3. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 4. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 56. Eelarve täitmine 1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 2. Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. 3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. 4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 5. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. § 57. Kohalikud maksud 1. Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 3. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. 4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 5. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 58. Koormised 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. 6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. LINNAVARA § 59. Linnavara mõiste 1. Linnavara on Jõgeva linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 3. Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. § 60. Linnavara register 1. Linnavara võetakse arvele linnavara registris. 2. Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 3. Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. 4. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 61. Linnavara omandamine 1. Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 2. Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus. § 62. Linnavara valitsemine 1. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Jõgeva linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Linnavara valitsejad on linnavolikogu ja linnavalitsus. 3. Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele Jõgeva linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. 4. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mis tahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. 5. Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 63. Linnavara kasutamine 1. Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. 2. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. 3. Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 4. Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 5. Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 64. Linnavara võõrandamine 1. Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. 2. Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. § 65. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 66. Linnavara kasutamine majandustegevuses 1. Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linnavalitsuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingute teostamine linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Jõgeva linna õigusaktides sätestatud majandustegevus. 2. Jõgeva linn võib teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 4. Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmivad linnavolikogu esimees ja linnapea oma seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud volituste piires. VIII. JÕGEVA LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 67. Jõgeva linna arengukava mõiste 1. Jõgeva linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 2. Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnakantseleis ja linnaraamatukogus. 4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 5. Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 6. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 68. Linnaplaneerimine 1. Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Jõgeva linna ehitusmääruse. 3. Jõgeva linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja Jõgeva linna ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 69. Jõgeva linna ja Jõgeva linna piirkonna üldplaneering 1. Jõgeva linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. 2. Jõgeva linna piirkonna üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna mõne piirkonna kohta. 3. Jõgeva linna ja Jõgeva linna piirkonna üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. § 70. Detailplaneering 1. Detailplaneering on seadusele ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Jõgeva linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 71. Linna ehitustegevus 1. Linnaehituslikku tegevust suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus oma struktuuriüksustega. 2. Linn võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja ehitisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. 3. Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. § 72. Kultuurimälestiste kaitse 1. Jõgeva linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste kaitse. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 73. Keskkonnakaitse 1. Jõgeva linna kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. 3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Jõgeva linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi kasutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Jõgeva linna õigusaktides. IX. VÄLISSUHTED § 74. Jõgeva linna välissuhete korraldamise alused 1. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 2. Jõgeva linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 75. Jõgeva linna suhted sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega 1. Linnavolikogu ja linnavalitsus osalevad linna arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide linnade ja teiste omavalitsusüksustega. 2. Linnavolikogu ja linnavalitsus arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. 3. Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus. X. JÕGEVA LINNA ÕIGUSAKTID § 76. Jõgeva linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid 1. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. 3. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Jõgeva linna haldusterritooriumil seadusega ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Jõgeva linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõgeva linna haldusterritooriumi. § 77. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 1. Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. Linnavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 3. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 4. Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla istungi vastavat päevakorrapunkti juhatanud linnavolikogu esimees või tema asendaja. 5. Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 6. Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 7. Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei koostöös linnakantseleiga. § 78. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1. Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. 2. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 3. Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. 4. Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. 5. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuses kasutamiseks. 7. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 79. Jõgeva linna õigusaktide täitmise kontroll 1. Jõgeva linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 2. Jõgeva linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei ja linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. XI. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 80. Õigusaktide algatamise õigus 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 81. Muudatuste taotlemine Jõgeva linna õigusaktides 1. Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 2. Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. JÄRELEVALVE § 82. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 1. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 3. Järelevalvet linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 83. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. 2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu korraldama vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. Volikogu esimees Vello MÄESEPP