Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 25, 506

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 ning Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 923) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 4 ja paragrahvi 29 lõike 1 punkti 42 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2000. a. Määruse nr 47 lisas viidatud lisade ja joonistega on võimalik tutvuda Põltsamaa Linnavalitsuse kantseleis ja keskraamatukogu lugemissaalis Veski 3. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 20. novembri 2000. a määrusega nr 47 PÕLTSAMAA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA I. ARENGUSUUNAD JA -MÕJURID Taasiseseisvunud Eestis peetakse üha enam tähtsaks loodushoidu, majanduse keskkonnasäästlikku arendamist ja keskkonnaseisundi pidevat parendamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Lähiaastate jaoks on tähtsamad keskkonnaküsimusi reguleerivad dokumendid Eesti keskkonnastrateegia, Eesti keskkonnategevuskava ja Eesti majanduse arengukava aastateks 1999–2003. Keskkonnameetmete rakendamisel lähtutakse Läänemere kaitse konventsioonist ja selle täitmiseks algatatud üldprogrammist ning riikidevahelistest koostöölepetest. Eesti keskkonnastrateegia kümnest põhiprintsiibist on vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutatavate ettevõtete jaoks kõige olulisemad: • majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid; • keskkonnanõuete järgimise saavutamine põhimõttel, et reostaja või tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest, ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli – tootmise, jaotamise, kasutamise, lõpliku kõrvaldamise vältel peavad kajastuma toote hinnas. Keskkonnastrateegia nõuab keskkonnahoidliku tehnoloogia evitamist. Üheks oluliseks eesmärgiks peetakse põhjaveevarude paremat kasutamist ja kaitset, millest tulenevad konkreetsed nõuded vee-ettevõtetele. Eelkõige tähendab see kadude vähendamist joogivee tootmisel, tarbijani viimisel ning kasutamisel. II. OLUKORRA KIRJELDUS 1. Lähteandmed 1.1. Õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine Põltsamaa linnas tuleneb kehtivast seadusandlusest: • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, 10. veebruar 1999. a (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670); • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri, Põltsamaa Linnavolikogu 17. aprilli 2000. a määrus nr 29 (KO 2000, 42, 637); • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord, Põltsamaa Linnavolikogu 17. aprilli 2000. a määrus nr 30 (KO 2000, 42, 638); • veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord, Põltsamaa Linnavolikogu 17. aprilli 2000. a määrus nr 31 (KO 2000, 42, 639); • veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843); • Põltsamaa linna ehitusmäärus, Põltsamaa Linnavolikogu 10. märtsi 1997. a määrus nr 9 (RTL 1997, 115, 685; KO 2000, 32, 487); • Põltsamaa linna põhimäärus, Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määrus nr 35 (KO 2000, 62, 924). • Põltsamaa linna arengukava aastateks 2000–2003, Põltsamaa Linnavolikogu määrus 16. oktoobri 2000. a nr 44 (KO 2000, 96, 1376). • Põltsamaa linna üldplaneering, Põltsamaa Linnavolikogu 17. oktoobri 1998. a määrus nr 41 (RTL 1998, 319/320, 1319); • jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353; 10, 155; 95, 843); • saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri sätestab liitumise korra ning nende kasutamise nõuded, liitumise tasu võtmise kord reguleerib tasu võtmist liitumisel Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord reguleerib ühisveevärgi abil veevarustuse ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise teenustele hinna kehtestamist. Vee hinna, mis koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest ning heitvee hinna, mis koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest kehtestab Põltsamaa Linnavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. Ehitusmäärus sätestab ehituskorralduse, maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hooldamise üldise korra Põltsamaa linna territooriumil. 1.2. Omavalitsuse arengukava Põltsamaa linna arengukava aastateks 2000–2003 on kinnitanud Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusega nr 44. Olemasolev olukord: Veevarustus: Ühisveevärgis puurkaevusid – 6 Elanikkonna veeühenduste osa – 60% Veekulu ühe elaniku kohta – 85 l/d Toodetud vett ühisveevõrku – 145 800 m³/a veetrasside kogupikkus – 10,2 km AS Põltsamaa Felix ja E-Piim Põltsamaa Meierei võtavad vee oma puurkaevudest Kanalisatsioon: Veepuhastusjaam: bioloogiline kiirbioaeraator + järelpuhastuslodu Puhastatava vee kogus – 320 500 m³/a Trasside pikkus – 21,5 km Sademeveetrasside pikkus – 3,7 km Probleemid: Joogivee kvaliteet Olemasolevad veevõrgud vajavad rekonstrueerimist Põltsamaa jõe paremkalda elamurajoonis puudub suures osas veevarustus ja kanalisatsioon Ei ole piisavalt sadevee kanalisatsioonitrasse. Eesmärgid ja lahendused: Olemasolevate veevõrkude rekonstrueerimine Joogivee kvaliteedi parandamine Põltsamaa jõe paremkalda elamurajooni veevarustuse rajamine Vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine linna ülejäänud territooriumil Sademeveetrasside ja kuivenduse ehitus Pajusi mnt piirkonnas. 1.3. Planeeringud Põltsamaa linna üldplaneering on koostatud AS ENTEC poolt Põltsamaa Linnavalitsuse tellimusel 1998. a. Üldplaneering Põltsamaa linnas on vajalik saavutamaks parimat linna maa- ja veealade kasutamist. Planeering on koostatud lähtudes lähema 15–20 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb linna tulevikuvisioonidele ja loob eeldused linna hoidmiseks soovitud arengu teel. Planeeringu strateegia väljatöötamiseks moodustati Põltsamaa linnas töörühmad (majanduse, sotsiaalküsimuste, ehituse-, kommunaal- ja maa-asjade töörühm). Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Linna veehaare on välja ehitamata (uurimistööd tehti 60-ndatel aastatel). Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenust tarbib ca 58% linnaelanikest. Põltsamaa linna ühisveevarustust toidab viis puurkaevu, neist suurima toodanguga on Kuuse tänava puurkaev. Nimetatud kaevul puudub sanitaarkaitseala, vee kvaliteet on olnud aastaid kõikuv. Ka Lossi tänava puurkaevu vee mikrobioloogilised näitajad on olnud aastate lõikes kõikuvad. Mõlema puurkaevu vee kasutamine elanike joogiveena on lubatud ainult eeltöötlusega. Paigaldatud on vee elektrolüüsimeetodil Cl-iooniga desinfitseerimisseade POTOK. Olemasolevad linna veetrassid on halvas seisukorras, eramute liitumiseks ühisveevarustusega ei ole tänavavõrku välja ehitatud. Eramutel on enamuses madalad puurkaevud, mis tarbivad I horisondi vett. Ebapiisava kaitsetsooni ja väikese sügavuse tõttu ei vasta enamuse kaevude vesi joogivee kvaliteedile. Puhastusseadmed on üle koormatud, prognooside kohaselt vajavad täielikku renoveerimist 2005. a. Uusi veevarustus- ja kanalisatsioonitrasse on vaja rajada 26 km jõe paremal kaldal asuvate elamute tarbeks, lisaks 2 ülepumpamisjaama. Veel 18 km uusi trasse tuleb rajada teistes linnaosades. Vanad trassid vajavad renoveerimist. Sademeveetrassid puuduvad suures osas paremkalda linnaosas. 1.4. Muud andmed 1.4.1. Põhjaveevarude uuringud ENSV Geoloogia Valitsuse uurimistöö nr 44-84-68/15. Territoriaalse Varude Komisjoni protokoll nr 50, 4. juuni 1986. a. Põhjaveevaru seisuga 1. jaanuar 1986. a on kinnitatud 25 kasutusaastaks, s.o kuni aastani 2010 (vt 2.1.3). 1.4.2. Tehnovõrkude joonised (joonised 2 ja 3). 1.4.3. Vee erikasutusluba Tabel 1 Põltsamaa linn Loa valdaja ettevõte AS Melior AS Põltsamaa Felix E-Piim Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Jõgeva MV keskkonnaosakond Jõgeva MV keskkonnaosakond Jõgeva MV keskkonnaosakond Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev 76 1. jaanuar 1999. a 14 1. jaanuar 1998. a 29 1. jaanuar 1998. a Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 31. detsember 2000. a 31. detsember 2002. a 31. detsember 2002. a Veevõtt Puurkaev Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/d Tegelikult võetav kogus m3/d Vee erikasutustasu kr/aastas Kuperjanovi t ordoviitsiumi 130,74 115 14 691 Lossi t ordoviitsiumi 43,84 38,8 4957 Kuuse t alam-siluri 128,44 112,8 14 410 Pajusi mnt alam-siluri 77,81 68,3 8725 Lillevere alam-siluri 79,67 69,4 8815 Kokku 460,5 404,3 51 598 AS Põltsamaa Felix, pk nr 4 alam-siluri 558,1 114 14 200 E-Piim Põltsamaa Meierei alam-siluri 208 75 9300 Kõik kokku 1226,6 393,3 75 100 Heitvee ärajuhtimine Suubla–Põltsamaa jõgi Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus t/aastas Tegelik reostuskoormus t/aastas Saastekahjuhüvitis kr/a BHT7 7,99 7,34 16 574 Hõljuvaine 7,99 4,98 5687 Püld 1,598 1,66 5646 Nüld 6,392 6,51 13 313 Kokku 23,97 20,49 41 220 Reservis: Viljandi mnt puurkaev AS Põltsamaa Felix puurkaevud nr 1, 2, 3. 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 2.1. Keskkond 2.1.1. Lühiülevaade Põltsamaa linna keskkonnaseisund on rahuldav. Peamised reostuse põhjustajad on vananenud kanalisatsioonitrassid ja puhastusseadmed, mis on ehitatud enamjaolt 1970-ndate keskpaigas. Puhastusseadmete võimsus on ammendunud. Oluliseks veehorisontide kohtreostuse tekitajaks on ühiskanalisatsioonita elamute heitvee kogumiskaevud, mis on lagunenud ning muutunud imbkaevudeks ja sageli asuvad joogiveekaevude vahetus läheduses. Lahenduseks on nende veetarbijate ühendamine linna ühisveevärgiga. Jõevee puhtus sõltub suuresti ümberkaudsest põllumajandusest tulevast hajareostusest. Viimastel aastatel on olukord paranenud. Jõge peaks regulaarselt puhastama vältimaks kinnikasvamist. Linnas on hulgaliselt asfalteerimata tänavaid, mis tekitavad eriti suvekuudel palju tolmu. Prügi ladustatakse Umbusi prügilas, mis asub Põltsamaa valla territooriumil ca 25 km kaugusel linnast. 1997. a alustati heakorrakonkursside korraldamist. Linnas töötab haljastusspetsialist, kelle ülesanne on linna keskkonnaseisundi jälgimine ja parandamine. 2.1.2. Pinnakate ja selle ehitus Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56– 63 m vahel, langedes jõe voolu suunas. Kõrgeim punkt on linna servas asuv Kuningamägi absoluutkõrgusega 67 m. Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivid. Aluspõhja reljeef on ebatasane. Põhimoreenist pinnakatte paksus kõigub sõltuvalt maapinna ja aluspõhja reljeefist 0,9 ja 4,7 m vahel. Moreeni peenes koosneb raskest saviliivast, mis on profiili ülemises osas kõvaplastne, all pehmeplastse konsistentsiga. Moreeni kivisus on 20–40%. Kohati esineb aluspõhja peal õhukese kihina moreenset lubjakivirähka. Pinnaste kandevõime on rahuldav. 2.1.3. Põhjavesi Põltsamaa linn saab vee siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Põhjaveevaru on kinnitatud seisuga 1. jaanuar 1986. a 25 kasutusaastaks koguses 9,1 tuhat m3/d (Territoriaalse Varude Komisjoni 4. juuni 1986. a protokoll nr 50), tabel 1. Tabel 2 Kinnitatud põhjaveevaru m3/d Veehaare Põhjaveevaru kategoorias T1 Olemasolev Põltsamaa veehaare 2700 Uuritud Jõe veehaare 6400 Kokku 9100 Perspektiivne Jõe veehaare asub Põltsamaa jõe vasakul kaldal linna keskelt 1,2 km loode suunas. Kinnitatud põhjaveevaru on lähema 12 aasta vajadusi arvestades piisav. Siluri-ordoviitsiumi alamsiluri veekihi põhjavesi on HCO3–SO4–Cl–Ca–Mg-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,47–0,54 g/dm3. Lossi tn puurkaevus on avatud ka ülemordoviitsiumi veekiht, kus põhjavesi on HCO3–Cl–SO4–Ca–Mg–Na-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,56–0,60 mg/dm3. Siluri-ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi on suhteliselt stabiilse koostisega. Põhjavee keskmised füüsikalis-keemilised omadused, mikrobioloogilised näitajad ning nende vastavus joogiveestandardi nõuetele on toodud tabelis 2. Kõikide puurkaevude ümber on moodustatud sanitaarkaitseala raadiusega vähemalt 50 m. Võimalikud meetmed põhjavee kvaliteedi halvenemise ärahoidmiseks: – sanitaarkaitsealade korrashoid; – uute reostusohtlike objektide rajamise mittelubamine; – reostunud kaevude tamponeerimine; – kütusehoidlate korrastamine; – nõuetekohase kanalisatsioonivõrgu rajamine. Tabel 3 Ülevaade vee kvaliteedist (põhjavesi, ilma veepuhastuseta) Näitaja Mõõtühik Keskmine valdav sisaldus EVS 663 1995 Joogivesi. Üldnõuded. Kvaliteedi piirnormid Väga hea Hea Rahuldav Lõhn palli 0 1 2 2 Maitse palli 1 1 2 2 Värvus kraadi 9,0 5 15 25 Hägusus mg/l 0 0,58 1,16 2,90 Kuivjääk mg/l 440,7 1000 1000 1500 Üldkaredus mg-ekv/l 7,3 5 7 10 PH O2mg/l 7,3 6,4–8,5 6,0–9,0 6,0–9,0 Kloriidid mg/l 67,4 100 250 350 Sulfaadid mg/l 64,6 100 250 500 Fluoriidid mg/l 1,5 1,5 1,5 Nitraadid mg/l 10,0 1,0 10,0 45,0 Nitritid mg/l 0,038 0,0 0,01 0,1 Ammoonium mg/l 0,04 0,0 0,5 1,0 Kaltsium mg/l 81,4 Magneesium mg/l 24,3 Raud mg/l 0,4 0,1 0,3 1,0 Mangaan mg/l 0,05 0,1 0,2 Seleen mg/l 0,01 0,01 0,01 Termotol. coli-laadsete bakt. arv pesa/100ml 0 0 0 0 Coli-laadsed bakterid Pesa/100 ml 0 0 0 0 2.1.4. Pinnavesi Tähtsaim veekogu linnas on Põltsamaa jõgi, mis jagab linna kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Teine suurem veekogu on Meeritsa veehoidla linna ja valla piiril. Veekogud omavad eelkõige puhkemajanduslik tähtsus. Põltsamaa jõgi on suublaks heitvee juhtimisel loodusesse. Hüdromeetrilised parameetrid: Aastane keskmine vooluhulk – 9,04 m3/s 95% min. vooluhulk – 4,5 m3/s 95% maks. vooluhulk – 22,3 m3/s 2.1.5. Tehiskeskkond Hüdrotehnilised tehisrajatised, Suure silla pais ja Meeritsa veehoidla keskkonda ei ohusta ning nende mõju põhja- ja pinnaveele on minimaalne. Kaevandusi, karjääre, prügi- ja jäätmehoidlaid linna territooriumil ei ole. Potentsiaalseteks reostusallikateks võivad olla bensiinijaamade ning katlamajade kütusemahutid. Suurimaks ohuks põhjaveele on mittekorras reovee kogumiskaevud eramukruntidel. 2.2. Elanikkond Ametlikult registreeritud elanike arv linnas on 5182 (1. jaanuaril 2000. a). Kümne aasta jooksul prognoositakse elanike arvu kasvu 5800-ni. Viimase kaheksa aasta jooksul on olnud elanike arv stabiilne, väike kasv algas 1994. a. Vanuseline koosseis: Alaealisi – 19%; tööealisi – 55%; pensionäre – 26%. Loomulik iive on negatiivne. Selle tõttu hakkab järjest vähenema noorte osakaal rahvastikus ning kasvama tööealiste ja tööeast vanemate osa. Kriitilisem periood algab 2010. a, kui tööikka hakkab jõudma väikesearvuline 1990-ndatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline 40–50-aastaste põlvkond. Tõenäoliselt jätkub rahvastiku kontsentreerumine ümbritsevate maapiirkondade arvel Põltsamaa linna, samas ka liikumine Põltsamaalt suurematesse keskustesse. 2.2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutajad Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenused on kättesaadavad umbes 3000 inimesele, mis moodustab 58% elanike koguarvust. Peamiselt on need suurte kortermajade elanikud. Eramajades ühisveevärk suures osas puudub, seal toimivad lokaalsed madalad puurkaevud ja reovee kogumiskaevud. Planeeritav elanikkonna veeühenduste arv on 85%. Tõenäoliselt ei ulatu ühinejate arv kunagi 100 %-ni, sest osa eramuvaldajaid eelistab jääda lokaalse veekasutussüsteemi juurde, osa ei ole aga võimelised tasuma liitumismaksu ega ka tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest. 2.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime Arvestuslik tulu ühe elaniku kohta 1999. a oli 2135 krooni. Prognoositav arvestuslik tulu ühe elaniku kohta 2000. a on 2153 krooni (Rahandusministeeriumi andmed). Jõgeva maakonnas on need näitajad vastavalt 1808 ja 1812 krooni. Põltsamaa linnas on tulu ühe elaniku kohta suurem kui Jõgeva maakonnas keskmiselt, kuid jääb alla vabariigi keskmisele. 2.2.3. Tööpuuduse faktor Registreeritud töötute inimeste arv Põltsamaa linnas seisuga 1. jaanuar 2000. a oli 103, s.o 3,6% tööealistest inimestest. Tööotsijate arv oli 16. Välja arendamata on ümberõppele ja täienduskoolitusele suunamise süsteem. Tööjõud on küll odav, kuid selle põhjuseks on ka madal kvalifikatsioon. Viimane fakt võib olla takistuseks uutele investeeringutele ettevõtluse arendamisel ning uute töökohtade loomisel. Töökohtade vähesus viib noorte lahkumiseni ja edasise ettevõtlikkuse vähenemiseni. 2.2.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete laekumine Arveldamine elanikkonnaga toimub suures osas korteriühistute kaudu. Kui neid ei ole moodustatud, tasuvad inimesed otse vee-ettevõttele. Tarbijatele müüdud vee kogus määratakse kindlaks veemõõtja näidu järgi. Viimase puudumisel kasutatakse elanikkonnale tehnilist kulunormi, mille suurus on 2,5–7,5 m3 kuus sõltuvalt veevarustuse ja tarbimise iseloomust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine hind, kehtestatud 1. oktoobril 1998. a, on elanikkonnale 27% odavam kui muudele tarbijatele. Tabel 4 Hindade muutus 1995–1998. Elanikud Hinna kehtestamise aeg Vesi Kanal. Kokku Hinnatõusu % 1. mai 1995. a 2,00 3,40 5,40 1. juuni 1996. a 2,60 4,40 7,00 30,0 1. juuni 1997. a 3,50 5,50 9,00 28,5 1. oktoober 1998. a 6,00 7,50 13,50 50,0 1999. a on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest elanikkonnale esitatud arveid 587 000 krooni suuruses summas. Sellest tasumata seisuga 30. jaanuar 2000. a oli ca 40 000 krooni. Maksetähtaeg elanikele on 15 päeva. Tähtajaks tasumata arvetelt on ette nähtud viivist 0,5% päevas. Seda ei ole tegelikkuses rakendatud, võlgnikele tehakse vaid meeldetuletusi. Tabel 5 Hindade muutus. Muud tarbijad Hinna kehtestamise aeg Vesi Kanal. Kokku Hinnatõusu % 1. mai 1995. a 4,35 4,40 8,75 1. juuni 1996. a 5,70 5,70 11,40 30,0 1. juuni 1997. a 7,00 7,50 14,50 27,2 1. oktoober 1998. a 9,00 9,50 18,50 27,5 2.2.5. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond See osa elanikkonnast, kes ei ole ühisveevärgiga ühendatud, tarbib vett oma lokaalsetest puurkaevudest ja juhib reovee kogumiskaevudesse. Enamus eramukruntidel asuvatest puurkaevudest, mis on puuritud 60-ndatel aastatel, on madalad, passistamata ja nende vesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. 2.2.6. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu Tabel 6 Veetarve tuh m3/a Elanikud Asutused Veekadu. Omatarve Kokku Veetarve ühe elaniku kohta 60,3 25,4 60,1 145,8 0,314 Tabel 7 Veeheide tuh m3/a Elanikud Asutused Muud Kokku puhastatud Veeheide ühe elaniku kohta 61,8 126,1 132,6 320,5 0,616 2.3. Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete iseloomustus Suuremad tööandjad linnas on AS Põltsamaa Felix, Põltsamaa Majandusühistu ja TÜ E-Piim Põltsamaa Meierei, nendele lisaks arvukalt väikeettevõtteid. Põltsamaa linna ei ähvarda ühe ettevõtte pankrotistumisega kaasnevad ohud. Tabel 8 Suuremad ettevõtted töötajate arvu ja käibe järgi (1999) Ettevõtte nimetus Töötajate arv Tegevusvaldkond ~ netokäive milj kr AS Põltsamaa Felix 123 Toiduainetööstus 70 Põltsamaa Majandusühistu 100 Kaubandus 67 TÜ E-Piim Põltsamaa Meierei 86 Toiduainetööstus 60 Kitzinger Progress 45 Metallitööstus 10,5 Tabel 9 Infrastruktuuriettevõtted Ettevõte Tegevusala Omandivorm AS Põltsamaa Soojus Soojatootmine 77% AS Termest 23% Põltsamaa Linnavalitsus AS Melior Veevarustus ja kanalisatsioon 100% eraomandus AS Põltsamaa Greid Heakord ja jäätmekäitlus 100% eraomandus 2.4. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid Kohalik omavalitsus kinnitab veemajandust reguleerivad õigusaktid ja arengukava. Veemajanduse ehitised, rajatised ja seadmed kuuluvad Põltsamaa Linnavalitsusele. Vahendid veevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse osutamiseks on antud rendile AS-le Melior (1. mai 1995. a rendi- ja töövõtuleping). 2.4.1. Eelarve Põltsamaa linna eelarve 2000. a on 24,347 milj krooni. Põltsamaa linn on kaasatud aastatel 2000–2002 17 väikelinna veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmi, kus linna osaluse suuruseks on ette nähtud 4,96 milj krooni ja laenukoormuseks (NIB) 8,6 milj krooni. 1999. a eelarvest eraldati veemajandusele 500 000 krooni ja 1998. a 40 000 krooni. 1995. a investeeriti Sepa–Kuuse tn sademeveetrassi ehitusse 200 000 krooni. Välislaenusid veemajanduse arendamiseks pole kasutatud. Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni linnas ei doteerita, see peab end ise ära tasuma. Praegu kehtivad veehinnad ei võimalda teha investeeringuid. Kohaliku omavalitsuse võimalused laenu võtmiseks investeeringuteks on piiratud. Tabel 10 Tulud veemajandusest 1999. a tuh kr Näitaja 1998 1999 Aasta netokäive (tulud kokku) tuh kr 1520 1909 Veevarustus, sh elanikkonnalt 255,2 307 ettevõtetelt 204,1 194 Kanalisatsioon, sh elanikkonnalt 291,3 393 ettevõtetelt 769,4 1015 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 3.1. Ühisveevärgi objektid 3.1.1. Puurkaev-pumplad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid on linnavalitsuse omanduses ja antud rendile AS-le Melior kuni aastani 2016 (rendi- ja töövõtuleping 1. aprillist 1995. a). Puurkaev-pumplaid on ühisveevärgis kuus, nendest kasutuses on viis. AS Põltsamaa Felix, TÜ E-Piim ja eraisikute valduses olevad puurkaevud ei kuulu ühisveevärgi koosseisu. Tabel 11 Puurkaevude iseloomustus Näitaja Puurkaevu nimetus ja number Kuperjanovi Lossi tn Kuuse tn Lillevere Pajusi mnt Passi nr A-277-M Pole teada A-353-B 4722 KR-35 Kasutatav põhjaveekiht Ordoviitsiumi Ordoviitsiumi Alam-siluri Alam-siluri Alam-siluri Puurimise aasta 1957 1958 1965 1979 1996 Tootlikkus passi järgi m3/h 32,76 35,3 30,0 24,0 Ekspluateeritav tootlikkus m3/h 4,7 1,6 4,7 2,9 2,8 m3/d 115 38,8 112,8 69,39 68,33 Pumba mark EUB 8-25-140 EUB 8-25-140 EUB 6-10-110 EUB 6-16-110 EUB 8-25-140 Reguleerimisseade EKM 1Y TY 03-031-66 EKM 1Y EKM 1Y EKM 1Y Sanitaartsoon (m) 15 – 15 15 15 Puurkaevu sügavus (m) 140 126 60 75 70 3.1.2. Veetorustikud Tabel 12 Ühisveetorustike pikkus ja vanus Toru materjal Pikkus, km Torustiku vanus aastates 0–10 11–20 21–30 Teras 4,5 0,9 0,8 2,8 Malm 5,7 0.3 5,4 Plast 0,7 0,7 3.1.3. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad Veetöötlusjaama Põltsamaa linnas ei ole. Vett puhastatakse elektrolüütiliselt (soolhappega) Kuuse tn pumplas. 3.2. Ühiskanalisatsiooniobjektid 3.2.1. Reoveepuhastusseadmed Reoveepuhasti asukohaga Kuperjanovi tänaval on Põltsamaa Linnavalitsuse omandis. Valdajaks on AS Melior. Puhasti on projekteerinud 1967. a RPI «Eesti Projekt», Ehitaja Jõgeva MEK, ekspluatatsiooni andmise aasta – 1984. Reovee puhastamine toimub bioloogiliselt kiirbioaeraatorites. Võimsus 2190 m3/d. Järelpuhastus toimub neljas biotiigis üldpindalaga 14 400 m2. Puhastusprotsessi projektikohane efektiivsus on 95% ja faktiline 93%. Suublaks on Põltsamaa jõgi, mis asub puhastusseadmetest lõuna pool. Puhastatud reovesi suubub sinna pärast biotiikide läbimist. Suublasse juhitava reovee kogus oli 1998. a 319 600 m3/a, (876 m3/d) 1999. a 320 500 m3/a (878 m3/d). Loodusesse juhitav reoainete kogus komponentide järgi on toodud punktis 4.10. Reostusmahu määramiseks teostatakse vähemalt üks kord kvartalis veeproovide analüüs. Proovivõtt toimub järelpuhasti väljavoolust. Reovee puhastusprotsessis tekkinud muda tõstetakse mudatiigist komposteerimisplatsile, kus ta segatakse turba ja puulehtedega. Komposteerimisplatsil segatu viiakse 2–3 kuu möödudes hoiuplatsile, kus lastakse kompostisegul seista 1–2 aastat. 3.2.2. Kanalisatsioonitorustikud Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 21,5 km. Valdavalt on need üle 25 aasta vanad. Aegade jooksul on ehitatud eri materjalist ja läbimõõtudega torustikke. Peakollektoriks kesklinnast kuni puhastusseadmeni on 500 mm läbimõõduga raudbetoontoru. 4. Ühisveevärki ja kanalisatsiooni teenindav ettevõte 4.1. Ettevõtte üldiseloomustus Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. Põltsamaa linnas on selleks erakapitalil põhinev AS Melior, kelle aktsiakapitali suurus on 400 000 krooni. Ettevõte on moodustatud 5. aprillil 1990. a. Põhitegevusalad: Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus ja ekspluatatsioon. 4.2. Seadusandlik baas Kehtib tähtajaline rendi- ja töövõtuleping Põltsamaa LV ja AS Melior vahel, mis sõlmiti 1. mail 1995. a ja lõpeb 1. aprillil 2016. a. AS Melior lähtub oma tegevuses kehtivast põhikirjast ning punktis 1.1 nimetatud õigusaktidest. 4.3. Juhtimisüksus Vee-ettevõtte struktuur

Ettevõtet juhib neljaliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed (liikme) valib nõukogu. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole oma tegevuse eest tasu saanud. Töötajate arv on 25. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega tegeleb otseselt veemajandusosakond, kus on alaliselt juhataja ja seitse töölist. Tehnilisest küljest toetab tegevust mehaanik-varustaja. 4.4. Teenuse organiseerimine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimima selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumislepingu alusel. Ühisveevärgist vee võtmine ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub teenuslepingu alusel. Nimetatud lepingud sõlmib klient vee-ettevõtjaga. 4.5. Investeerimine Vastavalt seadusele vastutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest selle omanik. Sellest tulenevalt peab tegema investeeringuid Põltsamaa linnavalitsus. Kuni 10 000 kr suuruseid remonte teostab rendilepingu kohaselt vee-ettevõtja omavahenditest. Tabel 13 Investeeringud veemajandusse 1995–1999 (tuh kr) Investeeringu liik 1995 1996 1997 1998 1999 OV Riik OV Riik OV Riik OV Riik OV Riik Veevarustus ja kanalisatsioon 1100 75 40 714 Sademeveekanalisatsioon 200 350 646 4.6. Rajatiste ja seadmete omandiõigus Rajatised ja seadmed kuuluvad Põltsamaa linnale ning antud rendile AS-le Melior (lisa 1). Tabel 14 Põhivara kuuluvus Jrk nr Põhivarad liikide järgi Põhivara soetusmaksumus milj kr Põhivara kulum milj kr Põhivara jääkmaksumus milj kr Põhivara kuuluvus omanikule valdajale 1. Veehaarded 275 931 93 999 181 932 % 2. Veetorustikud 884 709 564 460 320 245 % 3. Kanalisatsioonitorustik 1 050 030 170 967 879 067 % 4. Reovee-puhastid 398 845 77 025 321 820 % 5. Sademeveetrassid 1 310 813 47 812 1 263 001 % 6. Remondibaas, administratiivkeskus 1 529 196 852 587 676 609 % 4.7. Hinna kujundamise põhimõtted Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kujundatakse tulude ja kulude tasakaalu põhimõttel. Tasakaal saavutatakse ainult tegevuskulude alusel, arvestatud pole põhivara maksumust. Hind koosneb tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning on kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnatingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. 4.8. Vee-ettevõtte finants-majanduslikud näitajad Bilanss ja kasumiaruanne (lisa 2) 4.9. Vee-ettevõtte tehnilised näitajad 1999. a 1. Vee võtmine loodusest 145,8 tuh m3/a 2. Vee pumpamine veevõrku 145,8 tuh m3/a 3. Veetarbimine kokku tuh m3/a sh mõõdetud 85,7 tuh m3/a elanikkond 60,3 tuh m3/a ettevõtted 25,4 tuh m3/a arvestamata vesi 60,1 4. Puurkaevude arv 6 tk sh töötavate puurkaevude arv 5 tk 5. Heitvee ärajuhtimine tuh m3/a sh elanikkond 61,8 tuh m3/a ettevõtted 126,1 tuh m3/a 6. Veetorustike kogupikkus 10,2 km 7. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus 21,5 km 8. Puhastatud heitvee kogus 320,5 tuh m3/a 4.10. Toodangu kvaliteedi näitajad Joogivesi Kuna joogivee töötlemist enne võrku pumpamist ei toimu, siis joogivee kvaliteedi näitajad on samad loodusest võetava vee kvaliteedinäitajatega ning vastavad standardile EVS 663 1995. «Joogivesi. Üldnõuded.». Vt tabel 3. Mõningane vee kvaliteedi halvenemine, peamiselt raua sisalduse suurenemine, toimub vananenud torustikes. Heitvesi Reoaine kogus, mis juhiti loodusesse 1999. a komponentide järgi (tonni/aastas) BHT7 7,34 Hõljuvaine 4,98 Fosfor 6,51 Lämmastik 1,66 Tabel 16 Andmed puhastatud reovee kohta Põltsamaa heitveepuhastusjaamas Näitaja Ühik Sisenev vesi Väljuv vesi Puhastusefekt % BHT7 Mg/l 263 9,4 96 Hõljuvained Mg/l 138 10,3 93 Üldfosfor MgP/l 6,8 6,7 2 Üldlämmastik MgN/l 37 8,4 77 4.11. Ekspluatatsioon – Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali arv (koos administratiivpersonaliga) 11 – Veeavariide (lekete) arv 25 – Kanalisatsiooniummistuste arv 70 – Pumbavahetuste arv puurkaevudes 2 – Vanade torustike väljavahetamine 0 m – Teenindatavate elanike arv 3256 – Teenindatavate elanike osa kogu elanikkonnast 58% 4.12. Personal Põhikohaga töötajaid 31 Töötajate arv vanuse järgi: Kuni 20-aastased 0 21–30 a 2 31–40 a 12 41–50 a 7 51–60 a 8 üle 60 a 2 Töötajate struktuur: Mehed 26 Naised 5 Halduspersonal 5 Töölised 25 Abipersonal 1 Inglise keele valdajate arv 1 Tabel 17 Töötajate keskmine haridustase ja keskmine brutopalk Tegevusalade jaotus Töötajate arv Töötajate haridus* Keskmine brutopalk Tippjuhid 1 5 7500 Spetsialistid 2 4,3 5000, 4500 Ametnikud 2 5,3 4500, 3000 Töölised 25 3–4 1400–4700 Abitöölised 1 2 1400 * haridustase määratakse indeksitega 2–5-ni. Kõrgem haridus – 5, kesk-eri – 4, keskharidus – 3, algharidus – 2. III. ARENGUKAVA 1. Üldist Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus omavalitsuse territooriumil peab tagama kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, s.o Põltsamaa Linnavalitsus, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning kõikidele klientidele. Ühisveevärgi vesi on ette nähtud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Ühiskanalisatsioon on ette nähtud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. Eesmärgid Tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus kogu Põltsamaa linna territooriumil ning kõigi kinnistute nõuetekohane veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine. Kriteeriumiteks on: – kvaliteet; – kvantiteet; – rõhk; – vastuvõetav hind. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja valdaja peaülesanded veemajanduse valdkonnas: • Tagada katkestusteta veevarustus 24 tundi ööpäevas. • Liita ÜVK-ga 95 % linna elanikkonnast • Pumbata võrku Eesti standardile vastavat joogivett ja alates 2003. a EU normidele vastavat joogivett. • Juhtida loodusesse ainult kehtestatud saastenormidele vastavat heitvett. • Prioriteediks abinõude programm, mis on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja tagab suurima energiasäästu. Ette on nähtud kodutarbijate arvu suurenemine 2800 elanikult 4700-ni, mis on 85% elanike arvust, ning tarbimise kasv ühe elaniku kohta 86 liitrilt 130 liitrini ööpäevas. Asutuste veetarve kasvab 90 m3/ööp kuni 140 m3-ni ööpäevas. 2. Perspektiivne veetarve ja veeheide Tabel 18 Olemasolev veetarbimine Nimetus Tarbijate arv l/d Keskmine päev Maksimumpäev m3/d m3/h m3/d m3/h Kodutarbijad Tööstustarbijad 2800 86 241 90 Ebaühtlustegur 1,46 Tarbimine kokku Veekadu 37% 331 122 13.8 5,1 483 178 20,1 7,4 Tegelik veetoodang 453 18,9 661 23,5 Tabel 19 Perspektiivne veetarve alates 2008. a Nimetus Tarbijate arv l/d Keskmine päev Maksimumpäev m3/d m3/h m3/d m3/h Kodutarbijad Asutused 4700 130 610 140 ebaühtlustegur 1,3 Tarbimine kokku 750 31,3 975 40,6 Veekadu 17,5% 131 5,5 170 7,1 Vajalik veetoodang 911 36,8 1145 47,7 Tabel 20 Perspektiivne veeheide Nimetus 2000 2002 2008 Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv 2800 4500 5320 Elanikud m3/d 310 410 680 Asutused m3/d 310 320 360 Kokku m3/d 620 730 1040 Kokku m3/a 226 300 266 450 379 600 Ühiskanalisatsiooniga on ette nähtud liita 85% elanike arvust. Elanike veeheide kasvab 310 m3/a kuni 680 m3/a. Asutuste osas on kasv 310 m3/a kuni 360 m3/d. 3. Veevõrgu hüdrauliline modelleerimine Joogivee kvaliteet olemasolevates puurkaevudes on hea, ei nõua täiendavat töötlemist ning võib suunata otse veevõrku. Olemasolevate puurkaevude toodang on nõutavast suurem. Linn koosneb kahest eri osast: • vasakkalda linnaosa: 4–5-korruselised hooned linna keskel ja 1–2-korruselised hooned linna servas; • paremkalda linnaosa: ainult 1–2-korruselised hooned nii keskel kui servades. Ramboll soovitab vee pumpamist otse võrku ilma veetornita ning jagamist kahte rõhutsooni, kus nõutav minimaalne rõhk veevõrgus on: vasakkalda linnaosas (I ja II tsoon) – 25 m; paremkalda linnaosas (III tsoon) – 15 m. Pidev veevarustus tagatakse sellega, et puurkaevude lubatav toodang on suurem kui võrgus arvutuslikult ja tegelikult tarbitav vee kogus. Kahe autonoomse veevõrgu ühendamine läbi jõe on vajalik ainult erandjuhtude puhuks, kui tarbimine ühes võrgus järsult suureneb. Kahte võrku siduv ühendusliin (Kuuse tn ja lossi vahel) peab võimaldama kahepoolset voolusuunda ning olema mõõdetud. I tsoon ja II tsoon – vasakkalda linnaosa (joonis 4). Võrku on ühendatud kolm puurkaevu – Lillevere, Kuuse, Kuperjanovi (esimesel etapil ka EPT). Võrk on kujundatud selliselt, et tavapärase veevarustuse tagavad kaks puurkaevu. Üks on reservis ja käivitub vaid tipptundidel või vajaduse korral operaatori poolt lülitatuna. III tsoon – paremkalda linnaosa Võrku on ühendatud kaks puurkaevu – Lossi ja Viljandi mnt. Normaalolukorras tagab veevarustuse üks kaev. Teine on reservis ning käivitub tipptunnil või operaatori poolt lülitatuna. Põltsamaa veevärk on sedavõrd väike, et vooluhulkade mõõtmisi torustike kalibreerimiseks pole vaja teha ja läbimõõdud valitakse konstruktiivselt. Tabel 21 Rajatavate veevõrkude maksumus Veevõrk Diameeter mm Ühiku maksumus krooni/m Pikkus m Maksumus kokku krooni I tsoon 63 90 110 1100 1200 1300 662 3695 478 728 200 4 434 000 621 400 Kokku 4835 5 783 600 II tsoon 63 90 110 160 1100 1200 1300 1450 1627 5659 1545 57 1 789 700 6 790 200 2 007 850 82 650 Kokku 8887 10 670 400 III tsoon 63 90 110 1100 1200 1300 3500 3230 6122 3 850 220 3 876 000 7 958 600 Kokku 12 852 15 684 820 Tabel 22 Veevarustuse ehituse ja remonditööde maksumus (krooni) Nimetus I tsoon II tsoon III tsoon Veetorustikud 5 783 600 10 670 400 15 684 820 Sageduse muundurid 130 000 260 000 260 000 Viljandi mnt pumpla rekonstrueerimine 104 000 Kokku 5 913 600 10 930 400 16 048 820 K=1,2 7 093 320 13 116 480 19 258 584 Kõik kokku 39 471 384 K – projekteerimine, järelevalve, ettenägemata kulud Tabel 23 Veetorustike pikkus ja maksumus (tuh krooni) Nimetus I tsoon II tsoon III tsoon Pikkus m Ühiku maksumus Maksumus kokku Torustik Ø 63 mm 662 1627 3500 5789 1100 6 367 900 Torustik Ø 90 mm 3695 5659 3230 12 584 1200 15 100 800 Torustik Ø 110 mm 478 1545 6122 8145 1300 10 588 500 Torustik Ø 160 mm 57 57 1450 82 650 Kokku 26 575 32 139 850 Sageduse muundur 1 2 2 5 130 650 000 Viljandi mnt pumpla installatsioon Nimetus Kogus Maksumus Pumba vahetus 1 21 000 Sisseseade 1 23 000 Hoone remont 1 60 000 Kokku 104 000 4. Eesti väikelinnade infrastruktuuri parandamise programm (2000–2002) Põltsamaa linn on kaasatud «Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmi» (17 väikelinna projekt). Programmi otstarbekuse uuringu on teostanud Taani konsultatsioonifirma Ramboll 1998. a. Uuringus on käsitletud viit peamist ülesannet: – olukorra ja projekti kirjeldus, teostamise ajakava ja maksumused; – finantsanalüüs ja finantseerimisplaan; – tariifide uuring; – keskkonnakaitseline tulemus; – institutsionaalse arengu vajadused. Arengukavas on olulised tööde teostamise järjekorrad ja finantseerimine on jagatud kaheks etapiks: 2000–2002. a – I etapp 2003–2012. a – II etapp 17 väikelinna projekt hõlmab I etappi. I etapil on kavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõivata: II tsoon – paremkalda linnaosa, välja arvatud 1) Tallinna mnt piirkond; 2) Saare, Kadaka, Tamme, Kooli tn lõpus perspektiivne elamumaa, kus pole alustatud ehitustegevust; 3) Gaasi tn, kus pole huvi liitumiseks. I tsoonist Käo, Aasa ja Õuna tn, kust on laekunud avaldused liitumiseks. Etapi lõpuks on loodud võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 485 elamul. Liituda soovijate arv jõe paremkaldal on selgitatud küsitluse teel aprillis 2000. a ning toodud joonisel 5. 5. Tehniline osa 5.1. Paremkalda linnaosa – III tsoon Põltsamaa jõe paremkalda elamurajooni varustamise joogiveega ja reovee juhtimise puhastusseadmetesse lahendab tehniline tööprojekt, mille koostas AS K&H detsember 1999 – august 2000 (vt joonis 4). Töös on arvestatud perspektiivse hoonestatava alaga Tehnika tn lääneküljel ja Viljandi mnt ning Tallinna mnt vahelisel alal ja olemasoleva hoonestusega samas piirkonnas. Projekteerimisel on lähtutud SNIP normidest. Tuletõrjehüdrantide paigutuse ja tüübi osas on lähtutud Jõgevamaa Päästeteenistuse nõudmistest, torustike, materjalide ja seadmete osas AS Melior nõudmistest. Projekt tugineb järgmistele alusmaterjalidele: – geodeetiline mõõdistus (koostanud AS K&H, töö nr 99G1793) – ehitusgeoloogilise uuringu aruanne (koostanud Alus-Geoloogia OÜ, töö nr 99034); – ekspertarvamus Põltsamaa linna Põltsamaa jõe paremkalda põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta (koostanud OÜ Eesti Geoloogiakeskus); – Põltsamaa linna paremkalda linnaosa veevõrgu arvutused (koostanud I. Murd Inseneribüroo töö nr 6/99). 5.1.1. Veevarustus Ette on nähtud vett võtta olemasolevatest rekonstrueeritavatest Lossi tn ja Viljandi mnt puurkaevudest. Veetorustik on olemas Lossi tänaval Pargi–Lossi tn vahelisel lõigul ning Pargi tänaval Lossi–Nurme tn vahelisel lõigul. Veetorustiku paiknemine, läbimõõdud ja pikkused on antud tänavatorustiku spetsifikatsiooni tabelis ja asendiplaanil. Kokku on ette nähtud rajada 13,9 km tänavatorustikku. Pumplad Olemasolevad puurkaev-pumplad on ette nähtud rekonstrueerida. Vajalik on välja vahetada nii pumbad kui ka kogu pumpla sisustus (hüdrofoor, siibrid, elektri- ja automaatikakilbid) mõlemas pumplas. 5.1.2. Kanalisatsioon Isevoolne kanalisatsioon Projektiga hõlmatud alal on antud hetkel enamiku elamute reovesi kanaliseeritud kogumiskaevudesse. Ette on nähtud see juhtida teisel pool jõge asuvatesse puhastusseadmetesse. Kanalisatsioonitorustik on olemas Lossi tänaval Pargi–Kooli tn vahelisel lõigul ja Pargi tänaval Lossi–Nurme tn vahelisel lõigul. Kanalisatsioonitorustiku paiknemine, läbimõõdud ja pikkused on antud tänavatorustiku spetsifikatsiooni tabelis ja asendiplaanil. Kokku on ette nähtud rajada 12 km tänavatorustikku. Survekanalisatsioon Reljeefi madalamates osades (Ranna ja Tehnika tänaval), kus ei ole võimalik reovee isevoolne kanaliseerimine, on ette nähtud survekanalisatsioon. Projekteeritud survekanalisatsiooni torustike kogupikkus on 1300 m. Kanalisatsioonipumplad Reovee ülepumpamiseks on projekteeritud neli kahe pumbaga varustatud kompleksset pinnasesse paigaldatud kanalisatsioonipumplat. Olemasolev Lossi tn reoveepumpla on ette nähtud sulgeda. 1. Tehnika–Lühike ristmiku pumpla Tootlikkus 8 m3/h, tõstekõrgus H = 9,0 m. 2. Tehnika–Jaama ristmiku pumpla. Tootlikkus 13 m3/h, tõstekõrgus H = 8,6 m 3. Ranna tn pumpla Tootlikkus 49,0 m3/h, tõstekõrgus H = 9,2 m 4. Lossi tn pumpla Tootlikkus 60,0 m3/h, tõstekõrgus 3,1 m 5.1.3. Sademeveekanalisatsioon Suletud pinnavee äravooluvõrku ei rajata. Sõiduteelt juhitakse sademevesi teega külgnevale haljasalale. Ette on nähtud paigaldada restkaevud mõnede tänavate madalamatesse kohtadesse, kus koguneb pinnavesi. 5.1.4. Torude paigaldamine Torustik on ette nähtud rajada lahtise kaeviku meetodil. Vee- ja kanalisatsioonitorud paigaldatakse ühte kaevikusse, kusjuures torude tsentrite vahe peab olema vähemalt 1 m. Pärast kaevetööde lõppu taastatakse tänavate ja haljasalade endine olukord. Tabel 24 Tänavatorustiku spetsifikatsioon Nimetus Materjal Mõõt Ühik Kogus Veetoru PE PN 10 De 40 m 1136 Veetoru PE PN 10 De 50 m 243 Veetoru PE PN 10 De 63 m 3341 Veetoru PE PN 10 De 75 m 272 Veetoru PE PN 10 De 110 m 8883 Kanalisatsioonitoru PVC T8 De 160 m 10 619 Kanalisatsioonitoru PVC T8 De 200 m 1412 Survekanalisatsioonitoru PEH PN 10 De 90 m 759 Survekanalisatsioonitoru PEH PN 10 De 160 m 542 5.2. Vasakkalda linnaosa – I ja II tsoon Põltsamaa jõe vasakkalda linnaosa veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehnilist projekti pole veel koostatud, see tellitakse 2001. a jooksul. 6. Prioriteetsete investeeringute programm Kalkulatsioonide aluseks on Rambolli teostatud uuringute põhjal koostatud investeeringute programm. Investeeringud on jaotatud kahte etappi: Tabel 25 Investeeringute etapid (tuh krooni) Nimetus I etapp 2000–2002 II etapp 2003–2012 Summa kokku Veevarustus 16 110 23 360 39 470 Kanalisatsioon 15 350 37 750 53 100 Kokku 31 460 61 110 92 570 Keskmine aastavajadus 2000–2012 Linna kohta 92 570 000 : 13 = 7 121 000 krooni Ühe elaniku kohta 7 121 000 : 5370 = 1326 krooni Keskmine aastavajadus 2000–2002 Linna kohta 31 460 000 : 3 = 10 487 000 krooni Ühe elaniku kohta 10 487 000 : 5295 = 1981 krooni 6.1. I etapp: 2000–2002 Tabel 26 Investeeringud tuh kr ja rahastamise allikad Investeeringute rahastamise allikad Kuni 2000 2000 2001 2002 Projekti maksumus Riigieelarve 1360 2480 4000 9410 17 250 Omavalitsus 40 500 1000 3420* 4960 NIB 4600 4000 8600 Soome abi 1518 1518 Taani abi 532 532 Aastas kokku 1400 2980 11 650 16 830 Kõik kokku 1400 31 460 32 860 * omavalitsuse osalusest 1000 tuh kr võib jääda aastasse 2003. Teostatavad tööd: Veevarustus: tuh krooni – Viljandi mnt puurkaevu arendus 246 – Pumplate rekontrueerimine (sageduse muundurid, pumpade vahetus) 995 – Siibrid, magistraalid 337 – Veevõrgu laiendamine 13 844 – Veekadude seire 156 – Veevõrgu hüdrauliline modelleerimine 532 Taani abi Kokku 16 110 Kanalisatsioon: – Puhasti peapumpla rekonstrueerimine 1518 Soome abi – Reovee seire 657 – Sademeveesüsteemi laiendamine 1012 – Kanalisatsioonisüsteemi laiendamine 12 163 Kokku 15 350 I etapp kokku 31 460 tuh krooni I etapi käikurakendamise tulemusena liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 485 eramaja. Tarbijate arv suureneb 2800-lt 3900-ni. 6.2. II etapp: 2003–2012 Teostatavad tööd: maksumus kokku 61 110 tuh kr Investeerijad ja nende osalused veel määratlemata. Veevarustus – 23 360 tuh kr – veevõrgu laiendamine ja renoveerimine vasakkalda linnaosas 23 360 Kanalisatsioon – 37 750 tuh kr – kanalisatsioonisüsteemi laiendamine vasakkalda linnaosas 19 170 – isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine 5500 – reoveepuhasti ja mudatöötlus 12 000 – kanalisatsiooni videouuring 1080 III. FINANTSANALÜÜS Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vee- ja kanalisatsioonirajatistesse teha märkimisväärseid investeeringuid. Arengukava finantsanalüüsi peamine eesmärk on garanteerida küllaldane vahendite laekumine kindlustamaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korralik ekspluateerimine, samal ajal kindlustada investeeringuteks vajalike vahendite saamine ning laenude tagasimaksmine krediidiasutustele. Finantsanalüüs (tabelid 27–30) sisaldab: – investeeringuid, (ülevaadet investeeringutest, kogumaksumust, investeeringute jaotust aastate lõikes); – ekspluatatsioonikulude prognoosi; – veetarbimise prognoosi eraldi elanikkonnale ja ettevõtetele, vee koguseid valitud programmide realiseerimise puhul; – vee-ettevõtte eeldatavat netokäivet; – põhivahendite amortisatsiooni nii olemasolevate varade kui ka uute investeeringute rakendamisel tekkivaid põhivahendeid arvestades; – kasumiaruande prognoosi; – laenude kasutamise ja tagasimaksmise arvestusi; – võimalike laenude teenindamiseks vajalike vahendite analüüsi; – kujunevate tariifide programmi jooksvates hindades kindlaksmääratud ajavahemikul. Finantsprognoos vaatleb komplekshinda ja reaalset hinda tulevikus (tabel 30). Komplekshind kujuneb veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest tegelikult vaadeldava perioodi jooksul. Reaalne hind on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hind, mis on ajaldatud käesolevale ajale. Olulisteks elementideks on inflatsiooni- ja laenuintressi hindamine (tabel 28). Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõstmine on investeeringute korral möödapääsmatu, sest – tuleb tagasi maksta investeeringute tegemiseks võetud pangalaenud; – pärast vee- ja kanalisatsioonisüsteemide laiendamist suurenevad ekspluatatsioonikulud, mis tuleb katta tariifide arvelt. Vastavalt Euroopas aktsepteeritavatele normidele ei tohiks vee- ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumiseks tehtavate kulutuste kogusumma ületada 4% leibkonna netosissetulekust. See on kriteerium, millest tuleb investeeringute planeerimisel lähtuda. Tabel 27 Perspektiivne veetarve ja veeheide. Tariifid. Käive Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Veetarve m3/d Kodutarbijad 240 270 330 400 440 470 500 530 610 610 610 610 610 Asutused 90 90 100 100 110 110 120 130 140 140 140 140 140 KOKKU 330 360 430 500 550 580 620 660 750 750 750 750 750 Veeheide m3/d Kodutarbijad 310 340 410 480 510 540 560 590 680 680 680 680 680 Asutused 310 310 320 320 330 330 340 340 360 360 360 360 360 KOKKU 620 650 730 800 840 870 900 930 1040 1040 1040 1040 1040 Joogivee tariifid krooni/m3 Kodutarbijad 6,00 8,00 9,50 10,30 11,10 12,00 12,10 12,30 12,40 13,20 14,10 15,10 16,20 Asutused 9,00 10,10 11,40 12,30 13,30 14,40 14,50 14,70 14,90 15,80 16,90 18.10 19,40 Heitvee tariifid krooni/m3 Kodutarbijad 7,50 10,50 12,60 15,00 16,20 17,50 17,60 17,80 17,90 19,20 20,50 22,00 23,50 Asutused 9,50 12,80 15,10 17,90 19,40 20,90 21,00 21,30 21,40 22,90 24,50 26,30 28,00 Vee käive 1000 krooni aastas 822 1117 1560 1953 2317 2637 2843 3076 3522 3746 4003 4287 4598 Heitvee käive 1000 krooni aastas 1924 2751 3650 4718 5353 5966 6204 6477 7255 7775 8307 8916 9512 Käive kokku 1000 krooni aastas 2746 3868 5210 6671 7670 8603 9047 9553 10777 11521 12310 13203 14110 Tabel 28 Finantsprognoos Aastad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Müüdud vett tuh m3 120 131 157 182 200 212 226 241 274 274 274 274 274 Ära juhitud heitvett tuh m3 226 237 266 292 307 318 328 340 380 380 380 380 380 Tariif kr/m3 (käibemaksuta) Vesi 6,36 7,67 8,86 9,58 10,34 11,19 11,27 11,44 11,57 12,29 13,14 14,07 15,08 Heitvesi 7,20 9,87 11,74 13,94 15,08 16,27 16,35 16,57 16,65 17,84 19,07 29,47 21,82 Komplekshind 13,6 17,5 20,6 23,6 25,4 27,5 27,6 28,1 28,2 28,5 32,2 34,6 36,9 Tariifi tõus võrreldes eelmise aastaga % 0 28,7 17,7 14,5 7,6 8,3 0,4 1,8 0,4 1,0 12,9 7,4 6,6 Inflatsiooni prognoos % 7,8 7,0 6,3 5,8 5,3 4,8 4,4 4,0 3,7 3,4 3,1 2,9 2,8 Tulud (käibemaksuta) Veelt 763 1005 1391 1743 2068 2372 2547 2757 3170 3367 3599 3854 4133 Heitveelt tariifijärgne 1628 2340 3122 4070 4630 5174 5364 5633 6328 6779 7246 7777 8292 Saaste eest 56 72 85 97 104 113 114 116 116 117 132 142 151 Tulud kokku 2447 3417 4598 5910 6802 7659 8025 8506 9614 10263 10977 11773 12576 Kulud (välja arvatud amortisatsioon) 1754 1876 2040 2216 2440 2636 2991 3215 3666 3923 4198 4491 4806 Ekspluatatsioonitulu tuh kr (tulud-kulud) 693 1541 2558 3694 4362 5023 5034 5291 5948 6340 6779 7282 7770 Põhivara keskmine algmaksumus 3000 5080 16527 32696 35428 38594 41713 45134 49312 53651 58446 63533 68812 Keskmine amortisatsiooni norm % 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 Amortisatsioon tuh kr 120 203 661 1308 1417 1544 1699 1805 1972 2146 2338 2541 2752 Kulud kokku tuh kr 1874 2079 2701 3524 3857 4180 4690 5020 5638 6069 6536 7032 7558 Amortisatsioonu osatähtsus kogukulus % 6,4 9,8 24,5 37,1 36,7 36,9 36,2 36,0 35,0 35,3 35,8 36,1 36,4 Puhastulu (ekspluatatsioonitulu – amortisatsioonikulu) 573 1338 1897 2386 2945 3479 3335 3486 3976 4194 4441 4741 5018 Laenuintress tuh kr 40 130 315 494 467 449 434 381 325 278 223 159 85 Maksudele eelnev kasum (puhastulu – laenuintressid) 533 1208 1582 1892 2478 3030 2901 3105 3651 3916 4218 4582 4933 Ettevõtte tulumaks 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Arvestuslik puhaskasum tuh kr 533 1208 1582 1892 2478 3030 2901 3105 3651 3916 4218 4582 4933 Tabel 29 Kapitalikulud Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Prioriteetsete investeeringute programm tuh kr 1. kohalik osalus 2448 5532 12 830 2. välisosalus 532 6118 4000 Tulevased investeeringud tuh kr 1. kohalik osalus 2223 2293 2363 2437 2515 2597 2678 2763 2800 2845 2. vajalik lisainvesteering 1817 2290 2300 2683 3468 3714 4263 4662 5020 5379 Kokku Nominal kroonides 2980 11 650 16 830 4040 4583 4663 5120 5983 6311 6941 7425 7820 8224 Inflatsiooniindeks 1,10 1,21 1,32 1,43 1,56 1,69 1,82 1,97 2,13 2,28 2,44 2,60 2,79 Kokku Real krooni 2709 9628 12750 2825 2938 2759 2813 3037 2963 3044 3043 3008 2948 Kõik kokku Nominal (krooni) 31 460 61 110 Tabel 30 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste komplekshind ja reaalne hind (käibemaksuta) kr/m3 Aastad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Inflatsiooni prognoos % 7,8 7,0 6,3 5,8 5,3 4,8 4,4 4,0 3,7 3,4 3,1 2,9 2,8 Komplekshind 13,6 17,5 20,6 23,6 25,4 27,5 27,6 28,1 28,2 28,5 32,2 34,6 36,9 Inflatsiooniindeks 1,0 1,11 1,23 1,34 1,47 1,63 1,77 1,95 2,10 2,29 2,51 2,69 2,79 Reaalne hind 13,6 15,8 16,7 17,6 17,3 16,9 15,6 14,4 13,4 12,4 12,8 12,9 13,2