Pakendiseadus

Käesoleva seaduse ülesanne on kehtestada nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele eesmärgiga soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, välistada pakendi ebasoovitavat mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendi kasutamise nõuded rahvusvaheliste nõuetega.

(1) Seadus reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi, pakendijäätmete käitlemist ja pakendile kantavat märgistust.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks.

(2) Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest.

(3) Pakendiks loetakse ka täitematerjal, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ja kauba kaitsmiseks kahjustuste eest.

(1) Pakendi liigid käesoleva seaduse mõistes on

1) müügipakend - pakend, mis vahetult ümbritseb lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleantavat kaupa;

2) rühmapakend - pakend, mis on ette nähtud teatud hulga kaubaüksuste rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamise, kauba kaitsmise või esitlemise eesmärgil. Selle eemaldamine kaubalt ei põhjusta kauba omaduste muutumist;

3) veopakend - müügi- ja rühmapakendite veol kasutatav täiendav pakend, mis on ette nähtud veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitsemise lihtsustamiseks. Käesoleva seaduse mõistes ei arvata veopakendi hulka auto-, raudtee-, mere- ja lennukonteinereid.

(2) Väikepakend on müügipakend mahuga kuni 200 ml või massiga kuni 10 g.

(3) Sõltuvalt pakendi kasutuskordsusest või tagasivõtmise korraldusest on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pakendite alaliigid

1) ringluspakend - taaskasutatav pakend, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel;

2) ühekorrapakend - pakend, mida kasutatakse temale ettenähtud otstarbel vaid ühel korral;

3) tagastuspakend – pakend, mille pakendatud kauba tootja või turustaja peab kauba tarbijalt kas vahetult või pakendikogumissüsteemi kaudu tagasi võtma pakendi või pakendimaterjali taaskasutamiseks või allutamiseks spetsiaalsetele jäätmekäitlusviisidele;

4) tagastamatu pakend - pakend, mille tagasivõtmine ja taaskasutamine ei ole korraldatud.

(1) Pakendi kavandamise ja valmistamise nõuded

1) pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi olelustsükli jooksul, alates pakendimaterjalide ja pakendi valmistamisest kuni pakendi või selle käitlemise jääkide lõpliku kõrvaldamiseni;

2) pakend ja selle konstruktsioon peavad tagama kauba säilimise ja valmistaja poolt garanteeritud omadused ning käsitsemise ohutuse kauba liikumisel valmistajalt tarbijani;

3) pakend peab võimaldama kauba majanduslikult otstarbekat vedu ja ladustamist ning lihtsustama kauba käsitsemist;

4) pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikeste mõõtmete, mahu ja massi juures;

5) võimalikult suur osa pakendist tuleb kavandada taaskasutatavana;

6) pakendimaterjalis sisalduvate inimese tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete, sealhulgas raskmetallide sisaldus ei või ületada kehtestatud norme;

7) pakendi kuumenemisel või pakendi sattumisel muudesse tavalisest erinevatesse tingimustesse ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid;

8) lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab võimalikult suures osas olema kergesti lagundatav looduslike protsesside toimel või keskkonnaohutult põletatav.

(2) Toiduainete ja inimese naha või limaskestaga vahetult kokkupuutuvate kaupade müügipakendi materjal peab olema hügieeniliselt uuritud ja omama terviseohutuse sertifikaati, mis väljastatakse sotsiaalministri kehtestatud korras.

(3) Piirangud ja erinõuded pakendi valmistamiseks kasutatavate materjalide kohta, lähtudes pakendimaterjali võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele ja koormisest keskkonnale, kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Ringluspakend peab olema

1) normaalsetes kasutamistingimustes korduvalt kasutatav;

2) enne uuesti kasutamist töödeldav tervisekaitse ja ohutustehnika nõuete kohaselt.

(2) Muul viisil taaskasutatav pakend ja/või pakendijäätmed peavad olema

1) võimalikult suures osas kasutatavad teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks;

2) oma kütteväärtuselt võrdsed vähemalt paberi või kartongi kütteväärtusega, kui neid või nende käitlemise jääke on ette nähtud põletada;

3) mikroorganismide poolt kergesti lagundatavad, kui neid või nende käitlemise jääke on ette nähtud bioloogiliselt töödelda.

(3) Toiduainete kaubastamiseks ettenähtud ringluspakendite või nendega äravahetamiseni sarnaste pakendite kasutamine tervisele ohtlike ainete säilitamiseks, veoks ja kaubastamiseks on keelatud.

(4) Keemiatoodete ja ohtlike ainete müügi- ja ringluspakendi kasutamine on toiduainete pakendamiseks keelatud ja pakend peab omama vastavat püsimärgistust.

(1) Pakendile peab olema kantud

1) tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) ja teiste asjaomaste kauba märgistamist ning vedu reguleerivate seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud teave pakendis sisalduva kauba kohta;

2) hoiatavad pealdised ja erimärgistus ohtlikele kaupadele: nakkusohtlikele, sööbivatele, gaase eraldavatele, oksüdeerivatele, mürgistele, tule- ja plahvatusohtlikele, radioaktiivsetele ainetele, kui pakend sisaldab loetletud kaupa;

3) veoeeskirjade nõuetest tulenev märgistus;

4) pakendit iseloomustav märgistus.

(2) Pakendile võib kanda muud märgistust, mille kasutamine ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist.

(1) Pakendit iseloomustav märgistus on sõnaline, sümbolitena, graafiliselt või reljeefselt kujutatav teave pakendi materjali, käitlemise ja kasutamise kohta.

(2) Pakendit iseloomustavas märgistuses peab vastavalt kehtestatud korrale olema

1) pakendit ja/või valmistajat identifitseerivad andmed;

2) pakendimaterjali identifitseeriv märgistus;

3) ringluspakendi märgistus, kui pakend on ette nähtud korduvaks kasutamiseks;

3¹) tagatisrahaga maksustatud pakendile kehtestatud tagatisraha suurus;

4) pakendi kasutamise alane teave;

5) teave pakendis sisalduva taaskasutatud materjali osatähtsuse kohta.

(3) Pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard.

(1) Keskkonnahoidlikke kaupu ja pakendeid tähistatakse erimärgistusega - Eesti ökomärgisega.

(2) Ökomärgist võidakse anda toodetele, mille mõju keskkonnale nende valmistamisel, tarbimisel, kasutamisel ja kasutuselt kõrvaldamisel on minimaalne.

(3) Ökomärgis omistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(1) Pakendit iseloomustava märgistuse kannab pakendile pakendi tootja või turustaja.

(1¹) Käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 3 1 nimetatud märgistuse kannab pakendi etiketile kauba tootja või turustaja.

(2) Pakendis oleva kauba märgistuse kannab pakendile või etiketile kauba või pakendi tootja ja/või turustaja.

(3) Pakendile kantav märgistus peab olema selgelt nähtav ja hästi loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutustele ja -tingimustele ega tohi olla eksitav. Nimetatud nõuded kehtivad ka siis, kui pakend on avatud.

(4) Märgistuse õigsuse eest vastutab kauba tootja, turustaja või importija.

(5) Kauba müük pakendis, millel puudub nõuetekohane märgistus, on keelatud.

(1) Pakendi taaskasutamine on pakendi või pakendijäätmete või nendes sisalduva materjali korduv kasutamine kas esialgsel või töödeldud kujul.

(2) Pakendi taaskasutamine toimub

1) pakendi kasutamisega ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel;

2) pakendi kasutamisega esialgsel kujul, kuid muul otstarbel;

3) kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamisega teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks;

4) pakendijäätmete kasutamisega kütusena;

5) pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende bioloogilise (aeroobse või anaeroobse) töötlemise teel.

(3) Pakendijäätmed on igasugune pakend või pakendimaterjal, mis kulumise või jääkomaduste tõttu ei ole pakendamisel kasutamiseks enam sobiv.

(4) Pakendi taaskasutamise normatiiviga määratakse

1) taaskasutatava pakendi osakaal üldises pakendimassis - pakendi taaskasutamise määr;

2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud viisil taaskasutatava pakendi osakaal tekkivate pakendijäätmete kogumassis - pakendijäätmete taaskasutamise määr.

(5) Kui pakendi taaskasutamise normatiivid ei ole pakendimaterjali liikide kaupa määratud seadusega, kehtestab need keskkonnaminister.

(1) Pakendi ringlussüsteem on abinõudekompleks, mis tagab kasutatud pakendi tagasisaamise kasutajalt või kauba tarbijalt ja pakendi või pakendimaterjali taaskasutamise.

(2) Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab oma haldusterritooriumil vastav linna- või vallavalitsus, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti.

(3) Kõigis tagastuspakendisse pakendatud kaupade müügikohtades peab olema ostjale selgestinähtavalt paigutatud teave tagastuspakendite vastuvõtmise kohta müügikohas ja sellele lähemates vastuvõtupunktides.

(1) Kauba tootja ja turustaja on kohustatud oma kauba tagastuspakendid tagasi võtma või korraldama nende tagasivõtmise.

(2) Pakendi tagasivõtmise kohustus piirdub pakendiga, mis on kantud tagastuspakendite nimekirja.

(3) Tagasivõetud pakendit kasutab kauba tootja ja turustaja ringluspakendina või muul viisil väljaspool üldist jäätmekäitlust.

(4) Turustaja, kes pakub kaupa rühmapakendis, on kohustatud tarbija soovil kauba üleandmisel tarbijale rühmapakendi müügikohas ise eemaldama või võimaldama tarbijal rühmapakend eemaldada müügikohas või muus selleks määratud kohas.

(5) Rühmapakendis üleantava kauba üleandmiskohas peab olema vajalik teave tarbija õiguse kohta kohapeal rühmapakend eemaldada ja tagastada.

(6) Kui tarbija nõuab kaupade üleandmist veo- või rühmapakendis, kehtivad selle tagastamisel müügipakendite tagasivõtmise nõuded.

(7) Tagastuspakendite nimekirja koostab Keskkonnaministeerium, kui pakendatud kauba tootja, turustaja või maaletooja või nende ühendus on teinud sellekohase ettepaneku. Nimekirja kehtestab keskkonnaminister.

(8) Käesoleva paragrahvi nõuded ei laiene

1) väikepakenditele;

2) keemiatoodete, taimekaitsevahendite ja ravimitega reostunud pakendile, mis vastab Eesti Vabariigi jäätmeseaduses (RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323) antud "ohtlike jäätmete" mõistele ja mille käitlemine toimub jäätmeseaduse nõuete kohaselt.

(1) Müügipakendile määratakse tagatisraha või ta maksustatakse pakendi- aktsiisiga või ei määrata midagi tema hinnale lisanduvat.

(2) Tagatisraha on tagastuspakendite nimekirja kantud pakendis müüdava kauba hinnale lisatav pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, mille tarbija saab pakendi müügikohta või tagastuspakendite vastuvõtupunkti tagastamisel sealt tagasi. Tagatisraha suuruse kehtestab keskkonnaminister.

(3) Tagatisraha nõuab tarbijalt sisse kauba pakendaja või pakendatud kauba tootja või turustaja kogu turustustsükli ulatuses ja tagasiarveldused tehakse iga tagastamistehingu korral.

(4) Pakendiaktsiisiga maksustatavad pakendiliigid ja pakendiaktsiisimäärad sätestatakse seadusega.

(5) Lisanduvat väärtust ei määrata pakendile, mida on võimalik taaskasutada olemasolevas tootmises ja kaubanduses või millele lisanduva väärtuse määramine käesoleval ajal ei ole otstarbekas.

(1) Pakendit ja pakendijäätmeid käsitlevaid andmeid hoitakse riiklikus registris.

(2) Pakendimaterjalile kehtestatud nõuete, pakendi tagastamise, märgistamise ja muu pakendi käsitlemist puudutav teave ning selle alusel tehtud järeldused ja otsused viiakse tarbija, turustaja ning tootjani keskkonnaministri kehtestatud korras.

(3) Rahvusvaheliselt nõutava teabe edastamise korra määrab Vabariigi Valitsus.

(1) Käesolevast seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest kinnipidamist kontrollitakse seadusega sätestatud korras.

(2) Kui kauba pakendamine või pakend ise ei vasta käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega määratud nõuetele, on Tarbijakaitseameti, Standardiameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politseiameti ametiisikutel õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi sellise kauba ja pakendi veo ning turustamise peatamiseks või keelamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud õigused laienevad tervisekaitse ja keskkonnakaitse ametiisikutele, kui tegemist on inimese tervisele või keskkonnale ohtlike või kasutamiseks keelatud kauba või pakendiga.

(1) Pakendi tootmise, kasutamise, tagasivõtmise, märgistamise või muude pakendi käitlemise nõuete rikkumise, samuti pakendi või pakendijäätmete taaskasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui käitlemise objektiks on tarbija elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtlik pakend, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on

1) Tarbijakaitseamet;

2) Tervisekaitseinspektsioon;

3) Keskkonnainspektsioon.

(3) Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada § 16 1 lõikes 3 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

Käesolev seadus jõustub

1) pakendi märgistamise nõuete osas (kahe aasta möödudes märgistuse nõuete kehtestamisest;

2) paragrahvi 5 3. lõike alusel kehtestatavate pakendimaterjalis olevate raskmetallide ja muude tervisele ohtlike ainete sisalduse nõuete osas (ühe aasta möödudes vastavate normide kehtestamisest.

(1) Hiljemalt 2001. aasta 30. juuniks taaskasutatakse

1) käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud viisil pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%;

2) käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 2, 3 ja 5 sätestatud viisil materjalina pakendijäätmete kogumassist vähemalt 25% ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15%.

(2) [Kehtetu]

(3) Alates 1999. aasta 1. jaanuarist võidakse toota ja turustada ainult sellist pakendit või kaupu sellises pakendis, mis vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes märgitud eesmärkide saavutamine ning vaheetapid määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku programmiga.

(5) Pakendijäätmete taaskasutamise praktilised kogemused üldistatakse iga viie aasta möödudes. Taaskasutamise kogused kuuluvad üldistuste alusel muutmisele nende suurendamise suunas kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]