Legislator Case Law & Legislation
69706 EE

Pala Vallavolikogu — Pala valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 25, 505

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Pala Vallavolikogu — Pala valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 25, 505

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Pala Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Pala valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 10. märtsil 2001. a. Volikogu esimees Rein RAUDJÄRV Kehtestatud Pala Vallavolikogu 23. veebruari 2001. a määrusega nr 2 PALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Pala valla haldusterritooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Eeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.4. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.5. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.6. jäätmeluba – Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; 3.7. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.8. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 3.9. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 3.10. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.11. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.12. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.13. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal nende looduslikuks lagundamiseks; 3.14. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.15. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.16. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik ja maa-ala haldaja; 3.17. korraldatud olmejäätmevedu – olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. 5. Korraldatud olmejäätmeveoga on kohustatud liituma juriidilisest ja füüsilisest isikust jäätmevaldajad, kes asuvad või elavad Pala valla haldusterritooriumil suuremates tiheasustuspiirkondades (Pala, Lümati ja Nõva küla). Majapidamised peavad korraldatud olmejäätmeveoga liituma Pala Vallavalitsuse korralduse alusel. Jäätmete valdajal tuleb sõlmida vormikohane leping Pala Vallavalitsuse poolt heakskiidetud jäätmevedu korraldava ettevõttega. 6. Pala valla haldusterritooriumil on keelatud toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita käesoleva eeskirja II peatüki punktis 7 kehtestatud nõudeid ja sellest on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. Pala Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega ülalnimetatud toodete loetelu, samuti piirangud ja eritingimused toodete valmistamisel, sisse- ja väljaveol, müügil ning kasutamisel. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. 8. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 9. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad Pala vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 10. Jäätmete kogumist korraldab jäätmevaldaja. 11. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumist korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. 12. Käesoleva peatüki punktis 11 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 13. Pala Vallavalitsus määrab kindlaks jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. 14. Pala Vallavalitsus edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 15. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Pala Vallavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse. 16. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 16.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 16.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 16.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 16.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Pala Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 16.5. koostama Pala Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 17. Füüsilisest isikust jäätmetetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning kohustama käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 18. Kogumisvahendina võib kasutada: 18.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 18.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 18.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 18.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 19. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 20. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 20.1. ohtlikke jäätmeid; 20.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 20.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 20.4. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; 20.5. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 21. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 22. Territooriumi valdajal peab kogumisvahendeid olema piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 23. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada Pala Vallavalitsusega, v.a suvila- ja aiandusühistud, kes paigutavad kogumisvahendid ühistu territooriumile. 24. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 25. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 26. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmetekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali Pala Vallavalitsuse poolt paigaldatud kogumispunktidesse. 27. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 28. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmetekitaja kohustatud viima selleks Pala vallas määratud kogumispunktidesse. 28.1. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama keskkonnaameti poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 28.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 28.3. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 29. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 30. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. Ladustamine ja veoteenus on tasulised. Jäätmete väljaveohinna ja korra prügilasse kehtestab Pala Vallavalitsus. 31. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 32. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk 1205; 1999, 156, 2189). 32.1. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla; 32.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 33. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 34. Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või importija kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud. 35. Käesoleva peatüki punktis 34 nimetatud toodete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 36. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 37. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: 37.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 37.2. kompostimiskoht ei tohi salvkaevust või puurkaevust olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 37.3. kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 37.4. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 38. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete kompostimine peab olema kooskõlastatud Pala Vallavalitsusega. 39. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub Pala Vallavalitsuse kehtestatud korras paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. 40. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 41. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks. 42. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning kompostitakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse vallavalitsuse poolt määratud prügilas. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 43. Lahtises tules on lubatud põletada tuulevaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Pärast põletamist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 44. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Jõgeva Päästeteenistuse ja Pala Vallavalitsusega. VI. JÄÄTMEARVESTUS, ARUANDLUS JA ANDMEKOGUD 45. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. 46. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. 47. Käesoleva peatüki punktis 46 nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 48. Käesoleva peatüki punktis 46 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmeregistrisse kandmiseks. Aruande vormi ja esitamise korra kehtestab keskkonnaminister. VII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 49. Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843; 2000, 51, 319) sätestatud korras. 50. Pala Vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 51. Registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele. 52. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 53. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 54. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad Pala Vallavalitsuse ja Pala Vallavolikogu määratud ametiisikud. 55. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 56. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 57. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 58. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid: tšekk, leping, maksekorraldus, säilitades need aasta jooksul. Volikogu esimees Rein RAUDJÄRV

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →