Järvakandi Vallavolikogu — Järvakandi valla arengukava 2001-2003. a kinnitamine — KO, 24, 483

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9, paragrahvi 22 lõike 1 ja paragrahvi 37 ning Järvakandi valla põhimääruse punkti 9.1, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi valla arengukava aastateks 2001–2003 vastavalt lisale. 2. Iga aasta 1. oktoobriks volikogul vaadata arengukava läbi ja vajadusel võtta vastu otsus arengukava muutmise kohta. 3. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2001. a. 4. Määrus koos lisaga avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Eerik SALUMÄE Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrusega nr 1 JÄRVAKANDI VALLA ARENGUKAVA 2001–2003 1. Sissejuhatus Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 154 lõikele 1 otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 9 järgi koostab iga omavalitsus oma halduspiirkonna arengukava, mis määratleb selle piirkonna sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaalase seisundi ning võimaliku arengu põhisuunad, aga samuti territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava on aluseks eelarve koostamisel, investeeringute kavandamisel ja nende jaoks rahaliste vahendite taotlemisel, samuti laenude võtmisel ning võlakirjade emiteerimisel eelarveaastast pikemaks perioodiks. Esimene Järvakandi alevi arengukava valmis 1991. aastal. 1994. aastal koostati Järvakandi alevi üldplaneering, mis kinnitati Järvakandi Alevivolikogu 27. aprilli 1994. a otsusega nr 40. 1996. aastal koostati järgmine Järvakandi alevi arengukava. Käesoleva arengukava koostamise aluseks on Järvakandi alevi üldplaneering, Raplamaa maakonnaplaneering ja 1996. aasta arengukava, samuti on läbi töötatud vahepeal muutunud seadusandlus ning lisatud seadustest (Eesti Vabariigi haridusseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, tervishoiukorralduse seadus, jäätmeseadus, päästeseadus jt) tulenevad nõuded. Kasutatud on veel mitmeid infomaterjale, nagu näiteks «Eesti Statistika 2000» väljaanded, Kehtna valla üldplaneering jpm. Arengukava oluline eesmärk on vallaelanikele paremate elu-, töö- ja puhketingimuste loomine ning nende huvide kindlustamine haldusreformi käigus. 1.1. Põhiandmed Järvakandi valla kohta Järvakandi valla moodustab Järvakandi alev, mis on väike tööstusasula Rapla maakonna lõunaosas. Järvakandi alev kui iseseisev haldusüksus loodi ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945. a seadlusega nr 495 nii nagu Kohila, Märjamaa ja Rapla alev (viimasele anti Riigikogu 10. augusti 1993. a otsusega linna staatus). 21. novembril 1991. a kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Järvakandi alevi omavalitsusliku staatuse. Järvakandi alevi piir on kinnitatud 1948. a mais ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 531. ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega nr 646-k liideti alevi territooriumiga mitu metsakvartalit. 1960. aastast kuni tänapäevani on Järvakandi alevi suuruseks jäänud 485 ha, millest 147,8 ha on riigile kuuluv metsamaa. Järvakandi alevis elas 1. jaanuari 2000. a rahvastikuregistri andmetel 1671 inimest, kellest väga suur osa oli hõivatud kohalikus klaasitööstuses. 1.2. Geograafiline asend Järvakandi asub 29 km kaugusel maakonnakeskusest Raplast, 78 km kaugusel Tallinnast, Tallinn–Kergu–Vändra maantee ääres. Vald paikneb omaaegse Harjumaa Rapla kihelkonna Järvakandi valla Isakõnnu küla maal ning ta on kuulunud Harjumaa (1945–1950. a) ja Vändra rajooni (1951–1962. a) koosseisu. Rapla maakonna (endise rajooni) koosseisu kuulub Järvakandi 1963. aastast. Erinevalt teistest Raplamaa suurematest linnalistest keskustest pole Järvakandi tagamaa iseseisva omavalitsusliku üksusena formeerunud. Kehtna valda, mis Järvakandit ümbritseb, on võimalik käsitleda Järvakandi tagamaana ainult osaliselt – ainult kõige lähemate külade ja asulate osas. Hinnangu andmine Järvakandi alevi asukohale sõltub meie n.ö logistilisest arusaamast. Järvakandi inimesed saavad peaaegu kõik esmased teenused kätte, ilma et neil oleks vaja väljuda alevi piiridest. Teatud teenuste saamiseks tuleb sõita kas Raplasse või Tallinna, mille mõjupiirkonda Järvakandi kuulub. Järvakandi alevist idas asub suur Nõlvasoo raba ja läänes metsamassiiv, mida ei läbi ükski mustkattega tee. Seetõttu puudub vallal ida-lääne suunal väljakujunenud asustusvõrguga tagamaa, mis on kahjuks alevi ühiskondlikule sektorile. Teistpidi annab selline looduskeskkond alevi elanikele suurepärased võimalused puhkuse veetmiseks looduse rüpes. 1.3. Ajalugu Järvakandi alevi ajalooline areng on seotud siinse klaasitööstusega. 1879. a rajati praeguse alevi territooriumile klaasikoda, mis järk-järgult kasvas. Murrang alevi arengus toimus 1920. aastate teisel poolel, kui Järvakanti ehitati mehhaniseeritud klaasivabrik ning suur puidutöötlemiskompleks («Järvakandi Tehased»). Uue tehase rajamisega tööliste arv viiekordistus. Alevi elanikkonna kasv tingis uute elamute ehitamise ning ühiskondliku sektori asutuste rajamise (kool, lasteaed, velskripunkt, apteek, seltsimaja). Lisaks tekkisid alevisse mitmed kauplused. Nõukogude võimu perioodil sai valmis «Järvakandi Tehaste» mööblitsehh, lõpetati uue gaasijaama ehitus, rekonstrueeriti klaasitsehhi murdesaali töö, ehitati valmis teine klaasivannahi klaastorude, hiljem klaasisolaatorite tootmiseks. Eespool nimetatud muutused toimusid valdavalt 1950.–60. aastatel. Samuti jätkas kombinaat «Järvakandi Tehased» elamuehitust, jätkus sotsiaalsfääri asutuste ehitamine (haigla, keskkool, ujula, kino, uus toiduainete kauplus jne). Nõukogude võimu viimane periood, aastad 1975–1990 olid kombinaadi «Järvakandi Tehased» arengus aeglustumise aastateks. Põhirõhk pöörati energiamajanduse arengule, kuid ei juurutatud ühtegi uut toodanguartiklit, kombinaadi kasum oli minimaalne, töötajate keskmine palk oli üks väiksemaid ehitusmaterjalide tööstuse süsteemis. Siiski jätkus veel infrastruktuuri areng - Staadioni tänavale ehitati suurpaneelelamud, valmis uus klubihoone. Järvakandi oli tüüpiline ühe tehase baasil tekkinud töölisalev, kelle käekäiku nii majanduselu korraldamisel kui ühiskondliku sektori arendamisel mõjutas monopoolne tööandja «Järvakandi Tehased». 2. Valla arengu planeerimine 2.1. Hetkeolukord Järvakandi alevi piir on kinnitatud 1948. a mais ENSV Ministrite Nõukogu määrusega. Alevi territoorium on väike ja kompaktne, seetõttu puuduvad alevisisesed mõjupiirkonnad (aleviosad, nagu linnades on asumid või linnaosad). Järvakandi alevi mõjupiirkonda on käsitletud mitmetes uurimustes. Kolme põhjalikuma uurimusena võiks nimetada: 1) Maaehitusprojekti» 1993. a tööd «Asula (valla keskuse) mõjupiirkonna suuruse määramisest»; 2) 1995. a Rapla Maavalitsuse koostatud uurimustööd maakonna esimese ja teise tasandi teeninduskeskustest ning nende mõjupiirkondadest kui vallapiiride muutmise võimalikust alusest; 3) 1998. aastal valminud Raplamaa maakonnaplaneering. Kõigis neis töödes on välja pakutud variandid, mille järgi Järvakandi alev oleks Järvakandi valla keskuseks. Vald ise hõlmab täiendavalt kas (sulgudes orienteeruv elanike arv): 1) Ahekõnnu (60), Selja (22), Nõlva küla (3); 2) Ahekõnnu (60), Selja (22), Nõlva küla (3) + Eidapere (411), Lokuta piirkond (167); 3) Ahekõnnu (60), Selja (22), Nõlva küla (3) + Eidapere (411), Lokuta (167) + Kaisma vald (658) + osa Raikküla vallast (250). Kolmanda variandi korral kujuneks vallaelanike arvuks orienteeruvalt 3242 inimest (vt kaarti Rapla maakonna koostööpiirkonnad). Kaartiga «Raplamaa haldusjaotus ja koostööpiirkonnad» saab tutvuda Järvakandi Vallavolikogu kantseleis. 2.2. Arengusuunad Alates 2000. a on Vabariigi Valitsus võtnud suuna haldusreformi kiirendamisele. Selle käigus plaanib Järvakandi vald endaga ühendada punkti 2.1 kolmandas lõigus loetletud asumid. Käesolev arengukava käsitleb Järvakandi valla arengut praegustes piirides. Seni tuleb lõpule viia maa erastamine. Ühepereelamute kruntide erastamine on praktiliselt lõpetatud, käesoleval hetkel erastatakse vastavalt laekuvate avalduste järjekorrale maad korterelamute juurde. Esmatähtis on vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korrastamine, et kindlustada alevi elanikud kvaliteetse joogiveega ja lõpetada Matsalu vesikonda kuuluva Nurtu jõe reostamine. Igati tuleb soodustada ettevõtluse arengut Järvakandis, et vähendada monofunktsionaalse asula riske. Seoses infotehnoloogia järjest laiema kasutuselevõtmisega tuleb kavandada ka vallavalitsuse asjaajamise järkjärguline üleminek infotehnoloogilistele vahenditele. 2000.a sügisel on kavas avada Internetis Järvakandi valla kodulehekülg, mille abil saavad huvilised informatsiooni vallas toimuvast. Mitmed hetkel elektrooniliselt peetavad registrid (elanike-, sotsiaal-, riigikaitse-, maa- ja hooneregister) dubleerivad üksteist ja ei ühildu omavahel. Samuti ei ühildu kohalik elanikeregister AS Andmevara poolt peetava rahvastiku arvestuse andmebaasiga. Rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317) rakendumise korral saab see probleem lahendatud, kuid vajalik oleks riigipoolne korraldustöö ülejäänud registrite sidumiseks Eesti rahvastikuregistriga. 3. Rahvastik Järvakandi Vallavalitsusel on andmed alevi rahvaarvu kohta aastate lõikes alates 1959. aastast (vt joonis 1), mil rahvaarv hakkas kasvama ning saavutas 1960. aastate alguseks taseme 2200 inimest. Seejärel järgnes pikk langusperiood. Järvakandi alevi rahvaarv kahanes 1968–1990. a 2200 inimeselt 1700 inimesele, s.o 500 inimese võrra. Vähenemise peamine põhjus oli nooremate inimeste väljaränd. Selle tulemusena kasvas alevi elanikkonnas eakamate inimeste osakaal. 1989. a oli alevi elanike keskmine vanus tõusnud 41,6 aastani, mis oli kõrgem omataoliste väikelinnade ja alevite seas, jäädes maha ainult Mõiskülast ja Antslast. 1990. aastate alguseks moodustasid pensionärid ligikaudu kolmandiku alevi elanikkonnast. Väljaande «Eesti Statistika 2000» nr 4 (100) andmetel oli pensioniealiste osakaalu poolest (28,2% elanikkonnast) Järvakandi Rapla maakonnas esimesel ning Eestis 21 kohal.

Joonis 1. Järvakandi alevi rahvaarv aastatel 1959-1999 Väljarännu peamiseks põhjuseks võib pidada tööjõuturul monopoolses seisundis olnud kombinaadi «Järvakandi Tehased» arengu aeglustumist, raskeid töötingimusi ning madalat palka. Väljarändu ei suutnud pidurdada ka suurpaneelelamute ehitamine ning sotsiaalsfääri areng (lasteaia uue hoone valmimine 1970. a, keskkooli täismõõtmetes võimla valmimine, kaubamaja ehituse lõpetamine 1974. a, uue klubihoone valmimine 1987. a). Elanikkonna rändesaldo (s.o sissetulnud + lahkunud elanikud kokku) kasvas. 80-ndatel oli see: 1985. a 163 inimest 1986. a 170 inimest 1987. a 197 inimest 1988. a 193 inimest 1989. a 207 inimest Põhielanikkonna osakaal vähenes ja mehaaniline iive oli alevi elanikkonna peamine kujundaja. Ajavahemikus 1970–89 on ainult ühel aastal (1974. a) loomuliku iibe osa olnud mehhaanilisest iibest suurem (loomulik iive +4, migratsioon +3), teistel aastatel on mehhaaniline iive olnud 1,5 kuni 3,7 korda suurem loomulikust iibest. 1990. aastaks oli Järvakandi alevi elanikkond vähenenud 1711 elanikuni ja elanikkonna keskmine vanus kasvas 1989. a 41,6 aastani, mis oli üks kõrgemaid Eestis (vt Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi teadurite A. Marksoo, T. Rõivase uurimust «Järvakandi elanike suhtumisest oma kodualevisse», Tartu 1992, lk 26). Näis, et negatiivsed protsessid rahvastiku arengus võivad viia Järvakandi alevi hääbumisele. Olukord muutus, kui Eesti ja ka Järvakandi majanduselus algasid reformid. Aastatel 1990–1993 kasvas alevi elanikkond 1840 elanikuni, s.h 1993. a oli kasv 74 inimest. Tähelepanuväärne on, et 1993. a tuli koos vanematega alevisse elama 32 last. Seda soodustanud faktorid olid: – 1991. aastal valmis 15 korteriga elamu Vabaduse tänaval; – tegevust alustas aktsiaselts «Järvakandi Klaas»; – 1993. aastal käivitus ettevõte «GGI Eesti». Loomulik iive Järvakandi alevis oli ka 1990. aastatel tunduvalt madalam mehaanilisest. Viimaste aastate elanike arvestuse andmed ei ole usaldusväärsed elukoha registreerimise kohustuse puudumise tõttu. Vallas elab arvestatav hulk inimesi, keda ei ole kohalikus elanike registris. Tõenäoline elanike arv on suurem 1999. a lõpul registris fikseeritud 1671-st. Alevi elanikkonna peamiseks mõjutajaks jääb endiselt mehaaniline iive, millel on määrav mõju ka elanikkonna vanuselisele struktuurile (vt joonis 2).

Joonis 2 Järvakandi elanikkonna jaotust rahvuste järgi võib vaadata joonisel 3. Nõukogude võimu algusaastate ümberasustamise tulemusena elab alevis palju ingeri-soomlasi ning Petserimaa venelasi. Kodakondsuseta isikuid on elanikkonnast 5% (vt joonis 4).

Joonis 3

Joonis 4 Joonisel 5 on välja toodud elanikeregistri andmetel alevi elanikkonna haridustaseme näitajad: kõrgharidusega inimesi on alevis 99 (s.o 8% elanikkonnast), kesk-eriharidusega 195 (15%), keskharidusega 350 (27%).

Joonis 5 4. Sotsiaalsfäär 4.1. Haridus Järvakandi lasteaed «Pesamuna» Esimesed ülestähendused lasteaia tegevusest Järvakandis on aastast 1937, mil tegutses suvine lasteaed juunist augustini. 1945. a asus lasteaed 1. Mai 4, praeguses raamatukogu majas. Lapsi oli kokku 70 (2 aia- ja 2 sõimerühma). 1970. a koliti uude «Järvakandi Tehaste» ehitatud eriprojektiga hoonesse, kus hakkas tööle 2 sõimerühma ja 4 aiarühma. Igas rühmas 20–25 last. Hoone ehitati 140 lapsele. 1992. a jaanuaris tuli lasteaed Järvakandi alevi ülalpidamisele. Laste arv Järvakandi alevi lasteaias aastatel 1981–2000: perioodil 1981–1986 keskmiselt 121 last 1987–1991 “ 82 last 1992–1997 “ 86 last 1997–2000 “ 77 last Käesoleval ajal juhindub Järvakandi lasteaed «Pesamuna» oma töös koolieelse lasteasustuse seadusest (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611), mille paragrahvi 1 järgi on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Rühmi on avatud 4 ja laste arv rühmades järgmine: sõimerühm 12 last III–IV rühm 18 last V rühm 21 last pererühm 20 last Lasteaias töötab 24 inimest (üks nendest on lapsehoolduspuhkusel), õpetajaid on 11, sealhulgas liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja, ülejäänud personali hulka kuuluvad meditsiiniõde, õpetaja abid (4 inimest), kokk, abitööline, majandusjuhataja-laohoidja, koristaja, pesumasinist ja aednik. Erihariduseta on lasteaia õpetajatest 3. Nad on lõpetanud 160-tunnise kvalifikatsioonikursuse ja on suunatud õppima omandamaks pedagoogilist eriharidust, mis kvalifikatsiooninõuete järgi annab õiguse töötada lasteaia õpetajana. Kursustele suunamist vajavad ka lasteaia õpetaja abid. Lasteaia tulevikuplaanid Lasteaed on alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus ja tegeleb hariduse andmisega eelkooliealistele lastele. Tähtsaks ülesandeks on lastes loomingulise talendi leidmine ja arendamine pedagoogide poolt. See, kas vanemad tulevikus eelistavad oma lapse lasteaeda tuua või kodus kasvatada, sõltub sellest, mida lasteaed pakub. Lasteaia töötajad katsetavad mitmeid erinevaid võimalusi ja õpivad oma kogemustest. Laste individuaalsuse esiletoomiseks ja loovuse arendamiseks tuleb jätkata ringide organiseerimist, koolitusürituste korraldamist ja koostööd lastevanematega. Lasteaia suurimaks probleemiks on hoone fassaadi kehv olukord. On olemas projekt lasteaia hoone piirdekonstruktsioonide ümberehitamiseks. Tuleb välja vahetada aknad ja renoveerida elektrisüsteem ning ehitada juurde uus mänguväljak, mis teatud aegadel võiks olla avatud kõigile alevi lastele. Järvakandi Gümnaasium Järvakandi kool töötas esialgu kolmeklassilisena klaasivabriku juures. 1938/39 muudeti see avalikuks 6-klassiliseks algkooliks. 1939. a valmis ajakohane koolimaja. 1947. a asutati selle kooli kõrvale vene õppekeelega kool, kuna «Järvakandi Tehastesse» oli värvatud märkimisväärsel hulgal vene keelt kõnelevaid töölisi. Mõlemad koolid olid mittetäielikud keskkoolid kuni 1958. aastani, millal neist moodustati Järvakandi Keskkool. 1999/2000. õppeaastal õppis koolis 244 õpilast. Lisaks alevi lastele õpib koolis ka 48 last mujalt. Teistest valdadest tulnud õpilased jagunevad piirkonniti järgmiselt: Kehtna vallast 7, Raikküla vallast 12, Rapla linnast 7, Rapla vallast 3, Kaisma vallast 10, Märjamaa vallast 5, Jõelähtme vallast 3, Tallinnast 1. Kooli õpilaskoosseis on viimastel aastatel püsinud stabiilsena 250 piires. 1999/2000. õppeaasta algul oli kooli õpetajate nimekirjas 27 õpetajat. Neist 7 on pensionärid ja 12 töötab alakoormusega. Perspektiivis on kooli õpetajatekaadri uuendamine. Õpetamise sisu vastab praegu kehtivatele õppekavadele. Kooli üldsuunaks jääb võõrkeelte õpetus ja loodushoid. Vabaainetest rakendatakse VI–VIII klassini õppeaineid, mis arendavad õpilasi üldkultuuriliselt, nagu kunstiõpetus, võõrkeeled, arvutiõpetus ja loodushoid. Võimalusel hakatakse vanemates klassides andma õpilastele praktilisemat laadi üldõpetust käsitöö-, töö- ja autoõpetuse ning kodunduse näol. Aastatel 1990–2000 lõpetas kooli 172 õpilast ja neist jätkas õpinguid kõrgkoolides 55. Õpetaja esmane ülesanne on õpilast õppima suunata, arendada igas õpilases harjumusi järjekindlalt õppida. Vanemaid õpilasi tuleb suunata teatmeteoste abil iseseisvale õppimisele. Kooli eesmärk on kooli ja lastevanemate vahelise koostöö tihendamine ja loova inimese kujundamine. Eeskätt jätkatakse uuema õppekirjanduse muretsemist, ka kallimate sõnaraamatute ja teatmeteoste tellimist, täiendatakse raamatukogu fonde õppeprogrammilise täiendava kirjandusega. Koolis tegutsevad huvialaringid, s.h traditsioonilised kunsti-, kirjandus- ja matemaatikaring. Lisaks veel ansamblid ja laulukoorid, jätkub tegevus spordiringides (jalgpall, korvpall, vibulaskmine, aeroobika, kergejõustik jt), peotantsuringis, arvutiklassis ning instrumentaalansamblis. 1939. a ehitatud koolihoone rajajad olid ehituseks valinud väga sobiva koha alevi lääneservas paksu metsa ääres, mis laste koolitöö seisukohalt on ideaalne variant, kuna koht on väga turvaline ja tervislik. Hilisematel aegadel on juurde ehitatud nn vene koolimaja, internaadihoone, uus õppekorpus, võimla ning rajatud spordiväljakud, mille tulemusena kooli territoorium on praegu 12 hektarit. 1990–1992. a toimus internaadihoone kapitaalremont. Võimlale (1994. a) ja õppehoonele (1995. a) pandi uued katused, võimla remonditi 1998–2000. a, kuid kooli hoonetekompleksi remondivajadus on endiselt suur. Täielikult on vaja välja vahetada õppekorpuse uksed ja aknad. Uuendamist vajavad klassiruumide sisustus, koolimööbel. Vaja on nõuetekohast arhiiviruumi. Lisaks kulutustele koolihoonete ehitusele-remondile ja kooliinventari muretsemiseks on vaja soetada olemasolevale paljundusmasinale ja arvutitele lisaks ka muud tehnikat. Arvutiruum vajab ümberpaigutust ja nõuetekohase sisustamise lõpuleviimist. Kunstiklassi on vaja keraamika põletusahju, muusikaklassi muusikariistu ja helitehnikat. Vaja on video- ja projektsioonitehnikat, raadiosõlme sisustust. Kool vajab ajakohaseid keeleõppeklasse, võimlasse spordivahendeid. Kõik valla koolikohustuslikud lapsed õpivad, tegeldakse koolikohustuse täitmise tagamisega võideldes põhjuseta puudumistega. 2000. a sügisest alustab Järvakandi Gümnaasiumi juures tööd kasvatusraskustega 7.–9. klassi õpilaste klass, rakendatakse tööle alaealiste komisjon. 4.2. Tervishoid Elanike tervishoid Elanike tervislikku seisundit võib pidada rahuldavaks. Järvakandi ettevõtted ei saasta märkimisväärselt keskkonda, kuid haigestumine alevis nagu kogu vabariigis on aasta-aastalt tõusnud. Esikohal on hingamisteede haigused. Laste haigestumisel (esikohal samuti hingamisteede haigused) on oma osa kindlasti laste varasel lasteaeda viimisel. Arstiabi Järvakandi alev kuulub ühe perearsti teeninduspiirkonda. Veel on sama perearsti juurde kirja pannud Selja, Nõlva ja Ahekõnnu küla elanikud (60 inimest). Perearsti vastuvõturuumid asuvad Järvakandi Hooldekodu hoones, kus ta kasutab nelja tuba. Kaks korda kuus toimub ka lastearsti ja günekoloogi vastuvõtt. 1999. a taasavati samas hambaravi kabinet kaasaegse aparatuuri ja sisustusega. Viimastel aastatel on ambulatoorne külastatavus suurenenud. Eriti ilmne on vahe võrreldes 1999. a I kvartalit, mil oli külastusi 1076 ja 2000. a I kvartalit, mil oli külastusi 1498. Kuna alevi elanikkonnas on vanurite osakaal väga suur, siis enamus haigustest ongi seotud kõrge vanusega. Sagenenud on viirusnakkused, viimasel kahel aastal suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi (ka noortel) ja reumaatilised südamekahjustused. Palju on allergikuid, depressiooni ja kutsehaigusi põdejaid, Raplamaa Kutsehaigete Ühingusse kuulub alevist 14 inimest. Alevi suurim tööandja, aktsiaselts Järvakandi Klaas korraldab regulaarselt töötajate tervise kontrolli. Järvakandi Vallavalitsusel tuleb leida lahendus, et ka ratastoolis pääseks arstide vastuvõtule. Apteek 1990. a kuulus apteek Eesti Farmaatsiakoondise koosseisu (apteek nr 200). 1992. a apteek erastati ja praegu on füüsilisest isikust ettevõtja Ulve Tomsoni «Järvakandi Apteek», kus on ametis 2 inimest. Apteek valmistab ja müüb ravimeid põhiliselt Järvakandi alevi ja ümbruskonna inimestele. 4.3. Sotsiaalhoolekanne Järvakandi valla olemasolev sotsiaalabi süsteem on toiminud juba mõned aastad. Sotsiaalabialast tööd korraldab 1992. a aprillist vallavalitsuses töötav sotsiaalnõunik, kelle alluvuses on kaks vanurite teenindamisega tegelevat hooldustöötajat. Koduse hooldustööga alustati 1990. aastal (patronaaž). Pärast AS GGI Eesti seiskumist on alevis kasvanud töötute arv, mis moodustab 8% tööealisest elanikkonnast. Osa inimesi käib tööl Raplas, Tallinnas jm. Tööpuudusega on kaasnenud vähekindlustatud perede arvu kasv alevis. Praegusel hetkel elab 53 perekonda alla toimetulekupiiri (6,5% perede arvust) ning peale selle on mitmeid, kelle sissetulek on veidi üle toimetulekupiiri. On kasvanud laste arv, kes vajavad koolis tasuta lõunat, kuna laste majanduslik olukord sõltub vanemate sissetulekutest. Endiselt on alevis probleeme alkoholismiga. Sotsiaaltöö valdkonnad Avahooldus (kodune hooldusabi) Avahoolduseks loetakse toimetulekuraskustega üksikvanurite, vanurite perede ja puuetega inimeste koduse hoolduse ja abi korraldamist, mille eesmärk on odava ja kvaliteetse toimetuleku tagamine abivajajale kodustes tingimustes (tuttavas keskkonnas). Koduhooldust teostab 2 hooldustöötajat 18 abivajajale (kellest 3 on puudega). Hooldamine hooldusasutuses Järvakandi Hooldekodus on kohti 25. Kohamaksumus on sõltuvalt vanuri toimetulekuastmest 3000 kuni 3300 krooni kuus. 85% vanuri pensionist kantakse hoolduskulude katteks ning puudujääva osa tasuvad seadusjärgsed ülalpidajad või nende puudumisel vanuri hooldusele suunanud omavalitsus. Vanureid toitlustatakse 4 korda päevas. Lisateenustena pakutakse alevi elanikele pesupesemist, transpordi kasutamist ja toitlustamist (hetkel käib söömas 4 vaimupuudega inimest). Järvakandi eakate päevakeskus Päevakeskus pakub huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalust umbes 70-le eakale inimesele, kes tegutsevad seal kahes vahetuses (I esmaspäev-kolmapäev ja II teisipäev-neljapäev). Seal tegeldakse käsitöö ja istumisvõimlemisega, mängitakse lauamänge, loetakse ajalehti, tähistatakse tähtpäevi, korraldatakse kohtumisõhtuid huvitavate inimestega jms, on võimalus mõõta vererõhku jms. Reedeti võimaldatakse saunateenust ja pesupesemist puuetega inimestele. Sotsiaalnõustamine – abivajaja teavitamine sotsiaalõiguse valdkonna eri probleemide lahendamisel ning vajadusel isiku suunamine pädevasse ametiasutusse. Sotsiaaltoetuste maksmine: – toimetulekutoetust makstakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras; – liikluskindlustuse maksesoodustus; – valla eelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused on kehtestatud Järvakandi Vallavalitsuse 22. märtsi 2000. a määrusega nr 5 «Valla eelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused». Sotsiaalregistri (sotsiaalinformatsiooni andmebaasi) pidamine. Sotsiaalsete probleemide lahendamine – abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Vähekonkurentsivõimeliste inimeste rehabilitatsioon – sisaldab tööotsijate nõustamist ja ühiskondlikule tööle suunamist. Eluasemeteenus – sotsiaalpinna või üürikorteri eraldamine peredele või isikutele, kes vajavad elamistingimuste parandamist ja ei ole võimelised seda endale ostma. Abivahendite muretsemine üksikutele vanuritele ja puuetega inimestele. Koostöö ja kontaktid Kolleegidega teistest valdadest jagatakse informatsiooni, vahetatakse kogemusi. Koostööd tehakse maakonna alaealiste komisjoniga, hooldusnõunikuga, sotsiaalosakonna spetsialistidega. Koostöös pensionäride ühendusega peetakse meeles ja õnnitletakse vanuritest juubilare. Soome kristlased on saatnud abivajajatele jagamiseks riideid. Ahekõnnu külas asuv kristlik turvakodu «Petrula» on olnud abiks mõningate abivajajate probleemide lahendamisel. Alevi alkohoolikuid on suunatud kristlaste poolt korraldatud laagrisse. Koostöös Rapla pensioniametiga on tõestatud paljude pensionäride pensioniõiguslik staaž. Koostöös kodakondsus- ja migratsiooniameti Raplamaa osakonnaga on korda saadud paljude inimeste dokumendid. 4.4. Kultuur Järjekindla kultuuritöö alguseks Järvakandis võib lugeda aastat 1926. a, kui asutati Järvakandi Klaasivabriku Haridusselts, mille juures tegutses segakoor, näitering ja avalik raamatukogu. Populaarne oli aianduse, kodukorralduse ja ajaloo õpiring. Seltsimaja asus elumajas Nõlva 1 esimesel korrusel. Järvakandi rahvamaja Praegune rahvamaja hoone valmis 1987. aastal kombinaadi «Järvakandi Tehased» vahenditega. Järvakandi rahvamaja on siinse kultuurielu kõige tähtsamaks osaks, mida kasutatakse väga eripalgeliste ürituste läbiviimiseks, olgu need siis teatrietendused, diskod, ülealevilised üritused (valimised, kooli lõpuaktused, kooli- ja ettevõtete peod), perekondlikud üritused, mitmesugused meelelahutusüritused jne. Samas korraldatakse ka müügipäevi. Ruume on välja üüritud ettevõtetele, asutustele. 1990. aastate kultuurielu iseloomustab massiürituste vähenemine. Rahvamajaga seotud tegevus on küllalt mitmekesine. Rahvamajas tegutseb 12 eri ringi 132 osavõtjaga, palgalisi ringijuhendajaid on 6, ühiskondlikel alustel töötab 3. Ka on välja kujunenud rühm aktiivseid inimesi, kes aitavad kaasa rahvamaja poolt ettevalmistatud ürituste läbiviimisele. Eriti paistavad oma aktiivsusega silma vanemad alevi elanikud, kes löövad kaasa laulukooris ja tantsurühmades. 1999. aastal alustas tööd noorteklubi, kus praegu tegutsevad peamiselt kooliealised lapsed. Omavalitsusel tuleb säilitada olemasolev klubiline tegevus ning soodustada huviseltside tekkimist ja arenemist, jätkata mälumänguga «Järvakandi kilb». Järvakandi aleviraamatukogu Praeguses 1. Mai 4 asuvas hoones tegutseb raamatukogu 30 aastat. Lugejaid on 575, neist lapsi 206. 1999. aastal oli laenutuste arv 25 345. Huvi raamatukogu vastu on viimastel aastatel taas kasvanud. Külastatavust on kõige rohkem mõjutanud raamatute ja ajakirjanduse kallinemine. Lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele korraldatakse raamatukogus näitusi, väljapanekuid ja kohtumisõhtuid kultuuritegelastega ning teatrietenduste ühiskülastusi. Kord kvartalis käib raamatukogu ruumides koos 12-liikmeline Neljapäevaklubi. Samuti tegutseb raamatukogu juures 16-liikmeline Kodutütarde Rapla maleva Järvakandi rühm. Raamatukogule on uued ruumid kavandatud Pargi 1 asuvasse teeninduskeskusesse, kus remonditöödega on juba alustatud. Raamatukogu vajab kaasaegset mööblit ning tehnikat. Kino Järvakandi kino oli ainuke laiekraani kino Rapla maakonnas, mis sai valmis 1963. aastal, kinos on 198 istekohta. Tänaseks on kino oma kunagise tähtsuse minetanud, asemele on tulnud televisioon. Kino töötas kahjumiga, kuna seanssidel oli keskmiselt ainult 20–30 inimest, vahel harva ka rohkem. 2000. a kevadel müüdi kinohoone osaühingule Tulihein koos edaspidise kino näitamise kohustusega ja soovitustega korraldada vähemalt kaks kinoseanssi nädalas. Järvakandi klaasimuuseum Vajadusega jäädvustada Järvakandi ja klaasitööstuse ajalugu, teha see kättesaadavaks inimestele ja tutvustada oma kodukohta Järvakandi külastajatele asutas Järvakandi Vallavolikogu 22. veebruaril 2000. a Järvakandi klaasimuuseumi. Klaasitehase algusaegadest on säilinud alevis üks elamu, mis on kavandatud ümber paigutada 1. Mai tänavale kinohoone taga asuvale krundile ja renoveerida. Aastakümnete jooksul on kogutud ajaloolisi esemeid ja fotomaterjale Järvakandi Tehaste ajaloonurka. Need tuleb nüüd arvele võtta ja süstematiseerida ning panna sellega alus muuseumi kogule. 4.5. Sport Järvakandi alevis on küllaltki head tingimused sportimiseks. Järvakandi Gümnaasiumil on olemas täismõõtmetega võimla ning selle juurde kuuluvad harjutusväljakud, mida saavad kasutada kõik asjast huvitatud alevi elanikud. Sportimisvõimalusi pakub jooksjatele ja suusatajatele ka alevi lääneosas asuv puhkemets. Alevis tegutseb kaks spordiklubi – vibuklubi «Ilves» ja jalgpalliklubi «Tribling». Vibusportlasi ühendav «Ilves» loodi 1990. a, 2000. a alguses oli klubil 18 liiget, neist 6 noort. «Ilves» korraldab regulaarselt Järvakandis vibuspordivõistlusi. Näiteks 2000. a Eesti meistrivõistlused, Rapla maakonna meistrivõistlused, vabariiklikud veteranide võistlused, võistlus «Järvakandi känd», Järvakandi Grand Prix (rahvusvaheline võistlus) ja nn lumemängud. Klubi on osalenud edukalt nii Eestis kui välismaal korraldatud võistlustel. Suurt tähelepanu pööratakse vibusportlaste järelkasvule. Järvakandi jalgpalliklubi «Tribling» alustas tegevust 1991. aastal. «Triblingus» on 30 liiget ja 36 noorliiget. Põhitegevus on noorte jalgpallurite treenimine ning osavõtt jalgpallivõistlustest. Klubi majandab vallavalitsuselt renditud ujulakompleksi ja Eesti Spordiseltsi «Kalev» pansionaati, mida kasutatakse treeninglaagrite korraldamiseks. Täiskasvanud harrastavad Järvakandis ka sportlikke mänge (võrkpall, korvpall), suusatamist, jõutõstmist, aeroobikat jm alasid. Kaasa lüüakse mitmesugustel maakondlikel ja üle-eestilistel võistlustel. Toetame igati olemasolevaid ja soodustame uute huviklubide teket. 5. Elukeskkond 5.1. Turvalisus Politsei Järvakandi alevis on märksa rahulikum ja ohutum elada kui mõnes suurlinnas, kus ühiskonna sotsiaalne kontroll oma liikmete üle on nõrgem. Alevielanike turvalisuse eest peab seisma Rapla Politseiprefektuur. Viimasel ajal ainukese kohana Rapla maakonnas vähenenud kuritegevus Järvakandis vallas, mis seletub konstaabli tööle rakendamisega ning ka abipolitseinike tubli tööga. Rapla Prefektuuri uue struktuuri järgi teenindab üks konstaabel Järvakandi–Käru valvepiirkonda. Loogilisem on selline Järvakandit hõlmav valvepiirkond üles ehitada teljele Rapla–Järvakandi maantee. Kavas on teha vastav ettepanek Rapla Politseiprefektuurile. 1995. a lõpus valmis teenindusmajas alevivalitsuse rahastamisel uus korrakaitsepunkt, kus on ka kamber ajutiselt kinnipeetute jaoks. Järvakandi Vallavalitsus muretses konstaablile nii laua- kui ka mobiiltelefoni, mille kulude katmine toimub valla eelarvest. Samuti tasub vald osaliselt Järvakandi konstaabli majanduskulud ning maksab lisatasu, et kindlustada väljakutsetele reageerimine ka väljaspool tööaega. Põhilised kuriteod on isikliku omandi vargused. Elanikkonna seas tuleb teha selgitustööd oma vara kaitsmiseks ning propageerida naabrivalvet. Soodustada alevis vabatahtlike patrullteenistust abipolitseinike osavõtul. Tuletõrje Järvakandis on tuletõrjekomando olemasolu hädavajalik, kuna alevi klaasi- ja puidutööstusettevõtted on kõrgendatud tuleohtlikkusega. Alev on ümbritsetud turbapinnasel kasvavate metsadega, kus esineb igal aastal väiksemaid põlenguid. 1. veebruarini 1991. a oli Järvakandi tuletõrjekomando Pärnu Linna Kutselise Tuletõrje Maleva koosseisus, moodustades selle 3. üksuse, mida finantseeris kombinaat «Järvakandi Tehased». 1. veebruarist 1991. a on Järvakandi tuletõrje alevi eelarvel. Komandol on kaks tuletõrjeautot GAZ 53 (valmistamisaasta 1987. a) ja Soome Nurmijärvi valla poolt 1998. a märtsis kingitud tuletõrjeauto Volvo (valmistamisaasta 1972. a). 1999. aastal käidi väljakutsetel Järvakandi alevis tulekahjudel 48 korral ning muudel põhjustel 22 korral. Väljaspoole alevit oli 4 väljakutset, neist kahel korral oli rabapõleng. Praegu on Järvakandi tuletõrjekomando finantseerimine segane. Autojuht-päästjate palgad ning minimaalsed majanduskulud kaetakse riigieelarvest. Kõik ülejäänud kulud on kohaliku omavalitsuse kanda. Kohustuste ja õiguste ning finantseerimise täpsemaks paikapanemiseks tuleks Järvakandi vallal sõlmida leping Rapla maavanemaga. Vastavalt päästeseadusele tuleb Järvakandi tuletõrjekomando ümber organiseerida tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks, st inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral ning õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimistööde tegemiseks. Järvakandi tugikomandol peab valmiduse tagamiseks olema vähemalt põhiauto, paakauto ja reservpõhiauto. Seega tuleks juurde soetada veel vähemalt üks paakauto, üks põhiauto ning komando pealikule maastur. Praegu on ööpäevaringses valves üks autojuht-päästja ning väljakutse korral võetakse kaasa vabatahtlikud. Valvesse on vaja veel 3 meest igasse vahetusse. Komandol on olemas tulekustutamiseks hädavajalik varustus. Juurde on vaja soetada päästetehnikat, töötajatele tuleb korraldada väljaõpe päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks. Kuni 1997. aastani asus Järvakandi tuletõrjekomando 1943. a ehitatud barakilaadses hoones ja 1997. a kevadel koliti Järvakandi tuletõrjekomando uutesse, varem osaühingule Järvakandi Kommunaal kuulunud ruumidesse. Hoone sobimatuse tõttu tuletõrje tarbeks seisab üks tuletõrjeauto pidevalt lageda taeva all. Vajalikud kulud hoone ümberehituseks: garaaži juurdeehitus 384 687 krooni; olemasoleva garaaži renoveerimine 152 120 krooni; keskkütte ja ventilatsiooni ehitus 31 120 krooni; olmebloki lamekatuse renoveerimine 26 000 krooni; väljasõiduteede ja platside rajamine ja asfalteerimine 82 300 krooni, kokku 676 107 krooni. Kulude vähendamiseks on otstarbekam taotleda AS Järvakandi Klaas endise kompressorjaama hoone loovutamist päästeteenistusele. 5.2. Keskkonnaseisund ja keskkonnakaitse Jäätmehooldus Jäätmeseaduse paragrahvi 10 lõige 1 näeb ette kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamise arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Seega saab alustada valla jäätmekava koostamist pärast maakonna jäätmekava valmimist. Lähtudes jäätmeseaduse paragrahvist 21 on koostatud Järvakandi valla jäätmehoolduseeskiri, mis sätestab jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse. Eeskirjas on ära toodud jäätmekäitlusettevõtted ja vastuvõtukohad. Järvakandi alevis asub üks prügila – Tupiku prügila, mida teenindab OÜ Järvakandi Kommunaal. Veemajandus Keskkonnaministeerium algatas programmi, mille eesmärk on parandada linnade ja alevite veemajanduslikku olukorda. Koostööpartneriks programmi ettevalmistamisel oli Taani Keskkonnakaitse Agentuur (DEPA), kelle finantseerimisel teostati 43 linna ja alevi veemajanduse eeluuring, mille põhjal valiti välja 17 linna ja alevit, sealhulgas ka Järvakandi. Projekti eesmärgid: – elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine – pinnase reostuse lõpetamine lekkivatest kanalisatsioonitorudest – reoveepuhastuse efektiivsuse taseme tõstmine ja muda töötluse rakendamine Projekti õigustus: – Järvakandi vesi on väga rauarikas, vees leidub H2S, kõrge karedus, esineb bakterioloogilist reostust – olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on vanad ja lekivad, reoveepuhastus ei ole efektiivne (kohatise sademevee kanalisatsiooni sattumise tõttu) ja puudub mudatöötlus Projekti kirjeldus: – projekteerimine (0,5 milj kr) – vanade joogiveetorude väljavahetus 3500 m, võrgu laiendamine 2500 m, pumbajaamade nr 3 ja 5 renoveerimine, uuendus (5,7 milj kr) – veetöötlusjaama ehitus (2 milj kr) – 6,992 km kanalisatsioonitorustiku väljavahetus, 550 m survetorustiku ehitus, kanalisatsiooni ülepumpla ehitus (4 milj kr) – mudatöötluse ehitus, reoveepuhastile uue bioloogilise puhastuse osa ehitus (7 milj kr) Projekti maksumuseks on 19,2 milj kr, millest: riigieelarvest 4,82 milj kr välisabi: Phare abi 10,53 milj kr kohalik eelarve 0,20 milj kr fondid: Keskkonnainvesteeringute Keskuse abi 3,65 milj kr 2000. a septembris valmib Järvakandi alevi vee- ja kanalisatsiooni arengukava ning projekt. Ehitustööd on planeeritud lõpetada 2002. a III kvartalis. 2000. a suvel rajas Eesti Geoloogiakeskus AS Järvakandi Klaasi tellimusel lisaks ühele olemasolevale põhjavee seire kaevule veel 3 seirekaevu, mille kaudu jälgitakse kogu alevi põhjavee olukorda. 5.3. Elamu- ja kommunaalmajandus Elamufond 25. juuli 1991. a seisuga oli alevis 196 maja, kus oli 879 korterit. Riigiettevõttele «Järvakandi Tehased» kuulus 120 maja 768 korteriga. Rapla Tarbijate Kooperatiivile kuulus Tallinna mnt 39 maja 7 korteriga ning Järvakandi Metskonnale Kalevi 1 maja 2 korteriga. Järvakandi Keskkooli käsutuses oli nn õpetajate maja 2 korteriga, tööõpetuse maja 4 korteriga ja internaadihoone, kus oli 4 korterit. Peale selle oli keskkooli käsutusse antud viis korterit «Järvakandi Tehaste» majades. Järvakandi Alevivalitsuse bilansis oli Pargi 2 elamu 32 korteriga, lisaks oli alevivalitsuse kasutusse antud 16 korterit «Järvakandi Tehaste» elamutes. Alevis oli ka 70 eramaja. 1990. aastatel on elamuehitus olnud Järvakandis väga väike. 1991. a võeti ametlikult ekspluatatsiooni 15 korteriga elamu aadressil Vabaduse 2. 1992. a võeti ametlikult ekspluatatsiooni individuaalelamu aadressil Põllu 36 ja 1993. a Põllu 32. 1994. a juunis andis Erastamisagentuur alevi munitsipaalomandusse valmimisjärgus 1. Mai 3 elamu, mille 9 korterit müüdi 1994. a suvel ja sügisel toimunud avalikel enampakkumistel. Üks korter jäi alevivalitsuse kui tööandja korteriks. 1995. a võeti ekspluatatsiooni Oja 2 asuv eramu ja 1996. a elamud Nõlva 41 ja 43, mille ehitas oma töötajatele AS Järvakandi Klaas. 1992. a detsembris anti RAS Järvakandi Tehaste kogu elamufond üldpinnaga 35 719,7 m2 alevi munitsipaalomandusse. 1995. a veebruaris müüs Rapla Tarbijate Ühistu alevivalitsusele Tallinna mnt 39 asuva 7 korteriga elamu. Eluruumide erastamine algas Järvakandis 1994. a märtsis. 1. jaanuariks 1996. a oli erastatud 648 korterit, erastamata kortereid oli alevis 1. jaanuaril 1996. a 119, nendest 97 korteri peale ei esitatud erastamisavaldust. Lähiaastatel munitsipaalpindade ehitust ei planeerita, kuid AS Järvakandi Klaas annab ekspluatatsiooni 2001. a külalistemaja. Omavalitsus soodustab igati alevis korteriühistute teket ja arengut. OÜ Järvakandi Kommunaal Ettevõte moodustati RAS Järvakandi Tehased elamu- ja kommunaalmajanduse osakonna tervikvara munitsipaliseerimise tulemusena 3. detsembril 1992. a. Ettevõtte vara ja vahendid on Järvakandi valla omand ja asutamise momendil koosnesid: – elamufond 35 719,7 m2, jääkmaksumusega 832 694 krooni; – tööstuslikud hooned ja rajatised 50 980 krooni; – seadmed ja vahendid põhivarana 4719 krooni. Ettevõtte põhitegevusalad on: – elamufondi haldamine; – elanikkonna ja asutuste varustamine majapidamis-joogiveega; – heitvee kanaliseerimine ja puhastamine; – olmejäätmete vedu ja ladustamine; – renditeenuste osutamine; – televisiooni ühisantennide hooldamine. Seisuga 1. august 2000. a oli osaühingus Järvakandi Kommunaal 8 põhikohaga töötajat. Seoses korterite erastamise ja korteriühistute moodustamisega on määratlemata elamute haldamise teenuste maht tulevikus. Et pakkuda hoolduse ja remondi teenuseid, peavad need olema suhteliselt odavad ja kvaliteetsed. Kuna tehnilise baasi vajalikule tasemele viimine nõuab kulutusi, siis võib eeldada teenuste mitte just madalat maksumust. Majandus-joogiveega varustamiseks on alevil 3 puurkaevu koos pumbajaamadega, mis rahuldavad vajaduse ca 75 000 m3 aastas. Joogivee töötlemine puudub. Joogivett tsentraalsest süsteemist ei saa 20% korteritest. Paljud majade torustikud on rauast. Kvaliteetse joogiveega varustamiseks on tarvilik asendada raudtorud kaasaegsete plastmasstorudega ja alustada joogivee töötlemist. Veemajanduse projekt näeb ette veetrasside juurdeehitamist sellisel määral, et enamus elamutest oleks varustatud tsentraalse veega. Reovee kanaliseerimise maht moodustab aastas ca 85 000 m3 ilma tööstusest tuleva heitveeta. Heitvee puhastamiseks on aktiivmudaga töötav puhastusjaam, mille Qk=13,75 m3/h ehk 330 m3 ööpäevas ilma sademe- ja valgvee infiltratsioonita. Sademete perioodil ületab pealevool selle suuruse neljakordselt. Vajalik on kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine, et torustik ei töötaks kohati drenaažina. Selleks et ühendada kõik alevi hooned heitvee magistraaliga ja suunata reoveed puhastusjaama, on vaja ehitada ca 2 km uut trassi ja 2 ülepumplat. Lähiajal lahutatakse OÜ Järvakandi Kommunaal kaheks eri osaühinguks, millest üks tegeleb elamute haldamise ja jäätmemajandusega ning teine vee- ja kanalisatsiooniga. Perspektiivis erastatakse mõlemad ettevõtted. OÜ Järvakandi Soojus Energiamajanduse areng Järvakandis algas 1928. a, kui ehitati jõujaam, mis koosnes kahest puidujäätmetel ja tükkturbal töötavast püstveetorukatlast ning kahest turbiiniseadmest. Saadud energiat kasutati põhiliselt tööstuses. Elektrienergia tootmine lõpetati 1985. a ja võeti suund ainult soojusenergia tootmisele kasutades kohalikul kütusel töötavaid kesksurvekatlaid. Elamute kaugkütmist alustati 1960. a paiku, esimesteks tarbijateks olid saun ja Pargi 2 elamu. 1990. aastaks oli välja kujunenud elanikkonna varustamiseks soojusega tänapäeval eksisteeriv süsteem maks.võimsusega 3,5–4,0 MW. OÜ Järvakandi Soojus moodustati RAS Järvakandi Tehased katlamaja baasil 1. oktoobril 1993. a. Soojatootmine toimub maagaasil töötavas katlamajas. Seoses tööstustarbijate äralangemisega on toodangu maht käesolevaks ajaks vähenenud ja tarbijaskonna kasvu eelolevatel aastatel ette näha ei ole. Olemasolevate tööstustarbijate tagasitulek on vähetõenäoline. 1. augustil 2000. a oli OÜ Järvakandi Soojuses 4 põhikohaga töötajat. Teed, tänavad, liiklus, ühistransport Järvakandi alevit läbib Tallinn–Rapla–Järvakandi–Kergu maantee, mis on alevi peatänavaks ja kannab alevi piires Tallinna maantee nime. Järvakandi alevi tänavate võrk on kujunenud ja arenenud regulaarselt. Alevis on teid ja tänavaid kokku 13,01 kilomeetrit. Osa tänavatest on asfaltkattega, osa kruuskattega. Asfaldiga on vaja katta senised suurema liiklusega kruusateed. Korralikult on vaja välja ehitada tee kalmistule. Tuleks leida võimalus ringtee ehitamiseks AS Järvakandi Klaasi lääneväravast ümber tehaste ja kõrgepinge alajaama, et alevist suured veomasinad välja viia. Vähe on alevis autodele parkimise võimalusi, seda eriti suurte elamute juures, mistõttu pargitakse tänavatel ja takistatakse liiklust. Tänavavalgustuse võrguga on haaratud kõik alevi tänavad, kuid osa võrgust on küllaltki vana ja vajab rekonstrueerimist. Parem võiks olla viidamajandus, et jõuda otsemat teed otsitud objektideni. Ühiskondliku transpordi liigiks on bussiliiklus, mille abil on ühendus Tallinna, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu linnaga ning maakonnakeskuse Raplaga. Heakord Valla ülesanne on tagada haljasalade, teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid ning liikluskorraldus. Järvakandis on hubane, kuna on suudetud säilitada looduskeskkond. 1990. a kui heakorratööde korraldamine tuli vallavalitsuse pädevusse, oli kasutada ainult üks 11 aastat vana MF motoplokk. 1994. a saadi heakorratöödeks GAZ-tüüpi veoauto. 1995. a osteti kaasaegne muruniiduk-traktor, mis on võimeline ka lund koristama ja teid puhastama. 2000. a aprillis osteti uus traktor. 1995. a sai heakorrameister oma käsutusse ka korraliku laoruumi inventari jms hoidmiseks. Heakorratöödel on ennast heast küljest näidanud toimetuleku raha saajad, loodame nende abile ka tulevikus. Heakorratööd on kavas välja viia vallavalitsuse otsesest haldusalast. 6. Kirik Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Järvakandi Püha Pauluse kirik Järvakandi alevi luterlastest elanikkond kasutas kuni 1996. aastani Kehtna külje all asuvat Järvakandi Peetri kirikut, mis on alevist 17 km kaugusel. 18. augustil 1996. a pühitseti sisse Järvakandi alevi Püha Pauluse kirik, mille ehitamisele aitas suuresti kaasa Juva sõpruskogudus Soomest. Kuigi põhiosa alevi elanikest peab end luteri kiriku juurde kuuluvaks, on aktiivseid koguduse liikmeid, kes regulaarselt tasuvad kirikumakse ja käivad vähemalt kord aastas armulaual, 126. Kaks korda kuus peetavatel jumalateenistustel osaleb 30–40 inimest. Koguduse juures tegutseb laste pühapäevakooli rühm ja leerikool. Viimastel aastatel on vähenenud ristimiste ja leeritamiste arv, kuid suurenenud on kiriklike matuste korraldamine. 1999. aastal oli 6 ristimist ja 9 kiriklikku matust. Kogudusel on oma traditsioonid, üks neist on iganädalane heategevuslik riiete müük. Järvakandi Kristlik Nelipühi Kogudus «Immanuel» on registreeritud ametlikult 20. mail 1993. a ning on kantud Eesti kirikuregistrisse. Kogudus liikmeid ei registreeri ja nende arv ei kuulu avalikustamisele, kuid koguduse tööst võtab osa ligikaudu 50–100 inimest. Kogudusel on oma maja alevis (Tallinna mnt 45), kus korraldatakse regulaarselt jumalateenistusi, aktiivsed ollakse evangeliseerimises ja heategevuses (koostöös Soome ja Rootsi kristlastega), tegutseb laste pühapäevakool. 7. Kalmistu Kalmistu rajamise vajalikkus kerkis Järvakandis päevakorda juba 1990-ndate aastate alguses, kuid lõpliku tõuke surnuaia rajamiseks andis EELK Järvakandi Püha Pauluse kiriku ehitamine. 1997. a võeti Järvakandi Alevikalmistu kasutusele. 2000. aasta maiks on toimunud 32 matust. Igal aastal nähakse valla eelarves ette summad kalmistu heakorrastamiseks – pidevalt on vaja istutada juurde puid-põõsaid, hooldada muru ning teid. Tuleb rajada veevõtukoht, paigaldada pingid, ehitada kabel ja tööriistakuur. 8. Ettevõtlus Klaasivabriku juurde tekkinud Järvakandi asundus on olnud läbi aastakümnete tüüpiline monofunktsionaalne alev. Tööandjaks on olnud põhiliselt üks suur tööstusettevõte. 1980-ndate aastate lõpuks oli kombinaadi Järvakandi Tehased sisseseade amortiseerunud, tehnoloogia aegunud ning tootmine majanduslikult ebaefektiivne madalate riiklike tootehindade tingimustes. Eesti majanduslik iseseisvumine 27. novembril 1989. a avas uued võimalused. Kombinaadi Järvakandi Tehased baasil moodustati riigiettevõte (RE) Järvakandi Tehased, hiljem riiklik aktsiaselts (RAS) Järvakandi Tehased, millest 1991. aastal alanud erastamisprotsessi käigus kujunes välja 12 eri ettevõtet, millest täna tegutseb 9. Klaasitööstus. 1990-ndate aastate Järvakandi klaasitööstuse olemise või mitteolemise määrasid kaks aktsiaseltsi: AS Järvakandi Klaas ja AS GGI Eesti (General Glass International Estonia LTD). Neist esimene on edukas ja arenguvõimeline, teise lühiajaline pankrotiga lõppenud eksisteerimine on nüüdseks ajalugu. 25. aprillil 1991. a asutati klaastaara tootmiseks AS Järvakandi Klaas aktsiakapitaliga 10 miljonit rubla, millest 49% kuulus RE-le Järvakandi Tehased, 10% RE-le Liviko, 40% peamiselt kalurikolhoosidele ja 1% klaastaara tootjale Ahlström Riihimäen Lasi OY. Eesti valitsus eraldas klaastaara tootmise käivitamiseks 4,5 miljonit FIM. Ettevõte alustas kaadri komplekteerimist 1991. a suvel. Umbes ühe aasta jooksul ehitati ümber endine kombinaadi Järvakandi Tehased klaasisolaatorite tsehh. AS Järvakandi Klaas alustas klaastaara tootmist 15. detsembril 1992. a ühe liini ja 120 töötajaga. 1994. a aprillis-mais käivitati teine tootmisliin. AS Järvakandi Klaasi välisosaniku Ahlström Riihimäen Lasi OY osalus ettevõttes suurenes pidevalt vastavalt tootmise laienemisele. Samas vähenes riigi (RAS Järvakandi Tehased) osalus ettevõttes. Osa RAS Järvakandi Tehastele kuulunud aktsiaid müüs valitsus 1994. a algul Ahlström Riihimäen Lasi OY-le ning viimase 5% 1995. a jaanuaris. Nii kasvas Ahlström Riihimäen Lasi OY osalus AS Järvakandi Klaasi aktsiakapitalis 82%-ni. 1. detsembril 1995. a müüs Soome kontsern Ahlström kõik talle kuuluva Riihimäen Lasi OY tehaste kompleksi (Karhula klaasitehas, Ryttyla plastikutehas, Toolse plastiku- ja klaasivormitehas) ning 82% Järvakandi Klaasi aktsiatest maailma juhtivale plastik- ja klaastaara valmistajale Owens-Illinois LTD-le, kellele kuuluvad klaastaarat tootvad firmad üle maailma, neist 23 tehast asuvad Euroopas. Owens-Illinois LTD 1995. a aastakäive oli 3,7 miljardit USD, sellest väljaspool USA-d üle miljardi dollari, kusjuures kontsernis toodeti iga teine klaas- ja plastikpudel maailmas. Uus omanik kahekordistas klaastaara tootmist Järvakandis. 1996. a juulis paigaldati uus klaasivann ja kaks uut tootmisliini. Töötajate arv kasvas poole aastaga 207-lt 250-ni. AS Järvakandi Klaas on praegu vaieldamatult Järvakandi tööstuse edukaim. Ettevõtte toodangumaht on aasta-aastalt kasvanud, v.a tootmise langus 1998. a II ja 1999. a I poolaastal, mille põhjustas üldine majanduskriis. Seoses turustusraskustega toodeti sellel perioodil kolme tootmisliiniga, osa töötajaid viibisid ajutiselt osaliselt tasustataval puhkusel. 1999. a II poolaastal majanduselu stabiliseerus. Klaastaara tootmismaht on püsinud 4000 tonni piires kuus (s.o u 7 pooleliitrist pudelit sekundis), millest realiseeritakse alla veerandi vabariigis. Peamisteks ekspordimaadeks on Balti riigid, Soome, Rootsi ja Venemaa. Viimastel aastatel on lisandunud ka perspektiivikas Ukraina turg. Eelmisel aastal toimus ka järjekordne muutus aktsiate osanike ringis – AS Liviko ja kohalikud väikeaktsionärid (kalurikolhooside järglased) müüsid oma aktsiad Owens-Illinois LTD-le, kellele kuulus majandusaasta lõpuks 99,9% AS Järvakandi Klaasi aktsiatest, 0,1% aktsiate omanikuks jäi kohalik väikeinvestor AS Maseko. Aktsiaseltsi tootmises on põhirõhk pandud paindlikule klaastaara tootmisele. 1999. a valmistati 123 toodet, millest 24 esmakordselt. Turu hõivamise seisukohalt oli eriti tähtis uute kergpudelite tootmisse juurutamine. Eelmise aasta 24-st uuest tootest olidki 10 kergpudelid. Tootmise seisukohalt on oluline Tabina liivakarjääri maarendilepingu sõlmimine. Tabina liivamaardla kasutuselevõtuga kaob vajadus Venemaa ja Ukraina kõrgekvaliteetse klaasiliiva sisseostuks. Klaastaara tootmine hakkab toimuma ainult kodumaise liiva baasil: Piusa liivast – värviline klaastaara, Tabina liivast – valge klaastaara. Alevi keskkonnasaaste riski minimaliseerimiseks demonteeriti 1999. a kolm vertikaalset sadu tonne masuudijääke sisaldavat masuudihoidlat ning ka horisontaalsed ahjuküttemahutid peale ühe reservküttehoidla. 1. augustil 2000. a seisuga leidis AS-is Järvakandi Klaas tööd 246 põhikohaga töötajat ja 3 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE-d). Arengusuunaks on maksimaalne tootmismahu suurendamine, vähendades samaaegselt toodete arvu, toodete kõrge kvaliteet ja tarbijasõbralikkus. Selleks investeeritakse: 2001. a – 30 miljonit krooni (valmistoodangu laohoone, toodete kvaliteedi kontroll masinad); 2002. a – 79 miljonit krooni (tootlikum klaasivormimismasin); 2003. a – 90 miljonit krooni (vannahju külmremont). Täiendav investeering tuleb liivarikastusele (20 miljonit krooni). Aktsiaseltsi töötajate arvuks kujuneb 2003. aastaks 200 aktiivset töötegijat. Personal väheneb vanaduspensionile siirdujate arvel. Puidutööstus. Puidutööstuse erastamise esimeses voorus osalenud ja konkreetse tootjana eksisteerinud OÜ Holzmann-Puit on likvideerimisel. Järvakandi Tehaste puidutsehhi endisel territooriumil tegutseb praegu OÜ Järvakandi Puidutehas. Osaühingu tegevusaladeks on puidu tootmine ja töötlemine, puidust mööbli ja ehitusdetailide ja -konstruktsioonide tootmine ning mitmesugune kaubandustegevus. 1. augustil 2000. a leidis OÜ-s Järvakandi Puidutehas tööd 44 põhikohaga töötajat. Järvakandi Puidutehase arengusuunaks on tootmismahu kasv hööveldatud liimpuittoodete turu laiendamise arvel. Reaalne on olemasolevatel tootmisvõimsustel toodangumahu suurendamine 320–340 m3-lt kuus 450–500 m3-le kuus. Esialgsed investeeringud tootmishoone olmeruumid ja territooriumi piirdeaed (1 miljon krooni), järgneb kuivatite laiendamine (3 miljonit krooni). Perspektiivis 10 täiendava töökoha loomine. RE Järvakandi Tehased abitootmise erastamisel kujunesid kahte tüüpi ettevõtted: ühed kindlal spetsiifilisel tegevusalal (OÜ Järvakandi Soojus ja OÜ Järvakandi Kommunaal), teised tegevusaladel n.ö seinast seina (AS Järvak, OÜ V&V Veod, OÜ Toora, OÜ Driksma). AS Järvak tekkis RE Järvakandi Tehased transporditsehhi erastamisel. Tegevusalad on laialdased: transporditeenustest ja kaeve-tõstetöödest kuni hulgi- ja jaekaubanduse ning vallas- ja kinnisvara tehinguteni. 1. augustil 2000. a leidis aktsiaseltsis Järvak tööd 15 põhikohaga töötajat. Arengusuunaks on masinapargi uuendamine, nii riigisiseste kui ka välisvedude suurendamine. Perspektiivis 5 täiendavat töökohta. OÜ Toora moodustati RE Järvakandi Tehased remondi-mehaanikatsehhi erastamisel. Tegevusalad on laialdased: alates metalli ja metallitoodete ostust-müügist ja töötlemisest kuni puidutöötlemiseni ning transporditeenuste osutamiseni ja vahendustegevuseni. 1. augustil 2000. a leidis osaühingus Toora 17 tööd põhikohaga töötajat. Arengusuunaks metallitööde mahu suurendamine, tuginedes Järvakandi ja ümbruskonna ettevõtete tellimustele, kaubanduskeskuse väljaehitamise jätkamine. Perspektiivis 5 täiendavat töökohta. OÜ Driksma tootmistegevus toimub aktsiaseltsile Järvakandi Klaas kuuluvas endise lehtklaasitsehhi lõike-pakkejaoskonnas. Tegevusaladeks kõik metsamaterjali ostu ja töötlemisega seonduv, millele lisandub ka transporditeenuste osutamine. Põhiliseks toodanguartikliks on puitalused. 1. augustil 2000. a leidis OÜ-s Driksma tööd 6 põhikohaga töötajat ja 2 FIE-d. Arengusuunaks järsk tootmismahu suurendamine, kusjuures põhitooteks jääb puitalus. Perspektiivis 10 täiendavat töökohta. OÜ V&V Veod on tekkinud samuti RE Järvakandi Tehased transporditsehhi erastamisel. Tegevusalad põhimõtteliselt samad mis aktsiaseltsil Järvak. Lisana on tegevusaladeks veel vedelkütuse jaemüük ja põllutööteenuste osutamine. 1. augustil 2000. a leidis osaühingus V&V Veod tööd 9 põhikohaga töötajat. Arengusuunaks transportteenuste mahu kasv suunitlusega rahvusvahelistele vedudele. Töötajate arv ei muutu. OÜ Glassis Järvakandi osakonna tootmistegevus toimub OÜ Järvakandi Soojus vana katlamaja ruumes. Tegevusaladeks on lehtklaasi mateerimine, musterklaasi valmistamine ja lehtklaasi mõõtu lõikamine. 1. augustil 2000. a leidis OÜ-s Glassis Järvakandi osakonnas tööd 2 põhikohaga töötajat. Tellimuste vähesuse tõttu on osaühingu tulevik problemaatiline. Seisuga 1. august 2000. a oli Järvakandis kombinaadi Järvakandi Tehased erastamisel tekkinud ettevõtetes 356 tegelikku töökohta, s.o 58,2% erastamisele läinud suurettevõtte töökohtadest. Kurioosumina eksisteeris seisuga 1. august 2000. a veel juriidilise isikuna pankrotimenetluses olev RAS Järvakandi Tehased, mis on kombinaadi Järvakandi Tehased ja RE Järvakandi Tehased õigusjärgne ettevõte. Eeltoodu põhjal on aastal 2003 Järvakandi tööstusettevõtetes kokkuvõttes vähem töökohti kui 1. augusti 2000. a seisuga. Järvakandile on hädavajalik vähemalt kaks uut ettevõtet. Esimene energiamahuka tootmisega põhiliselt meestööjõul (40–50 töötajat arvestades tööpuudust lähiümbruses) vabale tootmismaale rajatud tööstusettevõte. Teiseks võiks olla traditsiooniline naistööjõul põhinev ettevõte (30–40 töötajat, kuna AS-s Järvakandi Klaas kaob põhiliselt naiste töö), mis saaks tootmist alustada Tallinna mnt kauplus-restorani või kaubamaja vabades ruumides. Vallavalitsus on püüdnud aastaid kaasa aidata ettevõtluse arengule alevis – on hoitud madalal maa maksustamishind, antud välja Järvakandi alevit ja kohalikke ettevõtlusele soodsaid tingimusi tutvustav buklet ja videofilm, mida levitati Eesti saatkondade kaudu ka välismaal. 9. Valla eelarve 9.1. Eelarve analüüs läbi aegade Eesti omavalitsusüksuste, s.h Järvakandi valla finants-majandusliku seisundi määrab esmajoones kohalikku eelarvesse laekuvate tulude suurus. Tulude koosseisu ja laekumise ulatuse on määranud riigi keskvõim oma seadusandlike aktidega ning alates 1996. aastast laekub üksikisiku tulumaksust 56% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kõige tähtsamaks valla eelarve tuluallikaks ongi üksikisiku tulumaks, mille tegelikust või prognoositavast laekumisest on riik omakorda lähtunud Järvakandi valla eelarve ja riigieelarve vahekorra määramisel. Järvakandi vald kui tüüpiline monofunktsionaalne asula on sõltuv alevi suurima tööandja AS Järvakandi Klaasi tegevusest. Järgneval joonisel 6 on näidatud eelarveliste tulude võrdlus 1996-ndast kuni 2000-nda aastani. Joonisel 7 on välja toodud põhilised eelarvelised tuluallikad ning joonisel 8 põhilised kuluartiklid. 1996 1997 1998 1999 2000 planeeritav eelarve kokku 6 570 255 8 825 276 10 485 608 10 525 283 8 674 835 üksikisiku tulumaks 4 271 152 5 449 507 5 077 733 4 913 947 5 021 000 maamaks 66 229 66 403 59 262 73 444 70 000 vee erikasutuse maks 14 653 38 539 36 484 63 469 60 000

joonis 6

Joonis 7

Joonis 8 9.2. Riiklik investeeringute programm Eeldatavad (taotletud) RIP-i eraldised eelarvesse aastatel 2001-2003 Taotlused riigieelarvest investeeringuteks (tuh kr) Omavahenditest (tuh kr) 2001. a 2002. a 2003. a 2001. a 2002. a 2003. a Gümnaasiumi remont 1000 1100 32 20 50 Lasteaia renoveerimine 700 300 Ujula 1200 1100 Järvakandi hooldekodu 1000 150 Raamatukogu remont ja mööbel 500 400 100 2001.–2003. a on plaanis vahetada Järvakandi Gümnaasiumi koolihoone aknad, et suurendada hoone soojapidavust. Paranevad laste õppimistingimused. 2003. a on planeeritud vana koolihoone katuse vahetus. Järvakandi lasteaia «Pesamuna» akende ja küttesüsteemi vahetuseks on taotletud riiklike investeeringute summasid 2001. aastaks 700 tuhat krooni. Nende töödega paraneb hoone soojapidavus ning laste ja personali olmetingimused. Samuti väheneb hoone küttekulu. 2001. aastaks on planeeritud Järvakandi ujula vanni taastamine, 2002. a ujula veepuhastusseadmete paigaldamine ning olmehoone ehitus. Järvakandi raamatukogu ülekolimiseks vajalike ruumide remondiks on 2001. a riigieelarvest taotletud500 tuhat krooni. See võimaldab viia raamatukogu üle ruumidesse, mis vastavad nõuetele. Paranevad külastajate tingimused, on võimalik kasutusele võtta arvutid. 2001. a on kavas välja vahetada Järvakandi hooldekodu aknad ning remontida hoone välisfassaad. Akende vahetamine võimaldab kütte kokkuhoidu ca 25%. 9.3. Omainvesteeringud Suuremad omainvesteeringud on tehtud laenude abil. 2000. aasta seisuga kuuluvad tagasimaksmisele järgmised Hansapangalt võetud laenud: Lepingu nimetus ja sõlmimise aeg Kasutamise eesmärk Summa Lõppemise aeg Tagasimaksmine 2001 2002 2003 Laenuleping 10.07.1997. a nr 400/379 Investeeringuteks 350 000 krooni 10.07.2002. a 95 445 55 675 0 Laenuleping 5.12.1997. a nr 400/470 Hoonete lamekatuste renoveerimine ja puhastusseadme rekonstrueerimine 225 000 Saksa marka 5.12.2002. a 537 125 537 125 0 Laenuleping nr 30.08.1999. a nr 99-007907-JI Järvakandi Gümnaasiumi võimla remondiks ja akende väljavahetamiseks 250 000 krooni 30.08.2002. a 107 460 71 525 0 Kokku: 740 030 664 325 9.4. Muud finantseerimise allikad Muude finantseerimisallikatena on kasutatud taotlusi mitmesugustest fondidest, sihtasutustest, programmidest. Kultuuriministeerium finantseeris hasartmängumaksu summadest Järvakandi klaasimuuseumi ehitust. Majandusministeeriumi energiasäästuprogrammi arvel vahetati välja Järvakandi Gümnaasiumi aknad. Toetust on saadud ka Raplamaa Omavalitsuste Arengufondist ja Tiigrihüppe Sihtasutuselt. Eesti 17 väikelinna vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise Järvakandi alevi projekti rahastamine on planeeritud Phare ja Keskonnainvesteeringute Keskuse abi kasutades. 10. Järvakandi omavalitsuse tegevuse eesmärgid aastateks 2001–2003 Halduse alal ¤ Järvakandi valla haldusreform. 2001. a üldise olukorra väljaselgitamine, eesmärkide püstitamine ning koostöös teiste valdade ja Rapla Maavalitsusega ühinemise kava väljatöötamine. ¤ 2002. a Järvakandi valla laiendamise kava täideviimise alustamine. Infotehnoloogia arendamise alal ¤ Internetipunkti käivitamine ¤ Internetiteenuste laiendamine ja elanike juriidiline nõustamine ¤ Riigi ja kohalike infosüsteemide ja registrite ühildamine. ¤ Digitaalallkirja kasutusele võtmine. ¤ Järvakandi kodulehekülje avamine Internetis. Maakasutuse alal ¤ Sihtotstarbelise maakasutuse tagamine vastavalt alevi üldplaneeringule. ¤ Munitsipaalomandusse antud hoonete teenindusmaa kindlaksmääramine ja munitsipaliseerimine. Loodusressursside kasutamise alal ¤ Veeprojekt. Veetrasside väljavahetamine, mis tagab vee kokkuhoiu ja kvaliteedi paranemise. ¤ Veemõõtjate jätkuv paigaldamine veetarbijatele, mis loob eeldused vee tarbimise kokkuhoiuks. Keskkonnakaitse alal ¤ Jäätmekava koostamine Rapla maakonna jäätmekava alusel. ¤ Tööstusliku, tingliku puhta vee ja olmevee suunamine puhastusseadmesse. ¤ Uue tänava lõpus oleva kanalisatsiooni ühendamine ülepumplatega. ¤ Puhastusseadme biotiikide muda kompostrimiseks väljaku rajamine. ¤ Nn solgikraavi ääres oleva autoestakaadi likvideerimine. ¤ Alevi põhjaosas asuvasse lahtisesse kanalisatsioonikraavi heitvett suunavatelt ettevõtetelt õlipüüdurite paigaldamise nõudmine. ¤ Pideva põhjaveeseire korraldamine. ¤ Kanalisatsioonitrasside uuendamine. ¤ Järelevalve heakorraeeskirja täitmise üle. Turvalisuse tagamisel Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusest nr 456 «Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded» ja siseministri 4. jaanuari 2001. a määrusest nr 3 «Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine» ¤ leida Riigi Päästeameti Järvakandi tugikomandole uued ruumid, mida on võimalik ümber ehitada vastavalt esitatavatele nõuetele. Taotleda selleks vajaminevad summad Riigi Päästeametilt ja Siseministeeriumilt; ¤ taotleda päästeametilt tugikomando tehnilise varustatuse viimist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tasemeni; ¤ vallavalitsusel käivitada alevis tuletõrjealane järelevalve; ¤ suunata tugikomando liikmeid päästetöödealastele ja parameditsiinilisele koolitusele; ¤ jätkuv politsei toetamine ruumide, analoog- ja mobiiltelefoni ning osalise majanduskulude katmisega. Abipolitseinike töö materiaalne hüvitamine. ¤ Vabatahtliku patrullteenistuse toetamine. Ettevõtluse alal ¤ Ettevõtluse alaste konsultatsioonide andmine, abistamine raha taotlemisvõimaluste leidmisel ning projektide koostamisel. ¤ Jätkuv Järvakandi võimaluste tutvustamine ettevõtjate ringkondades eesmärgiga investeeringute leidmiseks ettevõtluse arenguks. Hariduselu korraldamisel ¤ Lasteaia remontimine (fassaadi rekonstrueerimine, uute akende paigaldamine, elektrisüsteemi renoveerimine), vee- ja keskküttetorustiku vahetus keldris. ¤ Lastele mänguväljaku rajamine. ¤ Tuletõrjevalvesignalisatsiooni ja turvavalgustussüsteemi paigaldamine Järvakandi gümnaasiumi ja lasteaeda. ¤ Järvakandi Gümnaasiumi vana maja elektrijuhtmestiku väljavahetamine, siseviimistluse tegemine. ¤ Koolisöökla uuendamine, vastavusse viimine euronõuetega. ¤ Võimla ventilatsiooni uuendamine. ¤ Järvakandi Gümnaasiumi pedagoogilise kaadri uuendamine. ¤ Järvakandi Gümnaasiumis õpilaste arvu suurendamine. ¤ Järvakandi Gümnaasiumi arengukava põhjalikuma variandi väljatöötamine. ¤ Konkurentsivõimelise keskhariduse andmine, mis põhineb loodusteadustel, võõrkeeltel ja informaatikal. ¤ Gümnaasiumi õppekasvatustöö tulemuslikkuse hindamiskriteeriumide määratlemine. ¤ Õpilaste huvialaseks tegevuseks täiendavate võimaluste loomine, arvutiklassi kaasajastamine. ¤ Järelevalve koolikohustuse täitmise üle ja alaealiste komisjoni töö toetamine. Kultuurielu korraldamisel ¤ Rahvamaja nõukogu moodustamine kultuurielu juhtimise viimiseks laiemale alusele. ¤ Vallaelanike kultuurilise tegevuse elavdamine kultuuriseltside loomise soodustamisega. ¤ Raamatukogu üleviimine teenindusmajja, uue sisseseade muretsemine. ¤ Järvakandi klaasimuuseumile hoone ehitamine ning kogude korrastamine. Spordi- ja kehakultuurielu korraldamisel ¤ Vallavalitsusel luua alevi spordielu korraldamiseks keskne organisatsioon, kelle ülesanne on spordielu juhtimine, treeningute ja võistluste korraldamine ja valla eelarvest eraldatavate summade jaotus ürituste ja eri spordialade viljelejate toetuseks. ¤ Täiendavate sportimisvõimaluste loomine (suusa- ja jooksuradade rajamine parkmetsa). ¤ Lastele ja noorukitele ujumise algõpetuse andmine maakonna siseujulate ja Järvakandi ujula baasil. ¤ Erialaste spordiklubide tegevuse toetamine ning uute klubide loomise soodustamine ja abistamine. Sotsiaalabi alal ¤ Vallaelanike sotsiaalabi vajaduste väljaselgitamine, analüüsimine, vanurite jt abivajajate rühmade kaasamine alevi sotsiaalpoliitika väljatöötamisse. ¤ Iseseisva toimetuleku toetamine sotsiaalteenuste, nõustamise ja sotsiaaltoetuste abil. ¤ Ennetav töö probleemsete peredega. ¤ Avahoolduse (koduhoolduse) edasine arendamine. ¤ Tasuliste koduteenuste rakendamine. ¤ Laste suvelaagrite osaline toetamine valla eelarvest ja abi vastavate projektide koostamisel. ¤ Noorte perede toetamine eluaseme soetamisel ja vallapoolse sünnitoetuse maksmine. ¤ Laste- ja noorsoo-organisatsioonide tegevuse toetamine. ¤ Alevi kõnniteede äärekivide kohandamine liikumiseks ratastoolide ja lapsevankritega. Valla asutustele ligipääsu korraldamine ratastoolidega liikujatele. ¤ Järvakandi Hooldekodu ümberehitamine. ¤ Hooldekodu maja fassaadi remont, elektrijuhtmestiku väljavahetamine ning olmeruumide ja hoolealuste tubade sanitaarremont. ¤ Koostöö arendamine kohalike ja välismaiste sotsiaalpoliitika alal tegutsevate organisatsioonide ja ühendustega. Tervishoiu korraldamisel ¤ Koostöös perearstiga eriarstide vastuvõtu korraldamine. ¤ Täiendavate puhke- ja sportimisvõimaluste loomine (alevi lääneosas asuva parkmetsa korrastamine). ¤ Perearstile tööks vajalike tingimuste loomine ning tema igakülgne abistamine. Elamu- ja kommunaalmajanduse ning heakorra alal ¤ Mittetulundusühingute loomise ja arengu soodustamine. ¤ Alevi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmi raames. ¤ Uute veetrasside rajamine, Vabaduse ja 1. Mai piirkonna ühendamine tsentraalse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga. ¤ Soojustrasside kadude mõõtmine ja hindamine ning sellest lähtuvad meetmed soojuskadude vähendamiseks. ¤ Staadioni tänava ja lasteaia ning teenindusmaja vahelise parkmetsa taastamine. ¤ 1. Mai tänavale haljasala rajamine. ¤ Järvakandi Hooldekodu ümbruse korrastamine. ¤ Parklate rajamine Pargi, 1. Mai ja Vabaduse tänava suurmajade ette. ¤ Alevi metsade ja parkmetsade seisukorra parandamine. ¤ Alevi kalmistu väljaehitamise jätkamine. ¤ Infoviitade paigaldamine (valla asutused ja ettevõtted). ¤ Tänavate katmine mustkattega. – 2001. a Rahu tänav ja Põllu tänav; – 2002. a Uue tänava lõpp; – 2003. a 1. Mai tänav. ¤ Uute kõnniteede rajamine. ¤ Tänavavalgustuse rekonstrueerimine Pargi ja Staadioni tänaval. ¤ Tänavavalgustuse normaalse töö tagamine. ¤ Investeeringute otsimine ringtee ehituseks AS Järvakandi Klaas lääneväravast ümber tehaste ja kõrgepinge alajaama Tallinna maanteele. 11. Järvakandi omavalitsuse tegevuse finantseerimine aastatel 2001–2003. a. (Tabeliga saab tutvuda Järvakandi Vallavolikogu kantseleis).