Toila Vallavolikogu — Voka Lastekodu põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 23, 467

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 35 lõike 2 ja lähtudes Toila valla põhimääruse paragrahvi 54 lõikest 3, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Toila Vallavalitsuse hallatava asutuse Voka Lastekodu põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Määrus jõustub 26. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Tiit TOOS Kinnitatud Toila Vallavolikogu 21. veebruari 2001. a määrusega nr 9 VOKA LASTEKODU PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Voka Lastekodu (edaspidi lastekodu) on asenduskoduks orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele vanuses 1–18 a. Lastekodu on ööpäevane hoolekandeasutus 40 lapsele. 2. Lastekodu asukoht on Toila vald, Voka alevik, Tiigi 5, 41701 Ida-Virumaa. 3. Lastekodu on Toila valla hallatav asutus, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 75001520. 4. Oma tegevuses juhindub lastekodu Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning Toila Vallavolikogu ja Vallavalitsuse aktidest. 5. Lastekodul on omanimeline pitsat, sümboolika ja eelarve. 6. Lastekodu on eestikeelne. II. LASTEKODU TEGEVUSE EESMÄRGID 7. Lastekodu tegevuse eesmärk on tagada seal viibivatele lastele psüühiline ja sotsiaalne turvalisus, eale ja seisundile vastav hooldamine ning valmistada lapsed ette iseseisvaks eluks. 8. Oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks lastekodu: 8.1. rajab oma igapäevase töö laste ja kasvatajate ühistegevusele, üksteisest lugupidamisele, üksteise inimväärikuse austamisele ning inimõiguste järgimisele; 8.2. kasvatab ja õpetab lapsi vastavalt nende vanusele, tervisele, võimetele ja iseloomule, loob võimalused hariduse omandamiseks; 8.3. arendab lapse võimeid, oskusi ja positiivseid iseloomuomadusi ning neutraliseerib negatiivseid kalduvusi, suunab laste kehalist ja esteetilist arengut, kujundab neis sõbralikkust, viisakust, tähelepanu ja koostöövõimet; 8.4. korraldab laste elu peredena (edaspidi pere); 8.5. püüab leida ja säilitada kontakti laste bioloogiliste vanemate või hooldajaga, vajadusel ja võimalusel aga leida lapsele tugipere, eestkostja või lapsendaja; 8.6. aitab kaasa lapse iseseisva elu alustamise korraldamisele koostöös lapse eestkosteasutusega. 9. Lastekodu võib osutada alljärgnevaid muid teenuseid: 9.1. laste ja peredega töötavate inimeste koolitamine, praktika baasiks olemine sotsiaalala koolidele; 9.2. laste ja perede nõustamine (sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, usaldustelefon, lepitusteenus); 9.3. laste hoolekandeasutuste personali supervisioon; 9.4. varjupaigateenus vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, erandkorras ka kriisiolukorras peredele, ajutise ööpäevase abi ja kaitse pakkumine ning abinõude rakendamine laste elu edaspidiseks korraldamiseks; 9.5. päevakeskuse teenused kodustele lastele (päevahoid, nädalahoid, mängurühm); 9.6. täienduskoolituse ning kvalifikatsiooni tõstmise korraldamine jmt. III. LASTE SUUNAMINE LASTEKODUSSE JA SEALT LAHKUMINE. LASTE (PERE) ÕIGUSED JA KOHUSTUSED. 10. Lastekodusse võetakse eelisjärjekorras Ida-Viru maakonnast pärit orbusid ja vanemliku hoolitsuseta lapsi. 11. Vastuvõtt lastekodusse, välja arvatud varjupaigateenuse osutamine, toimub lepingu alusel, mille sõlmivad maavanem, lapse seaduslik esindaja ja lastekodu direktor. 12. Lepingu kohustuslikeks tingimusteks on alljärgnevad kokkulepped: 12.1. lapse elamistingimused lastekodus; 12.2. lapse hooldamistingimused lastekodus; 12.3. lapse õppimisvõimalused; 12.4. elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kohustus hoolitseda sidemete säilitamise eest endise kodukohaga, tingimuste loomine sinna tagasitulekuks, elluastumisele kaasaaitamine; 12.5. lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid. 13. Lapse paigutamisel lastekodusse annab maavalitsus lastekodule üle lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poolt koostatud toimiku (dokumentide loetelu on kehtestatud sotsiaalministri määrusega) koos taotlusega lapse lastekodusse paigutamiseks. Toimikusse lisatakse lapse lastekodus viibimise ajal kõik dokumendid, mis on lapsele edaspidises elus olulised: sünnitunnistus, tõend põetud haiguste kohta, fotod jne. Lapse lahkumisel lastekodust antakse täisealiseks saanud lapsele või tema seaduslikule esindajale allkirja vastu pass, sünnitunnistus, haigekassakaart, klassitunnistused ning muud lapsele olulised dokumendid, millest koopiad säilitatakse toimikus ja antakse üle lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele arhiivi paigutamiseks. 14. Lastekodusse vastuvõetud lapse vaatavad ühe nädala jooksul läbi ja tutvuvad lapse dokumentidega tervishoiutöötaja (vajadusel arst), vanemkasvataja ja psühholoog. Läbivaatuse tulemuste kohta koostatakse lapse seisundit hindav kolmepoolne arvamus ja tegevuskava lapse kasvatamiseks, mida edaspidi analüüsitakse ja vastavalt vajadusele korrigeeritakse. Lapsele kinnitatakse usalduskasvataja, kes juhib tegevuskava elluviimist. 15. Lastekodus peetakse lapse kohta vormikohast arvestust. 16. Lapsed elavad lastekodus peredena. Ühes peres elab 8–10 eri vanuses last. Pere moodustamisel arvestatakse laste omavahelist sobivust, tervislikku seisundit ja muid asjaolusid. Õed-vennad elavad üldjuhul ühes peres. 17. Pere tööd juhib vanemkasvataja, kes peab kontakti juhtkonnaga. Pere tegevuse planeerimisest võtavad osa ka lapsed. Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev ülestähendusi iga lapse kohta. 18. Pere elab majaosas, mis koosneb viiest 1–2 kohalisest lastetoast, ühisest elutoast ja köögist, kolmest pesuruumist ja WC-st. Lastekodul on saal, spordisaal, saun, raamatukogu ning käsitöötuba. 19. Laste ja kasvatajate käitumisreeglid sätestatakse lastekodu direktori poolt kehtestatud kodukorraga. 20. Lastekodu tagab lapse lastekodus viibimise ajal tema tervise kaitse. 21. Lapsel on lastekodus õigus: 21.1. oma tervise kaitsele ja inimväärsele kohtlemisele; 21.2. haridusele vastavalt riiklikult kinnitatud õppekavadele; 21.3. psühholoogilisele abile; 21.4. teabele oma päritolu, kodust ja perekonnast eraldamise põhjuste (kui see ei ole vastuolus lapse huvidega) ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta, samuti osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel, kui ta on selleks võimeline; 21.5. omada isiklikke asju (hügieeni- ja huvitarbed, mänguasju jmt); 21.6. kasutada kehtestatud korras lastekodu ruume ja inventari; 21.7. avaldada arvamust pere elu igapäevase elukorralduse kohta ja üleskerkinud probleemide lahendamiseks pöörduda oma õiguste kaitseks lastekaitseametniku või -organisatsiooni poole. 22. Laps on kohustatud täitma lastekodu kodukorda. 23. Loa lapse ajutiseks lahkumiseks lastekodu territooriumilt hooldaja või sõprade külastamiseks, kinno, treeningule vm annab vanemkasvataja või tööl olev kasvataja, informeerides sellest vajadusel ka direktorit. 24. Lapsi võidakse sotsiaalministri poolt kehtestatud korras anda ajutiselt perekonda. 25. Lapsed võivad olla lastekodus kuni 18. eluaastani. Kui üle 18 aasta vanused lapsed jätkavad õpinguid ja neil puuduvad vanemad või hooldajad, kelle juurde elama asuda, jäävad nad lastekodu nimekirja kooli lõpetamiseni. Erandina võib laps olla lastekodus pärast 18-ndat eluaastat ka lapse elukohajärgse sotsiaaltalituse ja lastekodu vahel sõlmitud sellekohase lepingu alusel. IV. VARJUPAIGATEENUSE OSUTAMINE 26. Lastekodu osutab varjupaigateenust (edaspidi varjupaik) abi ja kaitset vajavatele lastele (vajaduse korral ka seaduslikule eestkostjale) olenemata nende elukohast, tervislikust seisundist ja muudest tunnustest. 27. Varjupaika võetakse eelkõige Ida-Viru maakonna lapsi, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta või tabatud hulkurluselt. 28. Lastekodu direktor sõlmib lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsusega varjupaigateenuse kulude katmiseks lepingu. 29. Varjupaika võivad punktis 27 nimetatud tunnustega lapse tuua eelkõige laste- ja õigus-kaitsetöötajad, samuti kõik muud isikud. Laps võib varjupaika tulla ka omal algatusel, kui ta on lahkunud kodust või kasvatusasutusest talle oluliste probleemide tõttu. 30. Varjupaiga tegevust juhib lastekodu direktor. 31. Varjupaika lapse vastuvõtmise, sealt edasisuunamise ja lahkumise korra kehtestab lastekodu direktor. 32. Varjupaiga töötajateks on kasvatajad, kellega sõlmib töölepingud, muudab ja lõpetab need lastekodu direktor. 33. Varjupaigal on oma ruumid, mis peavad vastama laste hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuetele. 34. Laste ja kasvatajate käitumisreeglid varjupaigas sätestatakse lastekodu direktori poolt kehtestatud kodukorraga. 35. Lastekodu direktor on kohustatud informeerima varjupaika toodud või tulnud lapsest tema elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes lahendab lapse edaspidise elukorralduse küsimused. 36. Varjupaik ei ole lapse seaduslik esindaja. 37. Kõigi varjupaika toodud või tulnud laste kohta peetakse arvestust. Lapse varjupaika saabumisel selgitatakse välja tema andmed (nimi, vanus, elukoht, vanemate, kasuvanemate, hooldusasutuse või eestkosteasutuse andmed), koostatakse olukorra kirjeldus. 38. Suhetes varjupaika toodud laste vanemate, kasuvanemate, hooldusasutuse või eest-kosteasutusega tunnistab lastekodu nende prioriteetset õigust lapse hooldamisele, kuid vajaduse korral astub välja lapse kaitseks, kui eespool nimetatud isikute poolt ähvardab last vägivald. 39. Mis tahes konflikti puhul lapse ja vanemate või kasuvanemate vahel antakse asi lahendada elukohajärgsele eestkosteasutusele, vajadusel ka politseile. Ilma viimaste nõusolekuta on varjupaigal õigus astuda lapse kaitseks välja konkreetses last ohustavas situatsioonis. 40. Varjupaigal ei ole õigust varjata uurimis- ja kohtuorganite eest õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatavaid või kohtu poolt süüdimõistetud lapsi. 41. Laps võib varjupaigas olla selle aja jooksul, mis on vajalik tema elu edasiseks korraldamiseks, kuid reeglina mitte üle kahe kuu. Erandi võib teha lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse soovitusel. 42. Laps suunatakse varjupaigast välja, kui: 42.1. langevad ära põhjused, mis olid aluseks lapse varjupaika sattumisele; 42.2. laps on sooritanud õiguserikkumise ning on vajalik tema paigutamine mujale. Väljasuunamise aluseks on sellisel juhul Toila Vallavalitsuse vastavasisuline korraldus: 42.3. seda nõuavad lapse elukohajärgne omavalitsus, vanemad või kasuvanemad ja väljasuunamine ei ohusta last: 42.4. lapse elu ei allu varjupaiga kodukorrale. 43. Varjupaigast väljasuunatud lapsest teatatakse tema elukohajärgsele omavalitsusele. 44. Varjupaiga töötajad võivad korraldada varjupaigast lahkunud lastele järelhooldust lapse vanemate või kasuvanemate nõusolekul ja lapse elukohajärgse omavalitsuse soovil. V. LASTEKODU PERSONAL JA JUHTIMINE 45. Lastekodu personal koosneb sotsiaalpedagoogidest (kasvatajad), psühholoogist ja teistest töötajatest. Personali koosseisu määrab lastekodu direktor kooskõlastatult hoolekoguga. 46. Personaliga sõlmib töölepingud, muudab ja lõpetab need lastekodu direktor. Personali õigused ja kohustused kajastuvad nendega sõlmitud töölepingutes, ametijuhendites ja töökorras. 47. Lastekodu tööd juhib direktor, kelle kinnitab ametisse vallavalitsus. Direktor on aruandekohustuslik Toila Vallavalitsuse ja hoolekogu ees. Lastekodu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab Toila Vallavalitsus kooskõlastatult hoolekoguga konkursi. 48. Lastekodu direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem lähtuvalt vallavalitsuse korralduses sätestatud tingimustest. 49. Direktor: 49.1. tagab lastekodu tulemusliku töö ning kodukorra, juhib lastekodu õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust; 49.2. annab lastekodu sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 49.3. kavandab lastekodu arengusuunad ning koostab eelarve ja aruandluse õigusaktidega kehtestatud korras; 49.4. koostab lastekodu töökorra ning personali ametijuhendid; 49.5. komplekteerib lastekodu koostöövõimelise ja professionaalse kaadriga. Kinnitab lastekodu struktuuri, koosseisunimestiku, töötasustamissüsteemi, määrab ametipalgad õigusaktidega ettenähtud korras; 49.6. korraldab lastekodu vara ja vahendite kasutamist vastavalt kehtestatud korrale, annab välja volikirju oma pädevuse piires; 49.7. esindab lastekodu suhtes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning sõlmib lepinguid oma pädevuse piires; 49.8. tagab lastele turvalise ja arengut soodustava keskkonna; 49.9. võimaldab töötajatele täiendusõpet. VI. VARA, VAHENDID JA MAJANDUSTEGEVUS 50. Lastekodu vara moodustavad talle Toila Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidega sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mis on vajalik käesoleva põhimäärusega ja muude õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. 51. Lastekodul on eelarve. 52. Rahalised vahendid saab lastekodu läbi Toila valla eelarve, mis on Toila Vallavolikogu poolt kinnitatud vallaeelarve üks osa, riigieelarvest, laekumistest, sihtfondidest, annetustest ning muudest seadusega ettenähtud allikatest. 53. Lastekodu teostab iseseisvalt oma vara ja vahendite valdamist, kasutamist ja käsutamist Toila Vallavolikogu poolt sätestatud alustel ja korras. 54. Raamatupidamise arvestust peetakse, statistilised ja eelarve täitmise aruanded esitatakse õigusaktidega kehtestatud korras. 55. Lastekodul on õigus: 55.1. omandada oma põhiülesannete täitmiseks vajalikke materjale; 55.2. rentida ja anda rendile ruume õigusaktides sätestatud korras; 55.3. osutada ja kasutada teenuseid kokkuleppehindadega; 55.4. iseseisvalt määrata hinnad oma teenustele, mida osutatakse väljaspool oma põhitegevust. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 56. Voka Lastekodu põhimääruse kinnitab Toila Vallavolikogu. 57. Lastekodu põhimääruse muutmise otsustab vallavalitsus ja muudatused kinnitab vallavolikogu. VIII. PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE 58. Varjupaigateenuse peatükk jõustub vastavalt lastekodu direktori poolt punktide 28, 31, 34 ja 37 alusel antavale korrale ning kui punkti 33 kohaselt on varjupaiga ruumid viidud vastavusse laste hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuetega ning kohalikult tervisekaitsetalituselt on saadud vastav luba.