Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine [määrus nr 22/44-m] — KO, 22, 444

Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine Sillamäe Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrus nr 22/44-m Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 lõike 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 alusel Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 3. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Valdek MURD Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrusega nr 22/44-m SILLAMÄE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldosa 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev Sillamäe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Sillamäe linna territooriumil. 1.1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Sillamäe linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest; 1.2.2. arvestusperiood – veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee(heitvee)arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus; 1.2.3. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seade; 1.2.4. üldine veehaare – hüdrant, tänavakraan; 1.2.5. ehitis – hoone või rajatis; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.7. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.9. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 1.2.10. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 1.2.11. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.12. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.13. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.14. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks; 1.2.15. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul või valdajal maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.16. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 1.2.17. peakraan – viimane sulgemisseade ühisveevärgil enne kinnistu veevärki; 1.2.18. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.19. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.20. reostus – norme ületav vee omadusi halvendav saasteainete, mikroorganismide ja radioaktiivsuse sisaldus vees; 1.2.21. reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; 1.2.22. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.23. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee (kahjutuspiiri) kanaliseerimiseks; 1.2.24. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.25. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.26. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.27. vee- või heitvee mõõdusõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.28. vee- või heitvee mõõdukaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm; 1.2.29. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.30. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.31. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.32. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.33. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.34. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutab toimub Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Sillamäe Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 1.3.3. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 1.3.4. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele vee-ettevõtja esindajal. 1.3.5. Kliendile vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. 1.3.6. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 1.3.7. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena. 1.3.8. Vääramatu jõu või avarii tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja/või heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele. 1.3.9. Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine kliendile ja/või heitvee vastuvõtt kliendilt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste remonttööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamisel ning plaaniliste remonttööde puhul teavitatakse kliente kirjalikult tööde algusest hiljemalt 30 kalendripäeva ette ja veel kord viis päeva enne. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 1.3.10. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 1.3.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kontrolli õigus on volikogu otsusega volitatud isikul ja linnavalitsuse selle ala vastutaval ametnikul. 1.3.12. Vee-ettevõtja kannab täielikku vastutust kinnistu ja/või inimeste tervisele põhjustatud kahju eest oma tegevuse või tegevusetusega ühisveevärgis. 1.4. Omandi piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui peakraan asub üle kahe meetri väljaspool kinnistu piire, siis on liitumispunktiks kinnistu piir, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kuni kahe meetri kaugusel väljaspool hoonestatava krundi piiri. 1.4.3. Enne 1. jaanuari 2000. a ehitatud majades on peakraaniks esimene hoones olev sulgur. 1.4.4. Liitumispunktiks ühiskanalisatsioonil on peatorul olev vaatluskaev, millest juhitakse kinnistult heitvesi. Kui vaatluskaev asub üle kahe meetri väljaspool kinnistut, siis on liitumispunktiks kinnistu piir, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Liitumiskoha vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, kust torustik läheb hoonestusalale. 1.4.5. Enne 01. jaanuari 2000. a ehitatud majades on liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul kinnistu piires olevad esimesed kaevud hoone väljundil. Kinnistu piires kaevude puudumisel on liitumispunktiks kinnistu piir. 1.4.6. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.7. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.8. Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.9. Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja punkti 1.3.5 kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.10. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. Nende rajatiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. 1.5. Teenuste hinnad 1.5.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest. 1.5.2. Klient tasub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale linnavalitsuse kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule. 1.5.3. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule. 1.5.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus vastavalt linnavolikogu kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale. 2. Veevarustus ja heitvee ärajuhtimine 2.1. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.1.1. Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud joogivett iseloomustavatele suurustele ja kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks. 2.1.2. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee parameetrite ja kvaliteedi kontrolli vastavalt Eesti Vabariigi poolt kehtestatud vee kvaliteedi standardi nõuetele (EVS 663.1995). Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 2.1.3. Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja hoonete ja veevõrgu rajatiste projekteerimise vastuvõetud tehnilistele lahendustele. 2.1.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab see omanik, kelle territooriumil on veevõtukoht. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.1.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Tuletõrje- ja Päästeamet (edaspidi päästeamet) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav veekogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 2.1.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 2.1.7. Klient peab tagama juurdepääsu sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks. 2.1.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.1.9. Eeskirja punktides 2.1.6 ja 2.1.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekkest mitteteatamise kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isik kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule: 2.1.9.1. eeskirja punktide 2.1.6 ja 2.1.7 nõuete eiramisel kliendi poolt vastavalt eeskirja punktile 1.3.5; 2.1.9.2. lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 2.2. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 2.2.1. Ühisvoolse kanalisatsiooni puhul toimub heitvee kanaliseerimine teenuslepingus määratud tingimustel. 2.2.2. Vee-ettevõtja on kohustatud ära juhtima ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee vastavalt vastuvõtu tingimustele ja puhastame heitvee vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud normatiividele. 2.2.3. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. 2.2.4. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 1.3.6 ja 1.3.7 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 2.2.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis vastab heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise tingimustele. 2.2.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab: 2.2.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2.2.6.2. torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2.2.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 2.2.6.4. radioaktiivseid aineid; 2.2.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 2.2.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 2.2.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 2.2.7. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. Toitlustuspunktidesse on vajalik ette näha rasvakogujate paigaldamine. 2.2.8. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 2.2.9. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatule, või vett, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi. 2.2.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse vastavalt teenuslepingule. 2.2.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 2.3. Omavolilised ühendused 2.3.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 2.3.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 2.3.2.1. koostab vee-ettevõtja või volitatud isik kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2.3.2.2. kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 2.4.3, 2.4.4 ja 2.4.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 2.3.3. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks aeg pikkusega kuni üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 2.3.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15–150 kordsest mahust. 2.4. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 2.4.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 2.4.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut; 2.4.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud punktis 2.7.9 toodud juhud; 2.4.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 2.4.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 2.4.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 2.4.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 2.4.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 2.4.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 2.4.2. Omavolilise veekasutamise ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isik kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient. 2.4.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitist arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 2.4.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 2.4.4.1. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 2.4.4.2. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.5.5.2 toodud arvestuskorrale; 2.4.4.3. omavolilise heitvee kanaliseerimise korral-maksimaalse veekasutuse järgi. 2.4.5. Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 2.4.6. Eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodud hüvitise määrad kooskõlastatakse volitatud isikuga. Vee-ettevõtja võib vähendada hüvitise määra, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 2.4.7. Kui omavoliline veekasutamine ja/või heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 1.3.5, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.4.8. Omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodu alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste ja teiste andmete alusel. 2.4.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.1.5 ja 2.7.9 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 2.7.9 toodud juhtudel kannab klient. 2.5. Keelatud ühendused 2.5.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 2.5.2. Keelatud ühendusteks on ka: 2.5.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2.5.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaride (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekatelde, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 2.5.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 2.5.2.4. projektis mitte ettenähtud ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 2.5.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul sellekohase akti. 2.5.4. Eeskirja punktides 2.5.1, 2.5.2.1, 2.5.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 2.5.2.3 ja 2.5.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.5.5. Eeskirja punktide 2.5.1 ja 2.5.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 2.5.5.1. eeskirja punktis 2.5.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 2.4.3; 2.5.5.2. eeskirja punktis 2.5.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab arvestuslikule pinnasevee hulgale kanalisatsioonitariifide järgi vastava tarbijagrupi lõikes. 2.5.6. Eeskirja punktis 2.5.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestust määratakse eeskirja punkti 2.3.3 kohaselt. 2.5.7. Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tuleneva kahju klient või kinnistu omanik. 2.6. Ajutised torustikud 2.6.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 2.6.2. Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele. 2.6.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.6.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 2.6.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 2.6.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm. 2.7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 2.7.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 2.7.2. Klient on kohustatud: 2.7.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 2.7.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2.7.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning et ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 2.7.2.4. tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile; 2.7.2.5. lubada paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagada nende toimimine ja püsimajäämine, v.a vandalismi ja loodusõnnetuste puhul. 2.7.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.3.5, kui rikutakse eeskirja punktide 2.7.2. 2.7.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad kinnistu veetorustikku kuuluvad ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilimise eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. Tähissiltide paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt. 2.7.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 2.7.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 2.7.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 2.7.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2.7.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja -ülekandesüsteem; 2.7.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 2.7.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 2.7.8. Kliendil ei ole õigust rikkuda kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvaid plomme ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 2.7.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 2.7.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2.7.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 2.7.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus kontrollmõõtmist jälgida. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 2.7.11. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus 3.1. Vee mõõtmine 3.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. 3.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. 3.1.3. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 3.1.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: 3.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 3.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3.1.4.3. sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m. 3.1.5. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 3.1.6. Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. Enne 1. jaanuari 2000. a ehitatud elamutes paigaldab veemõõdusõlme vee-ettevõtja. 3.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti. 3.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 3.1.9. Klient peab tagama: 3.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest, v.a vandalismi ja loodusõnnetuste puhul; 3.1.9.2. veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, samuti ruumi valgustuse; 3.1.9.3. veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 3.1.9.4. veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu vabana veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks; 3.1.9.5. veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt. 3.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, ning vandalismi, loodusõnnetuse ja tulekahju kohal asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta. 3.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 3.1.9.3, 3.1.9.4, 3.1.9.5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 3.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 2.4.3 toodud hüvitise nõuet. 3.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme. 3.2. Veearvestus 3.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 3.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus linnavolikogu kinnitatud vee kasutamise normide järgi. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 3.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.3 sätestatut eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestusega. 3.2.5. Kui eeskirja punkti 3.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.6. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 3.2.7. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõte iga kord vastavalt kasutusele. 3.2.8. Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeamet, esitades vee-ettevõtjale igas kuus sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta. 3.2.9. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 2.7.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 3.3. Heitvee mõõtmine 3.3.1. Heitvee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 toodud juhtudel. 3.3.2. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 3.3.3. Üldjuhul ehitab heitvee mõõdusõlme heitvee mõõtmise algatanud pool. 3.3.4. Heitvee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab mõõtesõlme paigaldamise algataja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 3.3.5. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja neil juhtudel mitte rakendada eeskirja punkti 2.4.4 kohast hüvitise nõuet. 3.3.6. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme. 3.4. Heitvee arvestus 3.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega ja pinnase- ja pinnavee volitatud isikuga kooskõlastatud arvestusliku infiltratsiooni alusel või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 3.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eelneva kolme kuu keskmise näitaja järgi. Seda arvestust kasutatakse veearvesti remondi ajal, eht mitte üle kuue kuu. 3.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.4 sätestatud sanktsioone eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestusega. 3.4.5. Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 3.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja volitatud isikuga kooskõlastatud tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse arvestitega. 4. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 4.1. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee(heitvee)arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 4.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks kliendi arveldusarvelt raha mahaarvamise päevast. Arvlemisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 4.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 4.4. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 4.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. 4.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 4.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 1.3.5 kohaselt. 5. Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 5.1. Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja, juhendi ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. 5.2. Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb taotlejal esitada vee-ettevõtjale avaldus ja muud lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 5.3. Tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik või valdaja (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping. 5.4. Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt. 5.5. Ühekordse veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping. 5.6. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 5.7. Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühisveevärgiga ühenduse katkestamise eest. 5.8. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 5.9. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 5.9.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 5.9.2. kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 5.9.3. ehitiste lammutamisel; 5.9.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5.9.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 5.9.6. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 5.10. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 5.9 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 5.11. Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 5.12 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 5.12. Kinnistuomanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 6. Lõppsätted 6.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a. 6.2. Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või vastavate õigusaktidega kehtestatud korras.