Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe arengukava vastuvõtmine [määrus nr 22/42-m] — KO, 22, 442

Sillamäe arengukava vastuvõtmine Sillamäe Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrus nr 22/42-m Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, paragrahvi 37 lõike 1 ning Sillamäe Linnavolikogu 25. aprilli 2000. a määrusega nr 10/15-m kinnitatud Sillamäe linna põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punkti 7 ning paragrahvi 48 lõike 1 ja 2 alusel Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Sillamäe linna arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 3. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Valdek MURD Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrusega nr 22/42-m SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA 2001. A 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on loogiliseks jätkuks volikogu poolt 1998. a kinnitatud Sillamäe linna arengukavale ja kaasab aastasaja esimese kümnendiku. Seoses sellega peavad volikogu ja linnavalitsuse toimingud nende volituste kolmeaastasel perioodil mahtuma linna arengu üldisesse strateegilisse plaani. Vastavalt kehtivatele seadustele on arengukava omavalitsuse aastaeelarve kujundamise lähtepunktiks. Arengukava sisaldab 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengualase konverentsi AGENDA-21 säästva arengu põhimõtteid. Linna edasiseks arenguks ning keskmise- ja lühiajalise planeerimise aluste loomiseks koostatakse linna pikaajalise arengukava «Kohalik Agenda-21». Sõltuvalt rahalistest võimalustest täpsustatakse iga-aastaseid üritusi, keskmise pikkusega abinõude realiseerimise tempo tuleneb eelarve täitmise astmest ja lisavahendite otsimise edust (laenud, koostöö- ja abiprogrammid). Seega väljendab käesolev arengukava volikogu poliitilist tahet, mis realiseerub linnaeelarvete kujundamise, kehtestatud linna üldplaneeringu ja detailplaneeringute, samuti linnavõimudele alluvate linnamajandusharude arengu aasta- ja perspektiivplaanide kaudu. Seejuures töötatakse osa strateegiliste ideede realiseerimisüritusi välja ja täidetakse käsikäes naaberomavalitsuste, maakonna, ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, samuti elanike institutsioonide, mittetulundus- ja äriühingute ning välispartneritega Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu kavade raames. 2. ARENGU ÜLDSTRATEEGIA Sillamäe arengukava strateegiline eesmärk on luua multikultuurne, mitmekesise majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga Eestis ja Euroopas tuntud ja edukas linn, kus on loodud vastav elukeskkond tema elanikele ja võimalused noorte eneseteostuseks. Sillamäe linna arengukava tuleneb linna soodsast asukohast tulevase Euroopa Liidu piiridel, linna läbival transiidimaanteel, rakendunud vabatsoonil ning AS Silmet Grupp äriideel ehitada kaubasadam. Linnaelanike seisukohalt tähendab see lisaeelduste loomist eelkõige tööhõive parandamiseks ja realiseerimaks uusi võimalusi, mis peituvad linna sotsiaal-majanduslikus keskkonnas. Seoses sellega peab linnavõimude tegevus olema esmajoones suunatud linna ja selle potentsiaali avamisele nii Eestis kui ka Euroopas, igati arendades, luues ja ergutades partnerlus-, sõprus-, kultuuri- ja teisi sidemeid kõigil tasemetel, esitledes aktiivselt Sillamäed linna jaoks uues majandus- ja kultuuriruumis, pürgides mitmekülgsetesse Eesti ja üleeuroopalistesse koostöövõrkudesse. Silmapaistva koha hõivab selles strateegias kõigi haridusvormide sisu muutmine selleks, et õpetatavad (nii lapsed kui täiskasvanud) saaksid küllaldase ettevalmistuse eluks Eestis ja integreerunud Euroopas. Sama strateegiline suund toimib ka linna avamisel mere poolt nii majanduslikuks kui ka olmedimensiooniks, vastastikuses toimes Ida-Virumaa idaregiooniga, iseäranis Vaivara vallaga kooskõlastatud arenguplaanide, üldplaneeringute ja ettevõtete ning asutuste ühisprojektide alusel. On vaja mitmekesistada riigi ja maakonna võimude vastastikust toimet (ühised otsused, programmid, üritused, kokkulepped, protokollid jne). Linnavõimude aktiivsuse laiendamine ümbritsevas sotsiaal-majanduslikus sfääris lubab samm-sammult mitmekesistada linna majandust, sellest johtuvalt suurendades koosluse stabiilsust. Töökohtade pakkumise sõltuvus tööturul kahest-kolmest suuremast tööandjast peab vähenema tööhõive arvel uutes ettevõtlusstruktuurides. Linnavõimud peavad võtma endale ülesande olla siduvaks lüliks ettevõtete, vabanevate tööjõuressursside, riiklike tööhõivetalituste, ametiühingute ja töökohti loovate investorite vahel, et ühendada jõupingutused tööd vajavate inimeste sihipärasel ettevalmistamisel. Uute kaalukate linnakujundusteguritena tuleb esile tuua: – kaldaäärse ala kasutuselevõttu puhkealana ning linna jahi- ja paadisadama ehitamist; – orienteeritust turismile; – AS Silmet jäätmehoidla katmist; – vana linnaosa omapärase arhitektuuri säilitamist; – suurte erainvestorite tulekut linna sadama ja vabatsooni arengu tulemusel; – elamufondi erastamise tulemusel maja- ja korteriomanike tekkimist korteriühistute ja nende liikmete näol. Nimetatud projektide (ideede) realiseerimise keerukuse tõttu ja paljude rahalis-organisatsiooniliste momentide ebamäärasuse tõttu hakatakse neid arendama osade ja etappidena sedamööda, kuidas ollakse valmis ülesandeid püstitama ja neid ressurssidega tagama. Linnavõimude jaoks on tähtis pöörata tähelepanu spetsialistide, ettevõtjate ja investorite kaasamisele maakonnast, teistest Eesti linnadest ning välismaalt, mis peab lõpptulemusena andma juurde töökohti linnaelanikele. Täiendavate inimeste ja raha linna juurdevoolu vajalikuks eelduseks on linnavõimude suuremad jõupingutused linna külgetõmbejõu tugevdamisel võimalike partnerite ja turistide jaoks, linna laiemal tutvustamisel, sihipärasemal maine muutmisel. Püstitatakse eesmärk koostöös Ida-Viru Arenguagentuuri, Innovatsioonikeskuse ja teiste organisatsioonidega luua algajate ja nõrgalt arenenud ettevõtjate toetus- ja nõuandesüsteem, aktiviseerida sidemeid ettevõtluskeskuste, ärinõuandlate ja tööandjate organisatsioonidega. Linn teeb koostööd mittetulundusühinguga Sillamäe Vabatsooni Arendus, mille asutajaliikmeks ta on, arendades sellega vastastikku kasulike partnerlussuhteid linna äriettevõtetega, et oleks võimalik lahendada nii konkreetsete ettevõtete kui ka kogu linna probleeme, samuti ühendamaks huvisid ja jõupingutusi ühiste äriprojektide ja heategevusürituste realiseerimisel. Linnavõimud jätkavad jõupingutusi tingimuste loomiseks maanteega piirneva ja seni tühjana seisval alal kaubanduse ja teeninduse arendamiseks. Linna üldplaneeringuga määratletakse ära maa-alad eramuehituse arendamiseks ja kommunikatsioonide väljaehitamiseks, soodustamaks spetsialistide, ärimeeste, noorte spetsialistide linna elama asumist. Sillamäe linn toetab kodanikeühenduste ja mittetulunduslike ühingute tekkimist, ühendades inimeste initsiatiivi ning linna ja kodanike ühishuvid. Oluliseks momendiks linna arengustrateegias on luua Sillamäel keele- ja kultuurikeskkond, mis võimaldab elanikel ja eriti noortel integreeruda eesti ühiskonda. Erilist tähelepanu tuleb osutada eesti keele õpetamisele koolides. Linnavõimud toetavad linnaelanike aktiivset spordi-, kultuuri- ja loometegevust, pidades eriti silmas eelnevate aastate jooksul loodud spordi- ja kultuuribaasi efektiivset kasutamist eesmärgiga muuta Sillamäe kohaks, kus korraldatakse mitmesuguseid regionaalseid, üleeestilisi ja rahvusvahelisi kohtumisi, nõupidamisi, konverentse, spordivõistlusi, kultuuriüritusi jne. 3. KOOSTÖÖ RIIKLIKE JA ÜHISKONDLIKE INSTITUTSIOONIDE, OMAVALITSUSTE JA KOLMANDA SEKTORIGA Sillamäe linna areng sõltub paljuski riiklikest ja regionaalsetest arengukavadest ning konkreetsetest projektidest, milles Sillamäe linn osaleb. Koostööpartneriteks on siin eelkõige Ida-Viru Maavalitsus ja ministeeriumid, koostöö aluseks EV Valitsuses kinnitatud Ida-Viru maakonna «Regionaalse arengukava põhijooned aastateks 1998 – 2003»ja «Ida-Virumaa tööhõiveprogramm». Üldisi arusaamu maakonna sotsiaalsete partnerite vahel tööhõive olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks kajastab «Ida-Virumaa piirkondlik tööhõivelepe». Sillamäe linn jätkab koostööd Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja naaberomavalitsustega väljendamaks ühiseid huvisid ja tehes koostööd konkreetsetes projektides. Koostöös Vaivara valla, Narva ja Narva-Jõesuu omavalitsusega on vaja lahendada jäätmekäitluse ja jäätmepolügooni, mereäärse rannikuala korrastamise ja puhkemajanduse arendamise, aga samuti kalmistu küsimused. Sillamäe linn on MTÜ «Sillamäe vabatsooni arendus» asutajaliige ja selle kaudu jätkab organisatsioonilist tegevust vabatsooni idee realiseerimiseks. Sillamäe linn peab otstarbekaks tellida edaspidi mitmeid, eriti sotsiaalseid teenuseid mittetulundusühingutelt, ühendades sellega linnakodanike initsiatiivi ja linna vajadused. Seejuures võib linn olla nende ühingute asutaja. Sillamäe linnal on kujunenud sõprussidemed Soome Vabariigi Nokia, USA Marylandi osariigi Havre de Grace linnaga. Mitmeid kultuuriüritusi, näitusi jne on korraldatud koos Kärdla linnaga. On otstarbekas luua tihedamad majanduslikud ja kultuurilised kontaktid Vene Föderatsiooni lähipiirkonna linnadega. Sõprussidemete arendamisel peab eriti silmas pidama otsekontakte koolide, asutuste, kultuurikollektiivide ja üksikisikute vahel. Sillamäe linn jätkab oma tegevust Balti mere Linnade Liidus (UBC). 4. LOODUSKESKKOND Lähtudes järgmise aastasaja säästva arengu tegevusprogrammis (Agenda-21) kajastatud põhimõtetest, püstitatakse eesmärk muuta Sillamäe linn kauniks, puhtaks ja hästi funktsioneerivaks Euroopa linnaks. Kohaliku Agenda 21 osana töötatakse välja spetsiaalne linna ökoloogia programm, kaasates rahvusvahelist abi ja keskkonnafondide võimalusi. Tähtsamad perspektiivsed tegevused selles valdkonnas näevad ette: – koostöös Vaivara Vallavalitsuse ja maaomanikega parkmetsa ja nn «rohelise ala» piiride täpsustamine; – haljasalade inventariseerimine, haljastamise ja haljasalade ülalpidamise kompleksprogrammi väljatöötamine koos kvalifitseeritud teenistuse loomisega; – abinõude väljatöötamine rannaerosiooni tõkestamiseks, rannaäärse haljasala ja veekaitsetsooni saneerimine ja haljastus; – Sillamäe linna jäätmete (sh ohtlike olmejäätmete) käitlemise programmi väljatöötamine ja juurutamine; – linna veepuhastussüsteemide kaasajastamine ja heitvee tänapäeva normidele vastava puhtuse kindlustamine; – linnaelanike looduskaitsealaste teadmiste propageerimine ning noorte ja laste ökoloogilise kasvatuse teostamine õppeasutustes ja linna raamatukogus; – Sõtke jõe ürgoru ning Langevoja joa looduskaitse all oleva objekti hooldamine. Linn osutab kaasabi ja kontrollib tähtsate ökoloogiliste probleemide lahendamist AS Silmet Grupp territooriumil vastavalt väljatöötatud programmidele ja seadusandlusele, sh: – Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja põlevkivituha hoidlate saneerimine vastavalt rahvusvahelise ökoloogilise projekti etappidele; – soojusenergeetika kompleksi efektiivsuse suurendamine, saasteainete looduskeskkonda paiskamise vastavusse viimine Eesti Vabariigis kehtivatele normidele; – AS Silmet territooriumile jääva radioaktiivselt saastatud maa-ala desaktiveerimine ning elementaarse haljastuse taastamine; – AS Silmet heitvee puhastusseadmete projekteerimine ja ehitus lõpetamaks Balti merre reovee juhtimine; – radioaktiivsete jääkide kokkukogumise ja ladustamise lahendamine. 5. LINNAEHITUS Linna arengu tulevik ja üldplaneering on seotud järgmiste linnaehituslike probleemide lahendamisega: Sillamäe kesklinna hoonestamine, ajalooliselt kujunenud linna arhitektuurilise ilme säilitamine, mereäärse territooriumi kasutuselevõtt ja linna merefassaadi kujundamine, üliõpilaste ja koolide vilistlaste puiesteede rajamine, linna idaosa hoonestuse lõpuleviimine ning tööstusterritooriumi planeerimine ja kujundamine. Linna üldplaneerimine on seotud järgmiste arhitektuuriliste, linnaehituslike ja planeerimisülesannete lahendamisega: – kesklinna uue hoonestuskava väljatöötamine ja detailplaneeringu ettevalmistamine, sisaldades järgmisi objekte: võõrastemaja, supermarket ja ärikeskus. – arhitektuurilist väärtust omavad 1950-ndatel aastatel ehitatud hoonete kaitsetsooni piiride kindlaksmääramine ja uusehitiste korruste arvu piiritlemine edaspidises planeeringus. 1950-ndatel aastatel ehitatud hoonete säilitamiseks ja taastamiseks endisel kujul arhitektuuriobjektide nimekirja ja taastamise kava koostamine; – mereäärse ning Sõtke jõe kaldal asuva territooriumi planeerimine, arvestades mereäärse pargi rajamist ja supelranna heakorrastamist, puhkerajatiste ja rannakohvikute ehitamist. Pikemas arengukavas meresadamate, jahtklubide, paadisildade ja veespordirajatiste ehitamine, rahvapidustuste ja massiürituste korraldamise koha rajamine, alustades maapealsete kommunikatsioonide rekonstrueerimisega ja väheväärtuslike ehitiste lammutamisega; – linna idapoolsesse osasse madalakorruseliste hoonete ja individuaalelamute väljaehitamine. Tööstuspiirkonna planeerimisel tuleb arvestada: – olemassolevate ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute ettevõtete rajamist; – tööstuspiirkonna ühtse infrastruktuuri loomist; – ajalooliste territooriumide ja maastiku säilitamist. Linna üldplaneeringuga määratletakse järgmiste territooriumide kasutus: – linna reservalad eramute rajamiseks; – Tallinna maantee äärne maa-ala; – Sõtke jõe kaldaäärsed alad; – olemasolevate haljasalade säilitamine ja korrastamine eesmärgiga luua ühtne haljasalade kompleks; – Kesk tänava ja Sõtke jõe haljasala; – linna läbivad ja haljasalasid ühendavad jalgratta- ja rulluisuteed; – tehnovõrkude ja ladude territooriumi piirid. Detailplaneeringute koostamine järgmistele territooriumidele: – Rumjantsevi tänav, linnavalitsuse esine väljak, Mere puiestee; – eramuehituseks sobivatel maa-aladel; – sadama ja tolli ehituseks sobiv maa-ala; – tööstuspiirkonna kvartal. 6. TERVISHOID Tervishoiu peamised suunad tulenevad «Eesti tervishoiuprojektist 2015», uuest tervishoiukorralduse seadusest ning sõltuvad suurel määral ravikindlustuse ja haigekassa võimalustest. Arstiabi tagatakse vastavaid riiklikke litsentse omavate raviasutuste, pere- ja eraarstide poolt. Sillamäe linn soodustab eraettevõtlusel põhinevate meditsiiniteenuste osutamist. Munitsipaalasutus «Sillamäe Haigla» reorganiseeritakse vastavalt tervishoiukorralduse seadusele sihtasutuseks, mille asutajaks on Sillamäe linn. Haigla kujundatakse kaasaegseks raviasutuseks, milles nähakse ette pikaravi osatähtsuse suurenemine. Linn toetab maakondliku haigla ehitamist Sillamäele ja kiirabi ühendamist maakondlikuks struktuuriks. Erilist tähelepanu linnavõimudelt koostöös valitsusasutuste ja mittetulunduslike ühendustega nõuab narkomaania, AIDS’i ning taudi levikut tõkestav töö. Koos tervisekaitse talitusega on otstarbekas välja töötada vastav ürituste kava. Linna asutustes, koolides ja lasteaedades jätkatakse meetmeid, mis on suunatud nõuetele vastavate sanitaar-, töö- ja ohutusnõuete loomisele. 7. HARIDUS Sillamäe linnas on hetkel avatud kuus lasteaeda, millest üks on eestikeelne. Viimase seitsme aastaga on sündide arv nii Sillamäel kui ka kogu Eestis langenud, kuid viimase nelja aasta statistika näitab, et sündide arv on stabiliseerunud ning lasteaiakohtade arvu vähendada pole vaja. 765 lasteaiakohast on täidetud 695, mis näitab võimalust lasteaiarühmade optimaalsemaks paigutamiseks linna erinevates osades. Lähtudes Sillamäe linna rahvastiku ja majandusliku olukorra iseärasustest, tuleb haridusasutustes järgida järgmisi põhisuundi: – eesti keele õppe (olemas eriväljaõppega kaader ja metoodiline baas) tõhustamine; – erivajaduste ja puuetega laste rühmade loomine; – lastevanemate erinevate nõudmiste rahuldamiseks eralasteaedade rajamine; – võimaluste loomine ööpäevaringsete tasuliste lasteaiarühmade moodustamiseks; – sidemete ja koostöö arendamine ning süvendamine haridustöötajate vahel Eestis ja välismaal. Õppeasutustes olemasoleva materiaal-tehnilise baasi täiendamine ja uuendamine: – õuealade ja mänguväljakute seisukorra parandamine, remonttööde tegemine vastavuses kaasaja nõuetega; – tuletõrje- ja valvesüsteemide paigaldamine ja moderniseerimine kõigis haridusasutustes. Tänapäeva turumajanduse tingimustes tuleb liikuda spetsialiseerumise suunas ja kõiki lisateenuseid on kasulikum osta (pesu pesemine, toitlustamine, tehniline teenindamine jms). Kui hetkel puudub linnas vajalikku teenust osutav ettevõte, siis peaksid lasteasutused koopereeruma ja üheskoos probleemile lahenduse leidma. Arvestades ja analüüsides Sillamäel sündide ja lasteaias käivate laste arvu, on optimaalne hoida käigus neli kooli, millest üks on eestikeelne, jätkata tuleb spordisaalide ja -väljakute ehitamist ning uuendamist. Kannuka kooli territoorium tuleb lõplikult välja ehitada. Koolihoonete renoveerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et igal aastal kontsentreeritakse vahendid ühe kooli remontimiseks. Linnavõimud peavad väga tähtsaks Eesti Põhikooli ehituse lõpetamist ja selle reorganiseerimist gümnaasiumiks ning gümnaasiumihariduse edasiarendamist vene õppekeelega koolides. Sillamäe linn peab tähtsaks riigikeele õpetamist linnaelanikele ning keeltekeskuse reorganiseerimist pedagoogika-metoodikakeskuseks. Linn soodustab kutse- ja kõrghariduse omandamist Sillamäel. Selleks moodustatakse olemasoleva kutsekooli baasil Sillamäe Kutsehariduskeskus, kaasates linna ettevõtjaid, ametiühinguid, tööhõiveametit, linnavõime ja teisi asjast huvitatuid. On otstarbekas lähiajal avada täiskasvanutele keskhariduse omandamiseks õhtukool. Pidada oluliseks laste ja noorte muusikalise, tehnilise ja käsitöö alase huvihariduse edasist arendamist: – huviringide materiaal-tehnilise baasi täiustamine ning vastavusse viimine kaasaja tehnika ja teaduse arenguga, kaasates vanemate rahalisi vahendeid; – huvihariduse eri sfääride väljatöötamine ja projektides osalemine; – kontaktide loomine samasuguste organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal; – tuleb jätkata uute õpinguvormide ning huvialade leidmist ja juurutamist. 8. NOORED – LINNA TULEVIK Mõiste all «noored» on inimesed vanuses 7-st kuni 26-nda eluaastani, kelle isiksus on kujunemas ja kes elavad ühiskonna poliitilisse, majanduslikku, sotsiaalsesse ja kultuuriellu integreerumise tingimustes. Sillamäe linna noorsoopoliitika arengu tagamiseks on vaja tegutseda järgmistes suundades: – luua optimaalsed tingimused noorte vaba aja veetmise sisustamiseks: spordiväljakud, mänguväljakud, lugemissaalid, noorteklubid. Jätkata soodustingimustel laste organiseeritud suvepuhkuse korraldamist; – luua ja tööle rakendada linna noorte infokeskus: võimalikud töökohad, noorte töölaagrid, õppimisvõimalused Eesti ja välismaa õppeasutustes, juriidiline nõustamine; – uue põlvkonna paremaks integreerumiseks Eesti ühiskonda luua tihedamad sidemed teiste noorteorganisatsioonidega, sõltumatute noorteühenduste ja –liikumistega. Paremaks arusaamiseks Euroopa Liidu põhimõtetest tuleb luua sidemed rahvusvaheliste noorteorganisatsioonide ning naabermaade noortega; – noorte kuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks tugevdada koostööd korrakaitse-, tervishoiu- ja noorsootöötajate vahel; – ennetamaks narkomaania, alkoholismi ja nakkushaiguste levikut, korraldada selleteemalisi noorteüritusi, tagada kõikidele noortele info ja nõustamise kättesaadavus, kasutades mitmesuguste fondide kogemusi ja abi; – Sillamäe laste eesti keele paremaks omandamiseks tagada võimalused veeta koolivaheajad eestikeelsetes ja keelelaagrites, korraldada huvireise teistesse Eestimaa piirkondadesse, korraldada kohtumisõhtuid ning temaatilisi üritusi; – noorte elamistingimuste parandamine; – noorsoo tegevuse arendamine ja huvikeskuste loomine; – noorte perede toetusprogrammi väljatöötamine; – alkoholivabade noortekohvikute avamine; – lastelaagrite, esmajoones keelelaagrite korraldamine; – uusi töökohti loovate ettevõtjate äramärkimine. 9. SPORT Linnavõimud toetavad igati aktiivset spordielu, mille edasiseks arendamiseks on vajalik ujula kapitaalremondi lõpetamine, spordikompleksi, jalgpalliväljaku ja võõrastemaja kapitaalremondi teostamine ning valgustatud spordiväljakute ja linnakute ehitamine. Kohaliku spordielu arengut soodustavad regionaalsete, üleriigiliste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine Sillamäel ja lähiümbruses asuvate spordirajatiste baasil. Linnavõimud peavad oluliseks eriti andekate sportlaste toetamist ja naaberomavalitsustega koostöö jätkamist võistluste ja pidustuste ettevalmistamisel ja korraldamisel. Sillamäe linn võtab suundumuse arendada tervise-, rahva- ja tippsporti eelkõige spordiklubide kui elanike vabade ühenduste kaudu ja soodustab spordiklubide moodustamist. Spordi arendamisega aitab linn kaasa linnaelanike vaba aja veetmise võimaluste laiendamisele. Peamiseks eesmärgiks spordi arendamisel on linnaelanike tervise parandamine ja elukvaliteedi tõus. Nende eesmärkide saavutamiseks peab linn vajalikuks toetada inimeste kehalise aktiivsuse tõusu. Seetõttu toetab linn alasid, mis haaravad võimalikult suurt osa elanikkonnast, ning aitab kaasa mittetraditsiooniliste spordialade viljelemisele ja vastavate rajatiste loomisele (rulluisu-, rula- ja rattasõidurajad, jääväljakud). Arvestades Sillamäe linnas olemasolevaid spordibaase, vastava kvalifikatsiooniga treenereid ja piisaval arvul sportlasi ning sportlikke tulemusi, jätkab linn järgmiste spordialade toetamist: esimese eelistusena ujumine, male, kergejõustik, jalgpall ja suusatamine, teise eelistusena korvpall, iluvõimlemine, lauatennis, tennis, väravpall ja atleetvõimlemine ning kolmanda eelistusena ülejäänud alad. 10. KULTUUR Tingimustes, kus seisab ees küllalt raske ülesanne – linna integreerimine Eestisse ja Euroopa Liitu ning turismi stimuleerimine regioonis, on kõige kindlam ja lihtsam viis integreerida kultuurisidemete ning loometegevuse kaudu. Käesolevaks ajaks loodud kultuurikeskus (kultuurimaja, linnamuuseum, näitusesaal) ja linna keskraamatukogu on sellele heaks eelduseks. Infoühiskonda sisenemisel lasub keskraamatukogul üha suurenev koormus koolivälise hariduse omandamise protsessis. Toetades alanud raamatukogu moderniseerimise protsessi, mis toimub selle raamatufondi olulise täiendamise, infokandjate uuendamise, arvutisüsteemi rakendamise ja elanikkonnaga teostatava töö erinevate vormide kasutamise baasil, on tulnud aeg seada eesmärgiks linnaraamatukogu muutmine linna infokeskuseks, varustades teda järk-järgult kaasaegse infotehnoloogia. Seejuures tuleb linnaraamatukogu fonde intensiivselt varustada eesti- ja võõrkeelsete infokandjatega. Kultuuri arenguks linnas on vajalik kultuuriasutuste moderniseerimine ja remont, Kesk tänava äärse pargi kujundamine kultuuri- ja puhkepargiks. Tuleb jätkata kultuuriga seotud kolmanda sektori tegevuse soodustamist, sidemete tugevdamist kunstikollektiivide vahel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil ning linna taidluskollektiivide säilitamist ja arendamist. Linn soodustab koduloo ja kultuuriajaloo õppimist linnamuuseumi baasil ja linna näitusesaali kunstifondi loomist. Linn toetab kultuurifondi loomist, mis on kogutud sponsorite, metseenide, organisatsioonide, asutuste, ettevõtete vabatahtlikest annetustest. 11. SOTSIAALABI Viimastel aastatel on Sillamäe linnas kujunenud raske majanduslik olukord, mida iseloomustab töötuse kõrge tase. Maksudest laekuv tulu ei rahulda kaugeltki linnaelanike sotsiaalseid vajadusi. Seda enam tuleb tegelda sihipäraselt tööhõiveprobleemidega ja otstarbekalt jaotada sotsiaalabile ettenähtud vahendeid. Seepärast on esmajärgulisteks ülesanneteks olemasoleva sotsiaalabisüsteemi säilitamine ja edasiarendamine. Sotsiaalabiprogrammi prioriteetidena säilitada järgmiste abinõude finantseerimine: – laste soodustustoitlustamine koolides ja koolieelsetes lasteasutustes; – lastehooldekodu töö tagamine; – vähekindlustatud perede laste suvepuhkuse, sealhulgas keelelaagrite organiseerimine; – vähekindlustatutele materiaalse abi osutamine, tasuta või soodustingimustel toitlustamine; – koduhooldamise keskuse toetamine; – paljulapseliste perede toetamine; – mittetulundusühingute tegevuse toetamine; – pensionäride päevakeskuse loomine; – puuetega isikute rehabilitatsiooniprogrammid, samuti ühekordse rahalise abi andmine kriisiolukorda sattunud isikutele. Vastavalt riiklikule sotsiaaltoetuste süsteemile jätkatakse elanikegruppidele järgmiste sotsiaaltoetuste osutamist: – toimetulekutoetus; – toetus kinnipidamiskohtadest vabanenutele; – transpordikulude toetus; – telefoni abonentmaksu toetus; – sõiduvahendite sooduskindlustamine; – teised riiklikult kehtestatavad toetused. Sillamäe linn jätkab segatüüpi hoolekandeasutuses «Sügis» ja laste hoolekandeasutuses «Lootus» osutavate sotsiaalabiteenuste edasiarendamist ja toetab riikliku lastekodu «Kevad» ja erihooldekodu tegevust, samuti MTÜ sotsiaalabi arenduskeskuse tegevust varjupaiga, sotsiaalkorterite ja voodite ülalpidamisel. 12. LINNAMAJANDUS Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja linna reovee puhastusseadmed vastavad hetkel esitatavatele nõudmistele, kuid vastavalt Euroopa Liidu direktiivide ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadustest tulenevatele nõuetele on vajalik koostada veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise programm järgnevaks kaheteistkümneks aastaks. Soojavarustus Peamiseks Sillamäe linna soojusenergia tootjaks on AS Sillamäe Soojuselektrijaam. Hetkel ei kasuta tsentraliseeritud kaugküttesüsteemi 7–8% Sillamäe linna korteriomanikest. Linnavalitsus peab võimalikuks üleminekut alternatiivsetele küttesüsteemidele ainult hoonete ja ehitiste kaupa. Sillamäe linn toetab elamute soojasõlmede rekonstrueerimist eelkõige elamute gruppide kaupa, millel on ühine soojasõlm. AS Sillamäe Soojuselektrijaam näeb ette lähiaastatel tema omanduses olevate soojusvõrkude rekonstrueerimist. Elamumajandus Viia lõpuni korteriomandite seadmine ja korteriühistute asutamine. Koostöös korteriühistutega lahendada vanalinna majade fassaadide remontimine ja elamute hoovidesse laste mänguväljakute taastamine. Linn loob sotsiaalkorterite fondi ja soodustab eramute ehitust. Välisvalgustus ja heakord Linn peab vajalikuks täiustada välisvalgustuse automaatjuhtimise süsteemi, Tallinna maantee tänavavalgustuse väljaehitamise lõpetamist ning puhke- ja rahvaspordipaikade elektrifitseerimist, samuti vanalinna arhitektuuridetailide taastamist (tänavavalgustuspostid, prügiurnid, istepingid, skulptuurid, viidad, sildid). Linn korraldab haljastuse inventariseerimise. Tähtsaks pidada Tallinna maantee äärsete alade ja reservterritooriumide heakorrastamist. Võetakse tarvitusele abinõud pooleliolevate ehitiste kasutuselevõtuks või lammutamiseks ja nende territooriumide heakorrastamiseks. Linnatransport, tänavad ja teed Sillamäe elanikke teenindab üks bussiliin. Linn doteerib mõnede linnaelanike gruppide ühistranspordi kasutamist ja suvehooajal busside liikumist aiandusühistuni «Sputnik». Jätkatakse linna bussijaama ekspluatatsioonikulutuste osalist katmist. Linn soodustab teiste linnasiseste ühistranspordiliikide arengut. Linna teede ja tänavate ehitust ja kapitaalremonti, samuti kõnniteede ja treppide remontimist tehakse vastavalt üldriiklikule «Kohalike teede teehoiukavale aastateks 2000. – 2003. a.», nähes seejuures ette tingimused puuetega inimeste, jalgratturite ja rulluiskudega liikumiseks. Esmasteks ülesanneteks on Geoloogia tänava ehituse lõpetamine ja Mere puiestee treppide remont. Linnavara erastamine ja müük Sillamäe linn jääb ainuaktsionäriks aktsiaseltsides «Meke-Sillamäe» ja «Sillamäe Veevärk». AS Sillamäe Veevärk aktsiakapitali suurendatakse kuni 10 miljoni kroonini. Linnavara võõrandamine toimub vastavalt igal aastal kinnitatud nimekirjale. 13. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE Sillamäe linn teeb koostööd valitsusasutuste, teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega realiseerimaks riiklikku programmi «Ida-Virumaa tööhõiveprogramm». Märkides Sillamäe linnas ettevõtluse ja tööhõive parandamist kui ühte peamist arengu strateegilist eesmärki, peetakse vajalikuks tegutseda järgmistes suundades: Ettevõtluskeskkonna loomine Tutvustada ja teadvustada linna mitmesuguste kultuuri-, spordi- ja teiste ürituste organiseerimisega, linna tutvustavate trükiste väljaandmise ja levitamisega, sidemete loomisega sõpruslinnade äriettevõtetega. Aidata kaasa linna infrastruktuuri arengule linna tööstuspiirkonnas ning inkubatsioonikeskuse loomisele vabatsoonis. Linna vabade maa-alade ja hoonete aktiivne pakkumine potentsiaalsetele investoritele. Vastavalt üldplaneeringule koostada maakasutuskava. Täiustada linna tutvustavat Interneti-lehekülge, parandada infolevi ja klienditeeninduse kvaliteeti linnaasutustes. Ettevõtlike inimeste kasvatamine ja õpetamine Teha koostööd Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi, Sillamäe Kutsekooli, Haridusministeeriumi ja äriühingutega selgitamaks välja perspektiivsed erialad noorte kutseettevalmistumisel ning täiskasvanute ja töötute ümberõppel rahuldamaks kohaliku ja perspektiivse majanduse vajadusi. Pidada oluliseks turumajanduslike mänguelementide kasutusele võtmist lasteaedades, äriideede konkursside korraldamist ja ettevõtete tutvustamist koolides. Projektide algatamine, koostöö valitsusasutuste, ettevõtete ja nende ühendustega Algatada ja toetada projekte, mis on suunatud tööhõive parandamisele ja majandustegevuse aktiviseerimisele. Kasutada ja soodustada transiitvedude kasvu Tallinn–Peterburi maanteel ja raudteel. Saavutada Sillamäe linna lülitamine turismimarsruutidesse, avada linn jahi- ja paadisadamaga merele. Sillamäe linn toetab ettevõtluskeskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevust linnas, teeb koostööd MTÜ-ga Sillamäe Vabatsooni Arendus. Majandusarengu võimaluste ja takistavate asjaolude väljaselgitamiseks teha koostööd ettevõtjate ühenduste, huvigruppide ja avalikkusega. 14. EELARVE JA INVESTEERINGUD Linna eelarve kaudu konkretiseeritakse ja realiseeritakse arengukavas ettenähtud plaanid. Vastavalt seadusele on omavalitsuse põhiline tuluallikas üksikisiku tulumaks, mille maht (46% eelarve tuludest) aga lähtuvalt keerulisest majanduslikust olukorrast piirkonnas ei ole kasvanud. Linna eelarve tuludes omab väga suurt tähtsust riigieelarve toetus (dotatsioon 32%) ja sihtsuunitlusega investeeringud. Seetõttu on lähiaastatel eelarve kulud põhiliselt suunatud olemasoleva linnamajanduse ja sotsiaalsfääri säilitamisele. Energiakandjate hinnatõus ja palkade tõstmise vajadus sotsiaalsfääri töötajatele sunnib otsima teid efektiivsemale majandamisele ja kokkuhoiule. Vähendamaks eelarve koormust on otstarbekas refinantseerida olemasolevad laenud pikaajalisteks ning uued laenud suunata eelkõige abinõudeks, millega saavutatakse energia kokkuhoid, aga samuti teede, tänavate kapitaalremondiks. Oluliseks tuleb pidada täiendavate vahendite taotlemist mitmesuguste projektide näol Eesti ja Euroopa regionaalarengu fondidest. Arengukava lisa nr 1 SILLAMÄE LINN ARVUDES Üldandmed Pindala Elamutsoon ja haljasalad ~290 ha Tööstustsoon ~560 ha Aianduskooperatiivid ~151 ha Kokku 1000,64 ha Rahvastik Rahvaarv seisuga 1. november 2000. a 17 918 Mehed 8220 46% Naised 9698 54% Vanusegrupid vanus mehed naised kokku 0 – 14 1466 1310 2776 15% 15 – 64 5795 6564 12 359 69% 65 – … 959 1824 2783 16% Rahvuslik struktuur venelased 15 127 84,42% ukrainlased 564 3,14% valgevenelased 557 3,10% eestlased 451 2,51% soomlased 185 1,03% tatarlased 73 0,40% ingerisoomlased 67 0,40% sakslased 47 0,26% mordvalased 38 0,21% udmurdid 31 0,17% leedulased 30 0,17% teised rahvused 748 4,17% Jagunemine kodakondsuse järgi Vene 4016 22,41% Eesti 3440 19,19% Ukraina 49 0,27% Valgevene 17 0,09% Läti 10 0,05% Saksa 2 USA 1 teised kodakondsed või kodakondsuseta 10 383 57,94% Sillamäe elanike migratsioon ja iive Aasta 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 Sündis 220 193 169 155 132 120 130 124 121 133 Saabus välismaalt 26 17 38 37 21 Saabus Eestist 147 111 179 98 130 kokku+ 293 258 341 256 284 Lahkus välismaale 202 153 129 66 49 Lahkus Eestisse 200 215 283 246 351 Suri 238 224 180 231 200 kokku 640 592 592 543 600 Iive –347 –334 –251 –287 –316 Haridus rühmade arv laste arv Lasteaiad Pääsupesa 4 70 Rukkilill 10 163 Jaaniussike 9 142 Helepunased purjed 5 83 Päikseke 12 201 sanatoorne ja ööpäevaringne Laaduški 4 63 Kokku 44 722 Põhikoolid ja gümnaasiumid Kool klassikomplektide arv õpilaste arv Vanalinna 38 1000 Astangu 24 648 Kannuka 30 886 Eesti Põhikool 9 108 Kokku 101 2642 Sillamäe Kutsekeskkool 853, kellest 2/3 kohalikud õpilased Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut 300, kellest 1/2 kohalikud õpilased Elamumajandus hoonete arv korterite arv üldpindala m2 Elumajad 186 7574 382 603 Eramajad 10 10 7718 Kuuluvad erastamisele 171 7481 377 991 Erastatud seisuga 1. oktoober 2000. a 171 7165 (95,7%) 362 949 Asustamata eluruumid – – Mitteeluruumid – – 1499 Elumajades olevad kauplused – – 2874 Korteriühistute arv 12 626 36 942 Elamuühistute arv 3 150 16 606 Varustatud keskküttega 181 7 012 350 299 Ahiküttega elamud 5 5 321 Individuaalne küttesüsteem – 557 32 304 Gaasipliitidega eluruumid 148 5474 Elektripliitidega eluruumid 33 2095 Arengukava lisa nr 2 SILLAMÄE LINNA INVESTEERINGUTE KAVA VALDKOND OBJEKT ORIENTEERUV maksumus milj krooni KULTUUR 1. Sillamäe Kultuurikeskuse renoveerimine 10 2. Muuseum, näitusesaal 1 3. Raamatukogu 1 SPORT 1. Ujula remont 11 2. Spordihoone renoveerimine 5 HARIDUS 1. Eesti Põhikooli ehituse lõpetamine 10,3 2. Koolihoonete renoveerimine 20 3. Kannuka kooli territoorium 1,7 4. Lasteaiad 10 SOTSIAALABI 1. Hoolekandeasutuse «Sügis» laiendus 5 2. Varjupaiga ehitus 1,8 3. Laste hoolekandeasutuse «Lootus» renoveerimine 1 LINNAMAJANDUS 1. Geoloogia tn ehituse lõpetamine 2,5 2. Sauna renoveerimine 1 3. Sotsiaalkorterite ehitus ja renoveerimine 3 3. Mereäärse puhkeala väljaehitamine 2,5 4. Pargi ja haljasalade korrastamine 1 TRANSPORT 1. Linna sadama eelprojekt 0,3 2. Linna tänavate kapitaalremont 20 Kokku investeeringuid 109,1 miljonit krooni Arengukava lisa nr 3 Linna eelarve tulude võrdlustabel Eelarve 1996. a Eelarve 1997. a Eelarve 1998. a Eelarve 1999. a Eelarve 2000. a Eelarve % Eelarve % % Eelarve % % Eelarve % % Eelarve % % Tulude allikas 1996. a tulud 1997. a tulud 1998. a tulud 1999 . a tulud 2000. a tulud fakt fakt 1996 fakt 1997 fakt 1998 plaan 99 Füüsiliste isikute tulumaks 24, 520,0 53,87 28167,6 115 49,37 31069,5 110 49,87 33055,43 106 41,96 34272,00 104 46,14 Maamaks 386,6 0,85 307,0 79 0,54 336,8 110 0,54 516,86 153 0,66 393,40 76 0,53 Laekumine vee erikasutusest 229,2 0,50 329,8 144 0,58 310,4 94 0,50 325,25 105 0,41 350,00 108 0,47 Omatulude laekumised 685,3 1,51 1604,0 234 2,81 1193,7 74 1,92 1302,19 109 1,65 1437,00 110 1,93 Muud laekumised 218,4 0,38 609,4 279 0,98 606,55 99,5 0,77 639,00 105 0,86 Laekumised teistest omavalitsusest 417,81 0,53 450,00 108 0,61 Tulu põhivara müügist 0,00 Kindlustus 380,80 0,48 Laekumised KOKKU 27294,8 59,97 32250,3 118 56,52 34025,1 106 54,62 36604,89 108 46,47 37541,40 103 50,54 Dotatsioon riigieelarvest 16972,0 37,29 16730,0 99 29,32 19115,0 114 30,68 21364 112 27,12 23681,00 111 31,88 Õpetajate töötasu (dotatsioon) Dotatsioon riigieelarvest lastele 634,00 0,80 Dotatsioon riigieelarvest muusikakoolile 299,22 0,38 Dotatsioon maavalitsusest 108,1 0,24 24,9 23 0,04 45,70 0,06 Investeeringud Eesti Põhikoolile 4500,00 5,71 6031,00 134 8,12 Investeeringud 400,0 0,88 457,0 114 0,80 1240,0 271 1,99 1809,00 146 2,30 Dotatsioon valitsuse reservist 46,1 0,10 2700,0 4,73 800,00 1,02 Dotatsioon hoolekandeasutusele «Sügis» 515,6 0,90 477,0 93 0,77 477,00 100 0,61 Pangalaen 2760,0 4,84 6716,3 243 10,78 10520,57 157 13,36 5300,00 50 7,14 Pangalaen haiglale 1000,00 1,27 Vaba jääk aasta alguseks 443,8 0,98 1371,0 309 2,40 472,5 34 0,76 466,38 98,7 0,59 1472,05 316 1,98 Kassa tagavara 250,0 0,55 250,0 0,44 250,0 0,40 250,0 100 0,32 250,00 100 0,34 TULUD KOKKU 45514,8 100,00 57058,8 125 100,00 62295,9 109 100,00 78770,76 126 100,00 74275,45 94 100,00 Linna eelarve kulude võrdlustabel NN Kulude suunamine Eelarve 1996. a fakt Eelarve 1997. a fakt Eelarve 1998. a fakt Eelarve 1999. a fakt Eelarve 2000.a. plaan kokku Kokku % % Kokku % % Kokku % % Kokku % % kulud % kulud 1996 kulud kulud 1997 kulud kulud 1998 kulud kulud 1999 kulud 1. Haridus 22599,20 49,65 24692,21 109,26 43,28 25442,30 103,04 40,84 32572,93 128,03 41,35 33239,77 102,05 44,75 2. Kultuur 3112,20 6,84 4002,75 128,61 7,02 4301,00 107,45 6,90 4414,91 102,65 5,60 4855,79 109,99 6,54 3. Ajaleht 477,00 1,05 675,50 141,61 1,18 608,90 90,14 0,98 710,00 116,60 0,90 608,00 85,63 0,82 4. Tervisehoid 722,20 1,59 771,75 106,86 1,35 1185,70 153,64 1,90 1805,98 152,31 2,29 962,00 53,27 1,30 5. Kehakultuur ja sport 2847,50 6,26 3822,00 134,22 6,70 4739,50 124,01 7,61 6576,72 138,76 8,35 5253,76 79,88 7,07 6. Sotsiaalabi 3024,00 6,64 6420,26 212,31 11,25 3304,30 51,47 5,30 4021,57 121,71 5,11 3657,41 90,94 4,92 Kokku sotsiaalsfäääär 32782,10 72,02 40384,47 123,19 70,78 39581,70 98,01 63,54 50102,11 126,58 63,60 48576,73 96,96 65,40 7. Majandus 4947,20 10,87 8422,81 170,25 14,76 8780,80 104,25 14,10 10795,65 122,95 13,71 7768,90 71,96 10,46 8. Juhtimine 5056,60 11,11 5869,16 116,07 10,29 8395,60 143,05 13,48 7412,01 88,28 9,41 7911,42 106,74 10,65 9. Linna raamatupidamine 966,00 1189,12 123,10 1,51 1282,89 107,89 1,73 10. Arveldused teiste omavalitsustega 273,72 0,35 200,00 73,07 0,27 11. Muud fondid 136,30 0,30 96,50 70,80 0,17 10,50 10,88 0,02 31,51 300,10 0,04 194,55 617,42 0,26 12. Valimiskulud 105,39 0,13 13. Laenu tagastamine 971,70 2,13 1563,42 160,90 2,74 3828,00 244,85 6,14 7139,20 186,50 9,06 7194,96 100,78 9,69 14. Tulude ülekaal 1371,00 3,01 472,46 34,46 0,83 483,30 102,29 0,78 1472,05 304,58 1,87 15. Reservfond 0,00 0,00 0,00 0,00 896,00 1,21 16. Kassakäive 250,00 0,55 250,00 100,00 0,44 250,00 100,00 0,40 250,00 100,00 0,32 250,00 100,00 0,34 17. Kokku 45514,90 100,00 57058,82 125,36 100,00 62295,90 109,18 100,00 78770,76 126,45 100,00 74275,45 94,29 100,00 Arengukava lisa nr 4 Sillamäe linna sotsiaaltoetuste programm (tuh kr) 1997 1998 1999 2000 1. Laste toitlustamine 764,7 580,1 950,0 970,0 2. Laste suvepuhkus 200,0 120,0 50,0 50,0 3. Bensiini kulu kompenseerimine vaeguritele 49,6 24,0 28,8 32,0 4. Juubilaride õnnitlemine 22,2 6,1 7,0 9,0 5. Matusekulud 4,0 29,5 60,0 30,0 6. Abi kõrgkoolis õppijaile 39,1 56,0 45,0 25,0 7. Vähekindlustatud elanike toitlustamine 81,1 210,0 162,0 165,0 8. Ravimite maksumuse osaline kompenseerimine 190,7 28,9 27,0 27,0 9. Ühekordne abi vähekindlustatutele 158,7 114,6 80,0 45,0 10. Toetus vähekindlustatud peredest pärit – laste muusikakoolis õppimiseks 9,6 3,5 10,0 10,0 11. Vaegurite ravi väljaspool linna 30,2 51,0 20,0 25,0 12. Tugiperede toetus 20,0 34,0 50,0 50,0 Sotsiaaltoetuste liigitus ja maht 1997 1998 1999 Pöördumisi Summa Pöördumisi Summa Pöördumisi Summa 1. Toimetulekutoetus 1561 5037413 2111 5853623 9629 7202618 2. Kinnipidamiskohtadest vabanenutele 29 3480 43 6420 6 700 3. Tšernobõli avarii likvideerijatele 83 61860 82 57660 87 62640 4. Transpordikulude kompensatsioon 180 19274 202 32836 247 32000 5. Telefonikulude kompensatsioon 386 79793 395 86607 799 82700 6. Transpordikindlustuse soodustus 454 37400 557 66000 654 81000