Võnnu Vallavolikogu — Võnnu Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 14, 122

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 577; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 37, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõike 3 ja Võnnu Keskkooli direktori Tiit Viilebergi taotluse, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu Keskkooli arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 24. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 15. detsembri 2003. a määrusega nr 15 VÕNNU KESKKOOLI ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS 1. Võnnu Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Võnnu Keskkooli arengukava lähtub Võnnu Keskkooli põhimäärusest ja Võnnu valla arengukavast. II. ÜLDANDMED Võnnu Keskkool asub 25 kilomeetri kaugusel Tartust ja on Võnnu valla ainus kool. Kooli teeninduspiirkonnaks on Võnnu valla haldusterritoorium. Peale selle õpib Võnnus lapsi Mäksa ja Meeksi valla territooriumilt ning vähesel määral Tartu linnast ja mujalt. Õpilased kasutavad kooli ja koju käimisel nii liinibusse kui ka Võnnu valla poolt tasustatud õpilasbussi. Õpilasbussi kasutatakse ka ühisüritustelt koju sõitmiseks. 2003. aastal lõpetas Võnnu Keskkooli 33. lend. Kuid keskkoolina ei ole kool siiski nii kaua järjest tegutsenud. Keskkool taasavati 1989/1990. õppeaastal, kui valmis praegune koolihoone. Õpilasi keskkooli klassides on suhteliselt vähe, kuid loodetavasti lähiajal neid klasse sulgemine ei ähvarda. Algklassides oleme vajalikuks pidanud rakendada metoodikat «Hea Algus», mis annab võimaluse arendada lastes sotsiaalseid pädevusi rohkem, kui teiste metoodikatega võimalik oleks. Põhikooli osas oleme soosinud sporti. Täiendavad kehalise kasvatuse tunnid ja intensiivne treeningtegevus on loomulik osa meie koolipäevast. Keskkooliklassides oleme keskendunud rootsi keele ja kultuuri õpetamisele. Head suhted Björklinge piirkonnaga on teinud võimalikuks õpilaste iga-aastase keelepraktika Rootsis. Õpetajate kaader koosneb ca 23-st õpetajast. Iga aastaga on meie õpetajate kaader noorenenud, juurde on tulnud palju uusi õpetajaid, sealhulgas ka noori spetsialiste. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Võnnu Keskkooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitena kasutame Riikliku järelevalve läbiviimise korras (HM 22.03.1999. a määrus nr 14, lisa 2) toodud kriteeriumeid. 3.2. Hetkeseis Võnnu Keskkool on ainus vallale kuuluv kool. Õpilaskond kujuneb põhiliselt koduvalla lastest. Viimastel aastatel on paljud Mäksa valla õpilased valinud meie kooli ja traditsiooniliselt ka Meeksi valla (Järvselja piirkond) õpilased. Seoses rootsi keele õpetamisega keskkooli osas on meie koolis õpilasi teistest valdadest, kuid see osa ei ole märkimisväärselt suur. Seega kokkuvõttes oleme traditsiooniline maa keskkool, kus õpetatakse kohalikke lapsi. – Kooli direktor vastab nõutavale kvalifikatsioonile, tal on pedagoogiline kõrgharidus. Direktor on lõpetanud 240-tunnised juhtimiskursused 5. mail 2000. a. Ta on loonud koolis stabiilse ja töise õhkkonna, mis toetab õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. Toetab alluvaid ja nende algatusi, delegeerides ülesandeid ja motiveerides nende täitmist. Sisekontrolli teostamisel on direktoril arenguruumi. – Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal (edaspidi õppealajuhataja) vastab nõutavale kvalifikatsioonile, omab pedagoogilist kõrgharidust. Ta lõpetas 200-tunnised juhtimiskursused 25. mail 1999. a. Õppealajuhataja korraldab edukalt koolielu koostöös direktori ja õpetajatega, algatab õppetegevuses tarvilikke uuendusi ja koordineerib otsuste ettevalmistamist, suunab koolisisest metoodilist tööd. – Klassijuhatajatel on ülevaade klassi õnnestumistest ja probleemidest. Koordineeritakse klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. Senisest rohkem peaks olema klassijuhatajatel infot klassis õpetatavate ainete sisust ja nõutavatest õpitulemustest ning hindamisest, et anda vajadusel lastevanematele sellest piisavalt informatsiooni. – Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, järgivad töölepinguid ja olemasolevaid ametijuhendeid. Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis, otsivad kooliprobleemidele loovaid lahendusi. – Õppenõukogu käib koos regulaarselt. Käsitletakse koolielu aktuaalseid probleeme ja võetakse vastu ajakohaseid otsuseid. – Meie koolis tegutseb õpilasesindus. Õpilasesindus osaleb koolielu probleemide lahendamisel ning pakub omapoolseid seisukohti koolitöö aktuaalsetes küsimustes. Õpilaste ja õpetajate suhteid iseloomustab vastastikune lugupidamine ja koostöövalmidus. Õpilasesinduse töö vajaks enam tähtsustamist. – Kooli sisehindamise süsteem vajab ümbervaatamist ja kaasajastamist. Sisehindamise vajalikkust on mõistnud kooli juhtkond ja peab seda selgitama õpetajatele. Sisehindamise kaasajastamine on üks lähiaastate aktuaalsemaid ülesandeid. – Koolis on sätestatud reeglid kõigile kooli töötajatele ja õpilastele. Õpilasreeglid on heaks kiidetud õpilasesinduses. Osa ametijuhendeid vajab täiendamist ja kaasajastamist. – Meie koolil on olemas asjaajamise kord, mida töös järgitakse. On olemas nõutavad rakendusraamatud ja dokumente vormistatakse nõuetekohaselt. Koolisisene infovahetus toimib. – Koolile eraldatava raha kasutamine on meie arvates eesmärgipärane. – Kooli hoolekogu koosseis ja juhtimine vastab nõuetele. Hoolekogu tegutseb kooli huvides ja püüab igati toetada kooli tegevust oma võimaluste piires. – Meil on ülevaade lastevanemate ootustest ja lootustest koolile. Regulaarselt toimuvad lastevanemate koosolekud, kus antakse tavaliselt ülevaade kooli probleemidest ja nõudmistest. Antakse nõu, kuidas oma lapsi õppetöös toetada, et leevendada õpiraskusi. Enamikel koosolekutel toimuvad kirjalikud lastevanemate küsitlused, et saada infot nende ootustest koolile ja arvestades nende ettepanekuid õppekava ja arengukava kujundamisel. – Õpilased on kaasa aidanud distsipliini loomisel koolis. Võetakse osa probleemide lahendamisest, enamuse õpilaskonna toetusel toimuvad kooli- ja klassivälised üritused. Keskkooliosa õpilased on esindatud hoolekogus (õpilasesinduse juht) ja neil on võimalus oma seisukohti kaitsta õppenõukogus. Õpilaste ja õpetajate suhted põhinevad vastastikusel austusel ja lugupidamisel. Kuid samas on ka mõned õpilased, kes ei soovi õppetundides tõsist tööd teha ja ei ole huvitatud klassi- ja koolivälisest tegevusest. Nende õpilaste eluväärtuste ja hoiakute kujundamine on koolile probleemiks. Nende motiveerimisel on koolil piisavalt arenguruumi. – Kooli arengukava väljatöötamisel osalevad kooli kollektiiv, õpilased ja hoolekogu. Algvariant pakutakse välja kooli juhtkonna poolt, kuhu eelnimetatud isikud teevad parandusi ja lisavad uusi mõtteid. Juhtkonna lootus oleks, et arengukava väljatöötamisel oleks kollektiivil rohkem mõtteid ja entusiasmi ning julgust püstitada koolile lahendamist vajavaid ülesandeid. On määratletud arengukava rakendamise ja pideva täiendamise ning korrigeerimise kord. Õppeaasta üldtööplaanis püstitatud eesmärgid kasvavad välja arengukavast ja eelneva õppeaasta analüüsist. Kooli arengukava asub kooli raamatukogus ja on kättesaadav kõigile soovijatele. – Võnnu Keskkooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused ainetel. Üldtunnijaotusplaan näitab õppe kohustuslikku osa ja diferentseerimise võimalusi (õpitavad valikained/kursused). Kirjas on kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted. – Õppekava ainekavade osa sisaldab kohustuslikke ja valikainete (-kursuste) kavu. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted. Individuaalsed ainekavad erivajadustega lastele on väljatöötamisel ja nende käivitamisel on koolil arenguruumi. – Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes, lähtuvalt õppeaasta tööplaanist ja õpilaskonnast klassis. Töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalendaarplaanina. Õppesisu on liigendatud ulatuslikemate õppeteemade järgi. Näidatud on olulised alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, saavutatavad õpitulemused ja nende kontrollimise moodused. Probleemiks on see, et õpitulemusi mõnikord ei arvestata õpilaste hindamisel. – Täpsustamist vajab õpetajate koostöö läbivate teemade käsitlemisel ja koostöö logopeediga. – Koolil on olemas õppekava täitmiseks õppematerjalid ja vahendid. Kooli omanik Võnnu vald on eraldanud selleks rahalisi vahendeid oma võimaluste piires. – Õpetamismeetodite valiku põhimõtetest lähtuvalt on korraldatud täiendusõppus, mis on kaasa aidanud meetodite mitmekesistamisele. Meetodite valik lähtuvalt õpilaste võimetest ei ole veel piisavalt rakendust leidnud. – Õpetamisstrateegiate valik on sageli ebaõige ja ei ole suunatud õpiedu tagamisele. Sellest tulenevalt tekivad motivatsiooniprobleemid, mis viivad käitumisprobleemideni. – Õpetajad täiendavad end koolis ja väljaspool kooli. Osa õpetajatest on hinnatud koolitajad üle riigi. Väljatöötamist vajab kooli täienduskoolituse süsteem kui tervik. – Koolis on mõnedel õpetajatel probleeme enesekehtestamisega ja nende õpetajate tundides on sageli kord häiritud. – Enamuse õpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele. – Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Õppetööd toetab pikapäevarühm. – Atmosfäär klassis on töine. Õpetaja-õpilase koostöö on hea ja tulemuslik. Erandiks on istumajäänud noormehed, kes õppetööst ei ole huvitatud ja tihti rikuvad tunnis korda. – Õpetajate töövõtted on õpilastele köitvad. Kodutööd tuginevad tunnis tehtule ning nende sisu ja maht on otstarbekas ja arvestab õpilaste üldist koormust. – Igal aastal on võetud osa maakondlikest aineolümpiaadidest. Kuid siin on kindlasti arenguruumi ja osavõtt peaks olema arvukam ning haarama kõiki aineid. – Koolil on välja töötatud oma hindamise süsteem, mis lähtub õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest. Hinnatakse õpioskusi ja teadmisi. Arvestuslike tööde toimumise aeg on õpilastele teada õppeveerandi alguses. Õpilaste edasijõudmise aruandeid klassiti koostatakse iga veerandi lõpus. Tulemusi analüüsitakse õppenõukogus. Lapsevanematele saadetakse kirjalikke teateid lapse edasijõudmise kohta kord õppeveerandis. – Üldjuhul on õpilased omandanud õppekavaga ettenähtud õpitulemused. Enamik õpilasi on näidanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega. Soovida jätavad õpilaste väärtushinnangud. – Meie koolil on ülevaade teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ja nõuetekohane arvestus. Kool peab arvestust õpilaste liikumise kohta ja väljastab vastavad teatised õigeaegselt. – Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines nõuetekohast arvestust klassipäevikutes, mis annavad puudutud ainetundide kohta täpsema ülevaate. Klassijuhatajatel on ülevaade puudumiste põhjuste kohta. – Vallavalitsus tasustab õpilasbussi, mis toob kooli kaugemal elavad lapsed. – Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine on vormistatud nõuetekohaselt. Kooli statistiline aruanne on koostatud õigesti ja kajastab tegelikku olukorda. – Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid vastavad sanitaareeskirjadele. Ruumide koristamisel on arenguruumi. Kooli vara hoitakse heaperemehelikult. – Kabinettides ja töökodades on tagatud ohutu töökeskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid. Kooli töötajad on instrueeritud ohutustehnika ja tuleohutuse nõuetest. – Koolis on õppeasutuse eripärale vastavad raamatukoguruumid. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid kirjanduse ostmiseks. Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. – Koolil on söökla, kus pakutakse sooja lõunat. Toidu kvaliteet on normaalne ja hind keskmine. Vallavalitsus katab osade õpilaste toitlustamiskulud. – Huvialategevuses on suur rõhk spordil. Meie koolil on väga hea võimla ja õpetajad on oma ala fanaatikud. Lisaks treeningtundidele on ringidel suur osakaal, üldjuhul on huvialaringide arv suurenenud 23 nädalatunnini. Arvestades meie kooli suurust on huvitegevus sisult ja mahult optimaalne. Huvitegevuse väljund väljaspool kooli on tähelepanuväärne: koolis on palju maakonna meistreid spordis, osaleti laulupeol jne. 3.3. Arengukava prioriteedid Arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. I. Koolisisene juhtimine 1. Luua töine meeskonnatööd valdav kollektiiv. 2. Suunata metoodilist tööd ja planeerida täienduskoolitust juhtkonna poolt. 3. Kujundada sisehindamise süsteem. 4. Täiustada õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimise süsteemi, seada sisse preemiareis parimale keskkooliosa õpilasele. 5. Õppenõukogu liikmete osalemine kooli arenduses. 6. Püüda julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel. 7. Suhete loomine ja hoidmine kodu ja kooli vahel. 8. Ametijuhendite uuendamine. II. Kooli töö planeerimine 1. Koostada kooli üldtööplaan, mis oleks kooskõlas arengukava ja õppekavaga. 2. Arvestada arengukava kui alusdokumendiga kõikide teiste plaanide koostamisel. III. Õpetamine ja õppimine 1. Õpilaste õpimotivatsiooni arendamine. 2. Senisest enam arvestada õpilaste võimekust. 3. Täiendada õpilaste õpioskusi. 4. Arendada funktsionaalset lugemisoskust. 5. Arendada suulist eneseväljendamis- ja esinemisoskust. 6. Korraldada koolisiseseid tasemetöid. 7. Õpetajate enesekehtestamise oskuste arendamine. 8. Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõte õppenõukogus. 9. Analüüsida eksami- ja tasemetööde tulemusi. 10. Puudulike arvu vähendamine. 11. Koostada individuaalsed õppekavad neile, kes seda vajavad. IV. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 1. Saavutada olukord, et õpilased ei puuduks üksikutest tundidest. V. Kooli töökeskkond 1. Luua turvaline töökeskkond. 2. Muretseda vajalikke tehnilisi vahendeid. VI. Klassi- ja kooliväline töö 1. Arvestada võimalikult palju õpilaste soovidega. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1. Koolisisene juhtimine 2. Kooli töö planeerimine 3. Õpetamine ja õppimine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilase algarvestus 5. Kooli töökeskkond 6. Klassi ja kooliväline töö IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Koolisisene juhtimine Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Sisehindamise süsteemi kujundamine * 2. Õpilasesinduse motiveerimine osalemaks koolielu probleemide lahendamisel * 3. Õppenõukogu liikmete kaasamine kooli arendustegevusse, töise, meeskonnatööd valdava kollektiivi loomine * 4. Ametijuhendite uuendamine * 5. Suhete loomine ja hoidmine kodu ja kooli vahel * * * 4.2. Kooli töö planeerimine Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Koostada kooli üldtööplaan, mis oleks kooskõlas kooli arengukava ja õppekavaga * 2. Arvestada arengukava kui alusdokumendiga kõikide teiste plaanide koostamisel * * * 4.3. Õpetamine ja õppimine Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Õpilaste õpioskuste arendamine 1.1. Õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamine 1.2. Õpetaja- ja õppijakesksete õppimis- ja õpetamisviiside arendamine 1.3. Iseseisev õppimine – töö juhendi alusel, kodune õppimine, uurimustöö jt * * * * * * 2. Õpilaste eneseväljendamis- ja esinemisoskuse arendamine * * * 3. Õpilaste õpimotivatsiooni arendamine 3.1. Töökava koostamise aspektid, mis soodustavad õpimotivatsiooni tekkimist õpilastel 3.2. Puudulike hinnete vähendamine 3.3. Õpitulemuste arvestamine hindamisel 3.4. Õpistrateegiate valik, mis soodustavad õpimotivatsiooni teket * * * * * * * 4. Õpetajate enesekehtestamisoskuste arendamine * 5. Tagasiside õppetöö tulemustest * * * 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Saavutada olukord, kus õpilased ei puuduks üksikutest tundidest * * * 4.5. Kooli töökeskkond Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Uuendada ühe klassi mööbel igal õppeaastal 2. Alustada akende vahetust ja igal õppeaastal vahetada 2–3 klassiruumi aknad 3. Kooli söökla remont 4. Kooli valgustuse uuendamine * * * * * * * * * * 4.6. Klassi- ja kooliväline töö Tegevus 2003 2004 2004 2005 2005 2006 1. Spordiringide rakendamine 1.–9. klassile 2. Arvutiringide osakaalu suurendamine * * * * V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitamine ja muutmine toimub vallavolikogu poolt.