Kunda Linnavolikogu — Kunda linna teabekorralduse eeskirja kinnitamine — KO, 20, 404

Avaliku teabe seaduse paragrahvi 4, paragrahvi 9, paragrahvi 10 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 ja Kunda linna põhimääruse paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 alusel Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna teabekorralduse eeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a. Linnavolikogu esimees Jaak Jalakas Lisa Kunda Linnavolikogu 26. jaanuari 2001. a määrusele nr 5 KUNDA LINNA TEABEKORRALDUSE EESKIRI 1. Teabekorralduse eeskirja ülesanne on tagada avalikkusele ja igaühele juurdepääs avalikule teabele lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest ning võimaldamaks avalikkuse kontrolli avalike ülesannete täitmise üle. 2. Vastavalt seadustele kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste (edaspidi teabevaldaja või linnavalitsus) kohustuste hulka: 2.1. Informeerida oma sihtgruppe linnas käimasolevatest sündmustest, neid puudutavatest plaanidest, probleemide käsitlemisel vastuvõetud otsustest ja nende mõjust, samuti sellest, kuidas nad võivad avaliku informatsiooni kohta päringuid esitada ja avaldada oma arvamust otsuste (korralduste, määruste jne) ettevalmistajatele ja otsustajatele. 2.2. Vajaduse korral koostada ülevaateid linna avalikest teenustest, majandusest, keskkonnakaitsest ja maakasutusest. 3. Eeskiri sätestab: 3.1. Avaliku teabe mõiste ja liigid, kohaliku omavalitsuse sihtgrupid, teabe levitamise eesmärgid ja praktilised juhtnöörid kohaliku omavalitsuse infotegevuse korraldamise kohta. 3.2. Avalikule teabele juurdepääsu ja avalikustamise tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused. 3.3. Kohaliku omavalitsuse asutuse valduses oleva teabe üksnes asutusesiseseks kasutamiseks kehtestamise korra ja tingimused. 3.4. Eeskirja sätted laienevad kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevatele eraõiguslikele juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes täidavad seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või sõlmitud lepingutega sätestatud avalikke ülesandeid. 3.4.1. Teabevaldajaga (kohaliku omavalitsusega) võrdsustatakse monopoolses seisundis olev ettevõtja teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi ning mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille liige, asutaja või milles osaleja on kohaliku omavalitsuse üksus – teabe osas, mis puudutab kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist. 4. Avalik teave 4.1. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus. 4.2. Avaliku teabe liigid on: 4.2.1. kohaliku omavalitsuse üksust ning allasutuste struktuuri iseloomustav ja puudutav teave 1) kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste põhimäärused; 2) muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste töös ja ülesannetes, mis puudutavad isikute teenindamist, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste koosseisud, neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid ja elektronpostiaadressid ning vastuvõtuajad; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste ametnike ning töötajate ametijuhendid; 5) kohaliku omavalitsuse üksuses ja allasutustes kehtivad palgamäärad ja -juhendid ning lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise kord; 6) kohaliku omavalitsuse ametnike ja volikogu liikmete palgaandmed: põhipalk koos kõigi lisatasudega, juurdemaksed, samuti lepingu alusel makstavad tasud ning hüvitised; 7) kohaliku omavalitsuse üksusele ja allasutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid; 8) andmed kohalikus omavalitsusüksuses ja allasutustes täitmata ametikohtade kohta; 4.2.2. õigustloovad dokumendid 1) linnavolikogu ja -valitsuse määrused, korraldused, otsused ja protokollid; 2) linnavolikogu ja -valitsuse määruste eelnõud; 4.2.3. kommentaarid omavalitsusega seotud tegevuse kohta 1) linnavolikogule heakskiitmiseks esitatavate kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muud üldist tähtsust omavate projektide eelnõud enne nende heakskiitmist või vastuvõtmist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid; 2) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hinnas, enne selliste muudatuste rakendamist; 3) andmed monopoolses seisundis olevate äriühingute hinnakujunduse kohta; 4) andmed kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või kohaliku omavalitsuse osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohaliku omavalitsuse poolt üleantud vara ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 5) andmed kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavate või läbiviidud riigihangete kohta; 6) andmed kohaliku omavalitsuse poolt tellitud uurimuste ja analüüside kohta; 7) kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste eelarvete eelnõud, eelarved ja nende täitmise aruanded; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse ja allasutuste avalike ürituste läbiviimise kavad; 9) kohaliku omavalitsuse dokumendiregister; 4.2.4. muu seadusega sätestatud või huvi pakkuv teave, mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. 5. Teabevaldaja sihtgruppide hulka kuuluvad: 5.1. Kohaliku omavalitsuse sisesed grupid: linnavolikogu liikmed, alaliselt tegutsevate komisjonide liikmed, linnavalitsuse liikmed, ametnikud, projektijuhid, lepingulised töötajad ja linnavalitsuse allasutuste juhid ning töötajad. 5.2. Kohaliku omavalitsuse välised grupid: riigivõimuorganid, ühiskondlikud organisatsioonid, ettevõtted, teised linnad ja vallad, sealhulgas sõpruslinnad, kogudus, massimeedia, linna elanikud ning kogu avalikkus. 6. Kohaliku omavalitsuse teabe levitamise eesmärgid 6.1. Seadustest tulenevad eesmärgid: 6.1.1. linnavolikogu ja -valitsuse määruste, korralduste, otsuste ja protokollide avalikustamine; 6.1.2. inimese õigus saada teavet omavalitsuse tegevuse kohta; 6.1.3. inimese õigus saada teavet enda kohta kogutud andmetest; 6.1.4. arenguküsimuste arutelu (planeeringud, arengukava jms). 6.2. Teabevaldaja eesmärkidest tulenevad eesmärgid: 6.2.1. dialoog linnaelanikega ja ettevõtjatega; 6.2.2. olla nähtav ja tuntud väljapoole oma territooriumi; 6.2.3. olla mõistetav oma elanikele; 6.2.4. ettevõtluse arendamine. 7. Teabevaldaja võimalused teabe väljastamisel: 7.1. vahetu suhtlemise teel (silmast-silma rääkimisel, telefoni teel, nõupidamistel, seminaridel jne); 7.2. faksiga; 7.3. otsepostitusega; 7.4. teadetetahvlitel; 7.5. dokumentide avaliku väljapanekuga linnavalitsuses ja Kunda linna raamatukogus, vajadusel ka teistes allasutustes; 7.6. massimeedias, sealhulgas linnalehes «Meie Kodu»; 7.7. Interneti koduleheküljel; 7.7.1. Interneti koduleheküljel võib avalikustada kogu käesoleva eeskirja punktis; 4.2. kirja pandud avaliku teabe. 7.8. sihtgruppidele korraldatud pressikonverentsidel või -briifingutel, teabepäevadel, kohtumisõhtutel, koosolekutel jm üritustel; 7.9. linnavolikogu ja -valitsuse istungitel kooskõlas kohaliku omavalitsuse põhimäärusega; 7.10. kohaliku kaabel-TV võrgu kaudu; 7.11. muul seadusega või selle alusel sätestatud viisil. 8. Kohaliku omavalitsuse teabe väljastamine 8.1. Kohaliku omavalitsuse teavet on õigus väljastada teabevaldaja teenistuses olevatel teabehoidjatel (ametnikel või vastavat pädevust omavatel töötajatel), kes on kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ja teabenõudjale vajaliku teabe ning selle asukoha ning teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsu viiside väljaselgitamisel. 8.1.1. Kohaliku omavalitsuse teavet väljastavad teabehoidjad: 1) linnasekretär korraldab linnavalitsuse ning -volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 2) registripidaja korraldab andmebaasides oleva informatsiooni avalikustamist, välja arvatud seadusega keelatud ning isikuid puudutav konfidentsiaalne info; 3) pearaamatupidaja korraldab linnaeelarve ja allasutuste eelarvete eelnõude, eelarvete ja nende täitmise avalikustamist; 4) linnavolikogu ja -valitsuse liikmed, struktuuriüksuste ja allasutuste juhid, projektijuhid ning lepingulised töötajad korraldava teabe avalikustamist vastavalt oma pädevusele. 8.1.2. Kohaliku omavalitsuse teabenõudeid võtab vastu ning väljastab infonõunik, kes aitab luua teabevahetuse organisatsiooni: korraldab omavalitsuse sisemist ja välimist kahesuunalist organiseeritud, plaanipärast ja järjekindlat sihtgruppidele suunatud infovahetust ning omavahelist kontakteerumist: 1) koostab linna teabetegevuse kava; 2) aitab luua avaliku ja pressisõbraliku õhkkonna; 3) informeerib avalikkust linnavalitsuse ja allasutuste tööd puudutavates küsimustes, koostab ja edastab tegevusest teavitavaid pressiteateid; 4) valib teabe avalikustamiseks viisi, mis tagab teabe jõudmise võimalikult igaüheni, kes teavet vajab; 5) kavandab linna arengukava alusel kommunikatsioonistrateegia; 6) vajadusel korraldab avaliku arvamuse uuringuid kohaliku omavalitsuse territooriumil, suhtekorralduskampaaniaid ja turundust, samuti pressikonverentse, teabepäevi, koosolekuid, vastuvõtte jm üritusi; 7) koordineerib info säilitamist, kättesaadavust ja levikut; 8) korraldab teabetegevust eriolukorras (kommunaaltegevuse häire, suurõnnetus või selle oht, häired rahvusvahelises kaubavahetuses või rahvusvahelised sidehäired, sõja või konflikti oht ning sõjaline tegevus või sõjaseisukord vms). 9. Teabevaldaja võib esitada teavet järgmisel kujul: 9.1. dokumentide reprodutseerimisega; 9.2. otsuste refereerimisega; 9.3. juhiste andmisega dokumentide leidmiseks; 9.4. pressiteadetega; 9.5. intervjuudega; 9.6. kirjutistega; 9.7. trükistega (faktilehed, voldikud, infokogumikud jne); 9.8. muul seaduses ette nähtud viisil. 10. Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi. 11. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted 11.1. Avalik teave on mõeldud üldiseks kasutamiseks ja igaühel on õigus seda vabalt saada, välja arvatud kui seadusega on sellele sätestatud juurdepääsupiirangud. 11.2. Teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus. 11.3. Teabevaldaja ei tohi anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning peab kahtluse korral kontrollima väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele. 11.4. Teabenõudja (kohaliku omavalitsuse sihtgruppidesse kuuluv isik või organisatsioon) võib esitada teabevaldajale teabenõude kas suuliselt (isiklikult või telefoni teel) või kirjalikult (posti, faksi või elektronposti teel). Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas eeskirjas ettenähtud korras teabevaldajale esitatud taotlus juurdepääsu saamiseks teabele. 11.5. Teabenõude esitamisel teatab teabenõudja teabevaldajale suuliselt või kirjalikult järgmised andmed: 11.5.1. oma ees- ja perekonnanime; 11.5.2. juriidilise isiku või asutuse nimel esitatava teabenõu puhul juriidilise isiku nime või asutuse nimetuse; 11.5.3. oma kontaktandmed (posti- ja elektronposti aadressi või faksi- ja telefoninumbri), millel teabevaldaja saaks teavet väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta; 11.5.4. taotletava teabe sisu või dokumendi liigi, nimetuse, sisu või muud teabenõudjale teadaolevad dokumendi rekvisiidid; 11.5.5. taotletava juurdepääsu viisi. 11.6. Kui eraõiguslikust isikust teabenõudja taotleb teavet, milles sisalduvad tema eraelulised isikuandmed, esitab ta teabenõude teabevaldajale isiklikult, tõendades vajadusel enda isikut isikuttõendava dokumendiga. 11.7. Kui teabenõudjaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse volitatud ametnik või töötaja, kes taotleb teavet ameti- või tööülesannete täitmiseks või isik, kes taotleb eraelulisi andmeid kolmanda isiku kohta, teatab teabenõudja teabevaldajale ka teabele juurdepääsu eesmärgi. 11.8. Teabenõudja ei tohi ameti- või tööülesannete täitmise ettekäändel või ametiseisundit kasutades taotleda teabele juurdepääsu eesmärgil, mis ei tulene tema ameti- või tööülesannetest. 12. Teabenõude registreerimine 12.1. Teabevaldaja registreerib teabenõude selle saamise või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval oma dokumendiregistris, märkides sinna punktis 11.5 sätestatud andmed ning täitmise eest vastutava töötaja. 12.2. Teabenõuet ei pea registreerima, kui: 12.2.1. teabenõue on anonüümne; 12.2.2. suuliselt esitatud teabenõue täidetakse kohe teabenõude esitamisel. 13. Teabenõude täitmine 13.1. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates teabenõude registreerimisele järgnevast päevast. 13.2. Kui teabevaldajal on vaja teabenõude täitmiseks teabenõuet täpsustada või vajaliku teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib teabevaldaja teabenõudele vastamise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani arvates teabenõude registreerimisele järgnevast päevast, teatades teabenõudjale tähtaja pikenemisest koos vastavate põhjendustega viie tööpäeva jooksul arvates teabenõude registreerimisele järgnevast päevast. 13.3. Teabenõue loetakse täidetuks teabevaldaja poolt, kellele teabenõue esitati: 13.3.1. kui taotletavale teabele on võimaldatud juurdepääs eeskirjades sätestatud viisil; 13.3.2. kui teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; 13.3.3. teabenõudja on juhatatud avalikustatud teabe juurde. 13.4. Teabevaldaja võib keelduda teabenõude täitmisest, kui: 13.4.1. taotletavale teabele kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole õigust taotletavale teabele juurde pääseda; 13.4.2. samale teabenõudjale on taotletav teave juba väljastatud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust teavet teistkordselt saada; 13.4.3. kui teabevaldaja ei valda ega tea, et ka mõni teine teabevaldaja valdaks taotletavat teavet ja tal ei ole võimalik vastava teabe valdajat kindlaks teha; 13.4.4. teabenõudja poolt eraõiguslikust isikust teabevaldajalt taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist; 13.4.5. teabenõude täitmine nõuaks taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist või takistaks talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuaks põhjendamatult suuri majanduslikke kulutusi; 13.4.6. teabenõude täitmine vajab olemasoleva jäädvustatud teabe täiendavat süstematiseerimist ja analüüsimist ning selle alusel uue teabe dokumenteerimist. Selline teabenõue loetakse avalduseks ja sellele vastatakse avaldustele vastamise seadusega ettenähtud korras; 13.4.7. teabenõude täitmine ei ole võimalik, sest nõudest ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb; 13.4.8. teabenõudja on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks; 13.4.9. teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise kulutuste eest, kui selline tasu on seadusega ette nähtud. 13.5. Teabevaldaja teatab teabenõude täitmisest keeldumisest teabenõudjale, põhjendades keeldumist, viie tööpäeva jooksul teabenõude registreerimisele järgnevast päevast arvates. 14. Teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks 14.1. Teabe, millele käesoleva eeskirja alusel võib juurdepääsu piirata, tunnistab üksnes asutusesiseseks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse juht (linnapea) või allasutuse juht. 14.2. Üksnes asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave märgistatakse suurtähtedega «ÜKSNES ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» või selleks otstarbeks ettenähtud eritempliga «A.K». Dokumendile, mis sisaldab piiratud juurdepääsuga eraelulisi andmeid tehakse märge: «ÜKSNES ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. SISALDAB ERAELULISI ANDMEID» või templiga lühendiga «A.K.E.A.». Märkele lisatakse selle tegemise kuupäev ja juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpu tähtpäev. 14.3. Üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Seda tähtaega võib pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise alus ei ole tähtajaks ära langenud. Eeskirja punktides 14.4.1 ja 14.4.2 loetletud dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangud kehtivad kuni otsuse vastuvõtmiseni või dokumendi allakirjutamiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata. Teabele, mis sisaldab eraelulisi andmeid, kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat alates selle saamisest või dokumenteerimisest või kuni isiku surmani. 14.4. Asutusesiseseks kasutamiseks võib tunnistada: 14.4.1. õigustloovate aktide töövariandid ja eelnõud enne nende kohustuslikku avalikustamist; 14.4.2. halduse üksikakti eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne akti vastuvõtmiseks esitamist või allakirjutamist, kui juurdepääsu piiramise kohustus ei tulene seadustest või muudest õigusaktidest; 14.4.3. üksnes asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded), kui see on põhjendatud. 14.5. Teabevaldaja on kohustatud kehtestama juurdepääsupiirangu üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabele, kui: 14.5.1. selles sisalduvad andmed riikliku järelevalve menetluse kohta – enne otsuse langetamist pädeva ametniku või kohtu poolt; 14.5.2. tegemist on kriminaal- või haldusõigusrikkumise asjades kogutava teabega enne materjalide kohtusse esitamist või otsuse langetamiseni haldusõigusrikkumise asjas kuni aegumistähtaja lõpuni; 14.5.3. teave on tunnistatud riigisaladuseks või selle avalikukstulek kahjustaks riigi huve; 14.5.4. teabe avalikukstulek võib kahjustada muinsuskaitse all olevat objekti, looduskaitseala või looduskaitse aluse liigi säilimist; 14.5.5. teave sisaldab turvasüsteemide ja -organisatsiooni või turvameetmete kirjeldusi; 14.5.6. tehnoloogilisi lahendusi sisaldava teabe avalikukstulek kahjustaks riigi või kohaliku omavalitsuse huve või eraõigusliku isiku huve, kui selliste andmete saladuses hoidmine on ettenähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus. 14.6. Dokumentidele, mis sisaldavad andmeid isiku eraelu kohta ning mille avalikukstulek võib kahjustada isiku privaatsust, kehtib juurdepääsupiirang üksnes asutusesiseseks kasutamiseks alates dokumendi koostamisest või saamisest teabevaldaja poolt. 14.7. Eraelulisteks isikuandmeteks, mille avalikukstulek võib kahjustada isiku privaatsust ning millele kehtib juurdepääsupiirang, loetakse andmeid, mis käsitlevad isiku: 14.7.1. tervislikku seisundit; 14.7.2. perekonnaelu üksikasju; 14.7.3. seksuaalset käitumist või soodumust; 14.7.4. sotsiaalabi või -teenuste osutamise taotlemist; 14.7.5. kohta kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutavat teavet enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid; 14.7.6. isiksuseomadusi, võimeid või muid isiku iseloomuomadusi; 14.7.7. etnilist või rassilist päritolu; 14.7.8. poliitilisi või usulisi veendumusi; 14.7.9. vaimseid või füüsilisi kannatusi; 14.7.10. kohta maksustamisega kogutud teavet; 14.7.11. muu teabevaldajale esitatud teave, kui see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 14.8. Igaüks võib taotleda enda kohta teabevaldajale esitatud teabe tunnistamist ametiasutusesiseseks kasutamiseks, esitades teabevaldajale kirjaliku avalduse ning kinnitades seda oma allkirjaga. 14.9. Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevatele eraelulistele isikuandmetele kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja käesoleva eeskirjaga. 14.10. Teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada järgmist teavet: 14.10.1. teabevaldaja poolt või tema tellimusel läbi viidud uuringute ja analüüside tulemusi; 14.10.2. statistilisi ülevaateid; 14.10.3. teateid keskkonnamõjude kohta; 14.10.4. teabevaldaja töö aruandeid; 14.10.5. dokumente linna eelarve vahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta; 14.10.6. teabevaldaja varaliste kohustuste kohta; 14.10.7. teabevaldajale kuuluvate varade kohta; 14.10.8. riikliku või teenistusliku järelevalve või distsiplinaarkorras tehtud ettekirjutusi või antud akte ja nende kehtivuse ajal määratud karistusi. 14.11. Üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabele on juurdepääsuõigus kohaliku omavalitsuse ametnikel oma ametiülesannete täitmiseks. Selliselt saadud teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele ilma teabe asutusesiseseks tunnistanud isiku loata. 14.12. Teabe asutusesiseseks tunnistanud isik võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabele juhul, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve, välja arvatud eraelulisi andmeid sisaldavale teabele. 14.13. Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele on juurdepääsuõigus teistel isikutel järgmistel juhtudel: 14.13.1. alaealise isiku eraelulistele isikuandmetel tema vanemal või eestkostjal; 14 14.13.2. teovõimetu isiku eestkostjal; 14.13.3. isik on andnud selliseks juurdepääsuks kirjalikult vormistatud loa ja kinnitanud seda oma allkirjaga; 14.13.4. riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikul tulenevalt oma ametiülesannetest üksnes ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks; 14.13.5. eraõigusliku juriidilise isiku töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kes osutab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusteenust üksnes ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 14.14. Eraelulisi isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel on teabevaldaja kohustatud pidama arvestust kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist teavet väljastati. 14.15. Eraelulisi isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel peab teabevaldaja kontrollima, kas tegemist on isiku, kelle kohta andmeid nõutakse, lähedasega või eestkostjaga ja kas on antud eeskirjaga kooskõlas olev kirjalik luba nende andmete väljastamiseks. 14.16. Juurdepääsupiiranguga teavet võib avalikustada juhul, kui seda tehakse kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides või kui selle kinnipidamine võib ohustada teiste isikute elu, tervist ja vara. 14.17. Juurdepääsupiirangu tühistamisel tehakse dokumendile vastav märge. 14.18. Teabevaldaja peab kasutusele võtma halduslikud ja tehnilised meetmed juurdepääsupiiranguga teabe hoidmiseks selliselt, et see ei satuks juurdepääsuõigust mitteomavate isikute kätte. 14.19. Kohaliku omavalitsuse andmekogust ei väljastata andmeid, mis käsitlevad andmekaitset ja andmete tehnilist töötlemist. Sellistele andmetele on juurdepääsuõigus üksnes andmete töötlejal ja andmekogu pidamise üle järelvalvet teostaval isikul või uurimisorganil. 15. Koostöö teiste valdadega ja linnadega 15.1. Linn võib ühiste huvide väljendamiseks või ühiste sihtgruppide teavitamiseks ja nendega lävimiseks teha koostööd teiste valdade ja linnadega: 15.1.1. anda välja ühiseid infotrükiseid (infolehti, turismivoldikuid vms); 15.1.2. teostada ühiselt suhtekorralduskampaaniaid (reklaam, turundus vms); 15.1.3. anda teabetegevuseks volitused mõnele teisele vallale või linnale; 15.1.4. täita ise sellekohaseid volitusi. 16. Teabenõude täitmise kulutuste katmine 16.1. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse esitatud teabenõuded tuleb täita tasuta. 16.2. Teabenõude täitmise otsesed kulutused paberkandjatel koopiate valmistamiseks kaetakse teabenõudja poolt alates 21. leheküljest vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale teabe väljastamisel. 16.3. Kui teabe või dokumentide väljastamise eest on sätestatud riigilõiv, tasub teabenõudja enne teabe väljastamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras. 16.4. Teabevaldaja on kohustatud kulutuste katmisel vastu võetud summade kohta väljastama teabenõudjale kviitungi. 17. Eeskirja vastuvõtmine ja muutmine 17.1. Kohaliku omavalitsuse teabekorralduse eeskiri võetakse vastu ja muudetakse linnavolikogu lihthäälteenamusega. 17.2. Eeskiri ja selle muudatused jõustuvad pärast nende vastuvõtmist ja avaldamist linnavolikogu poolt määratud päeval ja viisil.