Kunda Linnavolikogu — Kunda linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 20, 402

Jäätmeseaduse paragrahvi 21 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 ja Kunda linna põhimääruse paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 alusel Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a. Linnavolikogu esimees Jaak Jalakas Lisa Kunda Linnavolikogu 26. jaanuari 2001. a määrusele nr 3 KUNDA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Kunda linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Kunda linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. 1.2. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide nakkusohtlike jäätmete käitlemise suhtes rakendatakse käesolevat eeskirja niivõrd, kuivõrd teistest õigustloovatest aktidest ei tulene teisiti. 1.3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Kunda linnas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.4. Eeskirja täitmine on kohustuslik Kunda linna haldusterritooriumil kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 2. Mõisted 2.1. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust; 2.1.3. suurjäätmed on jäätmed, mis oma koostise ja suurte mõõtmete tõttu ei sobi olmeprügi konteineritesse (külmkapid, pliidid, vana mööbel, kraanikausid jne); 2.1.4. püsijäätmed on jäätmed, milles ei teki olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kontakti sattuvaid aineid nii, et see tõenäoliselt põhjustaks keskkonna reostust või kahju inimese tervisele. Jäätmetest tekkinud nõrgvee kogus, reoainete sisaldus selles ja nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ning nad ei tohi ohustada pinna- ja põhjavee kvaliteeti; 2.1.5. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 2.1.6. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2.1.7. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.8. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.9. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.10. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse tasakaalustamise eesmärgil; 2.1.11. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 2.1.12. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 2.1.13. kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks (välja arvatud loomsed jäätmed); 2.1.14. jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.15. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, tasakaalustamiseks või kõrvaldamiseks. 3. Jäätmekäitluse üldnõuded 3.1. Jäätmehooldust Kunda linna haldusterritooriumil korraldab Kunda Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 3.2. Linnavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suurel määral. 3.3. Jäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida seda kohustust, korraldab jäätmete käitlemise kinnistu või hoone kui vallasasja omanik. 3.4. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu linnavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõttega. Jäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, peab esitama linnavalitsuse ametniku nõudmisel tšeki olmeprügi ladustamise kohta. 3.5. Jäätmete kogumist, vedu ning taaskasutamist teenustööna võivad Kunda linnas läbi viia ainult tegutsemisluba (ja jäätmeluba) omavad juriidilised isikud. 3.6. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.6.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete tasakaalustamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.6.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 3.6.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.7. Füüsilisest isikust jäätmetekitajate ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning nad on kohustatud neid ohutul viisil käitlema (koguma, sorteerima, taaskasutama) või andma need üle jäätmeluba omavale ettevõttele. 4. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 4.1. Jäätmevaldaja korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise: väldib jäätmete segunemist nende tekkekohas ning kogub jäätmed liigiti. Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed paigutatakse erimahutitesse, antakse üle jäätmekäitlejale või viiakse linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 4.2. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmete mahuteid ja neid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 4.3. Kogumisvahendina kasutatakse mahuteid, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldavad: 4.3.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 4.3.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 4.3.3. tuleohu vältimist; 4.3.4. võimaliku lekke vältimist. 4.4. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmemahutid paigaldatakse tühjendamise ajaks jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Jäätmemahutite asukoha valikul arvestatakse esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. 4.5. Olmejäätmete mahutitesse ei tohi koguda: 4.5.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 4.5.2. üle 40 °C kuuma tuhka; 4.5.3. vedelaid jäätmeid; 4.5.4. ohtlikke jäätmeid; 4.5.5. käimlajäätmeid; 4.5.6. kogumiskaevude setteid; 4.5.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 4.5.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, 4.5.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on eraldi korraldatud. 4.6. Jäätmete kogumismahutite nõuetekohase paigutuse ja tehnilise korrashoiu tagab mahutite valdaja. Jäätmevaldaja vastutab selle eest, et kogumisvahendid oleksid puhtad, terved, markeeritud, korralikult suletud ja nõuetekohaselt markeeritud. 4.7. Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete transpordi tekkekohast jäätmekäitluskohta või annab üle jäätmekäitlejale. 4.8. Taaskasutatavad jäätmed (paber-, papp, plast- ja klaastaara, metall jne) viib jäätmevaldaja kogumiskohta või spetsiaalsesse kogumisvahendisse. 4.9. Jäätmekäitlusettevõtete poolt linna territooriumile paigutatud taaskasutatavate (plast, paber, papp, klaas) ja ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite asukohad kooskõlastab paigutaja eelnevalt linnavalitsusega. 4.10. Käesoleva eeskirja punktis 4.9 nimetatud jäätmete kogumisvahendid varustatakse vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 4.11. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, kalmistud, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, toitlustuskohtade ja asutuste sissekäikude juures peab olema nende lahtioleku ajal prüginõu. 4.12. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. 5. Jäätmete äravedu 5.1. Jäätmete äravedu korraldab jäätmevaldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Jäätmevaldaja, kes korraldab ise oma jäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, peab esitama linnavalitsuse ametniku nõudmisel tšeki jäätmete ladustamise kohta. 5.2. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud (spetsveokid). Transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 5.3. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 5.4. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 5.5. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 5.5.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, 5.5.2. kasutama jäätmete kogumiseks ja veoks ainult selleks spetsiaalselt kohaldatud veokeid, 5.5.3. mitte kahjustama oma tegevuse käigus jäätmete kogumisvahendeid ning paigaldama need pärast tühjendamist oma esialgsele kohale. 6. Jäätmete ladustamine 6.1. Kogutud jäätmeid tohib ladustada ainult linnavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. Kõik jäätmete üleandjad on kohustatud täitma prügila kasutamise eeskirja nõudeid. 6.2. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub Kunda prügilas (kuni see ei ole muudetud). Jäätmete ladustamise hinnakiri kinnitatakse volikogu määrusega. 6.3. Ehitusjäätmed ja jääkpinnase võib ladustada Kunda prügimäele või eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatud kogumiskohta. 6.4. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes, komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse Kunda linna prügilas. 7. Jäätmete põletamine 7.1. Jäätmeid võib põletada ainult selleks vastavat jäätmeluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes. 7.2. Paberi-, papi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib põletada katlamajade küttekolletes. 7.3. Naabreid mitte häirides võib lahtises tules põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides oksarisu või muud sarnast orgaanilist materjali. 7.4. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud kooskõlastatakse eelnevalt Lääne-Virumaa Päästeteenistuse ja Keskkonnateenistusega. 8. Kogumiskaevude reovee ja setete käitlus ning jäätmete kompostimine 8.1. Kogumiskaevude reovett ja setteid võib teenustööna vedada ainult Kunda Linnavalitsuselt selleks tegutsemisloa saanud juriidiline isik. 8.2. Kogumiskaevude setteid võib ladestada ja kompostida ainult linnavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajadusel täiendavad nõuded. 8.3. Kogumiskaevude reovett võib vedada ainult vastavasse reovee käitluskohta. 8.4. Füüsilised isikud võivad taimseid orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või ühepereelamukruntidel, kusjuures arvestatakse keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõudeid: 8.4.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 8.4.2. komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal kui 15 m; 8.4.3. komposteerimiskoht on krundi piiril naaberkrundi valdaja nõusolekul; 8.4.4. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 8.5. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või linnavalitsuse poolt kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 8.6. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 9. Ohtlikud jäätmed 9.1. Ohtlike jäätmete tekitaja: 9.1.1. kooskõlastab ohtlike jäätme kogumise nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil 9.1.2. märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta; 9.1.3. korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 9.2. Juriidiline isik annab oma ohtlikud jäätmed üle vastavat litsentsi omavatele jäätmekäitlus-ettevõtjatele. 9.3. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed viib jäätmevaldaja linnavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 9.4. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Juriidilised isikud peavad vastavalt kehtivale seadusandlusele nõuetekohast arvestust ohtlike jäätmete koguste, säilitamise ja üleandmise kohta. 9.5. Vastuvõetavate ohtlike jäätmete nimekiri: 9.5.1. Kasutatud õlid ja õlijäätmed. 9.5.2. Värvi-, liimi- ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega määrdunud töövahendid. 9.5.3. Lahustid. 9.5.4. Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. 9.5.5. Vanad akud ja akuvedelikud. 9.5.6. Leelised ja pesuained. 9.5.7. Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed, nagu äädik- ja sipelghape. 9.5.8. Kasutamata jäänud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted. 9.5.9. Elavhõbedakraadiklaasid. 9.5.10. Päevavalguslambid. 9.5.11. Patareid. 9.5.12. Kemikaalide jäägid ja nende pakendid. 10. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine 10.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab reostuse tekitaja. 10.2. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega tekitatud kahju täies ulatuses. 10.3. Kui reostuse tekitaja käesoleva eeskirja punktis 9.1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 10.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. 10.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 9.4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. 10.6. Käesoleva eeskirja punktides 9.3 – 9.5 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 11. Lõppsätted 11.1. Kunda Linnavolikogul on õigus nõuda linna haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240. 11.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kohaldatakse vastutust seaduses ettenähtud korras. 11.3. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollib Kunda Linnavalitsus.