Kehtna Vallavolikogu — Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 20, 399

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2, Kehtna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada valla põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks alljärgnevad Kehtna Vallavolikogu määrused: 2.1. 25. jaanuari 1994. a määrus nr 2; 2.2. 26. märtsi 1996. a määrus nr 1; 2.3. 23. aprilli 1996. a määrus nr 2; 2.4. 5. novembri 1996. a määrus nr 1; 2.5. 20. oktoobri 1998. a määrus nr 21; 2.6. 21. detsembri 1999. a määrus nr 3; 2.7. 15. veebruari 2000. a määrus nr 6. 3. Määrus jõustub 27. novembril 2000. a. Volikogu esimees Tõnu TEDER KEHTNA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Kehtna valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kehtna valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamine, nende õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohalik omavalitsus 1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. 2. Kohalikku omavalitsust vallas teostatakse demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, rahvahääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus Kehtna vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmise eest; 1.6. tegevuse avalikkus; 1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduste, käesoleva põhimääruse ja valla esindamise korra alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, vallavalitsuse liikmed ning valla teenistuses olevad ametnikud. 4. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, kontod pankades ja oma sümboolika. § 5. Valla omavalitsusorganid 1. Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitud valla esinduskogu; 2. Kehtna Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatud täitev ja korraldav organ. Kehtna Vallavalitsus asub aadressil Pargi 2, Kehtna alevik, 79001 Rapla maakond. § 6. Valla omavalitsuse ülesanded ja pädevus 1. Omavalitsuse ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Omavalitsuse ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide, huvialakoolide, raamatukogude, muuseumide ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike valla asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi: 2.1. mis on talle pandud seadusega; 2.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 4.1. mis on talle pandud seadusega; 4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 5. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kaetakse kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud riigieelarvest. § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kehtna valla haldusterritooriumil. § 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohtuorganitega 1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. 4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 5. Valla omavalitsusorganite suhted kohtuorganitega põhinevad seadustel. Valla omavalitsus-organitel on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguste või vabaduste kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras pöörduda kohtusse. Vallavalitsusel on seaduses ettenähtud juhtudel õigus pöörduda kohtu poole samuti teise isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. § 9. Valla suhted teiste omavalitsusüksustega ja nende liitudega Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele, moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi. § 10. Rahvusvaheline suhtlemine 1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida vastastikku kasulikke ja huvipakkuvaid koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide omavalitsuseorganitega. 2. Välissuhetes esindavad valda vastavalt oma pädevusele volikogu, volikogu esimees, vallavanem või volikogu poolt määratud esindus. § 11. Valla sümbolid Valla sümbolid on Kehtna valla lipp ja vapp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud seadustega ja volikogu määrusega. § 12. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. § 13. Valla piir 1. Valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 2. Valla piiri muutmise algatab seaduses sätestatud korras Vabariigi Valitsus või volikogu. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. 3. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. § 14. Valla keskus 1. Valla keskus asub Kehtna alevikus. 2. Valla keskuse muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmise põhjendus ja muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. VALLAELANIK § 15. Vallaelaniku mõiste Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on Kehtna vallas. § 16. Õigusaktide algatamise õigus Hääleõiguslikel vallakodanikel on õigus teha algatusi volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja valla põhimäärusele. III. VOLIKOGU § 17. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses sätestatud korras läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 3. Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. § 18. Volikogu moodustamine 1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt kuni kolmeks aastaks. 2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures volikogu liikmete arvu, valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. 3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. § 19. Volikogu liige 1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Volikogu liikme tegevus on avalik, ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 4. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele ja teistele volikogu määratud, valitud või kinnitatud ametisikutele. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saabumisest vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. 5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 7. Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 9. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. § 20. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kehtna vallas; 1.4. nimetamisega kohtunikuks; 1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 1.8. surmaga. 2. Volikogu esimees võtab volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 21. Volikogu liikme volituste peatumine 1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2.2. nimetamisega prokuröriks; 2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 3. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. § 22. Volikogu asendusliige 1. Käesoleva põhimääruse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 8. Kui volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisus puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 23. Volikogu ainupädevus 1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluste esitamine või arvamuste andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonna-komisjonide moodustamine; 1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. kohtukaasistujate valimine; 1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 1.34. valla ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.36. valla asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 3. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 24. Elanike küsitlus 1. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi. 2. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 3. Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. § 25. Volikogu struktuur 1. Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. 2. Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab volikogu sekretär. 3. Volikogu sekretär: 3.1. kogub volikogu istungite õigusaktide eelnõud; 3.2. tagab volikogu eestseisuse ja istungite protokollilise teenindamise; 3.3. teostab volikogu kirjavahetust; 3.4. peab volikogu liikmete istungitel ja komisjonide töös osalemise arvestust; 3.5. täidab muid volikogu poolt talle pandud ülesandeid. § 26. Volikogu esimees ja aseesimees 1. Volikogu esimees: 1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab istungeid ja eestseisust ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.2. esindab volikogu vastavalt Kehtna valla esindamise korrale; 1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 1.4. korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist; 1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 1.6. valmistab koos valitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 1.7. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 1.8. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2. Volikogu aseesimees: 2.1. täidab esimehe äraolekul tema kohustusi; 2.3. täidab muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. § 27. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri. 2. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 3. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 3.1. kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige, selle kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 3.2. kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale; 3.3. nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 4. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilise sõnavõtuga. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 5. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidaatide läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 6. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 7. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaandusi kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. 8. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes kandidaatide nimed valimissedelile tähestikulises järjekorras. 9. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. 10. Hääletamiseks annab hääletamiskomisjon istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Hääletamine viiakse läbi vastavalt volikogu töökorrale. 11. Volikogu esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kanditaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 12. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 28. Volikogu komisjonid 1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamiseks, ettepanekute tegemiseks nende lahendamise kohta, tegevuskavade väljatöötamiseks, volikogu määruste ja otsuste algatamiseks ning eelnõude koostamiseks, arvamuste andmiseks volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta. 2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 3. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse vastavalt oma äranägemisele eksperte ja saada valitsuselt või valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni ja dokumente. 4. Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest valla kantseleis. 5. Komisjonile laekunud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. 6. Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 7. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 9. Komisjon annab tehtud tööst vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees. 10. Komisjonide likvideerimine ja reorganiseerimine, nende koosseisude muutmine toimub volikogu ettepanekul. § 29. Revisjonikomisjon 1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest valitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 2.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 2.3. vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 2.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 2.5. volikogu ülesandel valitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3. Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande (edaspidi ülesanne) alusel, mille koostab revisjonikomisjon ja kinnitab volikogu esimees. Ülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Ülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. 4. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 5. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. 6. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 6.1. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavaid algdokumente, lepinguid ja muud asjasse puutuvat dokumentatsiooni, saada loetletud dokumentide ärakirju ja väljavõtteid; 6.2. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 6.3. pääseda koos kontrollitava asutuse vastava teenistujaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 6.4. kutsuda kontrolli tulemuste arutelule valitsuse liikmeid ja vallaasutuste juhte. 7. Kontrollija poolt läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse vastava aktiga, milles peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrolli läbiviimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 7.1. riigi ja Kehtna valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 7.2. vallavara kasutamise õigsust; 7.3. valla eelarvetulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 7.4. tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 7.5. raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust. 8. Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste objektiivse ja õige kajastamise eest aktis. 9. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult valitsusele. Valitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab oma seisukoha koos aktiga volikogule. 10. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma volikogule aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 30. Volikogu eestseisus 1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3. Eestseisuse koosolekust võtavad hääleõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. 4. Eestseisuse koosolekuid kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. § 31. Volikogu fraktsioon 1. Volikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse kord ning õigused ja kohustused sätestatakse volikogu töökorras. 2. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 3. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu ja valitsuse õigusaktide projekte. § 32. Volikogu istungi kokkukutsumine 1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees või nende asendaja. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kehtna valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 3. Volikogu esimees või aseesimees või nende asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 4. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. § 33. Küsimuste arutelu volikogus 1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees või viimaste asendaja. 2. Volikogu esimees korraldab volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist vastavalt volikogu töökorrale. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 4. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 5. Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 7. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 8. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõike 1 punktides 1.2, 1.4, 1.6.–10, 1.14, 1.15, 1.18 ja 1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 9. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 10. Volikogu istungil küsimuste arutamise ja hääletamise täpsem kord sätestatakse volikogu töökorras. Töökorra kinnitab volikogu. § 34. Volikogu istungi protokoll 1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. 2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. § 35. Volikogu õigusaktide algatamine 1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1.1. volikogu liikmel; 1.2. volikogu komisjonil; 1.3. volikogu fraktsioonil; 1.4. valitsusel; 1.5. vallavanemal; 1.6. vallaelanikel käesoleva põhimääruse paragrahvis 56 sätestatud korras. 2. Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. § 36. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusaktide jõustumine ja avalikustamine 1. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla kantseleis. Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 5. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 6. Volikogu määrused ja otsused on valla kantseleis kättesaadavad kõigile isikutele, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud. Üldise tähtsusega volikogu õigusaktid avalikustatakse elektroonilisel kujul ja valla ajalehes. 7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 8. Volikogu õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon, volikogu ja valitsus. § 37. Umbusaldusmenetlus volikogus 1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, vallavanema, valitsuse liikme või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 38. Volikogu tegutsemisvõimetus 1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab põhimääruse paragrahvi 23 lõike 1 punktis 1.13 ja lõikes 1.2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. IV. VALITSUS § 39. Valitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 1. Valitsus on volikogu poolt moodustatud omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 2. Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusloovate aktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Valitsus määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra, moodustab volikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ja samuti valla omandis olevate äriühingute tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 4. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 40. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 2. Vallavanema valimine viiakse läbi seadusega sätestatud korras ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. 5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 6. Igal ülesseatud vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 8. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 9. Vallavanemakandidaadid ei osale hääletamisel. 10. Hääletamisprotseduuri viib läbi hääletamiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 11. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 12. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 13. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 14. Vallavanem saab seaduses ettenähtud volitused valitsuse ametisse nimetamise päevast. § 41. Vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 2. Vallavanem: 2.1. esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes või volitab selleks teisi isikuid; 2.2. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.4. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele dokumentidele; 2.5. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 2.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 2.7. esitab valitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadid, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 2.8. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 2.9. esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja -tingimused; 2.10. täidab muid talle seaduste ja valla põhimäärusega ning õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liige. 4. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud või kui isik, kes on vallavanema asendajaks käesoleva paragrahvi punkti 3 alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 5. Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale, tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. 6. Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 42. Valitsuse moodustamine 1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus. 2. Vallavanem esitab volikogule valitsuse arvulise koosseisu ja liikmete kandidaadid nimekirjana. 3. Valitsuse liikme kandidaadid annavad süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 4. Valitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavanema poolt esitatud nimekirja alusel salajasel hääletamisel vastavalt volikogu töökorrale. 5. Valitsuse liikmeteks osutuvad kandidaadid siis, kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete kandidaatide nimekiri on saanud volikogu poolthäälteenamuse. 6. Kui vallavanema poolt esitatud nimekiri ei saa poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue valitsuse kooseisu esitamiseks. § 43. Valitsuse volituste tähtaeg 1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 2. Senine valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 3. Valitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui volikogu avaldab valitsuse liikmetele umbusaldust. 4. Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele valitsuse liikmetest, täidab valitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. § 44. Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1.1. isikliku avalduse alusel; 1.2. vallavanema esildisel; 1.3. umbusalduse avaldamise korral; 1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.5. seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 1.7. tema surma korral. 2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 3. Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema kui valitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitist käesoleva põhimääruse § 53 sätestatud korras. § 45. Uute valitsuse liikmete ametisse nimetamine Valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel volikogu poolt. § 46. Valitsuse pädevus 1. Valitsus: 1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 47. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 1. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 2. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ning ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse ja on antud volikogu poolt vallavalitsuse pädevusse. 3. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. 4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 5. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. § 48. Valitsuse töö korraldus 1. Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 2. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. 3. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 4. Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 5. Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 6. Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus. Komisjoni töösse võib kaasata vastava ala asjatundjaid. 7. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 8. Valitsuse täpsem töökord, komisjonide moodustamise alused ja kord sätestatakse valitsuse reglemendis. § 49. Valitsuse õigusaktid 1. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 2. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d). 3. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Valitsuse määrused ja vajadusel korraldused avalikustatakse vallamajas asuval stendil ja valla ajalehes. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 6. Valitsuse määrused ja korraldused saadab vallasekretär kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjale ja teistele asjaosalistele, üldist tähtsust omavad määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 7. Valitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavalitsuse töökorras. 8. Valitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ja valitsuse töökorras ettenähtud korras. Seaduste ja teiste õigusaktidega vastuolus olevate valitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha valitsusele ettepanekuid. 9. Vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon, volikogu ja valitsus. V. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 50. Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded 1. Valla asutused on: 1.1. vallavalitsus (asutusena); 1.2. haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud valla asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 2. Valitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud haldusaparaadi. 3. Vallavalitsuse töökorra ja ametnike ametijuhendid kinnitab vallavanem 4. Vallavalitsuse (asutusena) töötajad võtab tööle vallavanem vastava struktuuriüksuse juhi ettepanekul. 5. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 6. Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arvelduskonto, pitsat ja sümboolika. § 51. Vallavalitsuse kantselei 1. Kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on valitsuse, vallavalitsuse (asutusena) ja valla haldusaparaadi töö tehniline tagamine. Kantselei tööd juhib vallasekretär. 2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 3. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5. Vallasekretär: 5.1. juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 5.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5.6. hoiab valla vapipitsatit; 5.7. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 5.8. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5.9. korraldab vastavalt Kehtna valla õigusaktidele vallakantselei valitsemisele antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 5.10. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 5.11. informeerib vallavalitsuse ametnikke, valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 5.12. teostab notariaal- ja perekonnaseisualaseid toiminguid seaduses ettenähtud korras; 5.13. korraldab valimiste tehnilist ettevalmistamist ja läbiviimist; 5.14. kinnitab valijate nimekirja; 5.15. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse reglemendis pandud ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. § 52. Kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Kehtna valla ametiasutuses. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. 3. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd vallavalitsuses (asutusena). 4. Valla avalik teenistus toimub avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. 5. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 6. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 7. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 8. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Põhimääruse paragrahvi 53 lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a põhimääruse paragrahvi 53 lõikes 1.2 toodud juhul; 2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 3. Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta valitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduses loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. VI. ALEVIKU- VÕI KÜLAVANEM § 54. Valla aleviku- või külavanem 1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanemaga sätestatakse lepinguga. 3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 4. Aleviku- või külavanem võidakse kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ning volikogu komisjonide koosolekutest. VII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 55. Õigusaktide algatamise õigus 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2. Algatus esitatakse valitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus koos omapoolse seisukohaga selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. 5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus. § 56. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva arvates õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguse seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. 3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja aeg. 4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse.Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. 6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks halduskohtusse. § 57. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 3. Enne küsimuste arutamist valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavanem või tema poolt määratud ametiisik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. 4. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 5. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. VIII. VALLAVARA § 58. Vallavara mõiste 1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. § 59. Vallavara register 1. Vallavara kohta peetakse valitsuses ühtset ja avalikku registrit. 2. Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti volikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 3. Vallavara register asutatakse ja registripidaja määratakse volikogu poolt sätestatud korras. 4. Vallavara registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub volikogu poolt sätestatud korras. IX. VALLA MAJANDUSTEGAVUS JA OSALEMINE JURIIDILISTES ISKUTES § 60. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 2. Valla asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikme õigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. X. EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 61. Valla eelarve 1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Eelarve tulud on: 2.1. laekumised maksudest; 2.2. laekumised vallasutustest ja -varadest; 2.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 2.4. laenud ja intressid; 2.5. muud laekumised. 3. Eelarve kulud on assigneeritud: 2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1 % ulatuses eelarve kuludest. 4. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5. Eelarve koostamine, vastuvõtmine, jõustumine, täitmine ja muutmine toimub vastavalt seadusele. 6. Vastuvõetud valla eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve, samuti eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla ajalehes ja vallamajas asuval stendil. § 62. Valla kohalikud maksud 1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi (maksumäärusi) kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 3. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 63. Koormis 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormis lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida tuleb kasutada selle koormise täitmiseks. 5. Kontrolli koormiste täitmise üle teostab vallaametnik, kelle pädevusse kuulub see ametijuhendi järgi. Koormiste täitmist kontrolliv isik on kohustatud andma selgitusi koormist täitma kohustatud isikule. 6. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 7. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XI. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERIMINE § 64. Valla arengukava mõiste 1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist valla ajalehes ja vallamajas asuval stendil. 4. Arengukava on aluseks: 4.1. vallaeelarve koostamisele; 4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele; 4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 65. Vallaplaneerimine 1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude vallaelanike huve arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. 3. Valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, volikogu, vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 66. Valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan. 2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades volikogu. § 67. Valla detailplaneering 1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 68. Valla kultuurimälestiste kaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 69. Keskkonnakaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada terviklik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 3. Looduse kaitseks on vallal õigus seaduste ja valla õigusaktidega sätestatud korras kitsendada omandi käsutamist ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi. XII. VALLA SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 70. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 1. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 71. Teenistuslik järelevalve 1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 2.3. tunnistada akt kehtetuks. 3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning valla asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 7. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XIII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 72. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatused volikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval. 3. Valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste töökorrad tuleb viia käesoleva põhimäärusega vastavusse kahe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse jõustumisest. 4. Käesoleva Kehtna valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Kehtna valla põhimäärus, mis võeti vastu 25. jaanuaril 1994. a.