Tapa Linnavolikogu — Tapa linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 12, 99

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ning planeerimisseaduse § 5, Tapa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tapa linna ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Linnavalitsusel kinnitada määruses nimetatud taotluste vormid. 3. Tunnistada kehtetuks Tapa Linnavolikogu 11. aprilli 1996. a otsus nr 36. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Algur KAERMA Tapa Linnavolikogu 11. detsembri 2003. a määruse nr 30 lisa TAPA LINNA EHITUSMÄÄRUS I OSA. ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted § 1. Ehitusmääruse ülesanded Tapa linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus ) ülesanneteks on linna ruumilise planeerimise, miljööväärtuslike alade planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Tapa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu ) ja Tapa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja vastavate toimingute teostamise tähtaegade määramine. § 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Linnavalitsus avaldab maakondlikus või riiklikus ja kohalikus ajalehes (edaspidi ajaleht) ja Tapa linna interneti kodulehel (edaspidi kodulehekülg) informatsiooni järgmiste toimingute kohta: 1) planeeringu algatamine; 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused. § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus. (3) Ilma detailplaneeringuta hoone ehitusprojekti koostamiseks annab säästva arengu osakonna ettepanekul projekteerimistingimused ja loa linnavalitsus. II OSA. PLANEERIMINE 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted (1) Ruumiline planeerimine tagatakse Tapa linna haldusterritooriumil: 1) linna arengukavadega; 2) linna või selle osa üldplaneeringuga; 3) detailplaneeringutega; 4) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 5) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisega; 6) maakonnaplaneeringu koostamises osalemisega; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemisega. (2) Hoonestatud alade planeerimisel arvestatakse tekkivate elamukruntide minimaalsuuruseks vähemalt 1000 m2, hoonestamata aladel 1500 m2. § 5. Planeeringu koostamise algatamine (1) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavolikogule. Nimetatud planeeringu lähteülesande koostab säästva arengu osakond. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse säästva arengu osakonnale. Osakonnas tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus. (3) Linnavalitsus algatab detailplaneeringu kahe nädala jooksul avalduse saamisest, v.a käesoleva määruse § 5 lõike 9 ja lõike 11 punktide 3 ja 4 puhul. (4) Säästva arengu osakond koostab kuni nelja nädala jooksul arvates geodeetilise alusplaani taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse. (5) Linna, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsile; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu eesmärkidest tulenevad täpsustused planeerimisseadusega antud üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (6) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringutest tulenevad nõuded; 2) detailplaneeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala piirid ja suurus; 4) kehtivad kitsendused; 5) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades; 7) planeeringu kooskõlastajad. (7) Säästva arengu osakonnal on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse linna või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (8) Säästva arengu osakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu linnavalitsusele. (9) Linnavolikogu algatab: 1) linna või selle osa üldplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 3) linna või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu; 4) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 5) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu; 6) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu. (10) Linnavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (11) Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga; 3) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (12) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Säästva arengu osakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (13) Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. (14) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada säästva arengu osakonda 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab haldusakt kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab linnavalitsusele säästva arengu osakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist säästva arengu osakonnale. § 6. Planeeringutest informeerimine (1) Linnavalitsus korraldab avalikkuse informeerimist planeeringutest linnavalitsuse määratud struktuuriüksuse kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest informeeritakse avalikkust üks kord aastas pärast linna aastaeelarve kinnitamist linnavolikogus. (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) informatsiooni planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab säästva arengu osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Linnavalitsus informeerib maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavad materjalid valmistab ette säästva arengu osakond. § 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Tapa linna üldplaneeringu koostamist koordineerib säästva arengu osakond. (3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on säästva arengu osakonnas registreeritud geodeetiline alusplaan, mis on tegelikkusele vastav. (4) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. § 8. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus säästva arengu osakonna kaudu. (4) Linna osa üldplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab säästva arengu osakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu, minimaalselt kaks nädalat enne selle vastuvõtmiseks esitamist, koos protokolliga. (5) Linna või selle osa üldplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavolikogu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata planeeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavalitsus. (7) Linnavalitsus korraldab ajalehes ja koduleheküljel teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta. Teade peab ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (8) Säästva arengu osakond koostab arutelu kohta protokolli. § 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu säästva arengu osakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Säästva arengu osakond: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksustes; 3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, korraldatakse planeeringu kooskõlastamine enne selle vastuvõtmist järgmiselt: 1) Lääne-Viru Keskkonnateenistusega säästva arengu osakond; 2) Riigi Muinsuskaitseametiga säästva arengu osakond. (3) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kooskõlastuse taotlemist korraldab säästva arengu osakonna kaudu linnavalitsus. Kooskõlastamise taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (4) Maavanema määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (5) Linnavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (6) Linnavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu, kuulates ära keskkonna- ja ehituskomisjoni arvamuse, muudel juhtudel linnavalitsus. § 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu säästva arengu osakonnale. (2) Säästva arengu osakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu linnavalitsusele. Linnavalitsus: 1) esitab linnavolikogule haldusakti eelnõu linnavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks, või 2) otsustab linnavalitsuse algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Linnavalitsus esitab vastuvõetud planeeringu kohta informatsiooni linnavolikogu vastavale komisjonile. (3) Linnavalitsus korraldab teate ilmumise planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Säästva arengu osakond paneb välja teate linna üldplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta. (5) Säästva arengu osakond paneb välja teate detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta lähteülesandes määratud kohas. (6) Planeeringu avaliku väljapaneku korraldab säästva arengu osakond. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (7) Avalikul väljapanekul pannakse välja planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse ja linnavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti informatsioon avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (8) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab säästva arengu osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (9) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse säästva arengu osakonnas. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui see on varustatud esitaja nime, kontaktandmete ja ettepaneku tegemise kuupäevaga. (2) Säästava arengu osakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks linnavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata, v.a linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. (3) Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (4) Linnavalitsus korraldab teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab linnavalitsuse ettepanekute osas seisukoha linnavolikogu vastav komisjon. Vastava haldusakti eelnõu valmistab ette säästva arengu osakond. (6) Säästva arengu osakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi säästva arengu osakond ja koostab arutelu kohta protokolli. (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus säästva arengu osakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab linnavalitsus säästva arengu osakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (10) Linnavalitsus korraldab informatsiooni ilmumise avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes hiljemalt kahe nädala jooksul. (11) Säästva arengu osakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Linnavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette säästva arengu osakond. (2) Tapa linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab linnavalitsus. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb säästva arengu osakonna ettepaneku alusel linnavalitsus, linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul linnavolikogu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale säästva arengu osakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused. Planeeringu koostaja esitab muudetud planeeringu säästva arengu osakonnale. § 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud omandiõiguslike subjektidena: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademevee kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhkealaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab säästva arengu osakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana. (3) Linnavolikogu kehtestab: 1) linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega linnavalitsus ei arvestanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu linnavalitsus. (5) Linnavalitsus korraldab planeeringu kehtestamise teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (6) Säästva arengu osakond: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist: a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. § 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestanud organ. (2) Säästva arengu osakond informeerib ettepaneku tegijat linnavolikogu või linnavalitsuse otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest. § 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb linnavolikogule linnavalitsus. Vastava haldusakti eelnõu valmistab ette säästva arengu osakond. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (3) Linnavalitsus korraldab teate ilmumise planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda säästva arengu osakonnas tööajal. (2) Säästva arengu osakond: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise (sh digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel. § 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab linna või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale linnavalitsus. Sellekohase haldusakti eelnõu valmistab ette säästva arengu osakond. (2) Linnavalitsus korraldab informatsiooni ilmumise planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel. § 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Linnavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Tapa linna territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsustuste kohta valmistab ette säästva arengu osakond. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Linnavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 lõikes 3 ja §-des 10 ja 11 sätestatud nõuete täitmisest ning asendada need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. III OSA. EHITAMINE 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 20. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, erker või katuseräästas säästva arengu osakonna poolt igal konkreetsel juhul täiendavalt kooskõlastatud ulatuses/mahus. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt 5 meetrit (puitehitis; TP 3) ja 3 meetrit (kiviehitis; TP 1), aga mitte vähem kui pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tulekaitse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. Tingimused/ettekirjutused selleks esitab säästva arengu osakond igal konkreetsel juhul täiendavalt kooskõlastatavas ulatuses/mahus. (7) Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades, v.a juhul, kui on olemas korteriomaniku vastavast vajadusest loobumise notariaalselt kinnitatud akt. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema säästva arengu osakonnast kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntidevahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. 4. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 21. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeodeetiliste tööde tulemused, mille hetkeolukorrale vastavus on kontrollitud säästva arengu osakonna poolt. Vastasel juhul on õigus nõuda uute ehitusgeodeetiliste tööde tegemist; 7) käesolev ehitusmäärus. § 22. Projekteerimistingimuste taotlemine Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse säästva arengu osakonnale: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) ja linnakujunduselementide püstitamiseks; 3) tänavate rajamiseks; 4) sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite rajamiseks; 5) sadamarajatiste ja kanalite rajamiseks; 6) torujuhtmete, side- ja elektriliinide rajamiseks; 7) spordi- ja puhkerajatiste rajamiseks. § 23. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustavad hoonete ning rajatiste puhul säästva arengu osakond planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harjade suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastuse nõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (4) Projekteerimistingimustega saab tutvuda säästva arengu osakonnas tööajal. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab linnavalitsus. § 24. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Tapa linnas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele vastavalt ning registreeritud Säästva arengu osakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes ettenähtud ametiasutustega. (4) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel säästva arengu osakond. Vajadus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. § 25. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt koos kõigi nõutud kooskõlastuste ja ehitusloa taotlusega säästva arengu osakonnale. (2) Osakond kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab osakond linnavalitsuse korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab säästva arengu osakond linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 14 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates, kui ei ole nõutud registrisse kandmiseks täiendavaid dokumente. (5) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 26. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus säästva arengu osakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Säästva arengu osakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul (TP 3) ja 3 m kiviehitise (TP 1) puhul ning juhul, kui ehitis on lähemal kui pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega tingimusel, et see vastab eespool toodud nõuetele. (5) Kirjaliku nõusoleku annab säästva arengu osakond 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või pärast nõutava ehitusprojekti esitamist. § 27. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab säästva arengu osakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 28. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse säästva arengu osakonnale vormikohane taotlus koos nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Säästva arengu osakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (4) Valminud ehitise kaetud tööde ja looduses paiknemise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse linnavalitsuse säästva arengu osakonnas. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega säästva arengu osakonnale. § 29. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab(vad) ehitise omanik(ud) säästva arengu osakonnale taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema registreeritud säästva arengu osakonnas. (2) Säästva arengu osakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamisjärgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab säästva arengu osakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 5. peatükk Ehitusjärelevalve § 30. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab linnavalitsus säästva arengu osakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga säästva arengu osakonda või ehitusmääruse § 22 lõikes 2 loetletud ehitiste puhul säästva arengu osakonda. Vastavas osakonnas otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab säästva arengu osakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve teostaja antud objektil, kes teostab järelevalvet ehitusseaduse § 30 mõistes. (5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja säästva arengu osakonnale teostusmõõdistuse. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist osakonna järelevalvetöötaja loal. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Tapa linna territooriumil tuleb taotleda säästva arengu osakonnast kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. IV OSA. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA 6. peatükk Üldsätted § 31. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine (1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele. 7. peatükk Planeerimine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 32. Planeerimise nõuded (1) Kvartalite hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid. (2) Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht. (3) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. (4) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest. (5) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse pärast 1944. aastat lisandunud ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid; 2) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus); 4) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks. 7. peatükk Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 33. Projekteerimise nõuded (1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringu või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar säästva arengu osakonnale, kus korraldatakse nende säilitamine. § 34. Ehitamise nõuded (1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada säästva arengu osakonnale. (2) Kõrvalhoonet võib ehitada ainult ühel ajal elamuga või pärast elamu valmimist. (3) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik. (4) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse, profiilid ja avamise viisi. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne säästva arengu osakonna kirjalik nõusolek. Keelatud on sünteetilisest materjalist akende või uste kasutamine. (5) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (6) Elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette on keelatud. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid. (7) Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele. (8) Ehitusajaloolise, arheoloogilise vm seadusega määratletud, väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde kõigus tuleb peatada tööd ja informeerida säästva arengu osakonda. V OSA. RAKENDUSSÄTTED § 35. Riiklik ehitisregister Riiklikkusse ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsus säästva arengu osakonna registripidaja.