Juuru Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 19, 382

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670), Juuru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Volitada kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele kontrollima Tõnu Kaldal ja Enn Sassianil. 3. Kontroll käesoleva määruse täitmise üle panna vallavalitsusele. 4. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Käesolev määrus jõustub 10. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Margus Jaanson Lisa Juuru Vallavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrusele nr 25 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne Eeskiri kehtestab Juuru vallas korra ja tingimused: – kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks; – enne käesoleva määruse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva määrusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva määruse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a. 2. Vee-ettevõtja ja tegevuspiirkond Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määrab Juuru Vallavolikogu. 3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 3.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. 3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 3.3. Sademe-drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse Juuru Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga. 4. Klient Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. II. LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA 5. Liitumise taotlus 5.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel. 5.2. Liitumiseks loetakse nii uue kinnistu liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kui ka kliendi taotlust suurendada kinnistu veetarbimist või heitvee ärajuhtimist. 5.3. Taotlusega esitatakse andmed: 5.3.1. kinnistu ja sellel asuvate hoonete kohta (olemasolev ja kavandatav); 5.3.2. üldine veevajadus ööpäevas; 5.3.3. suurim veevajadus tunnis; 5.3.4. eemaldatava heitvee kogus, koostis jne. Taotlusele lisatakse kinnistu plaan (1:500), kus on näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud, rajatised. 5.4. Taotluse esitamisel maksab taotleja tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale. 5.5. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul ning väljastab taotlejale liitumistingimused. 5.6. Vee-ettevõtja võib anda taotlejale eitava vastuse, kui liituda soovija: 5.6.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata, eriti kui see vajadus pole olmevajadus ning on võimalik kasutada teisi veeallikaid; 5.6.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 5.6.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 6. Liitumistingimused 6.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistingimustes määratakse: 6.1.1. liitumispunktid; 6.1.2. nõuded veemõõdusõlmede kohta; 6.1.3. vaba veerõhk ning võimalik paisutuskõrgus; 6.1.4. lubatav vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; 6.1.5. ärajuhitav heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta; 6.1.6. tehnilised erinõuded; 6.1.7. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 6.1.8. liitumistingimuste kehtivuse aeg; 6.1.9. liitumislepingu sõlmimise aeg. 6.2. Liitumistingimuste kehtivuse aega võib pikendada, kuid vee-ettevõtjal on seejuures õigus esitada täiendavaid nõudeid. 7. Liitumisleping 7.1. Vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitakse liitumisleping, milles määratakse konkreetsed tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks: 7.1.1. liitumispunktid; 7.1.2. liitumise tähtaeg; 7.1.3. liitumistasu suurus ja maksegraafik. 7.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades vee-ettevõtjale vähemalt ühe kuu ette. Liitumislepingu lõpetamine ei tohi kahjustada teisi liitujaid ja olemasolevaid kliente. Vastavate kahjude tekkimisel tuleb liitumislepingu lõpetajal need hüvitada. 7.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada ühe kuu möödumisel kirjaliku hoiatuse saatmise päevast, kui liituja ei pea kinni liitumistingimustest või -lepingust. 7.4. Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 8. Liitumistasu 8.1. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. 8.2. Liitumistasu suurus ja maksegraafik lepitakse kokku liitumislepingus. Liitumistasu võetakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel. 9. Ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 9.1. Ühendamine toimub pärast liitumislepingu tingimuste täitmist liituja avalduse alusel ning pärast vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu sõlmimist. 9.2. Ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Juuru Vallavolikogu otsusega volitatud isikul. 9.3. Kirjaliku kokkuleppe alusel võib vee-ettevõtja lubada ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendi nõusolekul ka kliendi veevärgi ja kanalisatsiooniga. III. ÜHISVEEVÄRGIST VEE VÕTMINE JA HEITVEE JUHTIMINE ÜHISKANALISATSIOONI 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise alused 10.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 10.2. Kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu anda kolmandatele isikutele ühisveevärgist võetavat vett või ära juhtida heitvett kolmandatelt isikutelt oma kanalisatsiooni kaudu ühiskanalisatsiooni, kui see pole kokkulepitud kliendi ja vee-ettevõtja vahelises lepingus. 10.3. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu ning käesoleva eeskirja alusel. 10.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. 10.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse. 10.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama Juuru Vallavolikogu poolt volitatud isikul kontrollida eeskirja punktides 10.4 ja 10.5 sätestatud nõuete täitmist. 10.7. Ühisveevärgi kasutamist tulekustutusvee võtmiseks ning ühiskanalisatsiooni kasutamist avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt vee ärajuhtimiseks reguleeritakse Juuru Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 11. Heitvee vastuvõtu tingimused ühiskanalisatsiooni 11.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete töörežiimi, ei kahjusta ehitisi ja seadmeid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 11.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke ülekoormusi. 11.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jne. 11.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole klient saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. 11.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 11.6. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sageduse ja korra kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Juuru Vallavalitsusega, lähtudes ehitiste ja seadmete kaitsest ning väljalasketingimuste tagamisest suublas. 11.7. Kui kliendi heitvesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes puhastada nõutava tasemeni. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Lokaalsete puhastusseadmete kvaliteetse töö eest vastutab klient. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate lokaalsete puhastusseadmete tööd. IV. MÜÜDAVA VEE JA ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 12. Müüdava vee mõõtmine 12.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 12.2. Üldjuhul paigaldab vee-ettevõtja veearvesti kliendi hoones asuvasse veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldatakse võimalikult välisseina lähedusse, peakraani taha. 12.3. Veemõõdusõlm on kliendi poolt selleks ettevalmistatud ruum hoone välisseina läheduses. Ruum peab olema valgustatud, lukustatud, kuiv ja varustatud põrandas äravoolutrapiga. Ruumi temperatuur ei tohi langeda alla +4EC. Ruum tuleb hoida vaba kõrvalistest esemetest. 12.4. Sobiva ruumi puudumisel võivad vee-ettevõtja ja klient leppida kokku veearvesti paigaldamiseks muudel tingimustel. 12.5. Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, ettekoguja jne) paigaldab klient kooskõlastatult vee-ettevõtjaga. 12.6. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Plommide panek toimub vee-ettevõtja kulul, välja arvatud juhud, kui plommid on eemaldatud kliendi soovil või süül. 12.7. Veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 12.8. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist kliendile kuulunud veearvesti asendatakse selle riknemisel või amortiseerumisel, või kui veearvesti ei läbi taatlust, vee-ettevõtja poolt viimase kulul. Asendatava veearvesti utiliseerib vee-ettevõtja. 12.9. Veearvesti taatlemist, hooldust ja remonti teostab vee-ettevõtja. 12.10. Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 13. Müüdava vee arvestus veemõõtja puudumisel. 13.1. Veearvesti taatluse ajal, veearvesti puudumisel ja veearvesti rikke korral, kui klient pole arvesti puudumises või rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus Juuru Vallavolikogu poolt kehtestatud vee kasutamise normide järgi (käesoleva eeskirja lisa 1), kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti. Ühisveevärgist müüdavat veekogust tohib arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi 31. detsembrini 2001. a. 13.2. Ühisveevärgist tulekustutusvee kasutamise eest tasu ei võeta. 13.3. Omavolilise vee kasutamise, plommi(de) eemaldamise ja veearvesti rikkumise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust veevõtukohas oleva torustiku läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21...40 mm 1,0 m/s ning torus üle 40 mm 1,5 m/s. Kui veel oli võimalik kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu sama koguse heitvee ärajuhtimise eest. Arvestuse aeg arvutatakse päevast, millest vee-ettevõtja on veendunud omavolilise ühenduse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta. 13.4. Lekete avastamisel kliendi veevärgi osas eespool veearvestit võib vee-ettevõtja vee andmise lõpetada kuni lekke kõrvaldamiseni. Lekke läbi kaotsiläinud vee kogus arvestatakse lekkiva toru läbilaskevõime järgi vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel. 13.5. Eeskirja punktides 13.3 ja 13.4 sätestatu kohta koostab vee-ettevõtja akti. 14. Ärajuhitava heitvee arvestus 14.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega. Kliendi soovil võib ärajuhitava heitvee kogust mõõta vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel ning kliendi tellimusel ja kulul paigaldatud heitveearvesti alusel. 14.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt erinev antava vee kogusest, võib poolte kokkuleppel muuta ärajuhitava heitvee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata heitveearvestit. 14.3. Kui ühiskanalisatsiooniga kaetud alal pole sademe- ja/või drenaaživee kogumise süsteemi või kui sademe- ja/või drenaaživesi juhitakse vastava kokkuleppe alusel ühiskanalisatsiooni, siis kliendi sademe- ja/või drenaaživee kogus arvestatakse statistiliste andmete alusel või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel võetakse normiks 0,35 m3 ühe ruutmeetri kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni. 14.4. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktis 13.3 toodud arvestustähtaegadest. V. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST TASUMINE 15. Leping ja tasumise kord 15.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. 15.2. Erandina võib kasutada suulist lepingut, mis loetakse sõlmituks, kui klient on vee-ettevõtja poolt arvele võetud ja on lepitud kokku maksetingimused. 15.3. Teenuse eest tasumiseks esitab vee-ettevõtja kliendile arve vähemalt kümme kalendripäeva enne laekumistähtaega. 15.4. Klient tasub teenuse eest arvel näidatud laekumistähtajaks vee-ettevõtjale sularahas või ülekandega. 15.5. Arve koostamise aluseks on kliendi esitatud veearvestite näidud. Näitude esitamise kord sätestatakse lepingus. 15.6. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul kasutatud koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel. 15.7. Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid, on vee-ettevõtjal õigus peatada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, teatades sellest viis kalendripäeva ette. 15.8. Juhul kui klient ei tasu arveid tähtajaks, rakendab vee-ettevõtja viivist, mis arvestatakse lepingus määratud protsendiga tasumata arve summast. Viivise kohta esitab vee-ettevõtja eraldi viivisarve. 15.9. Pretensioonid arvete õigsuse osas (näitude lugemine, arvutusviga, vale hind jne) tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei peata arve tähtaegse tasumise kohustust. 15.10. Pretensioonid vaadatakse läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse kliendile kirjalikult. 15.11. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veevõtu ja/või heitvee ärajuhtimise ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja eeskirja punkti 13.5 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise eest. 15.12. Kui klient ei ole tasunud teenuse- ja viivisearveid eeskirjas ja lepingus sätestatud korras, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine. 15.13. Määratud tähtajaks sõlmitud lepingu tähtaja saabumisel, ja kui seda pole pikendatud tähtaegselt, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine kuni lepingu pikendamiseni või uue sõlmimiseni. 15.14. Leping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta ei soovi teenust kasutada, või kinnistu võõrandamisel. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama 15 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamine toimub kirjalikult pärast arvestinäitude fikseerimist. Lepingu lõpetamine ei vabasta lõpparve tasumisest kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 15.15. Lepingu lõpetamisel kinnistu võõrandamise korral peatatakse vee andmine ja heitvee ärajuhtimine, kui uus klient ei ole sõlminud uut lepingut. 15.16. Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt lõpetada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee ärajuhtimine peatatud. 15.17. Pärast lepingu lõppemist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. 15.18. Kliendil on õigus lepingu uuendamiseks (uue lepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks ilma liitumistasu maksmata. 15.19. Kui leping lõpetati eeskirja punkti 15.13 alusel, uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka tagasiühendamise kulutused. 16. Teenuse hind 16.1. Lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse. 16.2. Teenuse hinna reguleerimine toimub Juuru Vallavolikogu kinnitatud korra kohaselt. 16.3. Teenuse hinna kehtestab Juuru Vallavalitsus ning hind avalikustatakse kolm kuud enne selle muutumist. 16.4. Hinna muutumist ei vormistata lepingu muudatusena. 17. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramine 17.1. Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee ärajuhtimise piiramine või peatamine on lubatud üksnes seadustes või käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 17.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist: 17.2.1. loodusõnnetuste korral; 17.2.2. elektrienergia varustuse katkemisel; 17.2.3. veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avariide korral; 17.2.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks. 17.3. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamisel piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist, kui see on vajalik veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast piiramisest või peatamisest vähemalt 24 tundi ette. 17.4. Kui vee andmise peatamine toimus veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud elamute elanikele ajutise veevõtu võimaluse, kui vee andmine on peatatud ette teatamata kauemaks kui kuueks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks. 17.5. Kui klient vajab vee andmise plaanilist peatamist, mis põhjustab teiste klientide vee andmise või heitvee vastuvõtmise piiramise või peatamise, siis tuleb tal selleks esitada kirjalik taotlus vee-ettevõtjale vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle tellija. 18. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise peatamise õigus 18.1. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine kas täielikult või osaliselt: 18.1.1. kui klient on viivitanud teenuse või viivise arvete tasumisega üle ühe kuu arvates arvel märgitud laekumistähtajast; 18.1.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal järele vaadata veemõõdusõlme, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on tal seadustest või käesolevast eeskirjast tulenev õigus; 18.1.3. vee-ettevõtja või Juuru Vallavolikogu poolt volitatud isiku poolt tehtud ja seadustest või käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 18.1.4. kui klient ei esita kahel järjestikusel kuul veearvestite näitusid; 18.1.5. vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. 18.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine, kui: 18.2.1. tuleb ilmsiks omavolilisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 18.2.2. kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning seadmete puudulikus töös võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele. Lisa 1 Juuru Vallavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrusele nr 25 VEE KASUTAMISE NORMID JUURU VALLAS Jrk nr Veekulu liik Ühik Veekulu liitrites Märkused 1. Veevõtt tänavakraanidest ühe elaniku kohta ööpäevas 30 2. Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel ühe elaniku kohta ööpäevas 35 3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites ilma vanni ja dušita ühe elaniku kohta ööpäevas 85 4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites, kohaliku kütmisega, vannidega 4.1. Vanniahjudega 4.1.1 Tahkel kütusel ühe elaniku kohta ööpäevas 130 4.1.2 Gaasikütusel ühe elaniku kohta ööpäevas 170 4.2. Kuuma vee võtmisega mitmest punktist ühe elaniku kohta ööpäevas 200 Juhul kui tsentraliseeritud kuumaveevarustusega korterites kuum vesi saadakse otse soojusvõrgust (lahtine süsteem) või eraldiasuvast katlamajast, kus kuuma vee kulu arvestatakse eraldi, võtta kulunormide maksmisel arvesse, et 60% käesolevas punktis toodud vee üldtarbimist langeb külmale ja 40% kuumale veele 5. Tsentraliseeritud 5.1. Duššiga korterites ühe elaniku kohta ööpäevas 190 5.2. Istevanniga korterites ühe elaniku kohta ööpäevas 230 5.3. Vannidega korterites 5.3.1. Kuni 12-korruselistes hoonetes ühe elaniku kohta ööpäevas 250 6. Trepikodade koristamine 1 m2 kohta ööpäevas 1,5 7. Kohaliku keskküttesüsteemi täitmiseks (kütteperioodil) hoone 100 m2 mahu kohta ööpäevas 100 8. Hotellides ja pansionaatides 8.1. Üldiste duššide ja vannidega ühe elaniku kohta ööpäevas 120 8.2. Duššid numbritubades ühe elaniku kohta ööpäevas 230 8.3. Vannid numbritubades ühe elaniku kohta ööpäevas 300 9. Hoolekandeasutustes 9.1. Hooldekodus 9.1.1. Üldiste vannide ja duššidega ühe elaniku kohta ööpäevas 115 9.2. Velskripunktides ühe patsiendi kohta 3 10. Lasteaedades (päevastes) ühe lapse kohta päevas 75 11. Üldhariduskoolides 11.1. Ilma pikendatud päevata ühe õpilase ja ühe õpetaja kohta vahetuses 10 11.2. Pikendatud päevaga ühe õpilase ja ühe õpetaja kohta vahetuses 12 11.3. Lastelaagrite korral ühe koha kohta 130 12. Saunades (basseine arvestamata) ühe saunalise kohta ööpäevas 180 13. Spordiasutustes 13.1. Staadionil ja spordisaalides 13.1.1. pealtvaatajatele ühe koha kohta ööpäevas 3 13.1.2. sportlastele ühe sportlase kohta ööpäevas 100 14. Toitlustusettevõtetes 14.1.1. restoranides ühe koha kohta ööpäevas 250 14.1.2. sööklates ühe koha kohta ööpäevas 200 14.1.3. kohvikutes, baarides ühe koha kohta ööpäevas 125 15. Muudes organisatsioonides ja ettevõtetes 15.1. Kauplustes 15.1.1. toiduainete kauplustes ühe töötaja kohta vahetuses 50 15.1.2. tööstuskaupade kauplustes ühe töötaja kohta vahetuses 12 15.1.3. jookide müügipunktides ühe kraani kohta ööpäevas 300 15.1.4. juuksuritöökodades ühe töötaja kohta vahetuses 55 15.1.5. administratiivhoonetes ühe töötaja kohta ööpäevas 12 16. Kastmisel ja liuväljade tegemisel 16.1. Murukattega väljakute kastmisel 1 m2 kohta ööpäevas 3 16.2. Spordiväljakute kastmisel 1 m2 kohta ööpäevas 5 16.3. Muud spordirajatised 1 m2 kohta ööpäevas 1,5 16.4. Väljakutel 16.4.1. kastmiseks 1 m2 kohta ööpäevas 0,5 16.4.2. pesemiseks 1 m2 kohta ööpäevas 1,4 16.5. haljasalade, istikute ja peenarde kastmiseks 1 m2 kohta ööpäevas 4,5 16.6. liuväljade tegemiseks 1 m2 kohta ööpäevas 0,5 Veetarbijatel, keda pole ära toodud käesolevates normides, tuleb veekulu määrata vastavalt analoogilise iseloomuga veetarbijaile ehk vee- ja kanalisatsiooniettevõtte poolt kontrollmõõtmise või arvestuse alusel.