Võru Linnavolikogu — Võru linna arengukava kinnitamine aastateks 2001-2005 — KO, 18, 378

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7, Võru linna põhimääruse §-st 59, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võru linna arengukava aastateks 2001–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Andres VISNAPUU Lisa Võru Linnavolikogu 10. jaanuari 2001. a määrusele nr 28 VÕRU LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2001–2005. Linna arengukava koostamise õiguslik alus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7 ning linna põhimääruse §-st 59. Eelmine Võru linna arengukava võeti vastu volikogu 1998. a otsusega nr 282, ning arengukava käsitles aastaid 1998–2000. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest, riiklikest arengukavadest, maakonna arendusstrateegiast ja maakonna üldplaneeringu projektist. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele ning arengukava muutmine ja uuendamine kinnitatakse igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks. Arengukava koostamisel ei ole arvestatud: – riiklikult kavandatavat haldusreformi; – liitumist Euroopa Liiduga. ARENGUKAVA ÜLESEHITUS Võru linna arengukava 2001–2005 jaguneb ülesehituselt kolmeks osaks: Esimene osa – HETKEOLUKORRA ANALÜÜS – sisaldab teemavaldkondade lõikes hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi. Valdkonniti välja toodud andmed on 2000. aasta seisuga. Teine osa – TEGEVUSKAVA 2001–2005 – sätestab teemavaldkondade lõikes üldised arengueesmärgid ning lähiaastate prioriteetsed tegevused. Lähiaastate all peetakse silmas aastaid 2001– 2005. Kolmas osa – FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA. Investeeringute kavas on investeeringud paigutatud tabelisse, kus on välja toodud ajaline määratlus aastatel 2001–2005 ning finantseerimise allikad. 1. OSA 1.1. Ajalugu, geograafiline asend 1.1.1. Kokkuvõtlikult Võru linna ajaloolisest arengust Linna asutamise ajaks loetakse 21. augusti 1784. a , kui Riia kindralkuberneri allkirja kandnud dekreediga määrati linna nimi ja asukoht. 1785. a kinnitati linna plaan, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel kesklinnas paiknevad luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Algaastail juhtisid linnaelu sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr. R. Kreutzwald (1803–1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833–1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose «Kalevipoeg». Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaalmuuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A. Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830–40. aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel töötas siin seitse kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884. a elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917. a alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925. a Võru Tööstuskool. Aastail 1921–1930 tegutses Võru Õpetajate Seminar, kus üheks pedagoogiks oli ka Johannes Käis. 1867. a asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. a Laulu- ja Mängu Selts «Kannel». 1927.–1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. a oli Võrus üheksa raamatukogu, ilmus kaks ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889. a sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899. a peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915. a sai Võru elektrivalguse. 1926. a oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, viis panka, neli võõrastemaja ja restorani, kolm sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940. a elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid – mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. 1.1.2. Geograafiline asend Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavee uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm kaunist järve – Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubja Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna ümbritseb 4500 elanikuga Võru vald. Linna läbib Peterburi–Pihkva–Riia raudtee ja Tallinn– Luhamaa maantee. Ligikaudsed kaugused suurematest linnadest (maanteede kaudu): Tartu – 69 km Tallinn – 240 km Riia – 240 km Pihkva – 90 km Põlva – 26 km Valga – 77 km 1.2. Hetkeolukorra analüüs 1.2.1. Rahvastik Seisuga oktoober 2000 elab Võru linnas 14 817 elanikku. Rahvastiku dünaamikat vaadates selgub, et elanikkond Võru linnas väheneb pidevalt. Osaliselt on see tingitud üleüldisest madalast iibest Eestis. Elanikkond väheneb ka registrist väljakirjutamise tulemusel. Elanikkonna registrist väljakirjutamised (elanikkonna registri andmetel): 1998 – 337 inimest 1999 – 229 inimest 2000. a jaanuar–september – 374 inimest Linnast väljaregistreerimist võib põhjendada järgmiste asjaoludega: Elukoha muutus: – Elanike väljaregistreerimine elukoha muutumisel. Majanduslik põhjus: – Väljakirjutamine toimetulekutoetuse saamise eesmärgil. Formaalselt elab elamispinnal üks reeglina sissetulekut mitte omav elanik. Tegelikke residente on elamispinnal rohkem. Tudeeriv kontingent: – Võrust pärit noored registreerivad end Võrust välja eesmärgiga taotleda sotsiaalseid hüvitisi teistelt omavalitsustelt (Tallinn, Tartu, Pärnu). Muud põhjused: – Nn kampaania korras väljaregistreerimised, mis on seotud spetsiifiliste avalike teenuste saamisega teistelt omavalitsustelt, näiteks erikord viisade saamisel.

Graafik 1. Soolis-vanuseline struktuur (seisuga oktoober 2000) 1.2.2. Haridus 1.2.2.1. Koolieelsed lasteasutused Võru linnas on viis koolieelset lasteasutust. 41 rühmas käib 772 last. Lasteasutuste juures on loodud võimalused lastel ja vanematel osaleda erinevates huvitegevustes. Tabel 1 Rühmade ning laste arv ja täiendstruktuurid koolieelsetes lasteasutustes (seisuga oktoober 2000) Lasteaed Rühmade arv Laste arv Logopeed Meditsiiniõde Lasteaed-varjupaik «Jussike» 5 84 X X Lasteaed «Sõleke» 10 181 X X Lasteaed «Okasroosike» 6 123 X X Lasteaed «Päkapikk» 8 162 X X Lasteaed «Punamütsike» 11 205 X X 1.2.2.2. Koolid Võru linnas on kaks põhikooli, neli üldkeskharidust andvat kooli (neist üks vene õppekeelega) ning Võru Järve Kool mõõduka vaimse ja liitpuudega õpilaste jaoks. Koolides on õpilasi ka teistest omavalitsusüksustest. Tabel 2 Klasside ja õpilaste arv koolides (seisuga oktoober 2000) Kool Klassikomplektide arv Õpilasi kokku Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 37 1116 Kesklinna Gümnaasium 23 643 Võru Vene Gümnaasium 13 194 Võru Täiskasvanute Gümnaasium 6 230 Võrusoo Põhikool 16 364 Võru I Põhikool 20 501 Võru Järve Kool 5 36 Huvikoolid Võru Huvikoda 770 Võru Muusikakool 300 Võru Spordikool 420 Üldhariduskoolide juures tegutsevad kooliastujate ettevalmistusklassid. Koolide juures on lastele loodud võimalused osaleda mitmetes huvialaringides: laulukoorid, kunstiringid, aineringid, spordiringid jne. Õpilased osalevad olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Võru Järve Kooli õpilased osalevad ravivõimlemises ja muusikateraapias. Võrusoo Põhikoolis, Võru I Põhikoolis ja Kesklinna Gümnaasiumis töötavad «Hea Alguse» klassid. Võru Täiskasvanute Gümnaasium võimaldab õppetöö jätkamist ja keskhariduse omandamist alates 8. klassist. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on alates 2. klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt, 10. klassist alates valida matemaatika ja inglise keele, reaalklassi, võõrkeelte ja infotehnoloogia süvaõppega klasside vahel. Võru Kesklinna Gümnaasiumis on võimalik alates 10. klassist õppida süvendatult majandusalaseid põhitõdesid. Tabel 3 Täiendstruktuurid koolides Kool Raamatukogu Arvutiklass/arv Võimla Psühholoog Logopeed Võru Kreutzwaldi Gümnaasium X 2 X 1 1,6 Võru Täiskasvanute Gümnaasium X 1 Kesklinna Gümnaasium X 1 X 1 Võru Vene Gümnaasium X 1 X Võrusoo Põhikool X – 1 Võru I Põhikool X 1 1 Võru Järve kool X 1 1 Koole teenindab üks kooliarst ning kolm keskmeditsiinitöötajat (meditsiiniõde). Täiendus- ja kutseharidus: – Väimela Kutsehariduskeskus on linnale lähim rakenduslikku kõrgharidust pakkuv haridusasutus; – Mainori majanduskooli Võru filiaal pakub linlastele kaugõppevormis majandusalast kõrgharidust. – Võru linna noored saavad kutseharidust omandada ka Parksepa Keskkooli kutseklassis. 1.2.2.3. Huviharidus ja noorsootöö Võru linnas on kolm munitsipaalhuvialakooli, kus oma huvialadega tegelevad 1490 noort vanuses 7–18 a (seisuga september 2000). Võru Spordikoolis, kus õpib 420 noort, on järgmised treeningrühmad: võrkpall, murdmaa- ja laskesuusatamine, kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, orienteerumine. Spordikoolil on järgmised spordibaasid: spordihoone, linna spordiväljak, kolm võrkpalli välisväljakut, Kubja, Jaanimäe ja Andsumäe suusabaas. Lisaks spordikoolile on noortel võimalik tegelda spordiga ka klubides (vt sport). Võru Muusikakool võimaldab kuni 300 õpilase pideva muusikaalase koolituse. Enam tähelepanu pöörab kool orkestripillide õpetamisele, keel- ja puhkpilliorkestrite ning mitmesuguste ansamblite loomisele. Erialad: klaver, akordion, viiul, kannel, puhkpillid. Võru Huvikoja töös osaleb 770 linnast pärit õpilast. Võru Huvikojas töötavad spordi- (korvpall, džuudo, võimlemine), kunsti-, muusika-, tantsu- ja käsitööringid. Täiendavalt on noortel võimalus arendada oma oskusi MTÜ Kunstistuudios Krisepto, mille töös osaleb 64 noort (neist 39 linnast). Koolide juures tegutsevad huvialaringid. Võru linnas tegutsevad järgmised noorteorganisatsioonid: 1) Noorte Kotkaste Võrumaa Malev; 2) Võrumaa Kodutütred; 3) CISV-Eesti – Rahvusvaheline Laste Suveküla; 4) 2 KM klubi – (noored erikoolidest); 5) Q-klubi (Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis); 6) Õ-klubi (Võru Kesklinna Gümnaasiumis). Vaba aja sisustamiseks on paigaldatud linna eri kohtadesse korvpallilauad ning Vabaduse platsile rulluisurenn. 2.2.3. Kultuur 1.2.3.1. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asutati Kreutzwaldile kuulunud majavaldusse 1941. a. Fondis on 1. jaanuari 2000. a seisuga 6651 säilikut. Muuseumi külastas 1999. aastal 8903 inimest. 1.2.3.2. Võrumaa Muuseum Võrumaa Muuseum asutati 1966. a. Muuseumihoone sai valmis 1983. a. Fondis on 1. jaanuari 2000. a seisuga 43 471 säilikut. Muuseumi külastas 1999. aastal 6612 inimest. Muuseumi näitusesaalides korraldatakse aastas ligi 20 mitmesugust näitust ja väljapanekut – temaatilisi fondinäitusi, kunsti- ja käsitöö-, foto- ja raamatunäitusi. Võrumaa muuseum ja Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum on riiklikult finantseeritud asutused. 1.2.3.3. Võru Kultuurimaja Kannel Võru Kultuurimaja Kannel jätkab 1881. a. Võru linnas loodud Eesti Laulu- ja Mänguseltsi Kannel traditsioone. Tänases Kandles tegutsevad kuus koori, neli vokaalansamblit, kuus rahvatantsurühma, kolm tantsuringi, Kandle võimlemisklubi seitsme rühmaga, kolm rahvapillimängijate ühendust, üks instrumentaalansambel, Võru puhkpilliorkester, Võru Harrastusteater, eakate klubi Hõbedane Juus. Kandle töös osaleb kokku 740 inimest, sh lapsi 134. Kandle teatri- ja kinosaalis on 373 parteri- ja 71 rõduistekohta. Kontsertsaalis on 230 istekohta. Kandle väike saal mahutab 150 inimest. Saal sobib konverentside, loengute ja nõupidamiste korraldamiseks, väiksemateks teatri- ja kontsertetenduseks, pidulikeks vastuvõttudeks ja peoõhtuteks. Kandle aias on vabaõhulava, tantsuväljak ja vaatajate tribüün 1000 istekohaga. Kannel haldab ka Kubja lauluväljakut. Laulukaare alla astmetele mahub 3000 lauljat, tantsupõranda üldpindala on 1000 m2. Vaatajatele on 4500 istekohta. Laululava ruumides asuvad ka pansionaat 40 voodikohaga ja kohvik, mis on seni veel kasutusele võtmata. 1.2.3.4. Võrumaa Keskraamatukogu Võrumaa Keskraamatukogu asub Jüri 54, kus raamatukogu kasutuses on 915 m2 põrandapinda. Lasteosakond asub Võru Kultuurimajas Kannel, põrandapinda 313 m2. Seisuga 1. jaanuar 2000. a oli Võrumaa Keskraamatukogu kogude suurus 151 674 eksemplari raamatuid, ajalehti, ajakirju, heliraamatuid ja kassette, CD-plaate ning muid teavikuid. 1999. aastal kasutas raamatukogu teenuseid 8981 inimest Võru linnast ja maakonnast. Raamatukogu külastati 114 928 korral. Võrumaa Keskraamatukogu tegevusvaldkonnad on lugejateenindus, teavikute komplekteerimine, arvestamine ja töötlemine, teatmebibliograafilise teeninduse korraldamine, Võrumaad puudutavate väljaannete kogumine ja säilitamine, koduloolise andmebaasi koostamine ja ürituste korraldamine. Maakonnaraamatukoguna juhendab kooliraamatukogude tööd ning korraldab raamatukoguhoidjate täienduskoolitust. Esimese rahvaraamatukoguna Eestis võttis Võrumaa Keskraamatukogu 1995. aastal kasutusele automatiseeritud raamatukoguprogrammi «Kirjasto 3000». Kirjete arv andmebaasis on ligi 50 000. Alates 1999. aasta septembrist on andmebaas Web-raamatukoguna nähtav Internetis raamatukogu koduleheküljel http://lib.werro.ee ning samast ajast on lugejate kasutuses kaks Interneti-ühendusega arvutitöökohta. 1.2.3.5. Kino Kultuurimaja Kannel kinosaal on 2000. aasta seisuga ainus toimiv kino Võrus. Kandlel on kaasaegse tasemega stereoheliga kinoaparatuur. 1.2.4. Sport Võru maakonnas on 27 spordiklubi, neist 18 tegutseb Võru linnas. Spordiklubid on koondunud Võrumaa Spordiliidu ridadesse. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli, Võru Huvikotta, mis on munitsipaalhuvialakoolid. Võru Spordikoolis treenib 420 last, Võru Huvikojas osaleb spordiringides (džuudo, aeroobika, korvpall) 154 last. Lisaks tegeldakse noortega spordiklubides. Spordiklubides harrastatakse järgmisi alasid: kergejõustik, võrkpall, korvpall, murdmaasuusatamine, orienteerumine, kreeka-rooma maadlus, indiaca, jalgpall, pentanque, karate, džuudo, motokross, laskesuusatamine, kahevõistlus ning võimlemine. Tabel 4 Peamised Võru linna elanikke teenindavad spordiobjektid linnas ja maakonnas Linna hallatavad baasid Muud kasutatavad baasid Spordikooli hoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal) Kreutzwaldi pargi mänguväljakud Kolm võimlat linna üldhariduskoolides Võru linna spordiväljak Kubja suusabaas, jooksurada ja rollerirada Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion ja lasketiir) Jaanimäe spordibaas Väimela siseujula ja staadion Haanja suusarajad Kütioru mäesuusakeskus Parksepa Keskkooli võimla Sõmerpalu spordikompleks Tamula ranna tenniseväljakute kompleks Tamula rannavõrkpalliväljakud Meegomäe motokompleks Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Püttsepa mälestusturniir kreeka-rooma maadluses noortele, Jaan Gutmanni mälestusturniir võrkpallis, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir, Livonia autoralli, Suure Munamäe motokross. 1.2.5. Tervishoid 1.2.5.1. Võrumaa Haigla Võrumaa Haigla on 420 töötajaga tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte, mille omanikuks on Võrumaa omavalitsusüksuste poolt asutatud mittetulundusühing Võrumaa Haigla. Võrumaa Haigla osutab eriarstiabi 17 ambulatoorsel ja 9 statsionaarsel arstierialal. Ambulatoorset eriarstiabi osutatakse põhiliselt Võru kesklinnas asuvas polikliinikus, ehitatud 1975. a. Statsionaaris Võru-Kubjal (haiglahoone valmis 1984. a) on avatud 180 ravivoodit ja 90 hooldusvoodit. 2000. aasta suvel avati renoveeritud taastusravikeskuse ruumid. Taastusravikeskus on Võrumaa Haigla struktuuriüksus, mis pakub nii statsionaarset kui ambulatoorset taastusravi teenust. Linnaelanikke teenindab kümme perearsti. Nimistute suurus on 1400–2200 inimest. Tegutsevad OÜ Kesklinna Perearstikeskus ja OÜ Võru Arst. 1.2.6. Sotsiaalhoolekanne Linna elanikkonnast on registreeritud töötuid 8%. Ravikindlustamata isikuid on 28%. Oletuslik tööga mittehõivatud isikute osakaal linnas on seega ca 25%. Toimetulekutoetuse saajate hulk moodustab 10% linna elanikkonnast. Puudega isikuid on 10–12% elanikkonnast. Pensioniealiste hulk on elanikkonnast ca 25%. Sotsiaalhoolekandealast tööd linnas teostavad sotsiaalnõunik, lastekaitseinspektor, viis sotsiaaltöötajat ja seitse avahooldustöötajat. Võru linna lapsi on lastekodudes 12 ning hooldusperedes 18 last. Enam kui neljalapselisi peresid on 34, eestkoste on määratud 29-le lapsele, puudega lapsi on 47. Linna poolt osutatavad teenused: – sotsiaalnõustamine; – sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine; – sotsiaalregistri pidamine; – avahoolduse korraldamine; – hoolekandeasutustesse suunamine; – eestkoste korraldamine; – hoolduse määramine; – transporditeenuse osutamine. Sotsiaalteenuseid osutavad asutused Võru linnas: Linnavalitsus – toetuste määramine ja maksmine; – sotsiaalteenuste osutamine; – sotsiaal- ja üürikorterite eraldamine eluasemeteenuse osutamiseks; – laste varjupaiga teenus. Vanemliku hoolitsuseta laste ajutine ööpäevaringne hooldus (Võru Lasteaed-varjupaik «Jussike»). Kolmas sektor MTÜ Võrumaa Haigla – vanurite hooldus-põetusteenus; – raskete psüühikahäiretega isikute hooldus; MTÜ Võru Ühisabi – supiköök vähekindlustatud inimestele; – kasutatud riiete kogumine ja jagamine; – hingeabi ja nõustamine. Võrumaa Puuetega Inimeste Koja päevakeskus – tegevused puuetega inimestele (huvialaringid); – vaimulik keskpäevatund neljapäeviti; – päevahoid liitpuudega noorukitele; – ajakirjade-ajalehtede laenutus. Invatarvikute ja Abivahendite Keskus (ITAK OÜ Võru filiaal) – invaabivahendite ja -tarvikute laenutus ja müük; – invaabivahendite vajajate nõustamine. Sotsiaalabiteenuseid osutavad ka linnas tegutsevad kirikud ja kogudused. 1.2.7. Ettevõtlus Võru on polüfunktsionaalne linn, mille majandusstruktuuris on enam-vähem võrdselt esindatud tööstus-, kaubandus-, teenindus- ning riiklik haridus- ja tervishoiusektor. Linna asukoht Venemaa ja Läti piiri läheduses ning Peterburi–Riia raudtee ja Tallinn–Luhamaa maantee ristumiskohas on soodne transiitkaubanduse edendamiseks. Alustatud on ettevalmistustöid Võru tööstuspargi ja selle koostisosa – ettevõtlusinkubaatori projektidega, mille eesmärk on toetada majandusarengut, pakkudes ettevalmistatud atraktiivset baasinfrastruktuuri investoritele ja soodustingimusi alustavatele väikeettevõtetele. Transpordi- ja logistikasektori kõrval on prioriteetseteks majandusharudeks pikaajaliste traditsioonidega metsa-puidutööstus ning turismialane ettevõtlus, mis näitavad jätkuvalt tõusutendentsi. Olulised majandusharud on ka kaubandus ja meelelahutus. Võru linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, kus leiab rakendust 45% erasektoris töötavatest inimestest. Tööstuse struktuuris omakorda domineerib puidutööstus. Esindatud on toiduaine-, tekstiili-, jalatsi-, ehitusmaterjali- ja metallitööstus. Kaubandus-teenindussektorile on Võrus iseloomulik väikeste poekeste ja teenindusasutuste rohkus – kokku umbes 300 kauplust ja toitlustusäri. Kaupluste arvult ühe elaniku kohta on Võru Eesti linnade hulgas esikohal. Suurim tööandja selles sektoris on Võru Tarbijate Ühistu 323 töötajaga. Registreeritud põhitegevuse alusel on Võru linnas (ettevõtteregistri andmebaas, november 2000): – 114 müügiettevõtet (nii jae- kui hulgimüük); – 42 tootmisettevõtet; – 36 puiduettevõtet; – 25 ehitusettevõtet; – 17 transporditeenuse osutajat (riigisisene auto-kaubavedu). Teenindusettevõtetest nimetagem: – umbes 15 nõustamisteenuse osutajat (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, õigusabi, ärikonsultatsioonid); – 20 toitlustus/meelelahutuskohta. (kohvik, selvekohvik, kiirtoidurestoran, baar, restoran). Ettevõtteregistri andmed tuginevad äriregistri kaartidele, kus on muuhulgas määratletud ettevõtte registreeritud aadress. Ettevõtteregistril ei ole aga andmeid ettevõtete tegevuskohtadest. Olukord, kus ettevõte on registreeritud Võru linnas, kuid tegutseb mujal ning vastupidi, ei kajastu antud ülevaates. Võru Linnavalitsuse käsutuses olev ettevõtete andmebaas tegevuslubade baasil vajab korrastamist ning täiustamist. Ettevõtteregistri andmetel on Võru linnas registreeritud 402 ettevõtet, millest 2/3 on osaühingud. See nimistu ei ole täielik, kuna sisaldab vaid juriidilisi isikuid, mis on üldjuhul osaühingud ja aktsiaseltsid. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) jaoks on äriregistrisse kandmine vabatahtlik. Kohustuslikuks muutub äriregistris registreerimine juhul, kui ettevõtja käive ületab 250 000 krooni aastas ning FIE on käibemaksukohuslane. Muul juhul registreerib FIE’d maksuamet. Kagu Maksuameti andmetel (28.11.2000) on Võru linnas registreeritud 455 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tabel 5 20 suurimat tööandjat Võru linnas (ettevõtteregistri andmed, november 2000) Nimi Töötajate arv 1998. aastal Ettevõtete käive 1999. aastal Põhitegevus WERMO, AS 450 97 344 000 Mööblitootmine Võru Tarbijate Ühistu 323 138 799 000 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes VÕRU JUUST, AS 267 150 376 000 Juustu ja juustutoodete tootmine Võru Autobaas, AS 207 13 760 000 Sõitjate vedu bussiga VGT, AS 184 8 443 000 Materjalide füüsikaliste ja keemiliste omaduste kontrollseadmete tootmine Wõro Kommerts, AS 131 107 449 000 Lihatoodete tootmine; vorsti-, pasteedi-, rulaaditootmine ABRIS, AS 127 9 694 000 Nahast ja muust materjalist jalatsite tootmine ENDOR, AS 101 27 683 000 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus Võru Kinnisvara, OÜ 98 19 055 000 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel AUTO VÕRU, AS 82 23 823 000 Auto-kaubavedu Kurmik, AS 78 17 243 000 Ehituslik-arhitektuurne projekteerimine ja nõustamine SEMUEHITUS, AS 68 26 182 000 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus Võru Rõivas, AS 67 5 122 000 Käsitsikudumine ja -heegeldamine SIRJE, AS 65 11 038 000 Mujal liigitamata mööbli tootmine VÕRKO, OÜ 63 6 074 000 Tänavate korrashoid VÕRU SOOJUS, AS 61 22 963 000 Auru- ja kuumaveevarustus NANCOTEX EESTI OÜ 60 5 471 000 Pealisrõivaste tootmine Võru Vesi, AS 52 7 787 000 Veekogumine ja -puhastus Võru EMPAK, AS 50 17 841 000 Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük HESVEKA & CO, AS 38 11 336 000 Saematerjali tootmine Tabel 6 20 suurima käibega ettevõtet Võru linnas (ettevõtteregistri andmed, november 2000) Nimi Ettevõtte käive 1999. aastal Töötajate arv 1998. a seisuga Põhitegevus VÕRU JUUST, AS 150 376 000 267 Juustu ja juustutoodete tootmine Võru Tarbijate Ühistu 138 799 000 323 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes Wõro Kommerts, AS 107 449 000 131 Lihatoodete tootmine; vorsti-, pasteedi-, rulaaditootmine WERMO, AS 97 344 000 450 Mööblitootmine Võru Sylvester, AS 29 098 000 16 Metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine, metsa hooldamine ENDOR, AS 27 683 000 101 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus SEMUEHITUS, AS 26 182 000 68 Elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus AUTO VÕRU, AS 23 823 000 82 Auto-kaubavedu VÕRU SOOJUS, AS 22 963 000 61 Auru- ja kuumaveevarustus Emeri Kaubanduse OÜ 22 328 000 6 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük HASLER KAUBANDUS, AS 19 392 000 18 Ehitusmaterjalide ja -tarvete hulgimüük Võru Kinnisvara, OÜ 19 055 000 98 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel RehPol, AS 18 579 000 27 Plastist ehitustarvikute tootmine VÕRU TRANS, OÜ 18 535 000 21 Rahvusvaheline auto-kaubavedu Võru EMPAK, AS 17 841 000 50 Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük Kurmik, AS 17 243 000 78 Ehituslik-arhitektuurne projekteerimine ja nõustamine Võru Teenus, AS 17 220 000 25 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted REGOR PUIT, OÜ 15 828 000 15 Saematerjali tootmine Saka Kaubanduse AS 15 714 000 34 Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük DIIBENS, AS 15 609 000 10 Bensiini ja diislikütuse jaemüük 1.2.8. Turism Turism ja puhkemajandus on maakonna üks arenguprioriteete ja kasvav majandussektor. Võru linn on maakonna keskpunktiks ja siit saavad alguse turismimarsruudid maakonda. Olulisemad ja paremal tasemel on nn kultuuriturism ja õpilasturism. Vähemal määral pakub Võru linn turismitooteid, mis sisaldavad konverentsi-, tervise-, spordi- ja harrastusturismi komponente. Turismiinfo edastamise ja turismiarendustööga tegeleb Turismiinfokeskus. Loodud on Võrumaa Giidide Ühing eesmärgiga tagada atesteeritud ja professionaalsete giidide kasutamine gruppide juhtimisel regioonis. Võru linnas on kaks heatasemelist hotelli, millega on lahenenud bussigruppide ja seminarituristide majutamise probleem, kaks külalistemaja, kaks kodumajutust. Toitlustuskohtadest on Võrus kaks restorani, kolm pubi, tex-mex restoran, kaheksa kohvikut, kolm baari ja kaks sööklat. Võrumaa viidaprojekti raames on Võru linna paigutatud kaks linnakaarti ja kolm viidaposti 50 suunaviidaga. 1999. a külastas Turismiinfokeskust 6950 turisti, 2000. a üheksa kuuga külastas 8254 inimest. 80% külastajatest on siseturistid, välisturistidest suurem osa on Soomest, Saksamaalt, Rootsist. Suurenenud on väliseestlaste osa. Võrumaad ja tema turismivõimalusi on tutvustatud järgmistel turismimessidel: TourEst Tallinnas, Matka Helsingis, Balttour Riias, Matkamiks Paides. Marketingi tegemisel lähtutakse tootekesksest turundusest. Trükist on ilmunud mitu Võrumaad ja Võru linna tutvustavat trükist. 1.2.9. Linnamajandus 1.2.9.1. Teed ja tänavad Teid ja tänavaid on Võru linnas kokku 60 km, nendest asfaltkattega 36 km. Mahukamad investeeringud olid aastatel 1998–1999 suunatud Jüri ja Vabaduse tänava lõikude renoveerimisse. Muus osas on teostatud igal aastal hädavajalikke teekatte parandustöid. Tänavad on passistamata. 1.2.9.2. Haljastus Hooldatavate haljasalade kogupindala linna territooriumil on ca 50 000 m2. Suuremad haljasalad Võru linnas: – Kreutzwaldi park – 17 138 m2; – Kesklinna park – 6812 m2; – Katariina allee – 7913 m2; – Seminari park – 6745 m2; – Juudi park – 3000 m2 . Võru Linnakalmistu Võru Linnakalmistu aadressiga Kose tee 8 ja linnakalmistul asuvad Vabadussõjas hukkunute matmispaik, II maailmasõjas hukkunute ühishauad ning Kose teel asuv terrorismiohvrite ühishaud on tunnistatud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 1997. a määrusega nr 6 ajaloomälestiseks. Vastavalt eespool nimetatud määrusele tuleb teatud toimingute puhul Võru Linnakalmistul lähtuda Muinsuskaitseseadusest. 1982. aastal laiendati kalmistu territooriumi 5 ha võrra. Uue laienduse kohta on ainult mõõdistus. Planeering selle ala kohta puudub. Käesolevaks ajaks on laiendatud ala end ammendanud ja haudu on juurde kaevatud mõõdistatud alast väljapoole, kõrvalolevad vabad maatükid (laiendusega kokku umbes 6–7 ha) on täis maetud. Puudub ülevaade ja terviklik informatsioon kalmistu territooriumi tegeliku olukorra kohta. Hetkel hõlmab kogu kalmistu umbes 20 ha suurust maa-ala. Antud hetkel tulenevad mitmed probleemid kalmistu planeeringu puudumisest. 1.2.10. Keskkond ja jäätmemajandus 1.2.10.1. Jäätmekäitlus Vastavalt jäätmeseadusele, Eesti keskkonnastrateegiale ja Eesti keskkonnakavale on kohalikud omavalitsused kohustatud korraldama oma haldusterritooriumil jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. Seoses sellega, et omavalitsuse territooriumil asub mitmeid ettevõtteid, korraldab omavalitsus seiret ka nende jäätmete sh ohtlike jäätmete ,liikumise kohta. Võru linnas on jäätmekäitluslubade alusel tegutsemas: – Ragn-Sells Eesti AS (olmejäätmete kogumine ja käitlemine); – OÜ Võru Prügiveod (olmejäätmete kogumine ja käitlemine); – AS Epler& Lorenz (ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine). Valminud on Võru linna jäätmehoolduseeskirja projekt. Jäätmehoolduseeskirjas on näidatud jäätmete vastuvõtukohad. Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Võrus Lille 22. Samas võetakse vastu suuregabariidilisi kodumasinaid ja olmeelektroonikat. Klaasijäätmete kogumiseks on klaasikonteinerid kaupluse Edu juures Lembitu tn ja kaupluse Odapu juures Paju tn. Plastist ja värvilisest metallist joogitaarat ostetakse tagasi Võru turul asuvas Ragn-Sells Eesti AS vastuvõtupunktis. Tavajäätmete ladustamine on lubatud Võru valla territooriumil asuvas Räpo jäätmekeskuses. 1.2.11. Planeerimine ja maakasutus 1.2.11.1. Planeerimine Võru linna üldplaneering, mis on koostatud generaalplaanina RPI Eesti Projekt poolt 1974. a ja jäetud kehtima linnavolikogu 24. mai 2000. a otsusega nr 92. Võru linna üldplaneeringuna planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 8 lõike 4 punktides 1, 3, 5, 6, 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes, täidab üldplaneeringule püstitatud ülesandeid osaliselt, põhiprintsiipides vastuolusid ei ole. Võru linna üldplaneering (generaalplaan) on moraalselt vananenud. Omandi- ja maareform on osaliselt toimunud ilma detailplaneeringuid koostamata või olemasolevaid planeeringuid arvestamata. 1997.–2000. a (seisuga 31.10.2000. a) on linna territooriumile koostatud 34 detailplaneeringut. 1.2.11.2. Maakasutus Maa-ameti Võru Maakataster on 2000. aasta 24. novembri seisuga registreerinud 1653 katastriüksust, mis pindalalt moodustab kokku ~367 ha (Võru linna pindala on ~1346 ha). Katastris on registreerimiseks reserveeritud ka 252 hektarit riigi omandisse jäetavat riigimetsamaad, millest ~249 ha moodustavad Tamula ja Kubija järv. Sihtotstarbelt jaguneb katastris registreeritud maa nelja suuremasse alaliiki: 1) väikeelamumaa ~165 ha; 2) tootmismaa ~ 88 ha; 3) riigikaitsemaa ~ 34 ha; 4) ärimaa ~ 25 ha. Maareformi käigus on esitatud 2068 avaldust maa erastamiseks, neist 1600 ehk ~77% on lahendatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks esitati 460 avaldust, millest lahendatud on 435 ehk ~95%. Tabel 7 Maareform pindalaliselt Võru linnas seisuga 31.10.2000 Võru linna pindala 1346 ha 100% Registreeritud katastriüksuste pindala 364 ha 27% Võru LV korraldustega omandisse vormistatud maa pindala 616 ha 46%

Graafik 2. Registreeritud katastriüksuste %

Graafik 3. Omandisse vormistatud maa % 1.2.12. Välissuhtlus Tabel 8 Võru Linnavalitsuse välissuhted Riik Linn/omavalitsus Suhte alus/vorm Rootsi Landskrona Kommuun koostööleping Härryda Kommuun koostöö kavatsuste protokoll Soome Laitila linn koostööleping Iisalmi linn Saksamaa Bad Segeberg’i maakond Poola Suwalki koostööleping Venemaa Novgorod Läti Aluksne Võru linn kuulub Võrumaa Omavalitsuste Liitu ja Eesti Linnade liitu. 2. OSA 2.1. Arengu üldeesmärk Võru linna arengu üldeesmärk on olla inimkeskne, haridust, kultuuri ja sporti väärtustav, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga maakonnakeskus ja konkurentsivõimeline linn Eestis. 2.2. Arengu lähteülesanded – elanike arvu vähenemise peatamine; – ettevõtluse arendamine, erasektori tugevdamine; – infrastruktuuri parandamine ja arendamine; – linna maine taseme tõstmine. 2.3. Visioon Võru 2010 Võru on ettevõtlust soosiv, investeerijaile atraktiivne linn – kergetööstuse, transiidi ja turismi osakaal majanduses on suurenenud; – on lisandunud uusi töökohti. Võru on inimeste tervist väärtustav, turvaline ja atraktiivne elupaik – töötute osakaal on langenud; – elatustase on tõusnud; – loodud on soodsamad tingimused kultuuri viljelemiseks, spordi harrastamiseks ja vaba aja veetmiseks; – paranenud on elanike tervisenäitajad; – kuritegevuse tase on madal; – elukeskkond on puhas. Võru on atraktiivne peatuspaik Lõuna-Eestit külastavate turistide jaoks. – suurenenud on turismi osakaal linna majanduselus, mis pakub elanikele tööhõivet, tõstes seeläbi linlaste elatustaset; – turismiteenuste mitmekülgsus ning hea kvaliteet on kasvatanud linnas peatuvate turistide arvu. 2.4. Tegevuskava 2001–2005 2.4.1. Haridus 2.4.1.1. Haridus Eesmärk Võru linnas on tagatud kõigile õpilastele mitmekülgsed võimalused kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks. Üldised ülesanded – lasteaialaste järjepidev ettevalmistamine kooliminekuks; – lasteaedade ja kooli ning perearstide vahelise koostöö parandamine; – tervisekasvatuse väärtustamine kodu, lasteaia ja kooli koostöös; – laste füüsilise ettevalmistuse parandamine lasteaias ja koolis; – noortele arenemis- ja tegutsemisvõimalusi pakkuva keskkonna loomine Võrus; – põhikooli lõpetajate karjäärialaste valikute suurendamine ja parandamine, andekate noorte sidumine Võruga; – linna haridusvõrgu optimeerimine; – materiaal-tehnilise baasi täiustamine, hariduse infrastruktuuri parandamine; – lastevanemate vastutuse tähtsustamine laste arendamisel; – erivajadustega laste integreerimine ühiskonda; – haridusasutustes kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri tagamine; – koostöö edendamine kõigi haridusega seotud partneritega; – sotsiaalselt vähekindlustatud peredest lastele õpitingimuste tagamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused Laste kehaline ettevalmistus – laste mänguväljakute olukorra parandamine ja uute rajamine; – laste sportimistingimuste parandamine. Põhikooli lõpetaja tulevik – prioriteetsete akadeemiliste erialade väljaarendamine gümnaasiumides; – teabe- ja kutsenõustamiskeskuse toetamise kaudu kutsenõustamise arendamine; – õpetajate täienduskoolituse mahu suurendamine kutsenõustamise alal; – koostöö arendamine Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Võru Järve Kooli arendamine – koostöö arendamine lapsevanema, lasteaia arendusrühma ja kooli vahel; – Järve Kooli laiendamine; – koostöö arendamine kutseõppeasutustega. Tasandusklasi töö parandamine – mehhanismide väljatöötamine õpilaste paremaks sulandumiseks ühiskonda. Linna haridusvõrgu optimeerimine – hariduse prioriteetide sõnastamine; – linna haridusasutuste rahastamise skeemi korrastamine. Materiaal-tehnilise baasi täiustamine – hoonete seisukorra järjepidev parandamine; – haridusasutuste kaasaegsete õppevahenditega varustatuse parandamine. Pedagoogiline kaader – mehhanismi loomine noore pedagoogilise kaadri sidumiseks Võru haridusasutustega; – sideme loomine kõrgkoolis õppijatega; – lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate täienduskoolituse arendamine. Koolivälise töö arendamine – koolide huviringide töö toetamine; – koolide ainealaste ringide toetamine. Koostöö lastevanematega – lastevanemate informeerimine lasteaias ja koolis toimuvast; – loengutsüklite korraldamine lastevanematele; – lastevanemate kaasamine lapse karjääri kujundamise protsessi. 2.4.1.2. Huviharidus ja noorsootöö Eesmärk Noortele on tagatud mitmekülgsed võimalused vaba aja ja koolivälise aja veetmiseks. Noorte kuritegevus on minimeeritud. Üldised ülesanded: – laste ja noorte koolivälise tegevuse võimaluste laiendamine; – noorte kuritegevuse-, alkoholi- ning narkomaaniaalane ennetav tegevus; – noorte omaalgatuse toetamine ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused – noorsootöö struktuuri ja toimemehhanismide lõplik väljatöötamine; – noortemaja kui noorsootööd korraldava ja läbiviiva institutsiooni käivitamine ja tegevuskava väljatöötamine; – linnalaagrite programmi käivitamine. 2.4.2. Kultuur Eesmärk Linnaelanikele on loodud kaasaegsed tingimused kultuuri viljelemiseks ning kultuurist osasaamiseks. Üldised ülesanded – tippkultuuri järjepidev väärtustamine; – rahva- ja massikultuuri järjepidevuse tagamine; – Võru kultuurikalendri mitmekesistamine; – koostöö tihendamine teiste omavalitsustega; – linna maine tõstmine kultuuriürituste kaudu; – koori- ja orkestrimuusika traditsioonide säilitamine; – eri kultuurivaldkondades koostöö tihendamine oma ala professionaalidega; – kultuuripärandi, kultuuriürituste osakaalu suurendamine turismiettevõtluse arendamisel; – raamatukogu muutmine linna teabekeskuseks; – orelimuuseumi käivitamisele kaasaaitamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused Kultuuriüritused – festivali Võru Kevad traditsioonide jätkamine; – uute traditsioonide leidmine linna asutamise aastapäeva tähistamiseks; – Võru Folkloorfestivali atraktiivsuse suurendamine; – alternatiivi leidmine Tamula Järvemuusika üritusele; – tippkultuuri ürituste toetamine. Kunstielu – kultuurimaja Kannel II korruse näituseruumi kasutusvõimaluste laiendamine; – kunstnike kaasamine uute motiivide leidmiseks linna suveniirtoodetele. Harrastus, rahvaloome, muusika – linna harrastusteatri toetamine; – harrastustruppide ja -kollektiivide tegevuse jätkuv toetamine. Kultuurimaja Kannel – Kubja laululava kasutusvõimaluste laiendamine; – kultuuriürituste korraldamiseks vajalike vahendite tagamine; – kinokultuuri edendamine. Võrumaa Keskraamatukogu – lasteraamatukogu põhimajja kolimine; – raamatukogu andmebaasi täiustamine ja täielik digitaliseerimine; – avaliku Interneti-punkti loomine ja laiendamine; – raamatukogu elektroonilise andmebaasi täiustamine; – üleminek elektroonilisele laenutusele; – eakatele ja puuetega inimestele raamatukoguteenuse osutamise arendamine. 2.4.3. Sport Eesmärk Kaasaegsed ja mitmekülgsed tingimused spordiga tegelemiseks linnas Üldised ülesanded: – tervisespordi edendamine ja propageerimine; – noortespordi väärtustamine; – traditsiooniliste võistlus- ja rahvaspordiürituste toetamine, atraktiivsemaks muutmine ja uute võimaluste loomine; – spordi infrastruktuuri ja tehnilise baasi parandamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused – linna prioriteetsete spordialade määratlemine; – spordiklubide ja spordikooli ühtsete finantseerimisaluste väljatöötamine; – spordiklubide tegevuse toetamine; – linna spordiväljaku renoveerimine; – spordihalli rajamine. 2.4.4. Tervishoid Eesmärk Elanike tervist väärtustav elukeskkond Üldised ülesanded Rahvatervis – elanikele tervisliku elukeskkonna tagamine; – parema füüsilise keskkonna tagamine lastele ja noortele; – terviseteabe kättesaadavuse hõlbustamine kogu elanikkonnale; – elanikkonna osalemise suurendamine tervishoiualaste otsuste tegemisel; – koostöö tõhustamine kolmanda sektoriga; – tervist edendavate algatuste/projektide elluviimine; – elanike terviseteadlikkuse suurendamine, tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine. Arstiabi – efektiivse suunamis- ja tagasisidesüsteemi loomine teise ja kolmanda tasandi haiglasüsteemiga; – raviteenuste võrdne kättesaadavuse tagamine; – ambulatoorse arstiabi osakaalu suurendamine; – tervishoiu esmatasandil käsitleda inimest tervikuna füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluseisundi tagamiseks; – perearstide ja õdede koostöö tihendamine sotsiaaltöötajatega; – koostöö parandamine MTÜ Võrumaa Haigla ja esmatasandi vahel vähendamaks ravi keskmist kestust; – laste ja noorte tervisenäitajate parandamine; – suurema tähelepanu osutamine puuetega lastele. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – haridusasutuste keskkonna vastavusse viimine tervisekaitsenõuete ja normidega; – liitumine Tervislike Linnade Liikumise võrgustikuga Eestis; – järjepidev statistiliste andmete kogumine, uuringute korraldamine tervisenäitajate väljaselgitamiseks; – inimeste subjektiivne tervisehinnangu ankeetküsitlus; – sõltuvusainete tarbimise ennetamine; – osalemine alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmis; – osalemine maakondlikus narkoümarlauas; – linnaelanikes tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine; – tervise teabetoa avamine; – riskirühmade toetamine ja ravikindlustuseta isikutele arstiabi korraldamine; – patsiendisõbraliku perearstisüsteemi täiustamine; – ankeetküsitlused tagasiside saamiseks. 2.4.5. Sotsiaalhoolekanne Eesmärk Hästi toimiv sotsiaaltöövõrgustik, mis hõlmaks nii professionaale kui ka vabatahtlikke Üldised ülesanded: – sotsiaalmaja käivitamine optimaalse hinnaga eluaseme-, varjupaiga- ja avahooldusteenuse pakkumiseks täiskasvanutele, vanuritele ja puuetega inimestele; – optimaalsel hulgal ja hea kvaliteediga sotsiaalteenuste osutamine; – sotsiaalabitalituse töö kliendikesksemaks ning efektiivsemaks muutmine; – avahooldusteenuse laiendamine; – lastele varjupaigateenuse pakkumine; – võrgustikutöö arendamine, kolmanda sektori kaasamine sotsiaaltöösse (kirikud ja kogudused, Võrumaa Puuetega Inimeste Koda, Võru Ühisabi, Pensionäride ja Perede Ühendus, Punane Rist, vabatahtlikud); – sotsiaaltööalase projektitöö tõhustamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – sotsiaalmajaks planeeritud hoone projekteerimine ning renoveerimistööde tegemine; – sotsiaalabitalituse ruumide ümberehitamine või uute ruumide kasutuselevõtmine; – sotsiaalabi andmise korra regulaarne täiustamine; – hooldusperede koolituse organiseerimine; – sotsiaalkorterite arvu optimeerimine; – sotsiaaltöö tegijate regulaarne osalemine Võrumaa Sotsiaaltöö Keskuse töös ja koolituses. 2.4.6. Ettevõtlus Eesmärk Välis- ja kohalikele investoritele atraktiivne, soodsa ettevõtluskliimaga linn Üldised ülesanded: – ettevõtluskliima parandamine; – tööstuse ja turismiettevõtluse soodustamine; – ettevõtluse tugistruktuuride toetamine; – keskkonnasäästliku ja innovaatilise ettevõtluse edendamine linnas; – infrastruktuuri parandamine ja arendamine; – koostöö tihendamine avaliku ja erasektori vahel. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – koostöö tõhustamine olemasolevate ettevõtluse tugistruktuuridega, tugistruktuuride tugevdamine; – ettevõtluse inkubeerimismeetmete tekkimise soodustamine; – linnaplaneerimisest lähtuvalt täiendavate ettevõtlusalaste andmebaaside loomine ning olemasolevate täiustamine; – ettevõtlusalase linna digitaalkaardi loomine; – iga-aastase konkursi korraldamine edukate ettevõtete selgitamiseks majandusharude lõikes ning premeerimiseks; – teeninduskultuuri taseme tõstmiseks parima teenindustöötaja selgitamine ning premeerimine; – linna investeerimiskataloogi koostamine (CD-romil ja paberkandjal) ning selle levitamine messidel, välissaatkondades, Internetis; – ettevõtlusalase informatsiooni sihtgruppidele toimetamise hõlbustamine. Elektrooniliste infolistide kaudu info liikumise optimeerimine: nt infolistid majandusharude lõikes (kaubandus, turismiettevõtted, tööstus); – küsitluste korraldamine ja läbiviimine ettevõtjate vajaduste selgitamiseks: nt Interneti-põhised küsitlused linna Interneti-leheküljel või portaalidel. 2.4.7. Turism Eesmärk Atraktiivne peatuspaik linna külastavate turistide jaoks Üldised ülesanded: – linna atraktiivsuse suurendamine ning hea maine kujundamine; – tingimuste loomine turismiteenuste ja -toodete arenguks, teeninduskultuuri arendamine; – uute turismiobjektide loomine ning olemasolevate vaatamisväärsuste atraktiivsemaks muutmine; – turismialastes projektides osalemine, koostöö turismiarengu tugistruktuuridega; – Haanja–Rõuge, Setumaa, Varstu–Mõniste, Antsla–Urvaste piirkonna turismipotentsiaali sidumine linnaga; – Kreutzwaldiga seonduva turismipotentsiaali järjepidev väärtustamine ning arendamine; – infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine turismitoodete müügistrateegiate elluviimisel; – Võru I-punkti tegevuse toetamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Võru linna turismialase arengukava väljatöötamine, selle sidumine Võrumaa turismi arengukavaga; – koostöö tõhustamine Võrumaa Turismiliidu, Võru Turismiinfokeskuse ja omavalitsustega; – turismialaste trükiste, infovoldikute publitseerimine; – linnale visuaalse identiteedi (logo, slogan) loomine turismipotentsiaali taseme tõstmiseks; – Roosisaare silla ümbruse kujundamine atraktiivseks puhkepaigaks; – Kubja piirkonna arengukava koostamine; – Tamula ja Kubija järve kaldaäärsete ning järvede lähiümbruse atraktiivsemaks muutmine; – Tamula ja Kubija järve randade korrastamine ning rannaürituste korraldamine; – ühtse linna sissesõidutähise kujundamine ja loomine; – linna ja Interneti-põhiste turismitoodete tutvustamine internetis. 2.4.8. Linnamajandus 2.4.8.1. Soojamajandus Võru linna soojamajanduse arengu lähtedokumendiks on energiamajanduse arengukava, mis kinnitatakse 2001. aastal. 2.4.8.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu lähtedokumendiks on Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2001–2012. Koostaja AS Võru Vesi. 2.4.8.3. Teed, tänavad, liiklus Eesmärk Kvaliteetne, ohutu ja optimaalse liikluskeemiga tänavate võrgustik Üldised ülesanded: – teede ja tänavate järjepidev hooldamine; – optimaalse liiklusskeemi loomine; – ühistranspordi optimeerimine; – võrdselt kvaliteetse liiklemise tagamine jalakäijatele, jalgratturitele. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – hädavajalike teetööde teostamine linna erinevates piirkondades; – jalgrattateede vajaduse määratlemine, jalgrattateede märgistamine; – tiheliiklusega ristmike märgistamine; – turvakaamerate paigaldamine kesklinna. 2.4.8.3.1. Tänavate rekonstrueerimine: – Paju tänava rekonstrueerimine; – Olevi tänava rekonstrueerimine; – Koreli tänava rekonstrueerimine Piiri–Luha tänava vahelisel lõigul; – Vabaduse tänava rekonstrueerimine Mäe–Vilja tänava vahelisel lõigul; – Räpina maantee rekonstrueerimine Jüri–Vilja tänava vahelisel lõigul; – spordihalli juurdesõidutee ehitamine. 2.4.8.4. Haljastus Eesmärk Võru kui kauni ja tervikliku haljastusega väikelinn Üldised ülesanded: – haljasalade kogusüsteemi loomine; – vabade maa-alade väljaselgitamine haljasaladena kasutusele võtmiseks. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – haljasalade hooldusintensiivsuse määramine; – haljasalade planeerimine ja rekonstrueerimine; – Kesklinna pargi kujundamine Olümpia pargiks; – Kubja linnaosas metsapargi moodustamine; – puitmajade värvimiskonkursi korraldamine. 2.4.9. Keskkond ja jäätmemajandus 2.4.9.1. Keskkond Eesmärk Inimeste ühistoimest tulenevad keskkonnakahjud on minimeeritud. Üldised ülesanded: – keskkonnateadlikkuse edendamine; – tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikuks; – keskkonnanõuete täitmise järgimine majanduses; – keskkonnahoidliku tehnoloogia propageerimine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – keskkonnaalase raamprogrammi Agenda 21 väljatöötamine; – Tamula üleujutustest tulenevalt Võhandu ja Vana-Võhandu jõe uuringute teostamine ning üleujutuste vältimismeetmete rakendamine. 2.4.9.2. Jäätmemajandus Eesmärk Keskkonda ohustavad olme ja tootmisjäätmed on keskkonnasäästlikult utiliseeritud. Üldised ülesanded: – jäätmekäitluse arendamine; – järjepideva jäätmekäitlusalase teavitustegevuse korraldamine; – toorme ja materjalide säästliku kasutamise toetamine; – jäätmete tekkimise piiramine ja nende taaskasutamise soodustamine; – jäätmetest põhjustatud keskkonnasaaste vähendamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – ohtlike jäätmete kogumine, jäätmekäitluse teostamine; – uute kogumispunktide avamine tanklate juures; – keskkonnaalase teadlikkuse taseme tõstmine elanike hulgas: seminarid, loengud, publitsistika levitamine. 2.4.10. Planeerimine ja maakasutus 2.4.10.1. Planeerimine Eesmärk Sihipäraselt kujundatud ning tasakaalustatult planeeritud linnaruum Üldised ülesanded: – Võru linna üldplaneeringu koostamine Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Võru linna üldplaneeringu protsessi algatamine; – lähteandmete saamiseks vajalike registrite koostamine; – digitaalse üldinfobaasi loomine ja täiustamine; – baasandmete töötlemine ja analüüsimine; – keskkonnamõjude hindamine; – teemakaartide koostamine; – digitaalsete alusplaanide kasutuselevõtt (M 1:500); – linnatuumiku muinsuskaitseala ja kaitsevööndi inventariseerimine ja hindamine (SAVE); – strateegiliste otsuste ja prioriteetide määratlemine, maa reserveerimine munitsipaalomandisse; – linnatänavate klassifitseerimine, passistamine digitaalsel kaardil. 2.4.10.1.1. Detailplaneeringud – Spordihalli ehitusega seonduva detailplaneeringu koostamine; – Tamula järve rannaääre (rippsillast Võlsi teeni) detailplaneeringu koostamine; – Koreli oja orundi Räpina mnt ja Vabaduse tn vahelise ala detailplaneeringu koostamine; – Taara linnaosa detailplaneeringu II etapi teostamine väikeelamute ehituseks maa reserveerimise eesmärgil; – planeeritava tööstustsooni detailplaneeringu koostamine. 2.4.10.1.2. Projektdokumentatsiooni koostamine – Kesklinna pargi rekonstrueerimiseks; – planeeritava spordihalli ehituseks; – Katariina allee ja Katariina tänava rekonstrueerimiseks; – Tartu tn rekonstrueerimiseks Koreli ojast Tamula järveni; – Paju tänava rekonstrueerimiseks; – Olevi tänava rekonstrueerimiseks; – Koreli tänava rekonstrueerimiseks Piiri–Luha tänava vahelisel lõigul; – Vabaduse tänava rekonstrueerimiseks Mäe–Vilja tänava vahelisel lõigul; – Räpina maantee rekonstrueerimiseks Jüri–Vilja tänava vahelisel lõigul. 2.4.10.2. Maakasutus Eesmärk Efektiivselt ja sihtotstarbeliselt kasutatud maa Üldised ülesanded: – maareformi lõpuleviimine; – linna arenguks vajaliku maareservi loomine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – linnale vajaliku maa munitsipaliseerimine (linnale kuuluvate hoonete teenindamiseks vajalik maa, pargid ja haljasalad, teed jm linna arenguks vajalik maa); – rahuldada 2002. aasta 1. jaanuariks korteriomandi seadmiseks esitatud avaldused ning 2002. aasta 1. juuliks maa ostueesõigusega erastamise avaldused; – digitaalse infobaasi täiendamine; – linnapiiri täpsustamine haldusreformi käigus. 2.4.11. Välissuhtlus Eesmärk Väliskoostööga kaasneva arengupotentsiaali maksimeerimine Üldised ülesanded: – osalemine aktiivse liikmena partnerorganisatsioonide koostöös; – linna arengukavalistest eesmärkidest lähtuvalt täiendavate koostööpartnerite leidmine; – arengukavast tulenevate tegevuste finantseerimisvajaduse sidumine rahvusvaheliste ja riiklike koostööorganisatsioonidega; – koostöö arendamine strateegiliste partnerorganisatsioonidega; – linna hallatavate asutuste väliskoostöö toetamine. Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – liitumine Läänemere Linnade Liiduga (Union of Baltic Cities); – koostöö järjepidev tihendamine olemasolevate sõpruslinnadega; – kogemuste vahetamine sõpruslinnadega; – koostööprojektide algatamine, koostööettepanekute tegemine; – elektrooniliste infolistide kaudu väliskoostööalase informatsiooni vahendamine linna hallatavatele asutustele, erasektorile, kolmandale sektorile. 3. OSA 3.1. Finantseerimine ja investeeringute kava 3.1.1. Finantseerimine 3.1.1.1. Laenud Võru Linnavalitsusel on 2000. a seisuga mitmeid kohustusi pankade ees 7 757 049 krooni. Sellest on NUTEK laenu suurus 2 511 567 krooni. EBRD laenu jääk kokku on 1 604 906 krooni. Võlakirju on 2 613 600 krooni. 2001. aasta lõpus Võru linna laenukoormus väheneb seoses võlakirjade kustutamisega. Seega võib samas vääringus taotleda uusi laene. Planeeritav laenude tagasimaksmine aastate lõikes (summades kajastub ka transpordivahendite liisingkoormus): 2001. a – 4 170 615 + intress 2002. a – 1 515 072 + intress 2003. a – 1 194 092 + intress 2004. a – 657 910 + intress 2005. a – 466 935 + intress Praegune finantsolukord võimaldab laenukoormuse suurendamist. 3.1.1.2. Arengukava finantsjuhtimise põhimõtted – investeeringute kavas on lähtutud linna eelarve olemasolevast tulubaasi kujunemise struktuurist; – uute laenude võtmisel lähtutakse kandva põhimõttena sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri parandamisest; – käibevahendite lühiajaliste puuduste katteks näeb linnavalitsus ette arvelduslaenu; – arengukavaliste tegevuste elluviimiseks kaasata võimalusel eelarveväliseid vahendeid (rahvusvahelised ja siseriiklikud abiprogrammid). 3.1.2. Investeeringute kava aastateks 2001–2005 Tabel 9 Investeeringute kava aastateks 2001–2005 Märkus: Projekti kogumaksumuse juures sulgudes linnapoolse osaluse suurus. Tegevus Eesmärk Aeg/summa Finantseerimise allikas 2001 2002 2003–2005 3.1.2.1. Haridus Lasteaedadele kuuluvate hoonete tehniliste ekspertiiside tellimine Laste õppekeskkonna parandamine X X Linnaeelarve, riigieelarve Tehnilistele ekspertiisidele tuginedes lasteaedade hoonete rekonstrueerimine Laste õppekeskkonna parandamine X X Linnaeelarve, riigieelarve Koolidele kuuluvate hoonete tehniliste ekspertiiside tellimine Laste õppekeskkonna parandamine X X Linnaeelarve, riigieelarve Võru Kreutzwaldi Gümnaasium elektri ja tuleohutuse rekonstrueerimine Laste õppekeskkonna parandamine 2,5 milj X Riigieelarve (RIP), linnaeelarve (10%), abiprogrammid Kesklinna Gümnaasium – katuse rekonstrueerimine – akende vahetus Laste õppekeskkonna parandamine 0,5 milj X Riigieelarve (RIP), linnaeelarve (10%), abiprogrammid Võru I Põhikooli Laste õppekeskkonna parandamine Riigieelarve (RIP), linnaeelarve (10%), abiprogrammid – söökla rekonstrueerimine X – katuse projekti koostamine ja katuse rekonstrueerimine X X Võru Vene Gümnaasiumi katuse vahetamine Laste õppekeskkonna parandamine X X Riigieelarve (RIP), linnaeelarve (10%), abiprogrammid Võrusoo Põhikooli välisfassaadi renoveerimine ja siseremonditööd Laste õppekeskkonna parandamine X Linnaeelarve, riigieelarve Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi välisfassaadi renoveerimine, katuse vahetamine Laste õppekeskkonna parandamine X Linnaeelarve, riigieelarve, abiprogrammid Võru Järve Kooli juurdeehitus Mõõduka vaimse puudega laste paremate õpivõimaluste loomine X X Abiprogrammid (hasartmängumaksu fond, Hollandi Fond), linnaeelarve, riigieelarve (VOL) Noortemaja planeerimine ja käivitamine Koidula 26 hoone ruumidesse Alternatiivid koolivälises tegevuses X X X Abiprogrammid, linnaeelarve, riigieelarve 3.1.2.2. Kultuur Kultuurimaja Kannel rekonstrueerimine X X Riigieelarve (RIP), linnaeelarve Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna ületoomine põhimajja X Riigieelarve (RIP, VOL), linnaeelarve 3.1.2.3. Sport Spordihalli ehitamine – projekteerimine – ehitus Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused Riigieelarve, linnaeelarve (laen), abiprogrammid 2,5 milj 1,5 milj 26 milj Linna spordiväljaku katte rekonstrueerimine Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused 150 000 X X Abiprogrammid (hasartmängumaksu fond), linnaeelarve, erakapital Andsumäe 30-m hüppemäe nõlva rekonstrueerimine Infrastruktuuri parandamine, paremad sportimistingimused 250 000 X X Abiprogrammid (hasartmängumaksu fond), linnaeelarve, Võru valla eelarve, riigieelarve (VOL), erakapital 3.1.2.4. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalmajaks planeeritud hoone projekteerimine ning renoveerimistööde tegemine Eluasemeteenuse parandamine. Sotsiaalkorterite arvu optimeerimine 250 000 X X Linnaeelarve, riigieelarve, abiprogrammid Sotsiaalabitalituse ruumide ümberehitamine või uute ruumide kasutuselevõtmine Sotsiaalabitalituse töö kliendikesksemaks ning efektiivsemaks muutmine X Linnaeelarve 3.1.2.5. Tervishoid Tervise teabetoa avamine Linnaelanikes tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine X Linnaeelarve 3.1.2.6. Ettevõtlus Ettevõtluse tugistruktuuride loomine (inkubatsioonikeskus, tööstustsoon) Ettevõtluse edendamine, alustavate ettevõtete tegevuse toetamine X X X Abiprogrammid (Phare 2000+), linnaeelarve 3.1.2.7. Turism Roosisaare silla ümbrusele atraktiivsuse lisamine. Puhkepiirkonnaks ja turistide peatuspaigaks planeerimine Elukeskkonna parandamine, turismipotentsiaali suurendamine X X Abiprogrammid, linnaeelarve Tamula ja Kubija järve ranna korrastamine Elukeskkonna parandamine, turismipotentsiaali tõstmine 240 000 X X Abiprogrammid (PPP), linnaeelarve (25%) 3.1.2.8. Linnamajandus Teed/tänavad/liiklus Jalgrattateede märgistamine. Tiheliiklusega ristmike märgistamine Liiklusohutuse suurendamine X Linnaeelarve Turvakaamerate paigaldamine kesklinna Liikluskultuuri parandamine/turvalisuse suurendamine 200 000 Riigieelarve, linnaeelarve (50%) Tänavate rekonstrueerimine Paju tn Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Tartu tn Jüri ja Kreutzwaldi tänava vahelisel lõigul Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Olevi tn Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Koreli tn Piiri ja Luha tänava vahelisel lõigul Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Vabaduse tn Mäe ja Vilja tänava vahelisel lõigul Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Räpina maantee Jüri ja Vilja tänava vahelisel lõigul Infrastruktuuri arendamine Linnaeelarve (laen), riigieelarve – rekonstrueerimisprojekti koostamine X – rekonstrueerimine X Spordihalli juurdesõidutee ehitamine Infrastruktuuri arendamine X Linnaeelarve (laen), riigieelarve Haljastus ja heakord Laste mänguväljakute rajamise kaasfinantseerimine Laste mänguväljakud 50 000 X X Erakapital (ühistud), linnaeelarve, abiprogrammid Kesklinna park Kesklinna (Olümpia) pargi rekonstrueerimisprojekti ideekonkurss Kesklinna pargi ideekavandi leidmine ja projekteerimine 100 000 Linnaeelarve Kesklinna (Olümpia) pargi rekonstrueerimine Olümpia park X Linnaeelarve Võru Linnakalmistu Võru Linnakalmistu mõõdistamine ja inventariseerimine Alusplaani vajalikkus 50 000 95 000 Linnaeelarve Võru Linnakalmistu tarastamine X Linnaeelarve Katariina allee Katariina allee haljastuse rekonstrueerimise projekt X X Linnaeelarve 3.1.2.9. Keskkond ja jäätmemajandus Jäätmemajandus Uute kogumispunktide avamine Parandada keskkonna olukorda 140 000 (14 000) X X Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) Keskkond Tamula üleujutustest tulenevalt Võhandu ja Vana-Võhandu jõe uuringute teostamine. Üleujutuste vältimismeetmete rakendamine Tamula järve üleujutuste vältimine 2,6 milj (260 000) X X Linna eelarve (10%), Abiprogrammid (keskkonna fond – KIK) 3.1.2.10. Planeerimine ja maakasutus Algatada Võru linna üldplaneeringu protsess: Üldplaneering X Linnaeelarve – lähteandmete saamiseks vajalike registrite koostamine X X – digitaalse üldandmebaasi loomine ja täiustamine X X X – baasandmete töötlemine ja analüüs X X X – keskkonnamõjude hindamine X X – teemakaartide koostamine X X – digitaalsete alusplaanide kasutuselevõtt M 1: 500 X X – linnatuumiku muinsuskaitseala ja kaitsevööndi inventariseerimine ja hindamine (SAVE) Detailplaneeringud: Linnaeelarve, erakapital – Spordihalli ehitusega seonduv detailplaneering X – Kalmistu mõõdistamine ja detailplaneerimine X X – Puhkealade detailplaneeringud – Tamula järve rannaäär rippsillast kuni Võlsi teeni X X – Koreli oja orundi detailplaneering – Räpina mnt ja Tartu tn vahelisel alal X – Taara linnaosa detailplaneeringu II etapp – väikeelamute ehituseks maa reserveerimise eesmärgiga X X – Tööstustsooni detailplaneering X Volikogu esimees Andres VISNAPUU