Tapa Linnavolikogu — Peremehetu ehitise hõivamise kord Tapa linnas — KO, 18, 372

Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996. a määruse nr 211 (RT I 1996, 60/61, 1114; 1998, 110, 1820; 1999, 98, 873) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37, Tapa Linnavolikogu otsustab: 1. Kehtestada «Peremehetu ehitise hõivamise kord Tapa linnas» vastavalt määruse lisale 1. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Ilmar MÜÜR Lisa 1 Tapa Linnavolikogu 14. detsembri 2000. a määrusele nr 13 PEREMEHETU EHITISE HÕIVAMISE KORD TAPA LINNAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib hoone ja rajatise kui peremehetu ehitise (edaspidi ehitis) hõivamist Tapa linna haldusterritooriumil asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 13 lõike 2 alusel. Käesolev kord ei laiene õigusliku aluseta püstitatud ehitisele. 2. Käesoleva korra alusel saab hõivata vallasasjaks olevat ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana eraldatud eluruumi, kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa. 3. Ehitis on peremehetu, kui see ei ole kellegi omandis või kui ehitise omanik on lõpetanud ehitise valduse omandist loobumise tahtega vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvi 96 lõikele 3. 4. Omanik on lõpetanud ehitise valduse, kui ta on loobunud tegelikust võimust asja üle. Valduse lõppemise lõplikkuse üle otsustatakse konkreetsete asjaolude alusel vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 39. 5. Ehitise omandist loobumise tahte olemasolu eeldatakse, kui ehitise omanik on väljendanud omandist loobumist või ehitise omanik ei ole teada. 6. Ehitise omanike kindlakstegemisel on määravaks hooneregistri, ehitusregistri ja linnavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. 7. Kui füüsilisest isikust omanik või tema asukoht ei ole teada ning ta ei ole teatanud omandist loobumisest, tunnistatakse ta teadmata kadunuks tsiviilseadustiku üldosa paragrahvi 27 järgi. II. HÕIVAMISE KORRALDAMINE 8. Ehitise peremehetuse selgitab välja linnavalitsus ja nimetab hõivamise alustamiseks selle eest vastutava töötaja. 9. Linnavalitsus selgitab ehitise valdaja ja nõuab temalt omandiõigust ja maakasutusõigust tõendavaid dokumente. 10. Vastavate dokumentide puudumisel nõuab linnavalitsus hooneregistrist ja ehitusregistrist õiendeid selle kohta, et ehitis puudub registrites. 11. Linnavalitsus teeb otsuse selle kohta, kas tunnistada peremehetust ja algatada hõivamine olemasoleva dokumentatsiooni alusel. 12. Kui ehitisel ei ole valdajat, määrab linnavalitsus ehitisele hooldaja. 13. Linnavalitsus korraldab ehitise hindamise ja võtab selle arvele. 14. Pärast ehitise arvelevõtmist avaldab linnavalitsus teate hõivamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. 15. Teade peab sisaldama: 15.1. hõivatava ehitise asukohta; 15.2. andmeid viimase teadaoleva omaniku kohta; 15.3. üleskutset esitama vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle Tapa linna poolt hõivamise kohta teates määratud tähtajaks; 15.4. vastuväidete esitamise aadressi. Vastuväidete aeg ei või olla lühem kui kaks kuud ja seda hakatakse lugema teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates. 16. Linnavalitsus vaatab esitatud vastuväited läbi ja edastab linnavolikogule otsustamiseks, kas ehitis on peremehetu või mitte. Lisatakse dokumendid, mis tõendavad ehitise õiguslikul alusel püstitamist ning käesoleva korra punktide 14 ja 15 täitmist. 17. Kui riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja esitab käesoleva korra punktides 14 ja 15 nimetatud vastuväited ja Vabariigi Valitsus otsustab tema taotluse alusel, et ehitis on vajalik riigivõimu teostamise otstarbeks, hõivab peremehetuks tunnistatud ehitise Vabariigi Valitsuse poolt määratud riigivara valitseja. Sel juhul tasub viimane kohalikule omavalitsusele ehitise peremehetuse tuvastamisega seotud kulud. 18. Pärast linnavolikogu otsuse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise kohta võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta koostatakse senise valdaja või hooldajaga vastav akt. Nimetatud akt koos linnavolikogu otsusega on aluseks hõivaja kandmiseks hooneregistrisse ehitise omanikuna.