Taheva Vallavolikogu — Taheva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine — KO, 17, 351

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 lõike 4 alusel Taheva Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Taheva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a Volikogu esimees Tõnu PRANGLI Kinnitatud Taheva Vallavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 20 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI I. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 1. Üldist 1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. 1.2. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 1.3. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. 1.4. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 1.5. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist ning seega lepingulist suhet lõpetada, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 1.6. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 2) kinnistu piiri muutmine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata; 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 1.7. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 1.6 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 1.8. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taastada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 1.9. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistuomanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistuomanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid klient vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. 1.10. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 1.11. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 1.12. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 1.13. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettetvõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 1.14. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 1.15. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähendamise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 1.16. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele. 1.17. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt kolm kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 1.18. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 2.2. Peatorus tagatava veerõhku määrab vee-ettevõtja piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringu alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilistest lahendustest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmisseadmetega ja omal kulul. 2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga või paigaldatud veemõõtja alusel eraldi. 2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 1.13. 2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelvalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 2.7. Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettetvõtjale. 2.9. Eeskirja punktides 2.6 ja 2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 1.13, eeskirja punkti 2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 3) sademevee kanalisatsiooni puhul seadmete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. 3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 1.14 ja 1.15 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu. 3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrusele nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 3.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelneval purustatud kujul. 3.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 3.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid klientidele kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt vallavalitsuse kinnitatud «Ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile». 3.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 4. Omavolilised ühendused 4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 4.2. Omavoliliste ühenduste ilmsikstulekul: 1) koostab vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-etetvõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 5.3, 5.4 ja 5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 4.3. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemidele, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 8.9 toodud juhud; 3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15–20 mm – 0,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett on võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 5.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 5.3 kohaselt arvestuskorrale; 2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 5.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3) sademe-, drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punkti 6.5 lõikes 2 toodud arvestuskorrale; 4) eeskirja punkti 5.1 lõike 8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 4.4. 5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 5.6. Eeskirja punktides 5.3 ja 5.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. 5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 1.13, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 5.3 ja 5.4 toodu alla, määrab hüvitise vallavolikogu volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.5 ja 8.9 toodud juhtusid, tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 8.9 toodud juhtudel kannab klient. 6. Keelatud ühendused 6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 6.2. Keelatud ühendusteks on ka: 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 4) ühendused, mis võimaldavad seadmete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti. 6.4. Eeskirja punktis 6.1, punkti 6.2 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kinnistu torustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punkti 6.2 lõigetes 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 1.13. 6.5. Eeskirja punkti 6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 1) eeskirja punkti 6.2 lõikes 3 toodud juhul vastavalt eeskirja punkti 5.4 lõike 1 arvestuskorrale; 2) eeskirja punkti 6.2 lõikes 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 6.6. Eeskirja punktis 6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 4.3 kohaselt. 6.7. Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik. 7. Ajutised torustikud 7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. 7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühendamiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm. 8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 8.2. Klient on kohustatud: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 4) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.13: 1) kui rikutakse eeskirja punktide 8.2 lõigete 2 ja 3 nõudeid; 2) kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 8.2 lõike 4 kohast juurdepääsu. 8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävaba tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorraeeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kellel veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur. 8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnistust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 8.11. Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele. II. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 9. Vee mõõtmine 9.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 9.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 9.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 9.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m; 4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut teise kinnistu kaudu. 9.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. 9.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 9.7. Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korras ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana. 9.8. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja. 9.9. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punkti 9.7 lõigete 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 1.13. 9.10. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib üldjuhul vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punktis 5.3 toodud hüvitise nõuet. 9.11. Veemõõtja paigaldamisel registreerima selle vee-ettevõtja juures. Veemõõtja peab olema taadeldud. 9.12. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 10. Veevarustus 10.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 10.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus vallavolikogu poolt kinnitatud «Vee kasutamise normide» järgi. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 10.3. Eeskirja punktis 10.2 toodud juhul võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistustorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 5.2 ja 5.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 2.8 ja 2.9 kohaselt. 10.4. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 10.5. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 5.3 sätestatut eeskirja punkti 5.5 kohase kestusega. 10.6. Kui eeskirja punkti 9.11 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. 10.7. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 10.8. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee ettevõte iga kord vastavalt kasutusele. 10.9. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igas kuus vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 10.10. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 11. Heitvee arvestus 11.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 11.2. Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 11.3. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse. 12. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 12.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee- (heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 12.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 12.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 12.4. Arvestuskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. 12.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 12.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 1.13 kohaselt. 13. Lõppsätted 13.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. 13.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.