Taheva Vallavolikogu — Taheva valla põhimääruse kehtestamine — KO, 17, 350

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34 alusel Taheva Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Taheva valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Taheva Vallavolikogu 8. märtsi 1994. a otsus nr 15 «Taheva valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Tõnu PRANGLI Kinnitatud Taheva Vallavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 19 TAHEVA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Taheva valla kohalik omavalitsus (1) Taheva valla (edaspidi Taheva) kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 2. Taheva kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Tahevas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Taheva kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Taheva kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Taheva õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Taheva kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Taheva kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Taheva valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Taheva õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Taheva omavalitsusorganid Taheva omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Taheva kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Taheva kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) vallasisest õpilastransporti; 9) vallateede korrashoidu. (2) Taheva ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete asutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimaja, hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Taheva kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Taheva kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või lepinguga, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Taheva omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Taheva omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Taheva omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende täitmiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad. § 7. Taheva suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Taheva omavalitsusorganid võivad Taheva õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Taheva sümbolid (1) Taheva sümbolid on vapp ja lipp. (2) Taheva vapiks on kuldne kilp, millel on kujutatud külvatuna kolmteist rohelist herardilist okaspuutaime: kolmes reas on igas neli ja nende all keskel üks taim. Taheva vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. (3) Taheva ristkülikukujulisel kollasel lipul on kolmes reas võrdsete vahedega rohelised herardilised okaspuutaimed: ülemises ja alumises reas kummaski viis ja keskmises reas kolm taime. Lipu normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6 : 9 (2 : 3) ühikut. Taheva lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. § 9. Taheva sümbolite kasutamise kord (1) Taheva vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla kantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Taheva pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametlikel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonetel ja valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib Taheva vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Taheva lipp heisatakse: 1) vallavalitsuse otsuse korral haldushoonetel; 2) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (4) Taheva lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui Taheva lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi lipuga, Valga maakonna lipuga, mõne teise maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub Eesti riigilipp lippude poolt vaadates paremal teise riigi lipust, mis omakorda asub paremal Valga maakonna lipust, see asub omakorda paremal Taheva valla lipust; teiste Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud paigutatakse lippude poolt vaadatuna Taheva lipust vasakule maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. (6) Taheva lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Taheva omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. TAHEVA PIIR § 11. Taheva piiri kirjeldus ja muutmine (1) Taheva piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Taheva vald asub Valgamaa kõige lõunapoolsemas jaos, piirnedes läänest ja lõunast piki Koiva jõge Lätimaaga, põhja- ja idaosas Karula ja Mõniste vallaga. (3) Taheva piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Taheva piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. III. VALLAELANIK § 12. Vallaelaniku mõiste Taheva valla elanik on isik, kes alaliselt või peamiselt elab Taheva valla territooriumil või kellel on rahvastikuregistri järgi elukoht Tahevas. § 13. Vallaelaniku valimisõigus Taheva valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 14. Muude isikute õiguslik seisund Tahevas Muudel isikutel on Taheva vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Taheva õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. VALLAVOLIKOGU § 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Taheva kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimehelt selleks volitused saanud volikogu liige. § 16. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt vastavalt seadusele. (2) Vallavolikogu koosseisu kuulub üheksa liiget. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 17. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, Taheva õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Taheva õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 18. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud Taheva hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surmaga. § 19. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega Taheva vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 2) tema asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 20. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkel. (6) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (7) Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 21. Vallavolikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) kohalikku eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Taheva põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Taheva halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Taheva valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või volikogu komisjoni liikmele; 18) valitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) põhimääruse vastuvõtmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine; 20) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimine; 25) Taheva ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 27) Taheva üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, selle muutmine ning tühistamine; 28) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 29) detailplaneeringu tühistamine. (2) Teiste seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 22. Taheva elanike küsitluse korraldamine (1) Vallavolikogul on õigus korraldada Taheva territooriumil vallaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse vajaduse vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 23. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alaliste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti vallavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogu esimehele, kes korraldab fraktsiooni registreerimise. (4) Vallavolikogu võib vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada vallavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees ja aseesimees, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (5) Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. § 24. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Tahevat ja vallavolikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu poolt antud pädevusele. Valla esindamisel peab vallavolikogu esimees tuginema vallavolikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid vallavolikogule seisukoha võtmiseks. Vallavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavolikogu temale antud pädevuse piires; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallakantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) annab välja käskkirju vallavolikogu ja kantselei sisemise töö korraldamiseks; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. § 25. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimubkordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 26. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu võib moodustada valla eluvaldkondade kaupa nii alatisi kui ajutisi komisjone. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõude ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (3) Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmeid võib valida esimehe ettepanekul ka vallaelanike hulgast. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Komisjoni koosolekust võtab sõnaõigusega osa vähemalt üks vallavalitsuse vastavat valdkonda esindav ametnik. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas vallavolikogu ees aru tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Vallavolikogu komisjoni liikmete (v.a vallavalitsuse ametnikud) osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. (9) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel. (10) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu reglemendis ja vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjas. § 27. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ei või olla vallavalitsuse juhtivametnik, valla omanduses oleva asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras ja alustel. (4) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) vallavalitsuse ja valla omanduses olevate asutuste ja valla ainuosalusega äriühingute raamatupidamise õigsust ning teistesse äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Avastatud puudustest ja ettepanekutest nende kõrvaldamiseks teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist oma töö tulemustest vallavolikogule aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjoni nõudel peab vallavalitsus, tema struktuuriüksus või valla omanduses olev asutus võtma majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks audiitori. § 28. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest vallavolikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõikes 3 kehtestatud korras. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse vallavolikogu istungi juhatajale, kes registreerib fraktsiooni vallavolikogu reglemendis ettenähtud korras. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult vallavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. (4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest vallakantselei. § 29. Vallavolikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. (2) Volikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. (3) Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku erakorralise vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Istungi toimumisest teatatakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (5) Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib vallavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (6) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Vallavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (9) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine, mis toimuvad salajasel hääletamisel. (10) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine korraldatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (11) Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (12) Vallavolikogu teeb otsustusi kohalviibivate liikmete häälteenamusega, v.a käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes, kus otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (13) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. (14) Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. § 30. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või vallavolikogu aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või komisjoni liikme tema kohustustest vabastamise. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 31. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 32. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 33. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS § 34. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Tahevale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid (v.a juhul, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti) ning täidab vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate asutuste ja muude organisatsioonide tegevust, osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimises ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. § 35. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine korraldatakse ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 36. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Tahevat ja vallavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Taheva õigusaktidega sätestatud korras. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 4) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse abiteenistujatega; 5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla omanduses olevate asutuste juhtide kandidaadid; 6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. (2) Vallavanem määrab enda äraoleku ajaks käskkirjaga oma ülesannetesse ühe vallavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud vallavanema asendajaks käskkirja alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavanema valimiseni. (5) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 37. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (6) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. (7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks. (8) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 38. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse nimetamise päevast. (2) Vallavalitsus astub tagasi: 1) vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) vallavanema tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel jätkab vallavalitsus oma tegevust kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 39. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. § 40. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 37 sätestatud korras. § 41. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Taheva valda kohtus. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 42. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl, s.o vallavanema või tema asendaja hääl. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. § 43. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvides 37, 38, 39 ja 40 vallavalitsuse liikme kohta sätestatu. (2) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt vallavalitsuse reglemendile; 5) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendis (ametikirjelduses) pandud ülesandeid. (3) Vallasekretäri asendab vastava pädevusega isik ja seda korraldab korraldab vallavanem. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 44. Taheva valla asutused (1) Taheva kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla eelarvest finantseeritavad valla asutused, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus vallas. (3) Valla asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Töötamine valla asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. § 45. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvelt. (2) Valla teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, tema struktuuriüksustes ja vallakantseleis. (3) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele (ametikirjeldustele). (4) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on vallavalitsuse, tema struktuuriüksuste ja vallavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (8) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Taheva õigusaktidega sätestatud korras. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 46. Valla eelarve sisu (1) Taheval on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 47. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised kohalikest ja riiklikest maksudest; 2) laekumised valla asutustest, valla osalusega äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 48. Valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad vallavalitsuse struktuuriüksused, eelarvekomisjon ja valla asutused ettenähtud tähtajaks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Valla eelarve esialgse tasakaalustatud variant koostatakse esitatud taotlusi, valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades volikogu eelarvekomisjoni ja vallavalitsuse koostööna. (3) Vallavalitsus esitab eelarve projekti volikogule seaduses ettenähtud tähtajaks. (4) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (5) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsuse raamatupidamisteenistus. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (6) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osa ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 49. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad kehtestatud korras algatada vallavalitsus, vallavolikogu komisjon, vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projekti lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 50. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvallamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 51. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu määrusega enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve vastuvõtmisega või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus õigusaktidega sätestatud korras. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 52. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Tahevale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamisteenistuses. (4) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 53. Vallavara omandamine (1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat või asutust vallavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise vallavalitsus. § 54. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitseja on vallavalitsus koos struktuuriüksustega ja vallavolikogu kantselei. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, millele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara vallata andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. § 55. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 56. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võõrandamine toimub vastavalt volikogu otsusele. (2) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (3) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 57. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 58. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Taheva kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. IX. VALLA ARENGUKAVA § 59. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sätestab Taheva kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadusest lähtuvalt igal aastal. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. § 60. Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. § 61. Vallaehitus (1) Valla ehituslikku tegevust suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus oma struktuuriüksustega. (2) Ehitamine on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitise püstitamine maa peale ja maapõue, ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooni muutmise, tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd, ehitise lammutamine. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning nende alusel kinnitatud muude maakasutusplaanide ning hoonestus- ja ehitusprojektide alusel. Vallaehitust reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning vallavolikogu poolt kinnitatud valla ehitusmäärusega. (3) Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja rajatisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. X. VALLA ÕIGUSAKTID § 62. Omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogu ja vallavalitsus annavad oma pädevuse piires õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogu annab õigustrakendavate üksikaktidena otsuseid, vallavalitsus korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Taheva haldusterritooriumil seaduse ja Taheva õigusaktidega sätestatud korras, samuti Tahevale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Taheva haldusterritooriumi. § 63. Vallavolikogu aktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallavolikogu kantseleis ja vallavolikogu otsuse korral raamatukogudes. Vallavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avalikustamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile alla kirjutamist. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Kui otsuses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ning asjaosalistele korraldab vallavolikogu kantselei. § 64. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused pannakse vallavalitsuse otsusel tutvumiseks välja Taheva valla raamatukogudes. (2) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. Kui korralduses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Vallavalitsuse korraldused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 65. Vallaelanike õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil Taheva hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 66. Taheva õigusaktide täitmise kontroll (1) Taheva õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Taheva õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide osas valla kantselei. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 74. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui vallavolikogu istungitel on korraldatud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. (4) Põhimäärus muutub kehtetuks uue põhimääruse jõustumisel.