Tudulinna Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 6, 40

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 lõike 1, Tudulinna Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tudulinna valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. 3. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Urve ERIKSON Tudulinna Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 20 lisa TUDULINNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 1õige 1. 2. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Tudulinna valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Tudulinna valla haldusterritooriumil. 5. Jäätmehooldust Tudulinna vallas korraldab Tudulinna Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Tudulinna valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmeid; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakendjäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõigil jäätmete valdajail Tudulinna vallas peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumise lepingud. 8. Kõik Tudulinna valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 9. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Tudulinna Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa 1). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul või juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil, tetrapakend, plastiktaara jne ) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb samuti koguda tavajäätmetest eraldi. 10. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 11. Jäätmeid tuleb koguda selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 12. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 12.1. rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 12.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 12.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 12.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Tudulinna Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni. 13. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 14. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 14.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 14.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 14.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 14.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist. 15. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 16. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismi abil veovahendisse tühjendada või laadida; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 17. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 18. Et vältida ümbruskonna saastamist, peab jäätmete kogumisvahend olema terve ja korralikult suletav. 19. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. 20. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused, supluskohad, surnuaed jm.) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib 12 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 21. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- ega kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 22. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 23. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 24. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 25. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses. 26. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 27. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Tudulinna Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (lisa 1). 28. Klaaspakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 29. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40°C). 30. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 31. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmekäitlejale või vedada vastavasse jäätmekäitluskohta. 32. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 33. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 34. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40°C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 35. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlikke jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – kompostimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa 1). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 36. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Tudulinna Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. 37. Tudulinna Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete vedu või käitlust, andes sellest nõudmise korral aru Tudulinna Vallavalitsusele. 38. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Tudulinna vallas tohivad korraldada ainult vallavalitsuse määratud ettevõtted. 39. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladustamine toimub maakondlikus või piirkondlikus prügilas. 40. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 40.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 40.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 40.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 40.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 40.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 40.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 40.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elurajoonist on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 41. Jäätmete veo ettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 41.1. konteiner sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 41.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 42. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 43. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 43.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 43.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 44. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta prügila valdaja poolt väljaantud kviitungit jäätmete üleandmise kohta säilitama ühe kalendriaasta, et vajadusel esitada järelevalvet teostavale isikule. 45. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 45.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 45.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 45.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 45.4. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 46. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 47. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või Tudulinna Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 48. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnavee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 49. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 50. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Tudulinna Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 51. Bioloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks koos taimsete jäätmetega. 52. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud reostuse vältimiseks inertse materjali (puidutuhk, peenestatud põhk, saepuru), mulla või kilega. Sõnniku ajutised välihoidlad peavad paiknema ohutus kauguses kaevudest ja veekogudest (vähemalt 200 m). 53. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 54. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 55. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (vähemalt 150 m hoonetest ja kergesti süttivatest objektidest) ning naabreid mitte häirides on lubatud põletada lahtises tules kuivi oksi ja risu. 56. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 57. Kõik eeskirjas mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Ida-Virumaa päästeteenistusega. 58. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. 59. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 60. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja prügila haldajaga. 61. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis spetsiifiliste omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. 62. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 63. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 64. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või kindla marsruudi ja ajagraafiku alusel liikuvasse kogumisautosse. 65. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Tudulinna Vallavalitsusega. 66. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema veetihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist ning pinna- ja põhjavee reostamist. 67. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 68. Ohtlike jäätmete ajutise säilituspaiga omanikul peab olema leping litsentseeritud jäätmekäitlejaga kogutud ohtlike jäätmete üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Jäätmete üleandmist käitlejale tõestavat dokumentatsiooni tuleb säilitada viis aastat. 69. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VI. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 70. Jäätmekäitlusega seotud kulud kannab jäätmetekitaja või -valdaja. 71. Jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri kehtestab vallavalitsus. 72. Volikogul on õigus nõuda valla haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikelt reaalkoormistena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks, juhindudes asjaõigusseaduse §-dest 229–240. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 73. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele ja kehtestatud normdokumentidele. 74. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Tudulinna Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele. 75. Jäätmeloa annab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus. 76. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 77. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID TUDULINNA VALLAS 78. Juhindudes Ida-Viru maakonna jäätmekavast koostab Tudulinna Vallavalitsus oma arengukava osana Tudulinna valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 79. Tudulinna valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Tudulinna Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 80. Tudulinna Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 81. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 491 ning väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. 82. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 83. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. Kui kinnisasja omanik ei täida oma kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Tudulinna Vallavalitsus. 84. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Tudulinna Vallavalitsuse määratud ametiisikud. Tudulinna Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 20 lisa 1 LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD TUDULINNA VALLAS BIRGER OÜ – Võidu 46/6, Avinurme, Ida-Virumaa, tel 05183154 Tavajäätmete prügila – puudub. Klaastaara, plastikpudelite ja tetrapakendite kogumise mahutid: Tudulinna, Oonurme ja Rannapungerja kaupluse juures. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt: puudub. Väikepatareide kastid: Tudulinna vallamajas Tudulinna alevikus Pargi 2 I korrusel. Alumiiniumpurgid: puudub. Vanametalli vastuvõtt: puudub. Kompostimisväljak: puudub. Tudulinna Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 20 lisa 2 KORRALDATUD JÄÄTMEKÄITLUSEGA LIITUMA KOHUSTATUD TIHEASUSTUSEGA ALAD TUDULINNA VALLAS 1. Tudulinna alevik 2. Rannapungerja külas suvilate piirkonnad 3. Lemmaku küla suvilad.